LENNART MERI ELULUGU (0)

TURBA GÜMNAASIUM
Daniel Rei, Andra Voosalu
LENNART MERI ELULUGU
Uurimistöö
Juhendaja : õp. Andero Nimmer
Turba 2013

SISUKORD

SISUKORD 2
KUI KÕIK MUU ON VALMIS; TEE SISUKORD UUESTI 2
SISSEJUHATUS 3
I LENNART MERI ELU JA TEGEVUS 1929–1988 5
1.1. Noorusaastad ja haridus 5
1.2. Meri kirjandus- ja kultuuritegelasena 6
II POLIITILINE KARJÄÄR JA ÜHISKONDLIK TEGEVUS 1987–2006 7
2.1. Lennart Meri tulek poliitikasse 7
2.2. Presidendiks valimine (1992) 8
2.3. Lennart Meri presidendina (1992–2001) ja pärast viimast ametiaega 9
III KÜSITLUSE KOKKUVÕTE 11
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD KIRJANDUS 15
LISA 1: LENNART MERI ELULOOLISI ANDMEID 16
Karjäär 16
Avaldatud raamatud 17
Filmid 18
Autasud ja tunnustused 18
Ordenid 19
Liidud, ühingud 19
LISA 2: KÜSITLUS LENNART MERI KOHTA 20

KUI KÕIK MUU ON VALMIS; TEE SISUKORD UUESTI

SISSEJUHATUS

Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas. Ta oli väljapaistev kirjanik, filmitegija , diplomaat , poliitik ja taasiseseisvunud Eesti esimene president .
Lennart Meri oli ka ajaloolane ja kirjanik. Kuigi tal ei lubatud Nõukogude võimu poolt ajaloolasena töötada, leidis ta tööd dramaturgina ning hiljem Eesti Raadios toimetajana . Samuti on ta kirjutanud mitmeid raamatuid, millest üks tuntumaid on „Hõbevalge“. Lennart Meri kuulsamaid filme on „ Linnutee tuuled“.
Lennart Meri oli noore Eesti Vabariigi üks väljapaistvamaid poliitikuid . Aastatel 1990–92 oli ta Eesti välisminister. Meri oli ka Eesti Kongressi liige ning Põhiseaduse Assamblee liige ja töötas lühikest aega suursaadikuna Soomes. Saades presidendiks, aitas ta arendada Eesti riiki taastada suhted paljude suurriikidega, näiteks Ameerika Ühendriikidega.
Eesti kultuuri on Meri rikastanud nii filmide , raamatute ning kõnedega. Ta suhtles nii lihtrahva kui ka välisriikide esindajatega. Lennart Meri ei unustanud ka inimesi, kes olid olnud kunagised poliitvangid ja küüditatud, jagades neile „Murtud Rukkilille “ märke.
Lennart Meri suri  14. märtsil 2006. aastal peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu. Ta maeti Metsakalmistule.
Lennart Meri teeneid Eesti Vabariigile ei tohi unustada ja sellepärast tutvustavad käesoleva uurimistöö autorid tema elulugu. Iga eestlane peab teadma, kes oli Lennart Meri, milliseid teeneid on tal Eesti Vabariigi ees ja milline oli tema elutee.
Käesoleva uurimistöö autorite meelest on Lennart Meri eluloo teema endiselt väga aktuaalne. Kuigi Meri nimi on enamikule eestlastele tuttav ja teda teatakse kui taasiseseisvunud Eesti Vabariigi presidenti, tahtsid loovtöö autorid uurida, mida ja kui palju n-ö tavainimesed (sealhulgas koolinoored) tänapäeval Meri kohta teavad. Sellel põhjusel koostasid töö autorid küsitluse, milles kontrolliti vastajate teadmisi mitme Meri eluloolise fakti kohta.
Antud uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade Lennart Meri eluloost ja tegevusest eelkõige poliitikuna . Samuti on töös analüüsitud korraldatud küsitluse tulemusi, et siis pakkuda soovitusi Meri legendi kindlamaks jäädvustamiseks.
Töö koosneb kolmest suuremast peatükist. Esimeses peatükis käsitletakse Meri elu kuni 1988. aastani: tema noorusaastaid, haridust ja kultuurilist tegevust. Teine peatükk peatub tema poliitilisel karjääril ja ühiskondlikul tegevusel, sealhulgas Meri tegevusel presidendina. Kolmandas peatükis on analüüsitud küsitluse tulemusi. Töö lõpus on kaks lisa – esimeses lisas on loetelu kujul ära toodud Meri ametikohad, tema poolt avaldatud raamatud ja filmid, liidud ja ühingud, kuhu ta kuulunud on, ning Merile omistatud autasud ning ordenid. Teise lisana on ära toodud Meri kohta koostatud küsitlus- ankeet .
Töö põhineb raamatutel ja artiklitel, töös on kasutatud ka erinevaid veebilehtedel olevat informatsiooni. Töös leidsid muuhulgas kasutust järgmised Lennart Meri isikut käsitlevad raamatud: Andreas Oplatka „Lennart Meri – Eestile elatud elu: kahekõne presidendiga“ (2001), Lennart Meri „Poliitiline testament “ (2007), Tarmo Vahter „Lennart Meri, kolmat põlve poliitik“ (2009) ja Henn Põlluaas „Lennart Meri, vabaduse valus valgus“ (2011). Samuti põhineb töö materjalil, mille loovtöö autorid said inimeste seas korraldatud küsitlusest.

I LENNART MERI ELU JA TEGEVUS 1929–1988

1.1. Noorusaastad ja haridus

Lennart Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja Shakespeare ’i tõlkija Georg Meri ning Alice - Brigitta Engmanni pojana . Lennarti emal olid eesti-rootsi juured. Koos perega lahkus ta varakult oma kodumaalt . Lennart oli sunnitud vahetama üheksa korda kooli: ta õppis nii mitmes Saksamaa kui ka Prantsusmaa koolis. Poiss pidi seetõttu selgeks õppima mitmeid erinevaid keeli ning sealt pärineb ka Meri hea keelteoskus . Lennart tõdes, et kõige rohkem meeldis talle õppida kõige rohkem Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Tema esimene välja öeldud soov sekkuda aktiivselt maailma sündmustesse oli 1963. aastal. Huvi poliitika vastu tekkis, kuna isa kuulas korrapäraselt uudiseid. Kui Lennarti perekond kolmekümnendatel Prantsusmaale siirdus, elasid nad väga vaeselt. Alguses polnud võimalik isegi mitte Pariisi kolida. Ainus, kes töötas oli isa, ema oli lastega kodus. Bussisõidu jaoks neil raha puudus, enamasti käisid nad linnas jalgsi. Juba lapsena hakkas Lennart prantsuse keelt rääkima.
1934. aastal siirdus perekond Berliini. Seal asus ta õppima katoliiklikus rahvakoolis ja nii tuli selgeks õppida ka saksa keel.
1941. aastal küüditati perekond koos kümnete tuhandete eestlaste, lätlaste ja leedukatega Siberisse. Perekonnad lõhuti ja perekonnapead suleti kontsentratsioonilaagritesse, kust vähesed eluga pääsesid.
12-aastaselt alustas Meri oma karjääri metsatöölisena, samuti töötas noormees kartulikoorija ja metsaparvetajana.
Meride perekond pääses Siberist eluga ning naasnud 1946. aastal Eestisse, lõpetas Lennart 1953. aastal Tartu Ülikooli ning omandas ajaloo eriala cum laude .

1.2. Meri kirjandus- ja kultuuritegelasena

Aastatel 1953–1955 oli Meri Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja ja Tartus Kunstikooli õppejõud. Aastatel 1955–1961 oli ta Eesti Raadios nii kuuldemängude toimetaja kui ka produtsent . 1963–1968 oli Lennart Tallinnfilmi stsenarist ja aastatel 1968– 1971 ning 1986–1988 Tallinnfilmi produtsent. 1985. aastal oli ta Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär ning selle ametiga lõpetas 1987. aastal.
Esimese artikli kirjutas Lennart Meri 1951. aastal J. Ellemi ja E. Nõmme varjunime all ajalehes Edasi. Esimeseks tõsisemaks artikliks osutus kirjutis inglise utoopilisest filosoofist Robert Owenist. Lennart Mere esimene teos oli „ Kobraste ja karakuride jälgedes“. See raamat jutustas tema seiklustest Kesk-Aasias ja see reis toimus 1958. aastal. Teos võeti väga soojalt vastu. Juba ülikooli ajal oli Meri sunnitud teenima raha kirjatööga, et peret ülal pidada, kuna isa oli arreteeritud. Kuid selle esimese teosega leidis Meri, et kirjutamine ongi tema tõeline kutsumus.
Umbes kakskümmend viis aastat käis ta mööda Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavaid kohti (nt Siberis ), kuna teda paelusid väga teiste maade tavad ning kultuur. Reisidest sündinud filmid ja raamatud suutsid läbida raudse eesriide.
Lennart Georg Meri teoseid on tõlgitud tosinatesse keeltesse. Nõukogude Liidus ära keelatud film „Linnutee tuuled“ sai New Yorgi filmifestivalil aga hõbemedali. Soome koolides on kasutatud Meri filme ja teoseid õppematerjalina.
1986. aastal valis Helsingi ülikool Lennart Mere oma kooli audoktoriks. 1963. aastal võeti Meri vastu Eesti Kirjanike Liitu. Veel sai ta 1980. aastatel Soome Kirjanike Liidu auliikmeks.
Reiside vahel tõlkis Meri Remarque ’i, Greeni, Vercors’i, Boulle’i ja Solženitsõnit.
Lennart Meri looming aitas kaasa Eesti identiteedi säilimisele. Tema kuulsaimaks teoseks sai „Hõbevalge“, mis näitas, et Eesti on Põhja-Euroopas avatud ja aktiivne riik.

II POLIITILINE KARJÄÄR JA ÜHISKONDLIK TEGEVUS 1987–2006

2.1. Lennart Meri tulek poliitikasse

Lennart Meri on korduvalt öelnud, et tema poliitikasse tulekule andis tõuke niinimetatud fosforiidisõda, mis lahvatas 1980. aastate lõpus. Meri osales kampaanias teiste eesti haritlaste kõrval aktiivselt, pidades kõnesid ja kirjutades nii lääne meedias kui ka NSV Liidu väljaannetes. Meri paljastas salajase plaani luua Eestisse hiiglaslik fosforiidikaevandus ja paljastas Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hoolimatut suhtumist eesti loodusesse, mis oleks võinud siinse looduskeskkonna hävitada. Samuti rääkis ta plaanist tuua sisse 150 000 immigranti kaevanduse tarvis.
Järgmisena oli Lennart Merit näha tegutsemas loomeliitude pleenumil, mis toimus 1.–2. aprillil 1988. aastal Toompeal. Loomeliitude pleenumit peetakse omamoodi Eesti taasiseseisvumise nurgakiviks. Heinz Valk kommenteeris pleenumit järgmiselt: „See päev oli ikkagi esimene niisugune kõva litakas, mis Eestis nõukogude võimule, komparteile ja KGB-le anti – avalikult“. Meri esitas pleenumil kõnetoolis eksistentsiaalse küsimuse „Kust me tuleme, kes me oleme ja kuhu läheme?“ ning tõstatas migratsiooniküsimuse, rahvuse kestmajäämise ning tulevikuprobleemid. Teet Kallas meenutas: “Need kaks päeva olid lihtsate ja selgete tõdede väljaütlemise päevad. Nii konkreetselt ja jõuliselt polnud seda Eesti NSV-s veel kunagi tehtud.“ Pärast seda viis Lennart Meri tee juba Rahvarinde ja Eesti Kongressi ridadesse.
23. mail 1988 asutati Eesti Roheline Liikumine. Selle juhatusse valiti ka Lennart Meri. Eesti Roheline liikumine nõudis kategooriliselt ENSV Ministrite Nõukogu esimehe Bruno Sauli ametist vabastamist, kuna ta oli valetanud avalikkusele. Võeti vastu ka üheteistkümnest punktist koosnev pöördumine, milles nõuti Eesti demograafilise olukorra parandamist ning ENSV kodakondsuse kehtestamist. Päev enne Ülemnõukogu istungit pöördusid Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liikmed (kaasa arvatud Lennart Meri) üldsuse poole uue resolutsiooniga, milles nõuti Eesti NSV konstitutsiooni muudatust, mis tagaks ENSV seaduste ülimuslikkuse NSV Liidu seaduste üle. Lisaks sooviti võtta vastu õigusaktid, mis tagaks ENSV suveräänsuse. Üheteistkümnest juhatuse liikmest neli ei kirjutanud sellele alla: Lennart Meri, Vello Pohla, Ott Kool ja Endel Lippmaa (ilmselt ei tahtnud Meri oma positsiooni ohustada).
Lennart Meri oli ka Rahvarinde juhatuse liige. 23. augustil 1988 toimus Tallinna linnahallis Rahvarinde kõnekoosolek, üritus korraldati vastukaaluks ERSP Hirvepargi meeleavaldusele. Samal aastal korraldas Rahvarinne massiürituse „Eestimaa laul“.
Lennart Meri jätkas aktiivset ühiskondlikku tegevust: ta asutas 1988. aastal Eesti Instituudi , mille eesmärk oli arendada kultuurisidemeid läänega. Instituudi kaudu said noored läbi valitsusevälise programmi minna välismaale õppima. Meri väitis, et tema eesmärgiks oli tuua Eesti võimalikult kiiresti ülejäänud Euroopa teadvusesse. Meri abiliseks kujunes tollane ajakirjanik Jüri Luik, kellega ta hakkas looma rahvusvahelist võrku ja välismaale Eesti kultuuriesindusi. Eesti Instituut rajas Lennart Meri eestvedamisel kultuuriesindused Kopenhaagenisse, Stockholmi, Londoni, Pariisi, Bonni ja Helsingisse. Varsti hakkasid need esindused kandma ka Eesti saatkondade funktsioone ja 1991. aastal said nad juba Eesti suursaatkondadeks.
1990. aastal 18. märtsil toimusid Eesti ENSV Ülemnõukogu valimised. Lennart Meri ei osutunud valituks. Küll sai temast aastatel 1990–92 Eesti välisminister. 1992. aasta aprillist oktoobrini oli ta Eesti Vabariigi suursaadik Soomes.

2.2. Presidendiks valimine (1992)

„Ühel päeval külastasid mind minu varasemad kaastöötajad Välisministeeriumist, kes olid tulnud mind paluma, et kandideeriksin presidendivalimistel,“ meenutas Lennart Meri.
Valimisliit Isamaa teatas 1. juulil 1992, et nende erakond esitab presidendikandidaadiks Lennart Meri. Meri peamine Rivaal oli Arnold Rüütel, kes oli rahva seas populaarne , kuid tema punane minevik ENSV Ülemnõukogu esimehena võis ennustuse järgi Meri võidule lähemale tuua. Samas oli Rüütlil olnud oluline roll augustiputši toimumise ajal. Ta oli aidanud ära hoida ka verevalamist Vene armee ja eestimeelsete vahel. See tegi Arnold Rüütli Meri peamiseks rivaaliks presidendivalimistel.
Põhiseadus anti välja 1992. aastal, mis sätestas presidendivalimiste täpse korra. Esimesed presidendivalimised ei toimunud siiski põhiseaduse, vaid selle rakendusseaduse alusel, mis erines põhiseadusest suurel määral. Valimistel oli kaks vooru , esimene voor toimus rahva osavõtul ja selle võitis Arnold Rüütel, kes edestas Lennart Merit 60 000 häälega. Palju ei jäänud puudu, et Meri oleks jäänud kolmandaks , kuna Rein Taagepera sai ainult 6% vähem hääli. Rüütel võitis esimese vooru – 195 743 häält (41,8%), Lennart Meri sai 138 317 häält (29,5%), Rein Taagepera sai 109 631 häält (34,4%) ja Lagle Parek sai kõige vähem hääli, ainult 19 837 ehk 4,2% häältest. Kuna esimeses voorus ei saanud ükski kandidaat üle 50% häältest, pidi presidendi valima Riigikogu. Seal toimunud valimise võitis Lennart Meri, keda toetas 59 parlamendisaadikut (Rüütlit toetas 31 saadikut).
Lennart Meri andis 6. oktoobril 1992 Riigikogu ees ametivande, mis kõlas nii: „Astudes Vabariigi Presidendi ametisse annan mina, Lennart Meri, pühaliku tõotuse kaitsta vankumatult Eesti Vabariigi põhiseadust ja õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täidan ustavalt oma kohustusi kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti Vabariigi kasuks.“

2.3. Lennart Meri presidendina (1992–2001) ja pärast viimast ametiaega

Meri presidendiaastad olid Eesti ülesehitamise aastad. Neil aastatel läks Eesti üle demokraatiale ja turumajandusele, neil aastatel sai Eesti riik oma näo. Nüüd tuli hakata töötama 24 tundi ööpäevas, nagu tavatses Meri öelda. Taasiseseisvunud Eestile oli see aeg raske. Toimus Vene vägede lahkumine ja pikk ning keerukas eeltöö liitumiseks NATO ning Euroopa Liiduga. Kõik see sai võimalikuks tänu Eesti põhiseadusele, mis määras ära presidendi volitused ning pädevuse. Samuti pani põhiseadus aluse järjest tekkivatele rahvusvahelistele suhetele, mida meie president kaitses ning arendas .
Meri oli see, kes kujundas presidendi selliseks nagu ta 21. sajandil on. Ta suhtus oma kaaslastesse väga isalikult, seetõttu tundsid paljud suurriikide juhid teda väga lähedalt. Ta oli küll väga oodatud, kuid samas ka väga kardetud vastane nii vestlustes kui ka esinejana. Meri paistis kordi suurem kui tilluke Eestimaa. Tema enda suurimaks sooviks oli teadvustada suurriikidele väikeriikide tähtsust.
Teist korda sai Lennart Merist president 1996. aastal. Oma teisel ehk viimasel ametiajal pühendus ta suuresti Eesti staatuse tugevdamisele rahvusvahelisel tasemel. Oma kahel ametiajal kujundas Meri välja riigipea staatuse ja kombed. See määras ära ka uute presidentide käitumismallid. Riigipea ameti kõrval ei jätnud ta ka unarusse oma kodu Kabelineemel. Tema kodu on võõrustanud paljusid suursaadikuid ja presidente. Samuti on olnud Meri kodu üks kauneimaid kodusid Eestis.
Oma viimasel ametiajal jagas Lennart Meri poliitvangidele ja küüditatutele murtud rukkilille märgi. Lennart oli arvamusel, et Eesti peaks leidma oma Nokia. Kirjanikuna oli Meri endale ja eestlastele Nokia leidnud – selleks on raamat „Hõbevalge“. Meri presidendiaeg lõppes 2001. aastal.
Pärast seda jätkas ta aktiivset ühiskondlikku tegevust, suheldes nii välisriikide kui ka eestlastega. Ta pidas allesjäänud nelja eluaasta jooksul kümneid kõnesid, kirjutas kümneid artikleid ja andis kümneid intervjuusid, enamasti välismaalastele.
Alates 2001. aastast sai temast Teaduste Akadeemia liige. Aastatel 2002–2003 oli ta Eesti Vabariigi Valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis. Ka tuli Lennart Meril välja mõelda, kuidas peaks käituma president pärast oma ametiaja lõppu, sest eeskujusid tal polnud ja lääneriikide omad talle ei sobinud.

III KÜSITLUSE KOKKUVÕTE

Töö autorid viisid kuni 24- aastaste noorte seas läbi internetiküsitluse (vt lisad), milles soovisid saada teada, kui palju teavad inimesed Lennart Merist. Osadele küsimustele (näiteks Meri sünniaja kohta) olid juurde lisatud ka vastusevariandid , osad olid lahtised küsimused. Küsitlusele vastas kokku sada inimest, kellest 51% olid mehed ja 49% naised. Küsimustikku sai täita alates 9. eluaastast. 9% vastanutest olid 9–12-aastased, 29% olid 13–15-aastased, 16–20. aastaseid oli 30% ja 20–24-aastaseid vastanuid oli 32%.
Esimene küsimus kõlas järgmiselt: „Millal sündis Lennart Meri?“. Sellele vastas õigesti (29. märts 1929) 87% küsitletuist, enamasti eksisid noored vanuses 9–15 aastat.
Teisele küsimusele „Kes oli Lennart Meri?“ vastas õigesti 81% küsitletutest, eksimused olid taas nooremate seas, vanuses 9–12. Tuli ette samuti paar vastust, kus väideti, et Lennart Meri oli näiteks KGB- agent , suusataja ning kosmonaut , kes käis esimesena Marsil ja sõlmis nende elanikega rahu.
Kolmanda küsimusena uurisid töö autorid Lennart Meri isa nime. Huvitaval kombel vastas sellele küsimusele õigesti ainult 58% vastanutest. Tasub märkida, et antud küsimusele vastasid valesti igas vanuses inimesed.
Neljandaks küsimuseks oli „Kes oli Lennart Meri ema?“. Sellele teadsid õiget vastust (Alice-Brigitta Engmann ) ainult 39% vastanutest, jällegi vastasid üsna erinevas vanuses inimesed valesti.
Viiendaks küsimuseks oli „Millal sai Lennart Meri presidendiks?“. Üllataval kombel vastas siin õigesti vaid 67% vastanutest. Segadust tekitas, kas Meri tuli presidendiks 1994. või 1992. aastal.
Kuues küsimus kõlas järgmiselt: „Nimeta Lennart Meri raamatuid“. Kõige enam teati teoseid nagu „Hõbevalge“(I koht) ja „Hõbevalgem“(II koht). Kokkuvõttes võib öelda, et 90% vastanutest oskas nimetada vähemalt ühe Lennart Meri raamatu.
KIRJUTAGE KORRALIKUM JA TÄIELIKUM KOKKUVÕTE, NAGU SELGITASIN. VT KA JUHENDIT (LOOVTÖÖ KORD)

KOKKUVÕTE

Lennart Meri sündis 29.märts.1929.a. Lennart Meri isa nimi oli Georg Meri ja ema nimi oli Alice-Brigitta Engmann. Meri veetis lapsepõlve enamasti välismaal kuna isa oli tal diplomaat. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Meride perekond 1941.aastal Siberisse. Sealt pääsesid eestisse 1945.aastal. Lennart asus õppima Tartu Ülikoolis ajaloo eriala cum laude. Tollane võim ei lubanud ajaloolasena tööle hakkata. Töötas ’’Vanemuises’’ dramaturgina ja peale seda Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Tema esimene raamat oli ’’Kobrade ja karakurtide jälgedes’’. Raamat jutustas tema Kesk- Aasia reisist 1958.aastal ja 1963 aastal võeti ta Eesti Kirjanike Liidu liikmeks.
Lennart Meri tuleb poliitikasse läbi niinimetatud fosforiidisõja, kus hakkab pidama avalikke loenguid ja artikleid meediasse NSV Liidu plaanist hakata kaevandama eestis fosforiiti, mis oleks muutnud suure ala eestist elamiskõlbmatuks ja tuua sisse 150 000 immigranti fosforiidi kaevandamise tarvis.
Järgmisena oli Lennart Merit näha tegutsemas loomeliitude pleenumil, mis toimus 1.–2. aprillil 1988. aastal Toompeal Peale seda loob Meri Eesti Intsituudi, läbi selle hakkab suunama noori välismaale õppima.
Lennart oli 1990-1992 aastani välisminister. Lühikest aega oli Lennart Eesti Vabariigi suursaadik Soomes, samal aastal kandideerib Meri Eesti presidendiks.
Hoolimata sellest, et põhiseadus oli välja antud, mis sätestas kindla presidendi valimise korra toimusid presidendivalimised siiski rakendusseaduse järgi. Meri ei võitnud presidendivalimisi esimesel korral, teine voor toimus valitsuse hääletusel, kus sai Meri valitsuse enamuse ja sellega ta oli valitud Eesti Vabariigi presidendiks.
Lennart Georg Meri, kes oli Eesti Vabariigi president aastatel 1992–2001, võib lugeda üheks tõsiseltvõetavamaks presidendiks. Tema jaoks oli oluline, et ka välismaailm teaks Eesti olemasolust ja nägi seetõttu suurt vaeva. President Merit võib nimetada eestlaseks suure algustähega.
Meri võiks olla kõigile eeskujuks. Esiteks lõpetas ta ajaloo eriala cum laude. Raudse eesriide taga lõi ta kultuuriasutuse Eesti Instituudi, millest kujunesid vabariigi taasiseseisvumise ajaks suursaatkonnad. Temas võib näha tõelist töötahet ja saavutusi. Hoolimata venestamisperioodist suutis ta välismaailmale tuletada meelde Eesti riigi olemasolu ning luua aktiivsed diplomaatilised suhted.
Kõik oma kõned kirjutas Meri ise. Järgmised presidendid lasevad teistel oma kõned kirjutada. Meri rääkis ausalt Eesti olukorrast, ega ilustanud ühtegi fakti. Tänapäeval seda enam ei tehta.
Loovtöö koostajad viisid läbi küsitluse, saamaks teada, kui palju teavad inimesed Lennart Georg Merist, milles osales 100 inimest. Küsitluses tuli välja, et suur osa inimesi ei teadnud Lennarti vanematest, emast õiget nime teadsid 39% ja isa õiget nime teadsid 58% vastanutest, mis tuli küsitluse läbi viijatele suure üllatusena, et vastanud inimesed ei tea Lennart Meri vanemate nimesid .
Küsisime samuti, mis aastal valiti Eesti presidendiks sellele vastasid, üllataval kombel, 67% vastanutest, arvatavasti tekitas segadust vastusevariandid 1992 ja 1994 aasta, samas oskas 90% vastanutest nimetata vähemalt ühte Meri teost.
Loovtöö läbiviijate arvates, saaks parandada inimeste teadmisi Lennart Merist, rääkides Lennart Merist ja tema saavutustest ning vanematest.

KASUTATUD KIRJANDUS

Arnold Rüütel: sõna „ kommunism on minu puhul ülearune“ // Postimees (2001) 22. september [WWW] http://www.postimees.ee/1892779/ruutel-sona-kommunism-on-minu-puhul-ulearune (04.11.2013)
Eesti presidentide loend // Wikipedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_presidentide_loend (28.10.2013)
Lennart Meri // Wikipedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Mer i (28.10.2013)
Lennart Meri elu lugu // Õhtuleht (2006) 15. märts [WWW] http://www.ohtuleht.ee/193687 (28.10.2013)
Meri, Lennart. Poliitiline testament. Koostajad Toomas Hiio ja Mart Meri. Tartu, Ilmamaa, 2007.
Oplatka, Andreas. Lennart Meri – Eestile elatud elu: kahekõne presidendiga. Tartu, Ilmamaa, 2001.
Põlluaas, Henn. Lennart Meri, vabaduse valus valgus. Tallinn, Kunst , 2011.
Vahter, Tarmo. Lennart Meri, kolmat põlve poliitik: lugusid, dokumente ja pilte Lennart Merist ja tema esivanematest. Tallinn, Eesti Ekspressi Kirjastus, 2009.
Vabariigi Presidendi kodulehekülg: Lennart Meri elulugu [WWW] http://www.president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4127-lennart-meri/layout-headofstate.html (04.11.2013)

LISA 1: LENNART MERI ELULOOLISI ANDMEID

Karjäär

1953–1955: Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris
Tartu Kunstikooli õppejõud
1955–1961: Eesti Raadio toimetaja
1968–1988: Tallinnfilmi stsenarist (1963–1968) ja produtsent
1985–1987: Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär
1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis
1988–1990: Eesti Instituudi asutaja ja direktor
1990–1992: Eesti Vabariigi välisminister
1992: Eesti Vabariigi suursaadik Soomes (apr.-okt.)
1992–1996: Eesti Vabariigi President
1996–2001: Tagasi valitud Eesti Vabariigi presidendiks

Avaldatud raamatud

1959 : „Kobrade ja karakurtide jälgedes“
1961: „Laevapoisid rohelisel ookeanil“
1964: „Tulemägede maale“
1974: „Virmaliste väraval“
1976: „Hõbevalge“
1977: „Lähenevad rannad“
1984: „Hõbevalgem“
1989: kogumiku „1940 Eestis. Dokumente ja materjale“ kaasautor
1995: „Tulen maasta, jonka nimi on Viro “ („Tulen maalt, mille nimi on Eesti“) soome k.
1996: „Presidendikõned“

Filmid

soome- ugri rahvastest ja kultuurist
1970: „ Veelinnurahvas “
1977: „Linnutee tuuled“
1986: „Kaleva hääled“
1989: „Toorumi pojad“
1997: „Šamaan“

Autasud ja tunnustused

1977: New Yorgi filmifestivali hõbemedal
1986: Helsingi Ülikooli audoktor
1996: Coudenhove -Kalergi Euroopa auhind
1996: Ida-Lääne Vabaduse auhind
1997: Crans Montana Foorumi suur aastaauhind
1998: Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal
1998: Aasta Eurooplane
1999: Liberaalse Internatsionaali Vabaduse auhind
1999: Lapi Ülikooli audoktor
1999: Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk
2000: St. Olafi Ülikooli (USA) audoktor
2000: Turu Ülikooli (Soome) audoktor
2000: Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind
2001: Max Schmidheiny Vabaduse auhind

Ordenid

1993: Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht
1994: Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht
1995: Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga
1995: Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett
1995: Mehhiko Asteegi Kotka orden
1996: Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga
1997: Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist ja Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe
orden, Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist, Leedu Vabariigi Vytautas Suure orden
1998: Poola Vabariigi Valge Kotka orden, Islandi Vabariigi Hauka orden, Norra Kuningriigi Püha
Olafi ordeni suurrist
1999: Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist
2000: Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi erijärk
2001: Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett
Prantsuse Auleegioni Suurrist

Liidud, ühingud

1963: Eesti Kirjanike Liidu liige
1966: Eesti Kinoliidu liige
1975: Kalevala Seltsi (Soome) välisliige
1976: Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige
1977: Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige
1982: Soome Kirjanike Liidu auliige
1989: Eesti PEN-klubi liige
1993: Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige
1995: Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige
1997: Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige
1999: Soome Kodukandi Liidu auliige 1999

LISA 2: KÜSITLUS LENNART MERI KOHTA

Tere! Oleme Daniel ja Andra ning me teeme uurimustööd Lennart Meri kohta. Me tahaksime teada kui palju tead sina temast.
Top of Form
Sugu

•  Naine
  
•  Mees
  

Vanus

•  9-12
  
•  13-15
  
•  16-20
  
•  20+
  

Millal sündis Lennart Meri ?

•  29.märts.1809
  
•  29.märts.1928
  
•  29.märts.1929
  

Kes oli Lennart Meri?
nt: Kuntsnik , luuletaja jne.
Mis oli Lennart Meri isa nimi ?

•  George Meri
  
•  Mati Meri
  
•  Georg Meri
  

Mis oli Lennart Meri ema nimi ?

•  Regina Meri
  
•  Alice Meri
  
•  Helle Meri
  

Millal aastal sai Lennart Meri presidendiks?

•  1954.a.
  
•  1992.a.
  
•  1994.a.
  

Nimeta Lennart Meri raamatuid.
Bottom of Form
21