Horvaadi rahvuslased seisid sellele kõvasti vastu. Nad organiseerisid 1934. aastal selle riigi kuningale, Alexander I-le Marseille's atentaadi. Esimeses maailmasõjas olid jugoslaavlased lubanud Itaaliale Aadria mere ranniku vastutasuna toetuse eest võitluses Austria-Ungariga. Enamus Dalmaatsiast saigi 1918 1943 itaallastele. Pärast seda kui sakslased 1941. aastal Jugoslaaviasse sisse tungisid, seati üles nukuvalitsus eesotsas Ante Paveliciga, Ustasa juhiga. Pärast sõda pages Ante Pavelic Argentiinasse. Ustasa püüdis serblasi Serbiast välja ajada. Serblased pagesid eelkõige Saksamaa suunal, kuid sakslased ei olnud selle üle kuigi rõõmsad. Ustasa asus rajama koonduslaagreid. Erinevatel andmetel tapeti neis 60 000600 000 serblast, juuti ja rumeenia mustlast. Öeldakse, et "Ustasa tappis kolmandiku serblastest, kolmandiku ajas välja ja pööras kolmandiku katoliiklusesse. Aga mitte kõik horvaadid ei olnud sellise verise poliitika poolt
JUGOSLAAVIA LAGUNEMINE · Josip Broz Tito Jugoslaavia juht · Rahvaste ja uskude tohutu segu · Usk määras rahvuse · Slobodan Milosevic Serbia juht · Franjo Tudjman Horvaati juht · Alija Izetbegovic Bosnia juht · Sloveenia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 10-päevane sõda Suutis iseseisvust kaitsta o Hukkunuid alla 100 · Horvaatia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel Horvaadid said võidu Suur osa serblasi lahkus Horvaatiast Tekkis etniliselt puhas Horvaatia riik · Bosnia ja Hertsegoviina: o Kuulutas end iseseisvaks 03.03.1992
Jugoslaavia sõjad 1991- 2001 Üldandmed Leidis aset 1991-2001 Rahvuslikud konfliktid endise Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi aladel Koosnes eraldiseisvatest militaarsetest konfliktidest, mis toimusid ja mõjutasid enamikke endiseid Jugoslaavia vabariike Sõjad Kümnepäevane sõda ehk Sloveenia iseseisvussõda (1991) Horvaatia iseseisvussõda (1991-1995) Bosnia sõda (1992-1995) Kosovo sõda (1998-1999) Presevo oru ülestõus (1999-2001) Makedoonia ülestõus (2001) Põhjused Etniline mitmekesisus Jugoslaavia koosnes kuuest vabariigist, kus oli viis rahvust, neli keelt ja kolm usku Kogukonnad lõhenesid etnilise ja religioosse kuuluvuse tõttu ning järgnes sügavalt isiklik võitlus, millega kaasnes julmus, vägistamine ja piinamine ning tuhandete inimeste surm
Horvaadi rahvuslik ärkamine toimus 1835. 1848. toimus nn talurahva ülestõus, mida juhtis Josip Jelacic. See suruti küll maha, kuid orjus või siis allasurutus kaotati. 1868. aasta reformiga anti võim Põhja-Horvaatia üle austerlastelt ungarlastele. Territoorium ühendati Ungari Slavooniaga ja garanteeriti sisemine autonoomia. Dalmaatsia jäi austerlaste kätte. Peale I maailmasõja lõppu sai Horvaatia kuningriigiks ning pärast horvaatia & bosnia sõda sai Titost uue Jugoslaavia Föderatsiooni juht. Ta jagas Jugoslaavia viieks vabariigiks - Horvaatiaks, Serbiaks, Sloveeniaks, Bosnia-Hertsegoviinaks ja Makedooniaks. 22. detsembril 1990. avaldati uus Horvaatia põhiseadus. Sellega koos muutusid Horvaatias elavad serblased rahvusvähemuseks. Uues põhiseaduses ei olnud ära märgitud rahvusvähemuste õigused riigiametitest lasti lahti massiliselt serblasi.
nisu, mais, kartul, oder, riis, tater, hirss ja soja. Tehnilistest kultuurtaimetest on olulusemad suhrrupeet, päevalill, raps ja tubakas. Tegeltakse ka söödataimede- ja köögivilja kasvatamisega. Viinamarjaistandusi ja puuviljaaedu, kus kasvatatakse ploome ; õunu; pirne;mureleid ja kirsse, moodustub 2,3% riigi territoorumist. Horvaatia puuviljaaed Rahvastik 1990-date alguses toimus Horvaatia-Serbia sõda, mille tõttu paljud serblased horvaatiast lahkusid(a.1991 oli neid 12% elanikonnast). Tänapäeva on serblasi Horvaatias 4-5%. Horvaate on 90%. Serblased elavad peamiselt Krajinas. Horvaadid kõnelevad serbo-horvaadi keelt, kuid serblastest eristab neid see, et nad kasutavad ladina tähestikku. Viimasel ajal kõneletakse eraldi horvaatia ja serbia keelest. Teine rahvuslikul pinnal olev erinevus seisneb selles, et horvaatid on katoliiklased
Šovinism- suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloniaalmaa Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349milj Suurriigid 20 saj algul Suurbritannia Riigikord: parlamentaalne monarhia Tähtsamad parteid: konservatiivid ja liberaalid Suur koloniaalriik: kokku elas 370 mlj in 1901 lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII Suurim välispoliitiline ettevõtmine Inglise- Buuri sõda 1899-1902 Probleem Iirimaaga (home rule) Sufražetid Home rule Iirimaa omavalitsus Võitlus iirimaa omavalitsuse eest Prantsusmaa Riigikord: parlamentaalne vabariik Mitmeparteilisus Põllumajandusmaa Skandaalid:Dreyfusi protsess Georges Clemenceau—tuntum poliitik Kiriku ja riigi eiramine Revanšism Saksamaa Riigikord: parlamentaarne monarhia Keiser Wilhelm II Euroopa madnriosa kõige arenenum tööstusmaa Maailmapoliitika Laevastiku arendamine Soov jagada asumaad maailmas ümber Usa
ning purustada Iraagi sõjaline võimsus* Lahesõda Külmasõja järgne sõjaline konflikt 1990-91 Pärsia lahe piirkonnas* Srebrenica veresaun - Euroopa suurim Teise ilmasõjajärgne massimõrv Srebrenicas, kus serbia sõdurid tapsid 8000 ÜRO rahuvalvejõudude kaitse all olnud meest* Daytoni rahuleping Leping, millega loodi siiani kehtiv raamistik Bosnia ja Hertsegoviina valitsemise korraldamiseks* Oligarh - Võimul oleva ladviku liige* Tsetseenia sõjad I sõda: Pärast Venemaa lagunemist 1991kuulutas Tsetseenia ennast iseseisvaks. II sõda: 1999 alustatud sõjakäik, millega vallutati Tsetseenia tagasi* Isikud: Andrei Sahharov Nõukogude akadeemikust teisitimõtleja, kes pagendati sundasumisele Gorkisse* Aleksandr Solzenitsõn Nõukogude kirjanikust teisitimõtleja, kes saadeti NSV Liidust välja* Lech Walesa Elektrik, kes tõusis treigi eesotsa ning esitas majanduslike nõudmiste kõrval ka poliitilisi. 1990 Poola president*
Ta võttis peamiseks eesmärgiks idabloki lammutamise. Selleks alustas ta NSV Liidu majanduse kitsendamist, lõigates sellega ära NSVL paljud impordid. Nii suruti NSVL majandus nurka. Kolmas aspekt selles strateegias oli suruda NSVL peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega NSVL poleks suutnud kaasa minna. Tähtede sõja programm- luua kosmiline kaitsekilp Maa orbiidile. 1980Ndate aastate keskpaigaks sai selgeks et USA on võitnud võidurelvastumise ja sõda Afganistanis lõpetati Perestroika 1985ndal aastal sai NLKP Keskkomitee pleenumi peasekretäriks Mihhail Gorbatsov.Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. NSV Liidu juhina mõistis ta, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna riigi majandusareng oli pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Ta mõistab, et riigi saavad päästa reformid, mis muudaksid valitsust natukene demokraatlikumaks aga siiski peab
Kõik kommentaarid