Uusaja valitsejad (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Laupa Põhikool
Uusaja valitsejad
Referaat
Koostas: Mari Roos
Juhendajad: Tiina Pärn ja
Sandra Oksaar
Laupa
2014
Sisukord:
Sissejuhatus………………………………………………………………………………3

Peeter I ehk Peeter Suur, Venemaa tsaar (1672- 1725)…………………………...4

Dünastia …………………………………………………………………...4

Lapsepõlv………………………………………………………………….5

Noorusaastad ………………………………………………………………5

Haridus …………………………………………………………………….6

Täiskasvanuaastad…………………………………………………………6

Huvitavad faktid…………………………………………………………...7

Kar XII, Rootsi kuningas (1682-1718)……………………………………………8

Dünastia……………………………………………………………………8

Elulugu ja saavutused……………………………………………………...8

Maria Theresia , Austria hertsoginna ja Ungari kuninganna ( 1717 -1780)………..10

Dünastia…………………………………………………………………..10

Elulugu ja saavutused…………………………………………………….11

Louis XIV ehk Päikesekuningas , Prantsusmaa kuningas (1638- 1715 )…………..13

Dünastia…………………………………………………………………..13

Elulugu ja saavutused…………………………………………………….14

Päikesekuningas…………………………………………………………..15

Elizabeth I, Inglismaa kuninganna (1533- 1603 )…………………………………16

Dünastia…………………………………………………………………..17

Elulugu ja saavutused…………………………………………………….17
Kokkuvõte………………………………………………………………………………..20
Kasutatud allikad…………………………………………………………………………21
Sissejuhatus
Uusaja mõiste tekkis siis, kui ajalugu hakati jaotama kolmeks suureks ajastuks: vanaaeg , keskaeg ja uusaeg . Kõige laiemas tähenduses on uusaeg periood keskaja lõpust (u 1500. aastast) kuni tänapäevani välja ( Piirimäe 2014:6).
Sellele ajajärgule on iseloomulikud mitmed ühisjooned, nagu industrialiseerumine ja poliitika oluline liberaliseerimine (www. teadmus .ee).
Käesolevas referaadis kirjutatakse lähemalt viiest Euroopa valitsejast uusajal. Nende pärinemise dünastiastest, valitsejate lapsepõlvest ja noorusaastatest. Referaadis antakse ülevaade nende viie valitseja haridusteest ja valitseja aastatest . Samuti on kirja pandud huvitavaid fakte nende viie valitseja kohta, kes tegutsesid uusaja Euroopas.
Referaadi koostamisel on kasutatud allikatena internetti ja temaatilisi raamatuid.
1. Peeter I ehk Peeter Suur, Venemaa tsaar (1672- 1725)
Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid, kes orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse (et.wikipedia.org). Oma peamiseks eesmärgiks pidas ta Venemaa rahvusvahelise seisundi kindlustamist, väljapääsu saamist Mustale merele ja ligipääsu rajamist Läänemerele (www.rusistica.eu).

Dünastia
Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses Venemaal aastail 1613–1917. Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi valitsejate dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini.
Pilt 1: Romanovite dünastia vapp.
Mihhail I Fjodorovitš Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal (Beazley 2002:252).
Juba 16. sajandil tekitas isevalitsusliku riigikorra kujunemine Venemaal konflikte tsaari ja õigeusu kiriku vahel. Mitmed juhtivad vaimulikud langesid Ivan IV repressioonide ohvriks. Tsaarivõimu ja õigeusu kiriku vastuolud kerkisid uuesti päevakorda pärast nn segaduste aja lõppu ning Maakogu otsust valida Vene troonile Mihhail Romanov`i (1613) (www.rusistica.eu).

Lapsepõlv
Tulevane Peeter Suur sündis Moskvas, 30. mail 1672. aastal. Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitši surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Juba lapsepõlves oli Peeter I paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud (www.miksike.ee).
Väiksel Peetril ei olnud kujutlusvõime äratajatest puudus: tal oli mängupaate, maa- ja merekaarte, gravüüre ning lõpuks midagi, mida ta nimetas tulesüütajaks sädemeks, nimelt vana inglise purjepaat „Vene mereväe vanaisa“, mille ta leidis 1680- te aastate algul ühe maamõisa kõrvalhoonest. Hollandlane Franz Timmermann õpetas Peetri purjetama (www.linnamuuseum.ee).

Noorusaastad
Peetri noorusaastad möödusid Preobraženski lossis. Seal valitses puhtus , kord ja töökus ning seal osati ka lõbutseda. Peeter oli väga elav, püsimatu ja seiklushimuline. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobraženskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Saksa kindrali, Peetri sõbra Franz Leforti plaanide järgi ehitati lossi lähedale Peetri mängukindlus ja sõjamängud omandasid tõsisema ilme (www.miksike.ee)
Pärast kroonimist 1682 elas Peeter koos ema Natalja Narõškinaga Moskva lähedal Preobraženskojes. Peeter osales koos oma poolvenna ja kaastsaari Ivaniga korrapäraselt õukonnatseremooniatel. Peeter pühendus innuga laevaehitusele.
Pilt 2: Peete I noorusaastail.

Haridus
Peeter kasvas üles Moskva lähedal Preobraženski külas, kus sai tsaarile ebatavalise hariduse- enamuse oma ajast veetis noor tsaar sõjamänge mängides. Selleks kasutas ta Preobraženski ja naaberküla Semjonovski poisse, kellest välismaalastest ohvitseride abiga koolitas eeskujulikud väeüksused, mis moodustasid hiljem Vene kaardiväe tuumiku. Tihti külastas Peeter Preobraženski lähistel asuvat Saksa alevikku, kus elasid Venemaale kutsutud käsitöölised. See oli maailm, mis täiesti erines Venemaa tegelikkusest. Saksa alevist on pärit Peetri Euroopa ihalus (www.rusistica.eu).

Täiskasvanuaastad
Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. Oma tegevuses ei järginud ta kindlat kava, vaid kasutas avanevaid võimalusi, mistõttu pidi ära kannatama mitu tõsist tagasilööki. Tema siseriiklikud uuendused tulenesid suuresti sõja vajadustest. Enamiku eesmärke oli Peeter pärinud oma eelkäijailt. Ta üritas minevikuga lõpparvet teha luues laevastiku, allutades kiriku riigile ning surudes jõuga peale lääne kombed. Muudel aladel eristas Peetri valitsusaega tema eelkäijate omadest vaid muudatuste kiirus (www.rusistica.eu). Tsaar Peeter oli väga pikk ja üsna hea kehaehitusega ning kena näoga. Tema silmad olid suured, kuid metsikud (www.linnamuuseum.ee).
Peeter erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Ta ei valinud oma sõpru mitte positsiooni järgi, vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust. Armutult kihutas ta õukonnast välja need, kes ei tahtnud kaasa minna uuendustega. Ta kasutas iga võimalust oma teadmiste täiendamiseks. Sel eesmärgil võttis ta ette reisi Lääne- Euroopasse ja omandas seal lihttöölisena laevaehituses ja merenduses vajalikke teadmisi. Ta ei põlanud füüsilist tööd ja pani kõikjal oma käed külge. Peetrisse oli koondunud suur edasiviiv jõud, mis pani Venemaal aluse suurtele muudatustele. Peetril oli ka palju negatiivseid iseloomujooni: oma eesmärkide saavutamiseks ei valinud ta vahendeid ja inimelul pudus tema jaoks väärtus. Sageli käitus ta mõtlematult ja meeletult, tegutses esimese emotsiooni mõjul. Varasest noorusest peale armastas ta meeletuid lõbustusi, ta võis prassida ja juua mitu päeva järjest (www.miksike.ee).

Huvitavad faktid.
Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Peeter I ajal (aastatel 1710–1725) kirjutati palju varasemaid ajaloosündmusi ümber, mis hõlmas Venemaad 17. saj 2. poolel ning palju ürikuid hävitati. Seetõttu teame vaid keisrikoja ametlikku versiooni Peeter I elust ja sündmustest tema valitsemisajal. Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk " raiuda akent Euroopasse" (www.vikipeedia.ee).
Euroopalike kommete vägivaldne sisseviimine tekitas palju paksu verd ning pahandust. Rahvahulkades levis kuuldus, et tsaar olla Euroopas ära vahetatud ning Venemaad valitseb valetsaar (www.rusistica.eu).
Neeva suudmeala vallutamine võimaldas Peetril mais 1703 asutada uus meresadam. Sankt Peterburgile. Valitud asukoht oli kehv , ümberringi laius soo ja sageli juhtus üleujutusi. Puitu oli külluses, kuid kivi, Peetri lemmikmaterjali, polnud, samuti ka tööjõudu. Ehitustöödele toodud talupojad, sõjavangid ja sunnitööle mõistetud kurjategijad surid kümnete tuhandete kaupa haiguste ja nälja kätte. 1710 tõi Peeter uude linna üle ka tsaariperekonna ning 1712 kuulutas ta Peterburi Venemaa pealinnaks. Peetri surma ajaks oli seal juba 40 000 elanikku, arvestatav majandus ja ühiskond (www.rusistica.eu).
2. Karl XII, Rootsi kuningas (1682 - 1718)

Rootsi kuningas aastatel 1697- 1718. Legendaarne väejuht , kes astus troonile 15- aastasena ja saavutas algul tema vastu moodustatud koalitsiooni vägede üle suuri võite . Tema valitsemisaega varjutab Põhjasõda (1700-1721). Pärast esialgseid võite taanlaste ja venelaste üle tungis Venemaale, kuid sissetung lõppes 1709 Poltaava all hävitava kaotusega. Ta jätkas siiski sõdimist ja sai Fredrikshaldi piiramisel surma (Beazley 2002:496).
2.1. Dünastia
Karl XII ei olnud abielus ning tal ei olnud otseseid järglasi. Karli õukonnas kasvas aga üles tema õepoeg Schleswig-Holsteini hertsog Karl Friedrich, kes pidi saama Karli järglaseks Rootsi troonil. Karl Friedrich aga osutus pärast Karli surma otsustusvõimetuks ning troonile tõusis Rootsi kõrgaadli toel Karli õde Ulrika Eleonora, kelle abikaasa Fredrik kuulutati Fredrik I nime all kuningaks. Kuna Karlil ega Ulrikal rohkem lapsi polnud, lõppes nende ainsa poja, Karl XII surmaga Pfalzi dünastia (et.wikipedia.org).
2.2 Elulugu ja saavutused
Karl XII oli Karl XI ja tema abikaasa Ulrika Eleonora vanem, ainus ellujäänud poeg. Ta sai Rootsi kuningaks 15- aastaselt, pärast oma isa Karl XI surma. Astunud troonile kisti ta juba kolme aasta pärast Põhjasõja keerisesse. Ta lõi küll edukalt tagasi Prantsuse- Taani- Vene liidu kallaletungiüritused, kuid koges ebaõnnestunud invasiooni Venemaale ja hävitavat kaotust Poltaava lahingus 1709. a, mis tähendas Rootsi ülemvõimu lõppu Läänemere maadel (www.academia.edu.ee; Beazley 2002:252).
Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda, kallaletungiga Riia linnale . Sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. Karl eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli surmapõlgavalt vapper (Beazley 2002:252).
Karl XII on tuntud oma täieliku keeldumise poolest alkoholist ja naistest, mis tegi ta tolle aja valitsejate seas erandlikuks. Kaasaegsed täheldasid tema üliinimlikku valutaluvust ja
pealtnäha täielikku emotsioonide puudumisest. Karl oli oskuslik sõjaväelane ja suurpärane taktik, kes võitis rõhuva enamuse lahingutest. Kui siiski oli ta strateegina nõrk, jättes kasutamata võimalusi rahu sõlmida. Teda ajendas soov vaenlased täielikult purustada. Karl XII huvitus matemaatikast ja teadustest, need huvialad tõid talle sõjapidamises kasu. Teda on peetud kaheksandsüsteemi leiutajaks (www.academia.edu).
Karl XII Eestis viibimisest jutustavad hulk Eesti rahvamuistendeid (www.academia.edu).
Kuningas Karl XII langes Norras Fredrikshaldi kindlust piirates, kas musketi kuulist või šrapnellist. Kuul sisenes tema pähe vasakult ja väljus paremalt, purustades suurema osa kuninga ajust. Sellega oli Norra sõjakäik lõppenud (Beazley 2002:252).
Pilt 3: Rootsi kuningas Karl XII
3. Maria Theresia, Austria hertsoginna ja Ungari kuninganna (1717- 1780)
Maria Theresa sai troonipärijana Austria alade valitsejaks 1740 . aastal. Ta oli sunnitud pidama pikki ja edukaid sõdu, et saada tagasi Sileesiat, mille Friedrich Suur oli Maria Theresia troonile astumise aja hõivanud. Keisrinna reformid tugevdasid Austria riiki, ehkki tema konservatiivsed ja katoliiklikud vaated välistasid liberaalsemad reformid (Beazley 2002:266).
3.1 Dünastia
Maria Theresia oli Habsburgide soost pärinev monarh (et.wikipedia.org). Habsburgid olid tähelepanuväärne dünastia. Ehki päritolult väikeaadli hulgast, tõusid nad kristliku maailma silmapaistvaimaks võimukandjate dünastiaks. 17. saj alguses oli Habsburgide haru esindaja Austria suurhertsog, Böömimaa kuningas, Ungari kuningas ja Saksa- Rooma riigi keiser. Karl VI valitsemise ajal oli Habsburgide dünastia üheks Euroopa suurjõuks. Pärast Põhjasõda tõusis Habsburgide uueks rivaaliks territooriumite taotlemisel Euroopa idaosas Venemaal (Beazley2002:257).
Karl VI polnud meessoost pärijaid ja nii hakkas ta otsima võimalust, kuidas kindlustada Habsburgide maad pärast tema surma tükeldamisest, nii kehtestas ta uue troonipärimis korra, mis kehtestas, et Austriale kuuluvad maad on jagamatud ja kui meessoost troonipärijaid pole pärandatakse valdused tütardele. Peale Karl VI surma 1740. aastal ilmus siiski peale ettenähtud pärija Maria Theresia, veel teisigi troonipärijaid. Nii vallandus Austria pärilussõda
(Beazley 2002:257).

Pilt 4: Habsbrugide monarhia lipp
Nagu inglise ajaloolane Taylor on osutanud, oli Habsburgide dünastial oma eksistentsi ajal täita mitmeid missioone. 16.–17. sajandil olid nendeks Türgi ekspansiooni peatamine ja vastureformatsiooni teostamine , 17. sajandil lisandus neile ka absolutismipüüdluskatse Saksamaal, mis lõppes aga ränga lüüasaamisega ja keisrivõimu maginaliseerumisega. 18. sajandil oli Habsburgide olulisimaks ülesandeks aga riigi lagunemise takistamine, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus. Viimane meessoost Habsburg , Karl VI, osutus osavaks ja paindlikuks valitsejaks, kelle ajal Austrias algas uus tõusuperiood. Paraku ei olnud tal meessoost pärijat ning ehkki tema tütar Maria Theresia oli enam kui oma isa vääriline, lõppes
tollega ka Habsburgide dünastia (et.wikipedia.org).

3.2 Elulugu ja saavutused

Maria Theresia oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie- Antoinette 'i ema. Maria Theresia sai Austria troonile peale oma isa Karl VI surma 1740. aastal.
Maria Theresial õnnestus saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda taheti ka järgmiseks Saksa-Rooma keisriks valida.
Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Viini lähedale Schörnbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks (et.wikipedia.org).
Maria Theresia valitsemise ajal said tema poolt valitsevatel aladel oluliseks keeleline rahvuslik ja geograafiline mitmekesisus. Reformide tulemusena loodi tähelepanuväärselt tõhus haldusaparaat. Austria rahandussüsteem stabiliseerus ja riik oli suuteline ülalpidama
suur sõjaväge (Beazley 2002:257).
Preisimaalt revanši võtmine aga ebaõnnestus, ehkki Austria oli sellele lähedal Seitsmeaastases sõjas (1756–1763), kus pea kogu mandri-Euroopa oli Preisimaa vastu koondunud, ei õnnestunud Sileesia tagasivõitmine siiski tänu Venemaa keisririigi ootamatule rahusõlmimisele Preisimaaga. Sileesia jäigi Preisimaale ning Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama. Samuti tundis ta suurt vastumeelsust teise suure valgustatud absolutisti Katariina II vastu, keda pidas liialt kerglaste elukommetega naiseks (et.wikipedia.org).
Maria Theresa pärandas järeltulijaile reformitud ja hästi toimiva riigi (Beazley 2002:270).
Maria Theresia valitsemise ajal parandati talupoegade olukorda, viidi sisse üldine kooli kohustus ja kohtupraktikas kaotati piinamine . Kuigi ta keelustas oma riigis Jesuiitide tegevuse võib tema valitsusaega pidada Austria barokse katoliikluse õitsenguks. Keisrinna oli väga range igasuguse kombelõtvuse suhtes, taunides, lõbustusi ning isegi teatrit (Piirimäe 2014:73).
Noorena oli Maria Theresia elavaloomuline tütarlaps. Peale saksa keele oskas ta ladina, hispaania , prantsuse ja itaalia keelt ning armastas väga muusikat. Ta hoidis väga oma perekonda ning keisriks saades tõstis mehe kaasvalitsejaks. Maria Theresia oli 16 lapse ema, ta hoolis väga oma lastest. Kuigi Maria Theresia ei olnud oma eluajal väga populaarne , hakati teda hiljem kõrgelt hindama. Austrias muutus ta tegusa ja emaliku valitsejanna sümboliks
(Piirimäe2014:73).
Pilt 5: Austria hertsoginna Maria Theresia.
4. Louis XIV ehk „Päikesekuningas“, Prantsusmaa kuningas (1638 - 1715)

Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 5aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani kardinal Jules Mazarin . Pärast Mazarini surma ei valinud kuningas uut peaministrit, vaid valitses absoluutse monarhina kuni oma surmani.
Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne (et.wikipedia.org).
4.1 Dünastia.

Louis XIV pärins Bourbonide dünastiast, mis valitses Prantsusmaad 1589 - 1848, Hispaaniat 1700 – 1808, 1814 – 1868, 1874 – 1931 ning tulles uuesti võimule 1975. aastal, Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas. Burboonide dünastia hiilgeaeg oli Louis XIV valitsusajal, kes üle poole sajandi troonil olles kehastas absoluutsetvõimu (et.wikipedia.org).
Pilt 6: Bourbonide dünastia vapp
4.2 Elulugu ja saavutused.
1643 . a sai Prantsusmaa kuningaks Louis XIV Bourbon, olles ise vaid viieaastane. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna Austria Anna, päritolult küll hispaanlanna. Tõeliseks valitsejaks sai aga kuninganna armuke, itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin (www.miksike.ee).
Louis XIV kehastas ideaalset absoluutset monarhiat, mis rõhutas eriti võimu, hiilgust, sõnakuulelikust ja saavutusi. Ta oli arvamusel, et Prantsusmaa elu edeneb ja riik on stabiilne siis, kui absoluutne monarhia kasutab oma võimu täiel määral (Beazley 2002:248).
Tema õpetajaks oli kardinal Mazarin, kes valmistas noore kuninga ette valitseja ülessandeid täitma. Kui Mazarin 1661 suri ajaski noor kuningas edaspidi läbi ilma peaministrita ja hakkas isiklikult valitsema. Kuningas kulutas iga päev palju tunde kohtumistele ministeeriumi ametnikega , valitsuse paberite uurimisele ja muudele valitsusasjadele. Vaatamata oma veidrustele on teda peetud Euroopa kõigi aegade üheks töökaimaks kuningaks (Beazley 2002:248).
Louis XIV oli energiline valitseja, kes sekkus kõikvõimalikesse pisiasjadesse. Tema ajal hakkas Prantsuse riik tegelema valdkondadega, mida varem ei peetudki riigi ülesandeks. Ta korraldas manufaktuuride ehitamist ja kolooniate rajamist, ta reformis valitsust nii, et igal ministril oli kindel valitsusala. Louis XIV pööras suurt tähelepanu rahandus - ja maksusüsteemi korrastamisele, et suurendada riigi sissetulekuid, millest suur osa kulus sõjaväe ja laevastiku arendamisele. Sõjaväge kasutas Louis XIV agressiivse välispoliitika ajamisel, mille eesmärgiks oli Prantsusmaa piiride laiendamine. Vallutused tõid valitsejale au ja kuulsust ning seda hindas ta üle kõige. Euroopas kujunes temast pilt kui pidurdamatust sõjardist, kes ei suuda ilma vallutuseta elada (Piirimäe 2014:49).
„Ma tahtsin võtta kogu kõrgema juhtimise ainuüksi enda kätte.“
Louis XIV (Piirimäe 2014:49).

Louis XIV valitsemise ajal (1643 – 1715) muutus Prantsusmaa Euroopa võimsaimaks riigiks ning sealset riigikorda ja kuningliku õukonna uhkust ja glamuuri üritasid paljud teised
valitsejad jäljendada (Piirimäe2014:50).
4.3 Päikesekuningas.
Louis XIV on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks , teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel kuninga ning Versailles ' õukonna välisele hiilgusele (et.wikipedia.org).
Louis XIV-le kuulub lause: "Riik – see olen mina." Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Ta pidas ennast Jumala poolt ametisse seatuks (www.miksike.ee).
Louis XIV pidas Pariisis asuvaid keskaegseid kuningalosse kitsaks ja vanamoodsaks ning ta hakkas uut residentsi ehitama Pariisi lähedal asuvasse Versailles'i külla . Uus hiiglaslik palee pidi peegeldama kuninga jumalikku suursugusust ja Prantsusmaa vägevust (Piirimäe 2014:52). Versaille ’i lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi ja sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad ning lisaks veel 338 kokka , 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt.
Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi (www.miksike.ee).
Versailles’i õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti – leiutati jäätis, hakati valmistama šampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega (www.miksike.ee).
Pilt 7: Versailles'i loss
Louis XIV pidas väga lugu teatrist , balletist ja kaunitest kunstitest. Ta palkas viiuldajaid ja õukonna muusikuid ning kunstnike. Ta hakkas Prantsuse Akadeemia patrooniks ning toetas kirjanikke, ajaloolasi, kunstnikke ja heliloojaid (Beazley 2002:248). Aadlikud pidid järgima keerulist ja ranget etiketti ning veetsid rohkelt aega balletilaadsetel rituaalsetel õukonnatseremooniatel. Louis XIV oli ise väga uhke oma kaunite jalgade ja balletitantsu oskuste üle. Louis XIV mängis päikesejumal Apollonina 1653 lavastatud „Ööballetis“, mis kestis kokku 12 tundi (Piirimäe 2014:52-53).
Pilt 8: Päikesekuningas Louis XIV Pilt 9: Prantsuse kuningas Louis XIV
5. Elizabeth I, Inglismaa kuninganna (1533 - 1603)

Elizabeth I oli Inglismaa ja Iirimaa kuninganna 1558 kuni 1603. aastal. Teda on nimetatud ka neitsikuningannaks (The Virgin Queen ), sest ta ei abiellunud kunagi. Elizabeth I oli kuningas Henry VIII ja Anne Boleyni tütar ning Mary I ja Edward VI poolõde. Tema ajal muutus Inglismaa võimsaks mere- ning koloniaalriigiks ja kujunes lõplikult välja anglikaani kirik
(et.wikipedia.org).
5.1 Dünastia
Elizabeth I oli viimane Tudorite soost monarh. Tudori dünastia valitses Inglismaa kuningriiki 1485–1603. Tudorid olid Lancasteri dünastia kõrvalharu. Dünastiale pani aluse Henry VI vennapojana, samuti troonile õigust omanud , Henry Tudor , kes saavutas Rooside sõjas võidu Richard III üle ja sai seejärel Inglise kuningaks (et.wikipeia.org).
Tudorite dünastia troonile tulekule 1485. aastal järgnes Inglismaal täieliku ebastabiilsuse periood. Rooside sõja ajal oli Inglismaa kroon 40- aastase vaenutegevuse jooksul seitse korda omanikku vahetanud . Walesi juurtega Henry Tudori juhuslik võit sai võimalikuks ainult täna paljude teiste juhtivate figuuride kõrvaldamisele. Ent uuel Tudorite soost kuningal Henry VII paistis olevat valitsemise peale annet (Beazley 2002:206).
5.2 Elulugu ja saavutused

Elizabeth sündis 7. septembril 1533 ning sai nime oma vanaemade Yorki Elizabethi ja Elizabeth Howardi järgi. Sündides oli Elizabeth Inglismaa troonipärija. Tema vanem poolõde Mary oli kaotanud oma positsiooni seadusliku pärijana, kui Henry tühistas oma abielu Mary ema, Aragóni Katariinaga, et abielluda Anne'iga (et.wikipedia.org).
Elizabeth oli kaks aastat ja kaheksa kuud vana, kui ta ema hukati. Ta kuulutati vallaslapseks ning jäeti printsessi tiitlist ilma. Elizabethi esimene saatjadaam leedi Margaret Bryant kirjutas, et ta oli "lapsena otsekohesem ja õrnem kui keegi, keda ma elades tundnud olen". 1537. aasta sügiseks oli Elizabeth Blanche Herberti , leedi Troy hoole all, kes jäi tema saatjadaamiks ametist loobumiseni. Elizapeth omandas inglise, ladina ja itaalia keele ning prantsuse ja kreeka keele. Elizapethi peeti oma põlvkonnas parima haridusega naiseks (et.wikipedia.org).
Henry VIII suri kui Elizabeth oli 13-aastane. Tema poolevend Edward VI sai kuningaks, kuid suri üsna pea. Pärimisõigus troonile ei laienenud Elizapethile ega ka tema poolõele Maryle, nende asemel sai valitsejaks Jane Grey , kuid tema toetus murenes kiiresti ja ta kukutati ühekesa päeva hiljem. Troonile siirdusid Mary ja Elizapeth. Õdede avalik üksmeel ei kestnud kaua. Mary, maa esimene vaidlustamatult valitsev kuninganna oli otsustanud purustada protestantluse ning ta nõudis, et igaüks käiks missal. See käis ka Elizabethi kohta, kes pidi väliselt alluma . Mary algne populaarsus haihtus, kui sai teatavaks, et ta kavatses abielluda Hispaania kuninga Felipe II, keiser Karl V pojaga. Rahulolematus levis kiirelt üle kogu maa. Paljud pidasid Elizabethi paremaks ning kiiresti koondus vastuseis Mary usupoliitikale. 1554 . aasta jaanuaris ja veebruaris puhkesid mitmel pool Inglismaal ja Walesis ülestõusud.
Ülestõusu lüüasaamise järel toodi Elizabeth kohtu ette küsitlusele. 18. märtsil suleti ta Londoni Towerisse, kus 12. veenruaril oli hukatud Jane Grey, hirmutamaks mässajaid. Hirmul Elizabeth protesteeris ägedalt ja kinnitas oma süütust. Kuna süüdi mõistmiseks puudusid kindlad tõendid pidi Elizabeth veetma peaaegu terve aasta koduarestis. Elizabeth I astus 1558. aastal troonile katoliikliku Mary I järel (et.wikipedia.org).
Uus kuninganna tegutses kiiresti, et teha lõpp sõbralikele suhetele Hispaaniaga ning õe taotlustele religiooni vallas. Uus kirikulepe kinnistas protestantismi igaveseks Inglismaa riigiusuks. Inglismaal saavutati sellel perioodil palju. Elizabethil olid tublid ministrid ning parlamendi sagedased kokku kutsumised tugevdasid selle institutsiooni rolli kuningriigi valitsemises. Eelkõige aga oli see kuldne ajastu inglise kultuurile . Shakespeare 'i ja tema kaasaegsete teosed muutsid Inglise kirjanduse palet ning tõid inglise keele võrdväärsena mandri kultuurkeelte hulka. Kui Elizabeth 1603 suri, oli Inglismaast saanud üks Euroopa
juhtivamaid riike (Beazley2002:207).
Elizabeth valitses heade nõuannete toel. Riik ootas, et Elizabeth abielluks, kuid vaatamata parlamendi korduvatele palvetele ning arvukatele kosimiskatsetele seda ei juhtunud. Elizabeth sai kuulsaks neitsilikkuse poolest ning tema ümber kujunes kultus, mis leidis väljenduse tollases kunstis ja kirjanduses. Elizabethi valitsusaega nimetatakse Elizabethi ajastuks(et.wikipedia.org).
Pilt 10: Elizabeth 13-aastasena. Pilt 11: Elizabeth I
Kokkuvõte
Referaadis anti ülevaade Euroopa uusaja valitsejatest, kes mõjutasid ühel või teisel moel ajalugu ja kultuuri. Samuti on referaadis käsitletud kõnealuste valitsejatega seotud, oma ajastule omaseid , intriige, kuulduseid ja võimuvõitluseid. Need viis, uusaja Euroopas valitsenud riigipead on jätnud ajalukku oma jälje.
Peeter I - kui väga uuendusmeelne ja tehnoloogiat hindav valitseja, kes soovis muuta Venemaad euroopalikumaks. Ta andis Venemaale uue linna Sankt- Peterburgi ning arendas
Venemaa laevastikku ja sõjaväge.
Karl XII - kui suurepärane väejuht ja taktik, kes läks ajalukku kui kuningas, kes võitles sõdurite kõrval võrdväärsena. Karl XII on andnud Eestile rahvamuistendeid, kus ta on olnud osaline. Ta lõi kaheksandsüsteemi.
Maria Theresia - kui kuulsa Habsburgide dünastia esindaja algatusel said alguse mitmed uuendused ja reformid Austrias.
Louis XIV - kui kõige pikema valitsemisajaga kuningas Euroopas. Tema eeskujul laienes absolutism Euroopas. Ta jäi meelde kui väga tööka, kuid samas väga pillava ja kunsti armastava kuningana. Louis XIV valitsemisaeg on jätnud Prantsusmaale Versaille'i lossi, prantsuse moekultuuri ning hulganisti kunsti- ja kirjandusklassikat.
Elizabeth - kui karmi - ja kindlakäeline „neitsikuninganna“, kes tõstis Inglismaa juhtivate Euroopa riikide sekka.
Kasutatud allikad:

Beazley, M (2002). Euroopa ajalugu. Kirjastus Varrak, lk: 252, 496, 266, 257, 270, 248, 206 – 207;

Piirimäe, P (2014). Uusaeg. Ajalooõpik 8. klassile I osa. Kirjastus Avita, lk: 50 - 53, 73, 6;

www.miksike.ee 22.11.2014;

www.academia.edu 23.11.2014;

et.wikipedia.org 22-23.11.2014;

www.rusistica.eu 22.11 2014;

www.teadmus.ee 22.11.2014;

www.linnamuuseum.ee 22.11.2014.
21

.ODT Laadi alla originaalfail 21 lk · .odt · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MariRoosike Õppematerjali autor

Enamus euroopa valitsejate elulood, saavutused ja muud.

dünastia elizabeth louis xiv theresia maria theresia peeter i

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

AJALUGU ABSOLUTISM

Tunduvalt edukamalt asus absolutistlikke ja muid reforme ellu viima Peeter I, kes võitis Rootsit Põhjasõjas, tagades sellega oma riigile suurriigi staatuse, ning püüdis Venemaad euroopastada. Peeter polnud valgustatud, küll aga ilmselt euroopalikus mõttes absoluutne monarh, eriti seetõttu, et enamikule tema reformidest oli eeskujuks Rootsi. Tema surma järel algasid riigis taas sisesegadused, nõndanimetatud paleepöörete ajajärk, kus valitsejad vahetusid suhteliselt kiiresti ja enamasti mängis sealjuures pearolli Kaardivägi. Olud stabiliseerusid alles Peetri tütre Jelizaveta Petrovna ajal (valitses 17411762), kuid temagi sõltus Kaardiväest ega omanud absoluutset võimu. *Katariina II 1762 tõusis Venemaa troonile keiser Peeter III, kes oli tegelikult sakslane Holstein-Gottorpi dünastiast ja Venemaa valitsusringkondades ebapopulaarne. Iseäranis oli neile vastumeelne tsaari ülemäärane

20. sajandi euroopa ajalugu

docx

Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof, kirjanik. Tema vaated t

Ajalugu

Rohkem sarnaseid