Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KURESSAARE PIISKOPLINNUS (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Pärnu Kuninga Tänava Põhikool
KURESSAARE PIISKOPLINNUS
Uurimistöö
Kertu Nõmm
8s  klass
Juhendaja : Kadri Polski
Pärnu 2017
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. LINNUSE AJALOOST 5
1.2. Piiskopi aeg (14. saj. I pool – 1559 ) 5
1.2. Taani aeg (1559–1645) 6
1.3. Rootsi aeg (1645–1710) 6
1.4. Vene aeg (1721–1918) 7
2. LINNUSE EHITISED 9
2.1. Konvendihoone 9
2.1.1. Keldrikorrus 10
2.1.2. Peakorrus 11
2.1.3. Pidurefektoorium 11
2.1.4. Kabel 12
2.2. Kaitsetorn 13
2.3. Vahitorn 14
3. TÄNAPÄEV 15
3.1. Restaureerimine 15
3.2. Arheoloogilised uuringud 15
3.3. Kultuur 16
3.4. Kindlust külastanud tuntud riigitegelased 18
4. UURIMUSLIK OSA 20
5. TULEMUSED 21
KOKKUVÕTE 22
KASUTATUD KIRJANDUS 23
Kuressaare linnus püüab turiste lõviaugust kostva möirgega.(2003,18.juuli). Postimees . Loetud aadressil: https://www.postimees.ee/2035423/kuressaare-linnus-puuab-turiste-loviaugust-kostva-moirgega 23
Kuressaare lossi öö. (kuupäev puudub). Loetud aadressil: http://kultuur.info/syndmus/kuressaare-lossi-oo-2/ 23
LISAD 26
Lisa 1. Küsimustik 26

SISSEJUHATUS


Antud töö keskendub Kuressaare piiskoplinnuse ajaloole. Kuressaare linna lõunaosas, mere kaldal , kõrgub võimas neljatahuline hoonemassiiv - Kuressaare piiskoplinnus. See on üks tähelepanuväärsemaid keskaja kindlusehitisi Eestis ning pakub erilist huvi ainukese keskaegse linnusena, mis on säilinud kõigis oma olulistes ehitusosades. Kuressaare loss on hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide.  Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud kindlusehitis Balti riikides. Konvendihoone tüüpi linnuse ülessandeks on olla teatud piirkonna keskuseks, võimaldada kooskäimisi ja pakkuda kaitset ülestõusu või sõja korral. Kuressaare linnuse arhitektuur on Eesti alal erakordne nii ruumijaotuse kui ka raiddekoori iseloomu poolest. Siseõuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilile iseloomulikud teravkaarsed aknad.
Seadsin oma uurimistöö eesmärgiks uurida Kuressaare linnust alates ehitamise algusest 1380. aastast kuni tänapäevaste restaureerimisteni välja. Tahan lähemalt tutvuda kindluse ajaloo ja  arhidektuuriga. Eesmärk on uurida missuguse jälje on jätnud linnusele erinevad riigikorrad ja omanikud . Kirjeldan arheoloogilisi uuringuid ja võrdlen restaureerimste erinevaid etappe . Teen kindlaks, missuguseid võimalusi on tänapäeval loodud linnuse kasutamiseks.
Olles ise veetnud palju aega Saaremaal, kuna olen
Vasakule Paremale
KURESSAARE PIISKOPLINNUS #1 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #2 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #3 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #4 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #5 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #6 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #7 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #8 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #9 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #10 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #11 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #12 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #13 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #14 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #15 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #16 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #17 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #18 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #19 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #20 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #21 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #22 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #23 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #24 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #25 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #26 KURESSAARE PIISKOPLINNUS #27
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor knummi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Kuressaare piiskoplinnus

Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimus Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kuressaare piiskopilinnus on linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas. Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Linnus

Sissejuhatus Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides. Linnus on üldiselt hästi säilinud ja siin võib külastaja tunda tõelise keskaja hõngu. Konvendihoone ruumide planeering ühtib täiesti Radzyni Chelminski ordukonvendihoonega, arhitektuurses kujunduses leidub ilmseid mõjutusi teistest Preisimaa konvendihoonetest eriti Malborgist. Kuressaare linnuse ajaloost Kuressaare linnus on ehitatud XI sajandil eksisteerinud ja hiljem põlenud puitehitiste asemele. Kuressaare XIII saj. ringmüürkastell kuulub tsentraaltorniga kastellitüübi hulka. 1227. aastal alistus ristirüütlitele viimane Eesti maakond ­ Saaremaa. 1228. ­ 1234.linnus Kurresaare a. formeerus Läänemaast ja Lääne-Eesti saartest järjekordne feodaalriigike ­ Saare-Lääne piiskopkond

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Kuressaare Piiskopilinnus

Sissejuhatus Kuressaare linna lõunaosas, mere kaldal, kõrgub võimas neljatahuline hoonemassiiv ­ Kuressaare Piiskopilinnus. See on üks tähelepanuväärsemaid keskaja kindlusehitisi Eesti ja Läti aladel ning pakub nimetatud territooriumil erilist huvi ainukese keskaegse linnusena, mis on säilinud kõigis oma olulistes ehitusosades. Kõik teised selle perioodi linnused on kas varemeis või nii põhjalikult ümber ehitatud, et nende esialgset kuju on raske kindlaks määrata. Kuressaare linnus seevastu võimaldab suurepärase ülevaate saamist nii tolleaegse valitseva klassi olustikulistest tingimustest kui ka antud perioodi ehitusviisist. Kuressaare Piiskopilinnus kuulub arvukate kindlusehitiste hulka, mida feodaalse killustatuse perioodil püstitati sakslaste ja taanlaste poolt Eesti ja Läti aladele. Nende üldarv ulatud 150-ni ning oluliseks ajendiks nende püstitamisel olid samuti feodaalide omavahelised vastuolud.

Kunstiajalugu
thumbnail
14
doc

Eesti kultuurilugu - VAATAMISVÄÄRSUSED

meessoost. Arvestasin ka sellega, mida oleks temal võib-olla huvitavam teada saada kui mõnel teisel. Minu valikuks osutusid kolm üpris erinevat kohta üle Eesti. Esimeseks kohaks valisin Pirita kloostri varemed, sest need on osaks minu kodukohast. Teiseks valisin Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, sest kunagi väiksena seal käies jättis see paik mulle niivõrd sügava mulje, et võimalusel külastaksin isegi seda kohta uuesti. Kolmandaks valikuks sai Kuressaare linnus koos muuseumiga, kuhu ise sattusin esmakordselt alles hiljaaegu. Esimest korda Saaremaale minnes, mõtlesin seda külastada ning tänu imekenale ilmale, avanes mulle lisaks kaunile ajaloolisele vaatamisväärsusele ka miljonivaade merele, mida poleks osanud arvata. Peale seda olen igal korral Kuressaarde sattudes teinud väikese jalutuskäigu ümber linnuse. 3

Kultuur
thumbnail
7
odt

Kuressaare linnus

Linnuse ajalugu Kuressaare linnus ehitati 13.sajandi kolmandal veerandil eksisteerinud tornilinnuse asemele. Linnuse ehitamist alustati pärast Jüriöö ülestõusu, kui selgus, et Põide linnus ja selle kõrval tugipunktidena teeninud kindlustuskirikud ei suuda rahva väele vastu seista. Algsest tornlinnusest on säilinud ainult vangitorn ehk Pikk Hermann, mis ehitati ümber konvendihooneks. Kuni Liivi sõja alguseni oli Kuressaare linnus Saare- Lääne piiskoppide residents. Konvendihoone tüüpi linnuse funktsiooniks oli olla teatud piirkonna administratiivseks keskuseks, võimaldada küllalt arvuka inimrühma kooskäimist, mis avaldus hoone arhitektuuris ja pakkuda kindlat kaitset ülestõusu või sõja korral. Konvendihooneile on iseloomulik korrapärasus, rangus, suletus, tugevasti kindlustatud sissepääs. Linnust restaureeriti ja rekonstrueeriti 1903.-1912

Kunstiajalugu
thumbnail
12
docx

Kuressaare piiskopilinnus

 Teine teooria, mille eestvedajaks oli arhitekt Kalvi Aluve ja mis kinnitub 1970. aastatel tehtud vaatlustele ümberehituse ajal on see, et kivilinnuse ehituslugu algas juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. 2010.–12. aastal toimunud arheoloogilised välitööd näitasid, et Kuressaare linnuse näol on tegu omapärase vesilinnusega, mis ehitati otse madalale rannaalale. Linnuse ehitamist alustati ilmselt piiskop Jakobi valitsemisajal (1322–1338). Tööd katkesid arvatavasti Jüriöö ülestõusu (1343–1345) puhkemisel. 14. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni rajati lisaks 13. sajandist pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür, sest tulirelvad

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Kuressaare linnus

orgaaniliselt lihtne sisemine arhitektoonika ja dekoor, mis pääseb lihtsusest hoolimata hästi esile. Konvendihoone külje pikkus on 43 meetrit. Põhjanurgas kõrgub võimas seitsmekorruseline kaitsetorn, mille kõrgus on 37 meetrit. 14. sajandi lõpus rajati ka suurtükitornid ja kõrgendatud müürid. 1980. aastatel lisati Seuberlichi kavandite järgi linnuse värava kohale kaekorruseline eenduv nooltekoda ehk ärkel. Kuressaare linnuse arhitektuur on Eesti alal erakordne nii ruumijaotuse kui ka raiddekoori iseloomu poolest. Siseõuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilie iseloomulikud teravkaarsed aknad. Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sealhulgas õllepruulimiskoda ja kolderuumid. Seal asus ka linnuse kaev. Hoovi idanurgast pääseb

Kunstiajalugu
thumbnail
36
odt

Liivimaa linnused

1658. aasta Vallisaare vaherahu ja 1661. aasta Kärde rahu tõid Piusa kaldale Rootsi kuninga alamad tagasi. Sel korral viimaseks pooleks sajandiks. Põhjasõda muutis 1702. aastal Vastseliina linnuse varemeteks. Kätte oli jõudnud suurtükkide ja bastionide ajastu, kus Vastseliinal puudusid väljavaated. 3 4 5 Kuressaare piiskopilinnus Kuressaare piiskopilinnus on Saare-Lääne piiskoppide kunagine linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas. Linnuse ajalugu Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem olla juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusehitis. Mingeid kindlaid tõendeid selle oletuse kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida.Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun