Euroopa Liit (2)

1)Eur integratsiooni idee algus, põhjendused integratsioonivajadusele. Idee algus:

• 1923.a. Pani Euroopa liikumise Austria esindaja Coudenhove-Kalergi üleskutse Euroopa Ühendriikide moodustamiseks
  
• 1929.a. Prantsuse välisminister Saksa kolleegi toetusel tegi Rahvaste Liidu konverentsil ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvaste Liidu raames.
  
• 1946.a. W. Churchill – Euroopa vajab mingit liiki Euroopa Ühendriike
  
• 1948.a. moodustati Beneluxi Tolliliit
  

põhjendus:

• Euroopa arusaam oma nõrgast positsioonist Teise maailmasõja järgses maailmas
  
• Kindel soov edaspidi ära hoida uue sõja tekkimise võimalus Euroopas
  
• Missioon – luua parem, vabam ja õiglasem maailm, kus rahvusvaheline suhtlemine on paremini korrastatud
  

2)esimesed riikideülesed organisatsioonid Eur-s, nende loomise eesmärk.

• Marshalli plaan, Euroopa Taastamise Programm, 1948.a.
  
• Põhja-Atlandi Pakt ( NATO ), 1949.a.
  
• Marshalli plaanist kasvas välja Euroopa Majandus- ja Koostööorganisatsioon ( OEEC ), mis peale USA ja Kanada liitumist nimetati ümber Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniks (OECD)
  
• Lääne-Euroopa Liit (WEU), 1954.a. – tugevdamaks julgeoleku-alast koostööd Euroopa riikide vahel.
  
• Warssavi Pakt (Sõpruse, Koostöö ja Vastastikuse Abistamise Leping), 1955.a. – sotsialismimaade sõjaline liit
  

3)EL loomine( lepingud , eesmärgid). Põhineb järgmistel koostöö lepingutel:

• Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN), 1949.a. Euroopa Söe- ja Terasekoondis (ECSC), 1951.a. Prantsusmaa välisministri R. Schumani ettepanek luua Euroopa Söe ja Terasekoondis.
  
• Euroopa Aatomienergiaühendus ( EURATOM ), 1957.a.
  
• Euroopa Majandusühendus (EEC), 1957.a.
  
• Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon ( EFTA ) 1960.a.
  

EL eesmärgid:
Euroopa Ühenduse ülesandeks on ühtse turu ja liikmesmaade majanduspoliitikate progresseeruva lähendamise kaudu edendada Ühenduse majandustegevuse harmoonilist arengut, jätkuvat ja tasakaalustatud laienemist, tõsta stabiilsust, elanike elustandardit ja tihendada sidemeid Liidu liikmete vahel.
4)EL lepingu struktuur (3 sammast)

• Esimene tugisammas sisaldab majanduskoostööd, mille eesmärgiks on ühise turu loomine. Ta koosneb nii EÜ varasematest vormidest kui ka plaanitud majandus- ja rahaliidu reeglitest. Ta hõlmab majandus- ja rahaliitu ning suurendab EL võimkonda keskkonnakaitse , teadusuuringute ja tehnoloogia , hariduse ja koolituse valdkonnas.
  
• Teine tugisammas koosneb ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast ning annab neile valdkondadele seadusliku jõu.
  
• Kolmas tugisammas hõlmab koostööd õiguslikes ja siseküsimustes nagu immigratsiooniprobleemid, asüülitaotlused, piiriprobleemid ning koostöö politseijõudude vahel.
  

6)EL institutsioonid , nende ülesanded, mõjuvõim
PARLAMENT .Otseste valimiste kaudu viieks aastaks moodustatav EL juhtimisorgan 1979. aastast alates, käesoleval ajal koosneb 626 liikmest, olles säärasena suurim rahvusvaheline parlament maailmas. Olles 370 miljoni kodaniku esindaja, on Europarlament poliitiline juhtjõud, mis peab algatama uusi poliitilisi arenguid.Parlament on ka järelevalveorgan, millel on õigus kinnitada määramised Euroopa Ühenduste Komisjoni ja seda laiali saata, milleks on nõutav 2/3 häälteenamus.Parlament hääletab/kinnitab EÜ Komisjoni programmi ja juhib EL poliitikat, esitades suulisi ja kirjalikke järelepärimisi EÜ Komisjonile ja Euroopa Nõukogule (näiteks esitati 1994. aastal 3900 kirjalikku küsimust). Parlament võib asutada uurimiskomiteesid EL kodanikelt laekunud kaebuste uurimiseks. Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga moodustab eelarveorgani, Parlament kinnitab aastaeelarve ja jälgib selle täitmist.põhisuunad: seadusandlik, eelarveline ja järelevalve organ. Liiduleping oli uus samm Europarlamendi seadusandliku võimu tugevdamisel, see asetab paljudel juhtudel parlamendi kõrvuti Nõukoguga, tegu on koosotsustamisega:ühtneturg,sotsiaalpoliitika, majan-duslik ja sotsiaalne ühtlustamine, uurimistöö ja EL laienemine, tarbijakaitse , haridus ja kultuur,tervishoid. Paljudes küsimustes peab Nõukogu saama Europarlamendi heakskiidu. Parlament taotleb koosot-sustamise laiendamist ka põllumajandussaaduste hindadele ja eelarve omaressurssidele.
NÕUKOGU. Euroopa Liidu Nõukogu võib iseloomustada kui ühelt poolt riikide suhtes ülimuslikku ja teiselt poolt valitsustevahelist organisatsiooni, mis otsustab enamiku küsimusi valdava häälteenamusega ning mõningad ühehäälsusega. Oma töös sõltub Nõukogu solidaarsusest ja usaldusest, mis on harv nähtus kui tegu on eraldi seisvate riikide suhetega .Liikmed:15 liikmesriigi ministrid Euroopa Liidu seadusandlus , mis on vastu võetud Nõukogu (või Nõukogu + Parlamendi poolt koosotsustamise raames), võib olla järgmistes vormides :1.Seadused ( Regulatsioonid ): need rakendatakse otse, ilma et rahvuslikke meetmeid tuleks rakendada. 2.Määrused ( Direktiivid ): näitavad kätte eesmärgid, mis on tarvis saavutada, kuid jätavad liikmesriikide valitsustele otsustusvabaduse, milliseid vahendeid ja mis vormis selleks rakendada.3.Otsused: on siduvad kõigis oma aspektides neile, kellele nad on suunatud. Otsus võib olla suunatud mõnedele või kõikidele liikmesriikidele, ettevõtetele või eraisikutele.4.Soovitused ja arvamused: pole siduvad.
EUR KOMISJON . Liikmed: 20 Tööperiood:5 aastat (1995-2000)Liikmesriikide riigipead või valitsused
valivad Parlamendiga konsulteerides Komisjoni Presidendi. Ülejäänud Komisjoni liikmedmääratakse liikmesriikide valitsuste poolt, konsulteerides enne uue presidendiga. Kogu koosseis tervikuna peab enne töö alustamist saama Europarlamendi heakskiidu.Komisjonil on administratiivkoosseis, asukohaga peamiselt Brüsselis, vähem Luksemburgis. Selles on 15000 ametnikku (suurim institutsioon EL-s!), kes jagunevad 26 peadirektoraadi (DG) vahel. Komisjoni käibekulud moodustavad ca 5% Euroopa Liidu eelarvest.Ilma Euroopa Komisjonita Euroopa Liit ei töötaks. Nõukogu ja Europarlament vajavad oma tööprotsessi alustamiseks kõigepealt ettepanekut Euroopa Komisjonilt.Euroopa Komisjoni iseloomustavad järgmised momendid :Oma kohustuste täitmisel peavad komisjoni liikmed olema täiesti sõltumatud oma riikide valitsustest ja tegutsema üksnes EL huvides. Ainult Europarlamendil on õigus kritiseerida Euroopa Komisjoni tegevust. Komisjoni liikmete vastutuspiirkonnad on piiritletud (igal üks või kaks valdkonda), kuid otsuseid võetakse vastu ühisvastutuse põhimõttel. Komisjon on Euroopa Liidu lepingu esimene ja peamine järelvalvur. Ta võib algatada protseduure iga liikmesriigi suhtes ja vajadusel esitada materjalid Õiguskohtusse. Samuti on tema pädevuses määrata trahve eraisikutele ja firmadele, kui need rikuvad konkurentsireegleid. Kokkuvõttes, ülesanded:alustada seadusandlikke ettepanekuid ;olla Euroopa Lepingu järelvalveagent;olla EL poliitikate ja rahvusvahelise kaubanduse juht ja täidesaatja (läbirääkija).
7) EL rahvastik , arengudendentsid. Rahvastiku struktuur säilub samasena ilmselt paari lähema dekaadi jooksul, mõningane rõhk on demograafilises koormuses vanemaealiste osatähtsuse tõusule.Kui ei toimu muutusi rahvastiku loomuliku juurdekasvu tendentsides, saab murdejooneks 2020. aasta – rahvastiku kasv asendub kahanemisega. Rahvastik on jaotunud väga ebavõrdselt (ajalooliselt kujunes see ressursside territoriaalse paigutuse baasil – söeväljad olid suurimaks kontsentratsioonikeskuseks)
Viimase kahe sajandi vältel on rahvastikuprotsesside üldiseks iseloomulikuks jooneks olnud kasvav urbaniseerumine , kuid praeguseks on urbaniseerumise tase kujunenud siiski väga erinevaks (Belgia – Portugal)Umbes veerand Euroopa Liidu elanikkonnast elab maapiirkondades, osades piirkondades on asustuse säilumiseks tarvis rakendada regionaalprogrammeUmbes viiendik Euroopa liidu elanikest on immigrandid, prognoositakse jätkuvalt küllalt suurt sisserännet.
8) rahvastikuprobleemid: Migratsioonis on olulised kolm erinevat tasandit :Euroopa Liidu riikide sisene migratsioon,vastastikune migratsioon liikmesmaade vahel migratsioonisuhted muu maailmaga . Migratsiooni põhjused jagunevad pea-asjalikult kahte rühma:majanduslikud,keskkonna- alased . Linnastutega kaasnevad probleemid:keskkonna saastamine,transpordi organiseerimise probleemid,
ehitusprobleemid (elamuehitus),südalinnade “kõrbestumine” (linnasüdamed on öösiti “surnud”, kuna seal ei elata, seal paiknevad üksnes ametiasutused),takistused liiklusvooludele riigis (ümbersõitude korraldamise vajadus). madal loomulik juurdekasv tekitab kahte liiki probleeme:rahvastiku kiirenev vananemine ,kasvav sisseränne.

9) EL õiguse allikad. A. Esmane õigus

Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid.

• Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid
  
• liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud)
  
• nn kirjutamata õigus (pretsedendiõigus - kohtu tegevusest tulenev)
  

Siia kuuluvad järgmised lepingud:

• EMÜ, ESTÜ ja EURATOM asutamislepingud ning nende täiendused
  
• 1965. sõlmitud leping EMÜ, ESTÜ ja ERATOMi ministrite nõukogude ja komisjonide liitmisest
  
• eelarve muutmise lepingud
  
• Ühtne Euroopa Akt, jõustunud 01.07.1987
  
• Euroopa Liidu asutamisleping , jõustunud 1. nov 1993
  
• Amsterdami leping, sõlmitud 2. nov 1997, jõustunud mais 1999
  
• EÜ laiendamise lepingud
  

B. Teisene õigus

Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest.
Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal:

1. Määrused- On suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatavad. St. muutub automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks, on samaväärne liikmesriigi seadusandliku aktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. Kasutatakse liidu ainupädevusega valdkondades - riikideülene õigus.

2. Direktiivid- On kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduvad iga liikmesriigi suhtes, kellele on adresseeritud. Kohandamise vormi ja meetodi valib liikmesriik ise (nt määruse või seadusena) Nende eesmärgiks on riikide seadusandluse ühtlustamine ja lähendamine - kasutatakse jagatud pädevusega valdkondades.3. Otsused -On tervikuna siduvad adressaadi suhtes - kohustuslik vaid neile, kellele on suunatud. (nt üksikule liikmesriigile või ettevõttele) Kasutatakse paindlikkust nõudvate poliitikate puhul.
4. Soovitused ja arvamused (Mittekohustuslikud õigusaktid. Kaudse õigusliku mõjuga.
Põhimõtted:Solidaarsuskohustus - liikmesriigid võtavad kohustuse olla solidaarsed ning aidata kaasa lepingus sätestatud eesmärkide täitmisele. Subsidiaarsuse põhimõte-aldkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid paremini saavutada ühenduse tasandilEesmärgiks suurendada madalamate otsustustasandite pädevust poliitika kujundamisel.Vahetu kohaldatavuse põhimõte - EL seadusandlus laieneb otseselt kõikidele liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne liikmesriigi seadusandlusega. Ülimuslikkuse põhimõte – riikide ülesed õigusaktid on ülimuslikud e prioriteetsed.
Euroopa kohtu määratlusel - erinevalt tavalistest rahvusvahelistest lepingutest on asutamislepingud loonud autonoomse õigussüsteemi, mis koos lepingute jõustumisega muutus liikmesriikide õigussüs-teemide lahutamatuks osaks ja mille kohaldamisega liikmesriikide kohtud on seotud. Taoline määratlus rõhutab eelkõige ühenduse õiguse rakenduslikku ülimuslikkust ning ei üritagi kujundada ühtset hierarhilist õigussüsteemi.
10) maj integratsiooni tasemed. Vabakaubanduspiirkonnas on kõrvaldatud kõik nn nähtavad takistused liikmesriikide omavaheliselt kaubanduselt. Peab rakendama päritolutõendite süsteemi. EFTA,, NAFTA , CEFTA, BFTA. Tolliliidus kõrvaldavad liikmesriigid kõik piirangud vastastikuselt kaubavahetuselt, kuid lisaks ka ühised reeglid kauplemiseks mitteliikmesriikidega. Ühine tollitariif. Ühisturg- ka tootmistegurite vaba liikumine integratsiooni haaratud maade vahel. Majandusliit- majpol integreerimine , maksuraha-, eelarveol ühtlustamine, fikseeritud valuutakursside süsteemi kaudu.
11) kaupade vaba liikumise regulatsioonid ja põhimõtted EL siseturul.1. Tolliliit-Keelatud on impordi ja ekspordimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel; ühised tollitariifid kolman -datele riikidele2. Koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed onliikmesriikidevahelises kaubanduses keelatud 3. Mittetariifsed kaubanduspiirangud :füüsilised tõkked (tollikontroll, transpordi litsentsid, vet.kontroll) tehnilised tõkked (standardid ja nõuded kaupadele) fiskaalsed piirangud (VAT ja aktsiisimaksud ) “sihtriigi põhimõte” Riiklikke standardeid on lubatud kehtestada:avaliku korra ja julgeoleku,kõlbluse,inimeste, loomade, taimede elu ja tervise kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitseks.
12) isikute vaba liikumine. töötajate vaba liikumine ja seda täiendavad õigusaktid, sh diplomite ja sertifi-kaatide vastastikkune tunnustamine; asutamisvabadus – EL liikmesriikide kodanikel on õigus tegut-seda ettevõtjana ja rajada ettevõte vabalt valitud liikmesriiki; viisa -, varjupaiga-, sisserände- ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika. Tööjõu mittediskrimineerimine tähendab, et ühes ja samas liikmesriigis koheldakse kodanikke ja mittekodanikke võrdsetel alustel (va riigiteenistus). Takistavad tegurid: keelelised , kultuurilised erinevused,kohustuslikult väljastatava elamisloa nõue, diplomite ja sertifikaatide tunnustamise probleemid.

13) EL siseturu rakendumise pos ja neg mõjud. Siseturu positiivsed aspektid:Majanduse arengukiirenemine tänu konkurentsile siseturul,Kaubavedude odavnemine tänu piirikontrolli kadumisele,Ettevõtete tootmise efektiivsuse tõus mastaabisäästust tingituna,Kaupade konkurentsivõime kasv (tänu efektiivsuse kasvule), Välisinvesteeringute kasv (siseturu perspektiivid)Suurem kaubavalik ja madalamad hinnad tarbijal,eUute töökohtade loomineProbleemid siseturu rakendamisel:riikide maksupoliitika suveräänsus,transpordi suurenemisega kaasnevad keskkonnakahjud,tootevaliku ühtlustumine/vähenemine,väikeettevõtete konku-rentsis allajäämine rahvusvahelistele korporatsioonidele,tööstuse ümberpaigutumine odavama tööjõu piirkondadesse ,tööstuse automatiseerimine,kuritegevuse ja terrorismi kasv, immigrantidega seotud probleemid

14) EL osa maailmakaubanduses ja WTO läbirääkimistel.
EL on tugevam, kui liikmesriigid eraldi ning kaubanduse liberaliseerimist toetab niikaua , kui see on
talle kasulik. Tööstusriikide osatähtsus hakkab langema , arenguriikide osa kasvab.
EL sisekaubanduse osa kogukaubandusest hakkab vähenema seoses
väliskaubanduse kiirema kasvuga. Kapitali liikumises on kitsendused kolmandatele
riikidele, on säilinud energia-transpordi- ja audiovisuaalsus sektoris. Suurimad
investeeringud USAsse.
15) EL ühtse väliskaubpoliitilised vahendid.ühine välistollimäär, üldine eelistussüsteem, muud
kaubanduspol vahendid. Tollimaxuvabad- tööstustooted. Konventsionaalsed tollimäärad ja eritollid. Mittetollilised kaubanduspiirangud kolmandate riikide suhtes:1. Üldine eelistussüsteem,tollimaxuvaba impordi õigus teatud koguse toodangu suhtes, seda ületavat kaupa tollitaxe.2)impordikvoodid kui sissetulev toodang ohustab kohalikke tootjaid.
16) EL kaubanduspiirangute edukus Aasia ja KIE riikide suhtes. Arenguriikide osatähtsus on kasvanud, eriti expordis, aga ka impordis eriti Aasia ja KIE riikide osas. Viimaste puhul assotsiatsiooni ja vabakaubanduselepingud, impordikvoodi suurendamine. Aasia arengumaadel on suurem osa EL impordis ja KIE riikidel expordis.
17) EL ühtse väliskaubanduspol mõju EL kaubanduspartneritele(pos ja neg mõjud). 1. CAP neg mõju maailmaturule: kaitstud turg , expordi subsideerimine, eelislepingud mõnede riikidega 2. Eli kaubanpol on mitteliikmesriike diskrimineerimine .
18) Lome konventsioonide sisu ja eesmärk. Koostöö ühenduse ja mitmete Aafrika, Kariibi mere ja Vikse ookeani piirkonna riikide vahel. Arengumaadest paiknevate kaupade tollivaba juurdepääs Eli turule ja keelatud koguselised piirangudpõllumajsaadustele eritingimused. Exporditulude stabiliseerimise süsteem. Mäetööstusetoodangu toetamise süsteem. Subsiidiumid ja laenud, toiduabi . EL import Lome konv riikidest suurem kui export sinna.
19) Looduslike ressursside olemasolu ja kasutus. Els on res kasutus üks intensiivsemaid maailmas,kasutus ligi 20% .Nafta ja gaas - 1,5% maailma naftavarudest ja 2,5 % gaasivarudest Els. EL naftavarud Põhjameres. Tuumaenergia on uraani baasil.Tuumajaamad toodavad enam kui 1/3 EL elektrienergiast.Söevarud-kivi ja pruunsüsi. Keskonnaprobleemid ja madal konkurentsivõime.See haru on hakanud taandarenema. Hüdroenergia ress-dest on kasut max võimalik. El saab poole oma energiavarudest kolmandatest riikidest.
20) Tööstusliku tootmisega kaasnevad keskkonnamõjud.
21) EL keskonnapol eesmärgid :säilitada, kaitsta ja parandada keskonna kvaliteeti;aidata kaasa inimeste tervise kaitsele; kindlustada loodusressursiide läbimõeldud ja ratsionaalne kasutamine;edendada rahvusvahelist koostööd, lahendamaks regionaalseid või ülemaailmseid keskkonnaprobleeme.
22) integreerimispõhimõte(keskkonna säästev põhimõte),saastuse vältimise põhimõte, ettevaatusprintsiip , “saastaja maxab”, keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas.
23) säästva arengu põhimõte, indikaatorid . 1997 a Amsterdami leping. Säästva arengu põhimõte kindlustamaks euroopa ühiskonna ja majanduse arengut tulevikus ja säilitamaks loodusress-e ja keskkonda. Indikaatorid: sotsiaalne, majanduslik ja keskkonaa valdkond.Sotsiaalsed ind: majapidamise struktuur, vaesuse ind, sotsiaalsed hüved, rahvastiku juurdekasv, hariduse kättesaadavus. Kesk ja maj ind. Efektiivsem ress-de kasutus, väiksem surve kesk-le, tervislikum keskkond, rahvusvaheline koostöö.
24) EL tööstus, probleemid. Peale II maailmasõda on Euroopa muutunud isevarustavaks toiduainetega, kuid imp-ordib ca 50% energiakandjatest ning 90% mittemetallilistest maavaradest Kõige industrialiseeritum on Saksamaa ning viimane on Kreeka Mustmetallurgia ja laevaehitus on kaks tööstusharu, millega on seotud kõige enam prob -leeme. Mõlemad on tugevasti taandarenenud. Probleemiks terasetööstuses on nõudluse langus tänu alternatiiv- sete materjalide ning terase enda efektiivsemale kasutamisele Laevaehituse areng on tüüpiline traditsioonilistele tootmisharudele: langustendents kahe viimase aastakümne jooksul. Palju laevaehituse ettevõtteid on suletud ja need, mis on ellu jäänud, on pidanud moderniseerima oma toodangu ja juhtimismeetodid, orienteerudes tehno-loogiliselt täiuslikumate laevade ehitamisele. Tulevikuks on EL laevaehitusel mõnevõrra paremad perspektiivid: maailma laevastik vananeb, suur osa sellest läheb lähemas tulevikus vanarauaks, seadusandlus uute laevade konstrueerimise osas on soosib EL laevatehaseid Tekstiili- ja jalatsitööstus. Tööhõive harus on oluliselt vähe-nenud ja see puudutab esmajoones naistööjõudu. põhjuseks olnud odavate importkaupade sissevool , kuid ka harude automatiseerimine on mänginud oma osa. Masinaehitus on EL suurimaid tööstusharusid, siin toodetakse ca 8% tööstustoodangust. Haru on kontsentreeritud Saksamaale Autotööstus Haru on puhas-eksportija EL auto-tööstuse probleemvaldkonnad on1:Väiksem finantsjõud kui USA ja Jaapani konkurentidel.Ebapiisav koostöö ja konkurents kuue enam-vähem võrdse tugevusega tootja vahel.Konkureeriv surve Jaapani Euroopas paiknevatelt tehastelt.Uute, märkimisväärse ekspordipotentsiaaliga tootjate esilekerkimine Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas.Jaapani ja USA tootjate kasvav müük EL-KeemiatööstusSee haru on teine otsustava tähtsusega tööstusharu Haru on eriline ka keskkonnakaitse aspektist – nii tootmisjäätmed kui ka kemikaalide tarbimisjäätmed kujutavad endast probleemi.
25) kahte tüüpi konkurentsisurve EL tööstusele.Põhja- Ameerikast ja Jaapanist lähtuv - tööstusharud, mis baseeruvad kõrgtehnoloogiale, millel on arenenud organisatsiooniline struktuur ja mis tuginevad suurte siseturgude toetusel mujalt maailmast (eriti Kagu-Aasiast) lähtuv konkurents, mis baseerub oma eelistes madalamatel töökuludel (odavam tööjõud).
Vastupanemise edukus.abi söe- ja terasetööstuse ümberkorraldamiseks,abi laevaehitusele, spetsiaalsed kaubanduslepingud (Kagu-Aasia konkureerivate sõiduautode impordi­piirangud);baas- ja rakendusuuringute rahastamine uue tehnoloogia harudes
26) Res-de olemasolu põllumaj tootmiseks. Soojusress:Summaarsete temperatuuride nõue,Vegetats-iooniperioodi pikkus päevades ,Kasvu alguse temperatuurid ,Talvised kriitilised temperatuuri absoluutsed maksimumid.niiskusress: Aastakeskmine sademete hulk, Aurumise intensiivsus periood, millal langeb enamus sademetest .reljeef: Riigi valdav pinnamood tingib suures osas haritava maa osatähtsuse üldiste maaressursside hulgas Kui reljeefi kalle on üle teatud piiri, pole tavaline maaharimine mõeldav. Probleemideks on nii vee- erosioon kui ka maaharimine ise. mullastik : Mullaviljakuselt varieeruvad mullad Euroopa Liidus samuti väga suurtes piirides. Kapitaliga varustatus: Maaga kindlustatus,Maaomandi suhted,tehnika arengutase.
Tööjõu ress põllumaj-s:sektoris 5% koguhõivest.
27) Põllumaj tootmisega seotud probleemid:35% ülekarjatamine, 30% liigne metsaraie , 28% ebaõigete põllumaj võtete kasutamine. Veega varustamine on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Niisutamise prob: sooldumine, kasvuhoone gaasid, joogivesi väheneb, toitaine väljauhtumine mullast. Liigne väetamine:põhjavee reostumine .Arengumaades alatoitlus, arenenud ületoodang.
28) Ettevõtete maj suurus. ESU- Eur suurusühik. Standardkogutulu= rahaline väärtus- selle toote tootmiseks muutuvkulud . ESU= st andardkogutulu/ 1200 EUR.
29) Põllumaj toetamise põhjendatus Els ja arenenud riikides. Sõltuvus looduslikest tingimustest. Tähtsaim tootmistegur maa on asukohalt liikumatu, turumuutustele reageerimine aeglane.,ebapiisav sisemine toodang,hinnalangus-põllumeeste sissetulekute langus- linnastumine .
30) EL ühtse põllumaj pol CAP eesmärgid: Suurendada põllumajanduses tootlikkust, aidates kaasa tehnilise progressi arengule ja tagades põllumajandustootmise otstarbekohase arengu ning tootmistegurite (eriti tööjõu) maksimaalse kasutamise.Tagada põllumajanduspiirkondade normaalne elatustase, tõstes iseäranis põllumajandustöötajate individuaalset töötasu.Kindlustada turu stabiilsus.Garanteerida pakkumise (varustatuse) püsivus.Garanteerida mõistlikud hinnad tarbijaile
31) CAP turukorralduse elemendid.1) sekkumismehhanism- taotlushind, künnishind, sekkumishind 2) välisturg- siseturu kaitse- impordilõiv, exporditoetus.3) tootmiskvoodid-EL tootmiskvoot,liikmesriigikvoot, tootja kvoot 4) otsetoetused- haritava maa toetused, söötijätmistoetused.
32) CAP sekkumismehhanismi selgitus (hinnasüst-välisturumeetmed). Eesmärk on hoida turuhindu langemast allapoole vastuvõetavat miinimumtaset. Selliste saaduste jaoks nagu teravili, või, piimapulber ja loomaliha on Eül spets sekkumisagentuurid. Ülemäärase pakkumise korral ostavad need agentuurid turuhindade stabiliseerimiseks ülejäägi kokku. Tooted müüakse kui turg on tasakaalustunud või näit exporditaxe. Võimaldamaks EL tootjail realiseerida oma toodangut vaatamata odavate importsaaduste konkurentsile , saab töötlev tööstus subsiidiumi, kui kasut Els toodetud toorainet. Eesmärk on katta vahe EL Nõukogu poolt kehtestatud hinna ja importsaaduste hindade vahel.
33) CAP reformi survetegurid ja reformide eesmärk. Survetegurid: sisemised:kõrged kulud, surve keskkonnale, liikmesriikide erinevad huvid.välised: saaduste madal konkurentsivõime, GATT lepingud, laiendamise kavad. Eesmärk: toodangule makstavate toetuste vähendamine; keskkonna säästlikum pol; eelarvekulutuste vähendamine; rahvusvah kokkulepete täitmine.
34) maaelu arengumeetmed: agrokeskkonna programmid ; põllumeeste varasema pensionile mineku toetamine; vähemsoodsate piirkondade tootjatele kompensatsioonid; investeeringud taludesse; muud erinevad maaelu pol meetmed.Agrokeskkond-liikide säilitamine, kaotatakse geene.
35) Agenda 2000 reformide eesmärk. Reformipakett 1999a st. konkurentsi tugevdamine,vähem hinna, rohkem otsetoetuseid; põllumaj multifunktsionaalsus -multisektoriaalne ja integreeritud lähenemine maamajandusele; lihtsustamine-läbipaistvusprogrammide koostamine. Suurem otsustamisvõimalus kohalikule ja riiklikele institutsioonidele.
36) regionaalprobleemid, nende põhjendus. Probleem tekib regionaalsete riikide tasanditega Els 1 tasand on suveräänsete riikide tasand, kus on probleemiks riikide suuruse ebavõrdsus ning Luxemburg ,mis oma suuruse poolest ei peaks kuuluma riikide tasandile . 2. Tasandil NUTS 1 ei jaotu Taani, Luxem ja Iirimaa 3. Tasand NUTS 2 samuti ei jaotu 4 tasand NUTS 3 liigestatakse kõiki peale Luxem ning osa GB ja Hisp prov. Regionaalsel haldamisel on probleemiks veel riikide lahusterritooriumid.
37) EL regionaalpol eesmärgid ja sekkumise põhjendatus. Eesmärk on soodustada maj konvergentsi ja SKT ühtlustamist rikkamate ja vaesemate riikide vahel. Üldise arengu edendamiseks arendab ühendus tegevusi, mis viivad maj ja sots kohesioonile. Spetsafiilsuse eesmärgiks on erinevate regioonide arengulõhede ja ebasoodsate regioonide mahajäämise ületamine. Inimestele, kes ei ela keskustes võimaldada heaolu, tasakaalustatud areng, hoida ära linnastumist, maapiirkondade ressursside kasutamine, rakendamine . tööstuspiirkondade probleemid: saastatus ja tööpuudus.
38) regionaalpoliitilised programmid EL-s.sihtalad: sihtala 1- mahajäänud regioonid , Nuts tasandil reg, mille SKT elaniku kohta oli vähem kui 75% EL keskmisest. Sihtala 2- taandarenenud tööstusrajoonid, Nuts 3 tasandil, tööpuuduse tase üle EL keskmise, suhteline hõivatus tööstuses suurem kui EL keskm, langus peamises tegevusharus, sihtala 5b- madal sotsiaal-maj tase, kõrge põllumaj hõivatuse osatähtsus, madal sissetulekutase põllumaj-s, madal rahvastikutihedus. Sihtala 6- väga hõre asustus nuts 2 tasandil, elanikke pidi olema vähem kui 8 el/km2.eesmärk 3- võitlus pikaajalise töötusega, eesmärk 4- töötajate toetus kohanemises tööstusliku muutusega, eesmärk 5A-maaelu arengu soodustamine.
39) regionaalse sekkumise vajadus.
40) EL struktuuri- ja eelstrukt vahendid, millised, kellele. Struktuurifonidi: need baseeruvad nii maj kui ka regioonidele. ERDF-Eur regionaalfond- kivid ja betoon ,ettevõtete asendamiseks, kohalike initsiatiivi ning inflatsioonimuutusi toetamiseks ESF- Eur Sotsiaalfond- koolitus ja nõuanne, tööhõive ja töötajate konkureerimisvõime tõstmiseks FIFG-kalandusfond- kalanduse arendamise rahastamine EAGGF põllumaj arendus ja tagatisfond- investeeringud ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks ja elukeskkonna parandamiseks. Eelstruktuurifondid: ISPA- viia E li nõuetele, saavutada hea transpordiühendus kandidaat- ja liikmesriikide vahel, tegeleb soovitavalt vaid transpordi ja keskkonnaga. PHARE - liitumispartnerluslepingu saavutamine kandidaatriikide ettevalmistamiseks Elga liitumiseks, stabiilsete institutsioonide olemasolu, inimõiguste kaitse, demokraatia, turumaj konkurentsivõimelisus Els, liitumiseks vajalike nõudmiste täitmine. SAPARD - kesk ja ida eur maade põllumaj ja maaelu antava liitumiseelse abi programm 2000-2006a-ks.Eesti saab 3 viimase käest raha.
41) Eur integratsiooni edasised võimalikud suunad. Laienemine-liit säilitab praeguse integratsiooni taseme kuid kaasab uusi liikmeid , stagnatsioon - seisak , süvenemine- eesmärk liikuda pol liidu poole, üldine edasiminek nii laienemise kui süvenemise alal
42) EL laienemisega seotud probleemid.kunagi ei ole olnud nii palju kandidaatriike, riikidele on suunatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid, Acquis, mida kandidaatriikidel tuleb üle võtte ja aktsepteerida, on oluliselt ulatuslikum , kandidaatriigid on madalama maj arengutasemega ja rohkem põllumaj suunatud kui varem, kandidaatriigid kuuluvad teise julgeolekutsooni, laienemine muudab EL suurriikide jõuvahekordi.
43) Riikide huvid EL laienemisel- lähtuvalt komisjoni arvamusest otsustas ülemkogu Luxem tippkohtumisel alustada 1998 märtsis liitumisläbirääkimisi 10 KIE riigi ja Küprosega ning seejärel kahepoolseste läbirääkimistega 5KIE riigiga.
44)Kandidaatriikidele liitumiseks esitatavad nõuded( kopenh kriteeriumid), miks? Kopen kriteeriumid olid aluseks liitumisläbirääkimiste alustamiseks:1. Pol kriteeriumid-demokraatia,inimõigused, 2. Maj krit-võrdsete konkurent-sitingimuste loomine, turumaj,3. Liikmestrateegiaga kaasnevad kohustused- siseturg.4. administratiivne suutlikkus- haldussuutlikkus, õigussüsteem.
45) Elga liitumise pos ja neg mõjud kandidaatriikidele.pos: kuulumine eursse, sest eur rahvaste koostöö põhineb eelkõige Eli ühisel pol-l mitmes valdkonnas ning Eli algatusel ; ühtlustuvad sissetulekud Eestis ja eur-s, kuna EL vähendaberinevusi piirkondade vahel; EL eelarve annab Eestile rohkem raha eelkõige regionaalpol ning maaelu arengule; suureneb turvatunne ; paraneb julgeolek; kasvab mõju rahvusvah pol-le; hõlbustub reisimine ja piiriületus, paranevad kaupade ja teenuste väljaveo võimalused; suureneb töökohtade arv; rahvvah kogemuste vahetumine .
46) Eesti integratsioon Eli. Eelised: riigile:julgeolek, stabiilsus, turvatunne, maine paranemine,maailmapol kaasarääkimine, rahvvah koostööprogr-d, tarbijale: sissetulekute ühtlustumine, rohkem töökohti, parem tarbijakaitse, reisimise lihtsustumine, ettevõtjale: parem exporditingimuste võimalus, investeeringute kaasmine, arengutoetused Elst, väikeettevõtte toetus, põllumaj toetuste kasv, Puudused: õiguste osaline loovutamine EL institutsioonidele, tööjõu liikumisega kaasnev migratsioon, üksikute harude sõltuvus Elst, kaupade hindade kasv, uus kohandumine, kohanemisvõimetute ettevõtete pankrott, kaubanduse ümbersuunamine, ajude väljavool, väheneb äkkrikastumine. Teised: puhtam keskkond, ametiühingute tugevnemine.
1