Nõukogude liidu lagunemine (3)

Nõukogude Liidu lagunemine ja
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine
aastatel 1986-1992
uurimustöö
Juhendaja : Tiina Kull
Autor: Doris Turk
Lähte 2010
SISUKORD
Sissejuhatus 3
AJALOOLINE TAUST 4
Venemaal toimunud sündmused 4
Intervjuu kahe inimesega 13
Analüüs 15

Sissejuhatus

See töö põhineb Nõukogude Liidu lagunemisele ja Eesti taasiseseisvumisele aastatel 1986-1992. Oli ka mõningaid kohti, mis mind väga huvitas ja mille kohta ma tahaksin veidike rohkem teada, nendest rääkisid ka minu intervjueeritavad isikud.
Oma uurimustöös panin suuremat rõhku ikka Eesti taasiseseisvumisele kuna see on huvitavam kui Nõukogude Liidu lagunemine. Eesti taasiseseisvumise teemast ma huvitvusin rohkem Balti ketist ja toidu- ja tarbekaupade puudusest ning nende järjekordadest, kuid ka huvitav osa oli ka Laulev Revolutsioon, kus kõik eestlased läksid Tallinna lauluväljakule ja hakkasid laulma.
Intervjuud otsustasin teha noorema täiskasvanuga ja ka vanuriga, kes on rohkem näinud ja teab ka rohkem. Tundus, et nii on huvitavam, kui üks on vanem ja teine on noorem. Need inimesed olid mu ema Kare ja mu vanaema Karmen .
Mu töö koosneb kolmest osast – ajaloolisest taustast, intervjuudest ja analüüsist. Oma tööga püüan näidata, et ajalugu on tõesti sündind ja inimesed mäletavad seda veel ning see ei unune neil iial.
Tänusõnad annan ma kindlasti oma juhendajale Tiina Kullile, kes andis sihukese mõtte, et teha sel teema mini-uurimustöö ning kelle eestvedamisel sai see töö valmis. Veel tahan tänada ma oma intervjuueeritavaid Kare’t ja Karmen’it, kellelt sain ma rohkem huvitavamaid teadmisi, kui õpikust.

AJALOOLINE TAUST

Venemaal toimunud sündmused

1985. aasta märtsis sai Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Tol ajal kui ta võimule tuli on Nõukogude Liidu jaoks keeruline aeg. Toimus impeeriumi areng ning see oli viinud riigi sise-ja välispoliitilisse ummikusse. M. Gorbatšov pidi aitama riigi kriisist välja ja säilitama sotsialistliku ühiskonnakorra. Ta uuenduste kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirenemist, mis pidi toimima sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Sel ajal hakati uuendama riigi juhtkonda.
1986. aastast tekkis uus märksõna – glasnost , see tähendab, et avalikustamispoliitika ja
sõnavabadus avardub. Ranged tsensuurireeglid pehmenesid. Nõukogude Liidus elavatele inimestele hakati rääkima riigis toimuvatest õnnetustes, sündmustest ja kuritegevusest. Eriarvamuste tõttu muutus ühiskond sallivamaks ning avalikustamisega kaasnes poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga .
NSV Liidu juhtkonna uuenemisega kaasnes suhete parandamine lääneriikidega. Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikidega ja Euroopa riikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. NSV Liidu majandus ei kannatanud enam välja võidurelvastumist. Gorbatšov pakkus seepeale relvastuse vähendamise kava, mida Lääs heaks ei kiitnud. 1986.aastal kohtusid Reykjavikis Gorbatšov ja president Regan , peale kohtumist hakkasid Nõukogude ja Ameerika vahel suhted paranema. Moskva terav vastuseis kadus lääneriikide vahel. 1987.aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskimine ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1989. aastal lõpetas Gorbatšov sõja Afganistanis ning viis seal oma väed välja. Ka Ida-Euroopas vähendas ta kontrolli ning tõi ka sealt oma väed välja. 1989-1990 viis vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades.
Poliitilise surve alt vabanemine hakkas murendama kommunistlikule parteile tugunevat poliitilist süsteemi. Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ning paljud pidid oma ametist lahkuma. Nõukogude Liidus hakkas kehtima presidentaalne valitsemissüsteem ning 1988. aastal valiti M. Gorbatšov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks ehk riigipeaks, kellel olid nüüd suuremad volitused riigiasjade juhtimisel. 1989. aasta märtsis valiti uueks kõrgeimaks riigivõimuorganiks NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress , need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised pärast 1917.aastat. kongress valis Ülemnõukogu, see omakorda presidendi. Gorbatšov püüdis laveerida poliitilisi jõude, rõhutades vajadust säilitada sotsialism ja Nõukogude Liidu terviklikkus , kuid tema majanduspoliitika kukkus läbi ja tänu sellele süvenes riigis kriis ning langes elenike elatustase.
Mitu liiduvabariiki võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada, kuid mitmel pool tekkisid selletõttu verised rahvuskonfliktid. Mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik – Vene Föderatsioon – eesotsas Boriss Jeltsiniga.
Nõukogude Liidu asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Läbirääkimisi alustati aastast 1990, kuid alles 1991. aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Gorbotšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. 19.augustil 1991.aastal, püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee. Gorbatšov pandi koduaresti ning rahvale öeldi, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Teda asendas RESK’i esimees Janajev . Venemaa demokraatlikud jõud astusid otsustavalt riigipöördekatse – augustiputši – vastu välja ning mõne päeva pärst oli poliitiline segadus likvideeritud.
Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas Nõukogude Liidu lagunemist. 1991.aasta septembris tunnustas NSV Liidu Riiginõukogu Balti riikide iseseisvust. Esile tõusis nüüd Boriss Jeltsin , sest ta sõlmis Gorbatšovi teadmata Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga 8.detsembril 1991. aastal Minskis omavahelise liidulepingu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse.
21.detsembril liitusid sellega veel 8 endist liiduvabariiki, mis viis Nõukogude Liidu täieliku lagunemiseni: 25.detsembril 1991. aastal loobus Gorbatšov presidendiametist ning järgmisel päeval teatas Ülemnõukogu ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmist. Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon.
Kõige olulisemaks väliseks teguriks oli Nõukogude Liidu mõju taandumine Ida-Euroopast. Nõukogude Liidus nõrgened Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatšov ei pidanud enam vajalikuks sekkumist sotsialismileeri riikide siseasjadesse. 1990.aastate algul lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon . 1990. aastate keskpaigaks viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest Nõukogude väed välja.
Poliitiliste olude leevenedes ja ideoloogilise surve vähenedes ei suutnud kommunistlikud režiimid enam mingil viisil rahuldada ühiskonna vajadusi. Majanduse allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Ideoloogilise surve kadumine kiirendas poliitilise opositsiooni tekkimist. Valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud.
Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatudteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni , et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelki ning uueks presidendiks valiti Solidaarsuse juht Lech Walesa. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias , kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu . Ta kujutas Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima režiimiga riigi. 1989. aastal ta nõudis Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlased Poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989. aasta detsembris vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausescu maha suruda, seejärel vihatud diktaator arreteeriti ning hukati koos ta naisega.
Ida-Saksamaa oli sotsialismileeri üks olulisemaid tugipunkte ja Berliini muur külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol. Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat režiimi kindlustada. Ida-Saksamaal 1989.aasta sügisel toimus ulatuslik massiliikumine, kus kümned tuhandes idasakslased suundusid läbi Ungari Läände, sest Ungari avas sama aasta sptembris piiri Austriaga. Selle aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9.novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. See tõi kaasa ulatuslikud poliitilised muudatused ja tekkis küsimus – kahe Saksamaa ühinemine. Ühinemine ei olnud üksnes sakslaste endi siseasi, said selle pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud – Teise maailmasõja võitjariigid. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990. aasta veebruaris ning kestsid 3.oktoobrini poliitilise ühinemisega.
Käsumajanduse pärandist vabanemiseks tuli endistel sotsialismileeri riikidel teha suuri jõupingutusi – tuli stabiliseerida olukord, tuli rajama hakata uut tujumajandusele tuginevat majandusmudelit. Riigi osa majanduses pidi vähenema, ettevõtetele anti äritegevuses senisest suurem vabadus. Riiklikke ettevõtteid hakati erastama. Rolli mänginud ka väliskapitali kaasamine ja tujumajandust soosiva seadusandluse väljatöötamine.
Kommunistlike režiimide kokkuvarisemise järel on Ida-Euroopa riikide poliitiline areng kulgenud erinevalt. Iseloomulikuks jooneks on uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga. Endise idabloki riikide baasil on tekkinud uued riigid. 1992. aasta lõpul toimus lametlahendus, millega loodi senise Tšehhoslovakkia asemel kaks iseseisvat riiki: Tšehhi Vabariik, mille presidendiks sai Vaclav Havel ning kelle eestvedamise on Tšehhi intrigreerinud Euroopasse. Teine riik on Tšehhoslovakkia lagunemise tekkinud Slovakkia, mis pole suutnud sellist arengutempot pidada võrreldes Tšehhiga. 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia : Serbia ja Montenegro. 1990.aastal Serbia presidendiks saanud Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia. Rumeenias olulisi muutusi ei toimunud ning Rumeenia pole loobunud soovist saada tagasi nende asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale.
Eestis toimunud sündmused
1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis enam aset. 1986. aasta lõpul hakkas Eesti NSV’s muutuma sisepoliitiline olukord, kui avalikustati uue fosforiidikaevanduse kava. Rahvas nõudis ametkonnalt kaevanduse rajamisest loobumist.
1987. aasta augustis loodi esimene poliitline ühendus MRP-AEG eesmärgiga tuua ellu 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 23.augustil korraldati Tallinnas Hirvepargis MRP-AEG eestvedamisel poliitiline meeleavaldus .
1987. aasta lõpul loodi esimine demokraatlikele põhimõtetele tuginev organisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Aastal 1988 loodi esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Nii EMS kui ka ERSP pöörasid suurt tähelepanu eestlaste tähtpäevade teadvustamisele ja korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aastal kujunes neist tähtpäevadest ulatuslik massiüritus, mida võimud ei suutnud takistada.
1988. aasta aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ja Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Aprillis esitati kutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Rahvarinne muutus kõige suuremaks rahva liikumiseks. 1998. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp.
1988. aasta kevadel muutus rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga üldiseks. Vastuseis kommunistlikus parteis tekkis ka parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes. Eestis kujunes välja võimukriis, mis lahenes 1988 juunis Vaino Väljase parteijuhiks saamisega . 17. juunil tähistas rahvas ul võitu massimeeleavaldusega. Nädal hiljem andis Eesti NSV Ülemnõukogu sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatuse. Septembris korraldati Lauluväljakul järjekordne massiüritus „Eestimaa laul” Rahvarinde eestvedamisel. Seal kõlas avalikkuse ees üleskutse oma riikluse taastamiseks, mis aitasid rahva ajaloomälu taastamist. Oluline osa oli tsensuuri kammitsatest vabaneval ajakirjandusel ja televisioonil, mis aitasid rahvani tuua minevikusündmusi.
EKP’ga püüdis uuenenud juhtkond sündmustega sammu pidada asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslipu ja eesti keele kujutamist riigikeeleks. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid impeeriumimeelsete jõudude koondumise. 1988. aasta suvel moodustasid üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse liikumise ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nede organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Vene impeeriumimeelsetele ei meeldinud keele- ja kodakondsusseadused, mida taheti Eestis vastu võtta.
1988. aasta lõpul kujunes Eesti poliitilisel maastikul välja kolm suunda. Rahvuslike jõudude ideeks oli omariikluse taastamine, kuid impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Kolmas suund koosnes Rahvarindest ja rahvuskommunistliku osa EKP-st, nemad lootsid saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust NL koosseisus . Väga tähtsaks peeti impeeriumi säilimist ja püüti selle eesmärgiga muuta kehtivat põhiseadust.
1988 aasta 16.novembril võttis Eesti NVS Ülemnõukogu vastusuveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati ülimlikkus seaduste ja määruste suhtes. NL keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Suhtes NL keskvõimuga muutus Molotov -Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine järjest olulisemaks. 23.augustil 1989. aastal korraldati enneolematu protestiaktsioon, mille tulemusena moodustasid inimesed katkematu inimketi Tallinnast Vilniuseni. Inimketti hakati nimetama Balti ketiks, mis aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 1989. aastal tunnistati Moskvas 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning need mõisteti õigustühiseks.
1989.aasta jaanuaris võeti vastu seadus, millega anti eesti keelele riigikeele staatus. 24.veebruar kuulutati mõne aja pärast iseseisvumispäevaks, Pika Hermani tornis heisati sinimustvalge riigilipp . Taastatud iseseisvumispäeval pandi alus kodanike komitee liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Kõiki Eesti Vabariigi kodanike kutsuti end registreerima, et valida hiljem Eesti Kongress, mille valimised toimusid 1990.aasta veebruaris ning nendest võtsid osa ka väliseestlased ning 34000 teistest rahvusest Eesti kodanikest. Esimene istung toimus 1990. aasta märtsis, seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist. Eesti Komitee esimeheks sai Tunne Kelam.
1990.aasta kevadel lõhenes EKP kaheks ja kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. Sel aastal toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülenõukogusse, mille esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba aastast 1983 olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist astus tagasi senine valitsuse eesots Indrek Toome ning uueks valitsusjuhiks valiti Edgar Savisaar . 30.märtsil 1990.aastal Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest , millega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. 1990 aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. Samal ajal suurenes impeeriumimeelsete jõudude surve. Eestit ähvardati mjajndusblokaadiga ning kohalik Interliikumise organiseeris miitinguig ja streike. 1991.aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge, kuid Eesti suutis hoiduda verevalamisest. Impeeriumi kooshoidmiseks korraldas Moskva referendumi. 1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi, mille tulemusena selgus, et enamik elanikkonnast pooldab iseseisvuse taastamist. Eestit toetas ka Eestis elavatest teiste rahvuste esindajad. Referendum välistas liidulepingu ning keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla iseseisvuse taastamine. Gorbatšovi võimule tulekuga kaasnesid muudatused senises majanduspoliitikas, kuid olulist murrangut tsentraalses plaanimajanduses ei toimunud. Eestis hakati ametlikust majanduspoliitikast sõltumult välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME alguseks oli 1987.aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe ettepanek Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME sihike oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ja oma eelarvele ning rahasüsteemile. IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidupani aluse majandusreformide kava koostamisele. Tollane Eesti NSV hakkas järk-järgult tunnistama isemajandamise põhimõtteid. Paljud IME põhimõtteid rakendati ellu.
Majandusuuenduste eesmärgi käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodamate majandamistingimuste loomine, kuid side liidulise majandussüsteemiga takistas reformide teostamist. Majandusmudeli osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, millega kaasnesid inflatsioon ja hinnatõus. Toidutalongid, ostutšekid, pikad järjekorrad, väljamaksmata palgad ja pensionid põhjustasid ühiskonnas sotsiaalseid pingeid.
1991.aastaks oli perestroikapoliitika ennast ammendanud. 1991.aasta augustis anti impeeriumi väikerahvastele võimalus omariiklus taastada, mille andis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse. 20.augustil 1991.aastal võttis Ülemnõukogu vastu „Otsuse Eesti riikluse iseseisvusest”. Eesti iseseisvust tunnistasid peagi Eesti iseseisvust ning Eesti Vabariik oli taas iseseisev ja suveräänne riik, mis ilutses poliitilisel kaardil. Balti riikide taasiseseisvumine leidis lühikese ajaga rahvusvahelise tunnustuse . 6. septembril 1991. aastal tunnustas Nõukogude Liidu Riiginõukogu kolme Balti riigi iseseisvust. Samal aastal septembri keskel võeti Eesti koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO). Nende jaoks algas nüüd uus etapp – edasine integreerumine Euroopa struktuuridega.
1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks, mille põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerimine. Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikomiteed ning loodi võitlussalki töölistele, kuid eriti aktiivselt hakkasid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991.aasta jaanuaris võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Pareti hoone ja Läti ajakirjandusmaja. Hoolimata Lääne protestidest jätkas Moskva vabaliikumise lämmatamist. 13.jaanuaril vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone.
Interrindlased üritasid 18.jaanuaril korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Et kaitsta Toompead, hakati sinna kokku vedama kivimürakaid. 20.jaanuaril Riias toimus uus verevalamine, kus Nõukogude Liidu konstitutsiooni käigus tapeti viis inimest.
Jaanuarikriisis mängis olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele ning 13.jaanuari õhtul saabus lennukiga Tallinna Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin ning kirjutas alla Balti riikide kja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnistati omavahelist riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorganeid ning välistati igasuguse jõu kasutamine siseprobleemide lahendamisel. Jeltsin pöördus Vene sõjaväelaste poole ja teatas, et relvade kasutamine oma demokraatlikke vabadusi kaitsva tsiviilelanikkonna vastu on ebaseaduslik.
Pärast Riia sündmusi hakkas olukord Baltikumis rahunema. Kremlis lubati Balti liiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Gorbatšov lootis oma püüdluste täidesaatmisel rahvahääletusele. Eesti ja teised Balti riigid välistasid referendumi läbiviimise ning korraldasid ennetleva küsitluse. 1991. aastal toimunud referendumitel toetasid Balti riigi elanikud kindlalt iseseisvust. Iseseisvusreferendumi korraldamine ja selle tulemused näitasid, et Balti riigi elanikud soovivad kõik iseseisvust. Rahvaküsitlus välistas kõik läbirääkimised keskvõimuga liidulepingu üle, sest läbirääkimiste eesmärk oli iseseisvus taastada.
18.märtsil toimus üleliiduline rahvahääletus, millest ei võtnud osa Balti liiduvabariikide kõrvalt ka teisedki riigid nagu Gruusia , Armeenia ja Moldova . Gorbatšov hakkas korraldama uut liidulepingut, kuid pärast pikki vaidlusi jõudsid Nõukogude Liidu president ja 9 liiduvabariigi juhti kokkuleppele uue liidulepingu sõlmimise põhimõtetest ja tähtaegadest. Uuel liidul pidi olema ühine majandusruum, sõjavägi, välispiir ja rahasüsteem, nii loodeti impeeriumit uuendatud kujul säilitada. Gorbatšov kutsus üles ka Balti riike liidulepingule alla kirjutama, kuid see üritus jäi vastuseta. 1991.aasta juunis oli Vene NFSV presidendiks sai ülekaalus Boriss Jeltsin, kes ametivannet pidades, lubas kõrvale jätta impeeriumimeelsed traditsioonid. Vene NFSV hakkas end vastandama Nõukogude Liidule.
Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse poolehoiuga. Balti vabariikides astusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks.
19.augustil teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK-i nime, et tollest hetkest peale teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Ta nõudis Nõukogude Liidu põhiseadusega vastuolus seaduste tühistamist, täitevvõimu tegutsemise kooskõlastamist isiklikult temaga ning rahvakogunemiste ja miitingute keelustamist . Kohalike garnisonife ülemad nõudsid võimu üleandmist. Eestisse saadeti Pihkva õhudessantdiviisi üksusi, Tallinna sadamasse saabusid ka sõjalevad. Moskva pööret toetasid EKP, Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu ja ka üleliidulised tehased.
Elanikkonda kutsuti üles riigipöörajate vastu töötama. 19.augusti õhtul jõudis Eestisse valitsusjuhtu Edgar Savisaar, kuid Lennart Meri jäi veel Stockholmi kuna vajaduse korral jätkata valitsuse tegevust eksiilis.
NB! Eesti sündmuste esimesed kuus lõiku on koos Eleniga tehtud.
Ajajoon
Glasnost’i tekkimine – avalikustamispoliitika ja
sõnavabaduse avardumine. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema peale Gorbatšovi ja Regani kohtumist Reykjavikis.
Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja
lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
Gorbatšov valiti Nõukogude Liidu Ülemnõukogu
Presiidiumi esimeheks.
Gorbatšov lõpetas sõja ning viis oma väed sealt
välja.Algas kommunistlike režiimide kokkuvarisemine idabloki maades.
Märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan
NSV Liidu Rahvsaadikute Kongress.
Kõrvaldati rahvaliikumiste survel võimult
Tšehhoslovakkia ja Bulgaaria liidrid.
Berliini müüri lõhkumine ja riigist lahkumine.
Lõppes kommunistlike režiimide kokkuvarise-
mine idabloki maades.
Hakkas eksisteerima VLO ja viidi välja kõikidest
Ida-Euroopa riikidest Nõukogude väed.
Presidendiametist loobus Jaruzelski ja uueks
presidendiks sai Lech Walesa.
Slobodan Milosevic sai Serbia presidendiks.
Võimule püüdis tulla RESK.
Eesti, Läti, Ukraina ja Valgevene iseseisvumise
väljakuulutamine. NSV Liit tunnistas Baltimaade
iseseisvust. SRÜ loomine. Gorbotšov loobus
presidendiametist. Algas Jugoslaavia lagunemine,
mis lõppes 1992.
Avalikustati uue fosforiidikaevanduse kava.
Loodi esimene poliitline ühendus MRP-AEG. MRP-AEG poliitiline meeleavaldus 23.aug.
Loodi esimine demokraatlikele põhimõtetele tuginev organisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts.
Loodi esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.
Aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased.
Aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp.
Balti kett
Võeti vastu keeleseadus.
24.veebr.kuulutati iseseisvuspäevaks.
Eesti Kongressi valimised, I istung.
EKP kaheks lõhenemine.
Esimesed demokraatlikud valimised.
Otsus Eesti riiklikust staatusest võttis Ülemnõukogu vastu.
Kolme Balti riiki korraldasid referendumi.
Perestroikapoliitika oli end ammendanud.
Moskva riigipöördekatse kukkus läbi.
Ülemnõukogu võttis vastu „Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest”.

Intervjuu kahe inimesega

Intervjuu Karega:
Mida tähendas Sinu jaoks tol ajal Balti kett ja kas ka osalseid?
„Ma ei osalenud seal Balti ketis , aga mis ta minu jaoks tähendas, et Balti rahvaste ühtsustunnet ja et tuhanded inimesed osalesid.”
Tundisid end puudutatuna, kui Eesti kuulutati 1989. aastal taasiseseisvaks ja Hermanni tornis lehvis sinimustvalge lipp ?
„Hinge see mulle ei läinud, sest ma ei oska võrrelda, mis oli endine Eesti. Ma ei ole nii vana veel. Kuid loomulikult väga uhke tunne oli, kui Eesti lipp lehvib ja vabas riigis elad. Jah, uhke tunne on!”
Mäletad toidu- ja tarbekaupade puudusest ja järjekordadest?
„No nendest ma võin tunde rääkida, kuidas kaupa ei olnud, raha oli ja siis vastupidi, kaupa oli, kuid raha ei olnud. Järjekorrad olid meeletud.”
Kas käisid ka 1991. aastal hääletamas?
„Ma arvan, et ma käisin hääletamas. Täpselt ei mäleta.”
Oskad sa rääkida midagi augustiputši liikumisest ?
„Tol aastal ma istusin esimese lapsega haiglas , kui see augustiputš oli ja Leedus ja Lätis oli riigipööre, et vene väed tulid sisse ja tahtsid võimu enda kätte võtta. Nüüd ma ei mäleta kummas, kas Leedus või Lätis või hoopis mõlemas riigis olid ohvrid , sest ikka tänavate peale tulid tankid . Eesti piirdus sellega, et meie raskerelvastus, suured veoautod, suured paneelid toodi teletorni ja Toompea ette ja kaitsti seda. Väga oluline on, et kui riigipööre on, siis meedia jääb meie kätesse.”
Meenub sulle midagi Gorbatšovi ajast?
„Gorvatšovi aeg oli selline, kus kuidagi ta soosis Eestit ja Eesti jaoks olid need muutused rahutumad kui Läti ja Leedu jaoks.”
Intervjuu Karmeniga:
Meenub sulle midagi Gorbatšovi ajast?
„Gorbatšovi ajal hakkasidki siis Raudne eesriie hakkas sulama ehk siis Nõukogude Liidu lagunemine. Siis läks elu lahedamaks ja ta oligi põhiline, kes andis suure tõuke Liidu lagunemisele. Ta oli suur alkoholi vastane ja siis oli kuiv seadus, et juua ei tohtind, et kõik viinamarja istandused hävitati, et ei saaks teha neist veini ja mitte juua. Tema ajal läksid piirid lahti, et sai üle piiri minna ja välismaal käia.”
Mida tähendas sinu jaoks tol hetkel Balti kett ja kas ka võtsid sellest osa?
„Seda ma mäletan, et Balti kett oli uhke ja see oli vinge kuidas kõik hoidsid kätest kinni. Mina ei saanud osaleda kuna olin tol hetkel tööl.”
Tundisid end puudutatuna, kui Eesti kuulutati 1989. aastal taasiseseisvaks ja Hermanni tornis lehvis sinimustvalge lipp?
„Jah, loomulikult. Sellest vist tundisd kõik ennast puudutatuna.”
Mäletad toidu- ja tarbekaupade puudusest ja järjekordadest?
„On küll see, kui poodi läksid, siis midagi võtta ei olnud ja kui poe lahti tegemise ajaks poodi ei jõudnud, siis pidid tühjade kätega koju tagasi minema. See oli küll hästi kole aeg.”
Kas käisid ka 1991. aastal hääletamas?
„Jah, ikka käisin hääletamas.”
Oskad sa rääkida midagi augustiputši liikumisest?
„No seda nagu tean ainult teiste kaudu, teleka ja raadio kaudu. See oli küll kurb aeg, kus palju inimesi sai surma. Vilniuses sõideti inimestest tankidega üle, kuid meil nii õnnetult ei läinud, meil ei saanud keegi surma. Võib-olla on see sellest ka, et meie eestlased ei ole nii keevalised ja ei lähe nii kähku põlema sellest.”
Mida mäletad Boriss Jeltsinist?
„Seda ma mäletan, et ma olin ikka üsna-üsna noor ja ta tuli Tallinna ja kirjutas alla iseseisvusdeklaratsioonile, või mis asi see nüüd oligi?”
23.augusti 1987 Hirvepargi sündmustest tead või mäletad midagi?
„Seal olid üsna tulised kõned ja et võideldi vabaduse ja iseseisvuse eest.”
Mäletad midagi Isemajandava Eesti majandusprogrammiga seotud sündmustest?
„See oli see Eesti IME, aga vot seda mina ei mäleta küll. Igatahes kõigil olid kavatsused suured ja head, aga tulemus oli nagu alati – ebaõnnestumine.”
Mis meenub sulle Verisest jaanuarist 1991? Vilnuse teletorn ja Toompea?
„Moskva sündmused olid tõesti jubedad, kus noored inimesed tanki alla jäid. Ja see ongi see, kus tankidega taheti igale poole saada. Aga siis oli niimoodi , et sõjavägi hoidis selle Jeltisini poole ja see vene inimene on ikka teistmoodi, kuid haritlased ikka saavad aru mis seal toimus, kui tavalised venelased ei teadnud . Oli küll Vilniuse teletorni vallutamine , kus vene sõjavägi tuli sisse, aga meil polnud see nii hull – suured autod aeti ette ja rahvas oli väga valvas. Ja isegi need teletorni töötajad andist koguaeg teada viimastest andmestest jne. Kodust toodi valvajatele süüa, et kes küpsetas see tõi.”

Analüüs

Intervjuudest õppisin seda, et Balti kett oli Balti rahvastele ikka väga oluline ja ega meelest pole ka läinud verine jaanuar 1991, kus toimusid sündmused Toompeal ja Vilniuse teletorni juures. Samuti pole ununenud ka toidu-ja tarbekaupade järjekorrad ning nende puudused. Mõlemad intervjueeritavad rääkisid verisest jaanuarist kõige pikemalt , kuidas veeti Toompeale kiviblokke ja suuri veokeid ning raskerelvastust ning mõnedele minu täiendusetele intervjuus selle kohta, tuli neile järjest rohkem asju selle kohta meelde. Nende mõlemate teadmised olid suhteliselt sarnased ning see omakorda sarnanes raamatu tekstiga, siis nüüd võin uskuda , et see on tõesti sündinud, mitte kellegi välja mõeldud ja raamatusse kokku pressitud.
Toon võrdlusesse Balti keti, mis toimus 23.augustil 1989. õpiku andmeil aitas Balti kett teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil, mida rääkis ka noorem intervjueerija Kare, kes ütles, et tema jaoks tähendas see Balti rahvaste ühtsustunnet ja seal osalesid tuhandeid inimesi, mis kokkuvõttes annab siiski välja 2 miljonit inimest, sest mine tea kui palju ta neid tuhandeid mõtles.
Augustiputši liikumise kohta ütleb õpik, et surma said mitmed inimesed Leedus, kuid Eestis need sündmused verevalamiseni ei jõudnud, seetähendab, et Eestis võeti kõike rahulikumalt kui Leedus. Eestis toodi ainult Toompeale need kiviblokid ja suured veokid. Niimoodi arvas ka Kare.
Kokkuvõte
Selle tööga uurisin eelkõige, kuidas lagunes Nõukogude Liit ning kuidas taasiseseisvus Eesti 1986-1992. aastatel. Sain teada, et see oli jube aeg, kui toimus omariikluse taastamine 1991.aastal, kuid see-eest oli ilusam aeg siis, kui enamik baltirahvastest osalesid Balti ketis, mis tähendas nendele ühtekuuluvus tunnet ja vabadust.
Minu jaoks olid kõige huvitavamad Balti kett ning toidu-ja tarbekaupade järjekorrad, mis tundusid lihtsalt väga põnevad, et neid võiks veel rohkem edasi uurida, kuid sellest ei tuleks midagi välja, kuna selle kohta pole eriti andmeid. Balti keti kohta on kohe kindlasti rohkem infot kui järjekordade, sest Balti kett oli populaarsem kui järjekorrad.
Kui oleks rohkem aega ja tahtmist, siis uuriks kindlasti rohkem Eesti taasiseseisvumise kohta.
Kasutatud allikad
Einar Värä ja Tõnu Tannbergi õpik „Lähiajalugu” 9.klassile II osa.
Kasutatud piltide aadressid :
AUGUSTIPUTŠ
http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000049/84843600-E73D-4664-AE11-87DAE73958AB.jpg
BORISS JELTSIN http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9a/%D0%91%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%81_%D0%9D%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%BB%D0%B0%D0%B5%D0%B2%D0%B8%D1%87_%D0%95%D0%BB%D1%8C%D1%86%D0%B8%D0%BD.jpg
MIHHAIL GORBOTŠOV
http://paber.ekspress.ee/fotodb/4F19DB32056D9145C22572890037AFF2/$file/tn_eefv-6ymdw7.jpg
SRÜ
http://et.wikipedia.org/wiki/SR%C3%9C
LECH WALESA
http://www.nndb.com/people/420/000024348/lech-walesa-1-sized.jpg
NICOLAE CEAUSESCU
http://www.romania.org/img/ceausescu.jpg
ERICH HONECKER
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Bundesarchiv_Bild_183-R0518-182,_Erich_Honecker.jpg
VACLAV HAVEL
http://hotwings.files.wordpress.com/2006/11/havel.jpg
HIRVEPARGI, LAULUVÄLJAKU MEELEAVALDUS
http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/87/88_106.jpg&imgrefurl=http://www.nlib.ee/88997&usg=__ujn7d5nqiwPlnb-2c11xCeU5O6U=&h=255&w=400&sz=57&hl=et&start=7&um=1&itbs=1&tbnid=hCg-g_ya4dym7M:&tbnh=79&tbnw=124&prev=/images%3Fq%3Drahvarinde%2Bmeeleavaldus%26um%3D1%26hl%3Det%26client%3Dfirefox-a%26sa%3DN%26rls%3Dorg.mozilla:et-EE:official%26ndsp%3D18%26tbs%3Disch:1
VAINO VÄLJAS
http://web.zone.ee/stemugram/ensvpildid/valjasvaino.jpg
KARL VAINO
http://f.postimees.ee/f/2009/02/10/131214t40h047b.jpg
BALTI KETT
http://www.postimees.ee/230804/gfx/6760412918fb8e28b.jpg
TUNNE KELAM http://www.irl.ee/UserFiles/EP%20kandidaadid/EP%20uus/400%20TunneKelam_2.jpg
ARNOLD RÜÜTEL
http://et.wikipedia.org/wiki/Arnold_R%C3%BC%C3%BCtel
EDGAR SAVISAAR
http://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Savisaar
ÜRO LIPP
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_the_United_Nations.svg
LENNART MERI
http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead/lennartmeri_v.jpg
SINIMUSTVALGE LIPP PIKA HERMANNI TORNIS
http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2009/06/pikkhermann.jpg
11