tänutäheks keisriks. - Sealt sai alguse arusaam, et paavsti võim on keisri omast kõrgem - Eigenkirhce omandkirik osa koahaopealsest haldusaparaadist - Peale Karl suurt hakkas paavstlus taas alla käima võimuvõitlus - Sakamaal tekkis esile Ottode dynastia, kes taastasid vahepeal kaduma läinud keskvõimu Saksamaal e. Ida-Fragi riigis - Nende poolt loodud systeem toetus kirikule - Seda systeemi nim Reichskircheks kiriku ja riigiaparaat sama! - investuur KIRJALIK AKT Piiskopkonna läänistamiseks - 11. Saj keskpaigaks Gregorius 7. Algab gregoriaanlik kirkikureform simoonia (kirikuametitem myyk) keelustamine, tsölibaadi nõua (vaimulike aibiellumatus) - Faktonaadi õigus ilmaiku isiku kaasarääkimise õigus kiriku asjus - Gregorus 7. Ka toonitas, et ta on kristluse asemik maa peal - Rõhutas ka ilmalikku võimu - Need õigused pn sõnastatud dokis. Disctatus Papae
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVAL...
Samas keeldub sportlane võtmast üle teiste treenerite meetodeid, kuna ta usub kangekaelselt enda treenerite meetodite õigsusse, kuna pikka aega on need head vilja kandnud. 67. Selgitage usu kinnitamise autoriteedi meetodit (Peirce’i põhjal). Tooge näiteid. Usu kinnitamise autoriteedi meetod seisneb selles, et luuakse mingi üksus, mis määrab ära kindlad uskumused ja õpetab neid ning kontrollib, et rahvas neid järgiks. Ideaalseks näiteks on kommunistlik kord, kus riigiaparaat levitas kommunistlikke ideid. Neid õpetati lastele juba väikesest peale. Teisitimõtlejaid kiusati taga. 68. Selgitage, mis on James’i järgi hüpotees, elav hüpotees, surnud hüpotees? Tooge näiteid. James’i kohaselt on hüpotees kõik see, mis võib olla usu objektiks. Hüpoteesid jagunesid elavateks ja surnuteks. Elavad hüpoteesid on need, mis pakuvad inimesele huvi. Näiteks, kas ma olen tark, kas ma saan selle testi sooritatud
Neil puuduvad asukohariigis poliitilised õigused, kuid nad alluvad asukohariigi jurisdikstioonile. Kodakondsus tekib kas juriidilise fakti (sünd) või õigusliku akti alusel (naturalisatsioon). Avaliku võimu organisatsioon ehk avalik võim on suveräänse riigi õigus ja võime teostada vabade riigiorganite abil seadusandlikku, täidesaatavat ja kohtuvõimu. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil. Riigi süsteem on avaliku võimu organisatsioon, mille moodustavad riigiaparaat ja teised organisatsioonid. Riigiaparaadi moodustavad kõik võimude lahususe printsiibi alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid. Rahvast käsitletakse organina, kui riigivõimu kõrgeima kandjana, kes üksnes teatud juhtudel teostab riigivõimu vahetult ehk otseselt. Riigiaparaat: seadusandlik organ; täidesaatev organ; justiitsorgan; riigipea. Sekundaarsed organisatsioonid: I - kohalik omavalitsus; riigikaitselised org; kultuurautonoomia org; kutsealaomavalitsus; kirikuomavalitsus
· Selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel. · Veresuguluses oleva sugukonna asemele on tekkinud uus inimkooslus rahvas. Riigil 3 tunnust: · Territoorium: · Rahvas: · Avaliku võimu organisatsioon. Suveräänsel riigil peab olema 4 elementi: · Ühtne võimuorganite süsteem · Ühtne õigussüsteem · Erilised institutsioonid · Riigikassa Avaliku võimu organisatsioonid: · Riigiaparaat (riigiorganid) · Kohalik omavalitsus · Teised organid · Riigikaitse organisatsioonid · Kultuurautonoomia · Kiriku omavalitsused · Kutsealade omavalitsused · Riigivõimu esindusorganid · Täidesaatva võimu riigivõimuorganid: riigipea, riigivalitsus. · Justiitsorganid · Poliitilised: parteid, ühendused. · Apoliitilised: tulunduslikud, mittetulunduslikud. Riik kasutas ennem eksisteerinud tavasid ja need tavad said nimeks tavaõigus
· Juhiks oli Ferencz II Rakoczy. · Vabastati Ungari ja Transilvaania. · Habsburgid tagandati Ungari troonilt. · Nõrkuseks oli venitamine pärisorjuse kaotamisega. · Luhtusid lootused välisabile. · Alistuti Austria vägedele. 5. Valgustatud absolutism (piiramatu võimuga kuningas, kes seab eesmärgiks rahva teenimise). Maria Theresia (1740-80) Joseph II (Maria Theresia poeg) (1780-90) a) Valitsemisreform · Loodi hästitoimiv riigiaparaat. Ametnikena eelistati töökaid (haritud) mitteaadlikke. b) Sõjaväereform · Keisririigi iga piirkond pidi andma kindla arvu nekruteid liisu heitmisega ja maksma. · Ohvitseride koolitamiseks loodi akadeemiaid. c) Rahandusreform · Kehtestati üldine tulumaks ka aadlikele. · Lukskaupade (vein, viin jne) kõrge maks. d) Kohtureform · Kaotati piinamine (vanglates). e) Haridusreform:
Feodaalide mõjujõud suurenes riigi välispoliitilise olukorra järsul halvenemisel X sasjandi kaheksakümnedatel, ning vahelduva eduga kesknud võitlus lõppes 1081. a. Aleksius I Comnini näol feodalismi võimule tulekuga. Feodalism Comninide reform- Proniaarlus De facto Bütsantsi võib pidada feodaalse monarhiaga riigiks Comninide dünastia võimule tulekust, kui de jure muutus feodalism riigi peamiseks ühiskonnakorralduseks Aleksius I administratiiv-sõjaväe reformiga. Riigiaparaat kulude kokkuhoidmiseks ning vana ülikkonna nõrgendamiseks lihtsustati, kärpides ametikohti ning lihtsustades endise Thema haldusjaotuse. Kuna riigi argaarmajandus nüüd põhines suurmaaomandlusele6 mite vabadele talupoegadele- stratiotaidele, võttis imperaator kasutusele Euroopa Lääni süsteemi Proniaarluse nime all. Nagu ka euroopa kuningad, praktiseeris Aleksius oma domeeni osadest,- proniaariumitest, tulevneva
Sotsiaalriiklike põhimõtete konkretiseerimisel on seadusandjal suur otsustusõigus. Nt pensionite suurus, tervishoiule ettenähtud vahendite ulatus. Sotsiaalpoliitilised programmid on eelkõige poliitilised programmid. Haldusriik ülemäära suure ametnikkonna ja haldusinstitutsioonide mõjujõuga riik. Politseiriik riigivalitsemisvorm, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude ametkondade omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud. Polütsentriline õigus riik ja õigus ei ole lahutamatud. Jurisprudents on praktiline või vähemalt sellele lähedane teadus. ladina keeles jurisprudentia teadmine õigusest. Kasutatakse erinevates, kuigi lähedastes tähendustes nt õigusteadus, õigusfilosoofia (ka inglise keeles) ning õigusteooria. Õiguse üldakt e. normatiivakt, akt mis sisaldab õigusnorme. Õigustloova aktina ehk
Täidesaatev võim valitsuskabinet: peaminister ministrid jne. loeng2 lk.2 Mitteametlikud osalejad Poliitilised parteid; huvi-ja survegrupid; meedia, teadusasutused jne loeng nr 2 lk.4 *Ministeeriumite tüpoloogia peamised dimensioonid Ministeeriumikeskne professionaal; Valitsuskeskne professionaal; Valitsuskeskne parteisõdur; Ministeeriumikeskne parteisõdur. Loeng nr 2 lk.3 * Ministeeriumi ülesannete duaalsus - *Eesti riigiaparaat muu maailma kontekstis? - võrreldes OECD riikidega on meil suhteliselt suur valitsussektori töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast. Kui Eestis on jaotus riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi töötajate vahel peaaegu pooleks,siis ülejäänud OECD riikides on omavalitsustel üldiselt suurem osakaal. Igasuguste rahvusvaheliste võrdluste juures on oluline meeles pidada, et pole olemas ühte ja õiget avaliku sektori suurust.
24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid. Territoorium ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on õigus tagada (vajadusel sunnimeetmetega) seaduste täitmine ehk teostada tõhusalt riigivõimu (jurisdiktsiooni). Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad. Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem. Riigi süsteemi moodustavad riigiaparaat ning nn teised organisatsioonid. 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. Formaalses mõttes on õigusriik seadusriik, kuid materiaalses mõttes võub õigusriiki määratleda õiglusriigina. 26. Riigiõiguse allikad. Õigusallikad, mis sisaldavad riigiõigussuhteid reguleerivaid vorme. Põhiseadus- riigi põhikorra akt Seadused- reguleerivad riigiõigussuhteid Reglemendid- reguleerivad parlamendi sisemist töökorraldust Aktid (seadlused, määrused)
riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avalik võim ning selle teostamine on riigi kolmanda põhitunnuse sisuline aspekt. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil (ultima ratio printsiip). Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem. See on riigi kolmanda põhitunnuse vormi aspekt. Riigi süsteemi (veel ka: riigi poliitiline mehhanism; riigi poliitiline süsteem) moodustavad riigiaparaat (st riigi süsteemi primaarsed elemendid) ning nn teised organisatsioonid (st riigi süsteemi sekundaarsed elemendid). Primaarsed ning sekundaarsed elemendid struktureeruvad kas kollegiaalseteks või ainuisikulisteks institutsioonideks (organiteks). Institutsioonideks võivad olla veel asutused ning organisatsioonid (sh korporatiivsed organisatsoonid). Riigiaparaadi (veel ka: riigiorganite süsteemi) moodustavad kokku kõik võimude lahususe printsiibi
käigus tõlgendaja kasutab normi teksti interpreteerimisel loogikavõtteid. 39.RIIGI SÜSTEEMI MÕISTE STRUKTUUR, ÜLEVAATLIK ISELOOMUSTUS Avalik võim on riigi õigus ja võime teostada moodustatud riigiorganite abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ja riiklikul sunnil ehk ultima ratio printsiibil. Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem. Riigi süsteemi moodustavad riigiaparaat ehk primaarsed elemendid ja teised organisatsioonid, s.t. sekundaarsed elemendid. Riigiaparaat ehk primaarsed elemendid: - seadusandlik võim – parlament - täidesaatev võim – valitsus ja temale alluvad regionaalsed ja lokaalsed haldusasutused, föderatsioonis ka veel vastavad osariikide või liidumaade keskvalitsused - kohtud - - riigipea – valdavalt täidesaatva võimu organ Sekundaarsed elemendid:
Sotsiaalriiklike põhimõtete konkretiseerimisel on seadusandjal suur otsustusõigus. Nt. pensionite suurus, tervishoiule ettenähtud vahendite ulatus. Sotsiaalpoliitilised programmid on eelkõige poliitilised programmid. Haldusriik ülemäära suure ametnikkonna ja haldusinstitutsioonide mõjujõuga riik. Politseiriik on riigi valitsemisvorm, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude ametkondade omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud. 35. Polütsentriline õigus - riik ja õigus ei ole lahutamatud. 36. Jurisprudents Jurisprudents on praktiline või vähemalt sellele lähedane teadus. Ladina keeles jurisprudentia teadmine õigusest. Kasutatakse erinevates, kuigi lähedastes tähendustes nt õigusteadus, õigusfilosoofia (ka inglise keeles) ning õigusteooria. 37. Õiguse üldakt Õiguse üldakt e
Sealjuures puudutab teine oluline funktsioon riigiaparaati, mille ülesanne on langetada kollektiivselt erinevaid otsuseid nii, et rahvas neid ka täidaks. Kolmas funktsioon on riigi suveräänsus ehk sõltumatus sellisel moel, et säilivad rahvusvahelised suhted. Neljas funktsioon on legitiimsus, mis tähendab seda, et riik peab tegutsema ühiste eesmärkide nimel, sealjuuures arvestades kõigi huvisid. Viimasena saab riigi funktsioonina välja tuua avaliku sektori, mille on kujundanud riigiaparaat. Avalik sektor sisuliselt reguleerib antud riigis ühiskonna toimimist luues õiguskorra ning viies ellu erinevaid otsuseid. Riigitüübid Ajaloolisteks riigitüüpideks loetakse näiteks linnriike Kreekas, kus toimus tihe võimukorraldus ning tekkis üks esimesi kodakondsuse algatuseni. Veelgi kuuluvad ajalooliste riigitüüpide alla traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid, feodalism, seisusteriik, absolutistlik riik ning modernne riik.
autoritaarset ja totalitaarset režiimi. Mis on riigi funktsioonid? Sisefunktsioonid: riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamise funktsioon, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funktsioon, kultuurilis- kasvatuslik funktsioon. // Välisfunktsioonid: riigi kaitsefunktsioon, vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat – Riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. // Riigiorgan – Riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorgani olulisemad tunnused: riigivõimualased volitused, õigusaktidega kindlaks määratud funktsioon, varustatud vajaliku pädevusega, kulud kaetakse riigieelarve vahenditest, liigendub ise struktuuriüksusteks, töötajad on riigiteenistujad. // Riigiorganite liigitus: 1) Võimude
süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avalik võim ning selle teostamine on riigi kolmanda põhitunnuse sisuline aspekt. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil (ultima ratio printsiip). Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem. See on riigi kolmanda põhitunnuse vormi aspekt. Riigi süsteemi (veel ka: riigi poliitiline mehhanism; riigi poliitiline süsteem) moodustavad riigiaparaat (st riigi süsteemi primaarsed elemendid) ning nn teised organisatsioonid (st riigi süsteemi sekundaarsed elemendid). Primaarsed ning sekundaarsed elemendid jagunevad kas kollegiaalseteks või ainuisikulisteks institutsioonideks (organiteks). Institutsioonideks võivad olla veel asutused ning organisatsioonid (sh korporatiivsed organisatsoonid). Riigiaparaadi (veel ka: riigiorganite süsteemi) moodustavad kokku kõik võimude lahususe printsiibi alusel
merel selge ülekaal. 419. aastal Konstantinoopolis välja antud edikti kohaselt karistati igaüht surmanuhtlusega, kes õpetab barbarile meresõitu. · Lääne feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invasiooni ajastust killustatuna, Ida- Rooma aga ühtsena. Ida- Rooma suutis oma eripära säilitada piiridelt lähtuva sõjalise surve kiuste. See sai võimalikuks hästitoimivale võimustruktuurile ja tegusale ametnikkonnale. Bütsantsil oli tohutu riigiaparaat ja alases regulaarväes ligikaudu 150 000 meest. Palka maksti kullas.Jäi püsma kahe olulise teguri tänul soodsamad geograafilised tingimused ja rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid. 3. IDA-ROOMA RIIK E. BÜTSANTS TEKKEAEG: 395.aastal Rooma impeerumi lagunedes, nn. Ida-Rooma riik. Sai Constantinus Suurejärgi nime Konstantinoopol. Hõivas Balkani poolsaart ja Väike-Aasiat. RAHVASTIK
Põhjamaad suutsid jääda demokraatlikeks. Enamus riike muutus 1930-ndatel autoritaarseteks, aga Itaalia ja Saksamaa muutusid totalitaarseteks. (Adamson et al 2003: 68) Tinglikult võib väita, et Teine maailmasõda algas just Suure Depressiooni tõttu, sest ilmselt ei oleks Hitler saanud võimule, kui poleks olnud suurt majanduskriisi ja Hitler oli see, kes päästis valla Teise maailmasõja. Majanduslikult tõi Suur Depressioon kaasa ka muutusi. Riigiaparaat hakkas rohkem sekkuma majandusse pärast Suurt Depressiooni (Krinal 1995:25). 1933. aastast saadi langusest jagu, kuid kiiret tõusu ei järgnenud. Põllumajanduskriis kestis veel edasi, mistõtttu olid tööstustootmise kasvuvõimalused veel piiratud. (Krinal 1995:25) 25 1937. aastaks oli tööstustoodangu üldindeks tõusnud vaid 22% võrra 1913. aastast (Krinal 1995: 94). 1937
Euroopas eristatakse kolme rahvuslikku arengumudelit: 1. Lääne versioon määratleb rahvust territoriaalse sideme alusel 2. Ida versioon määratleb rahvust keele ja kultuuri alusel 3. Lõuna versioon määratleb rahvust usu alusel Avaliku võimu organisatsioon On suveräänse riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma riigiorganite süsteemi abil seaduandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem, mille moodustavad riigiaparaat (primaarsed elemendid) ja nn. teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid). Primaarsed on parlament, kohtud, riigipea, valitsus, ministeeriumid, ametid. Sekundaarsed on kohalikud omavalitsused, riigikaitselised organisatsioonid, erakonnad, kultuurautonoomia organisatsioonid jne. Riigitekke teooriad 1. patriarhaalsed Aristotelese isavõimu käsitlusest (perekond>asundus>riik) 2. teoloogilised maapealne riik on taevariigi peegeldus, Jumala asemik/volinik 3
inimeste sildistamine, erapoolikus. Prokuratuur ja Kapo ei tunne huvi selle vastu, miks riigi ametikohtade täitmisel isikukonkursside tingimused vastavad täpselt ainult ühele isikule või majandushangete puhul ainult ühele tarnijale või ettevõttele. Õiguskaitseorganid ei tunne huvi ka selle vastu, kuidas ministeeriumid ja igasugused riiklikud struktuurid mehitatakse otse perekondlikult. On üles ehitatud korporatiivne perekondlike-sõpruskondlike sidemetega riigiaparaat, mis sisuliselt on korruptiivne (Ukraina mudeli leebem ja JOKK-skeemidega kaitstud variant). Niisuguse olukorra kujunemisel-kujundamisel on kindlasti palju põhjusi, kuid üks pidevalt salatav põhjus on õigusriigiks nimetatava EESTI VABARIIGI KOGU ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI KAHELDAVA VÄÄRTUSEGA ÕIGUSFILOSOOFILISED ALUSED. Sisuline mõttevahetus riigi ja kodaniku/elaniku vaheliste suhete olemuse ning nende
süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avalik võim ning selle teostamine on riigi kolmanda põhitunnuse sisuline aspekt. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil (ultima ratio printsiip). Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem. See on riigi kolmanda põhitunnuse vormi aspekt. Riigi süsteemi (veel ka: riigi poliitiline mehhanism; riigi poliitiline süsteem) moodustavad riigiaparaat (st riigi süsteemi primaarsed elemendid) ning nn teised organisatsioonid (st riigi süsteemi sekundaarsed elemendid). Primaarsed ning sekundaarsed elemendid jagunevad kas kollegiaalseteks või ainuisikulisteks institutsioonideks (organiteks). Institutsioonideks võivad olla veel asutused ning organisatsioonid (sh korporatiivsed organisatsoonid). Riigiaparaadi (veel ka: riigiorganite süsteemi) moodustavad kokku kõik võimude lahususe printsiibi alusel
rajati Itaaliasse esimene barbarite kuningriik. Vandaalid tungisid lääne-Rooma riigiterritooriumile, kus rajasid oma kuningriigi. Barbarist väepealik Odoaker kõrvaldas võimult viimase lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Miks ida-Rooma jäi püsima? Ida-Rooma ehk Bütsants püsis kuni 15saj. keskpaigani. Põhjused: · Soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikud materjaalsed ja inimressursid · Võimalus pidada sõda merel · Tohutu riigiaparaat · Alalises regulaarväes oli umbes 150 000 meest, kellele maksti palka kullas 1.3 Frangiriigi kujunemine Tänapäeva Prantsusmaa territooriumil elas neli hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Suguharude ühtsust kandsid druiidid ehk preestrid, kes kandsid hoolt ka seaduste ja vaimse pärandi edasiandmise eest. Karl Suur Pippin Lühikese järeltulijaks oli Karl Suur. 774a. tegid Frangi väed lõpu langobardide kuningriigile
princeps esimene kodanik(kes sai sõna senati vaidlustes) 30 eKr Octavianus sai võimule, nimetas end vabariikliku korra taastajaks. Ta võttis vabariigi võimuintstitutsioonidelt reaalse võimu ära. · Octavianus lasi ennast nimetada väga erinevatesse ametitesse : 1. konsul 2. tsensor 3. rahvatribuun 4. ülempreester ehk pontifex maximus · Reaalselt ta nende tegevustega, millega need ametid tegelema pidid, ei tegelenud. · Kujunes välja bürokraatlik riigiaparaat, kes alluvad otseselt Octavianusele ning kelle abiga hakkatakse riiki valitsema. · Octavianusele annetas sõjavägi tiitli imperaator(käskija). · Senat annetas Octavianusele tiitli Augustus(auväärne) · Caesari nime sai ta tänu oma kasuisale, kes ta lapsendas · Tiitel muutus pärisnimeks ja pärisnimi muutus tiitliks - Imperaator Caesar Augustus · Algselt, kui Augustus veel võimul oli, siis rahvakoosolek käis veel koos, aga pärast Augustuse
valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Ülesehitus, kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad erineda (sõltudes riigivalitsemise vormist, poliitilisest režiimist, ühiskonna poliitilisest strurktuurist, ajaloolisest arengust jms) Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat struktuursete elementide (riigiorganite) abil ja kohaliku omavalitsuse asutused Antidemokraatlikud poliitilised režiimid kasutavad avaliku võmu teostamiseks sageli ka mitmesuguseid mitteriiklikke sunniorganisatsioone Riigivõimu suveräänsus – riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest (iseseisvus) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatus)
asukohariigi jurisdiktsioonile ja kasutavad kõiki tsiviilõigusi. 62. Esita avaliku võimu organi ja sõltumatuse alused. Tutvusta riikide tekkimise ja lõppemise aluseid Sõltumatu riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma vabalt moodustatud riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Põhineb riigi autoriteedil ja riiklikul sunnil. Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem, mille moodustavad riigiaparaat (esmased elemendid) ja teised organisatsioonid (teisased elemendid). Algne ehk originaalne tekkimine: riigi tekkimine nn tühjal maal. Pole vaja täielikku inimtühjust, piisab formaaljuriidilisest alusest, kui ükski riik ei tunnista oma jurisdiktsiooni laienemist antud alale või ei esita muid pretensioone. Teisane e sekundaarne e derivatiivne tekkimine: uue riigi tekkimine varem teisele riigile kuulunud maa-alal: eraldumine emamaast
õiguskorra tagamise funktsioon, majanduslik-organisatoorne funktsioon, kultuurilis- kasvatuslik funktsioon. Riigi välisfunktsioonideks on riigi kaitsefunktsioon, vastastikuse töö ja abistamise funktsioon. Need funktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise subjekti. 5) Riigiorganite süsteem. Riigiorganite süsteemi (riigiaparaadi) abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on riigiorganite rangelt korrastatud terviklik süsteem, milles on määratud iga üksikorgani õiguslik seisund ja tema koht teiste organite suhtes. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: - riigivõimualased volitused – teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu - õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon – näiteks, ringkonnakohus teostab esimese astme kohtute lahendite läbivaatamine apellatsiooni korras
Pädevus mitmetähenduslik mõiste; pädev inimene (teab, millest räägib); õigus luua õigust 3. Riigi funktsionaalne definitsioon? Miks riik on riik? (funktsionaalne vaatlus) Riik on inimõiguste realiseerimise institutsioon. Lepinguga loodud, et oleks kasulik. Tekib probleem riikidega, mis ei täida seda funktsiooni (Venemaa, Süüria jne) Kas see on inimõiguste realiseerimise institutsioon? 4. Riik kui riigiaparaat (võimuorganid) Puudub juriidiline tähendus (ebatehniline mõiste) Eesti Vabariik: - Riigipiir sätestatud riigipiiri seaduses ja mereala piiride seaduses, lisaks ka majandusvööndi seadus (mis on mingis mõttes seotud) Maismaapiirid: lõunapiir Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi taastamise leppega ja idapiir Tartu Rahuga Merepiirid: viitavad rahvusvahelistele konventsioonidele ÜRO mereõiguse konventsioon (territoriaalveed 12 miili);
Totalitaarne poliitiline reziim on antidemokraatliku poliitilise reziimi äärmuslik vorm. Seda iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelvalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatakse täielikult riigivõimule, nt fasism Itaalias 1922-1943, NSV Liit 1917-1990. 1.5. RIIGI FUNKTSIOONID. RIIGIAPARAAT Riigi tegelik iseloom, mis võib mõnikord poliitilistes ja õigusaktides deklareeritust erineda, ilmneb tema funktsioonide ja praktilise teostamise analüüsi tulemusel. Riigi funktisoon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Need tegevuse põhisuunad ei sõltu riigi suvast, nende iseloomu määravad riigi eesmärgid ja ülesanded.
Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. 1. Sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuurilis- kasvatuslikku f. 2. Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid? Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse võimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganeid liigitatakse võimude lahususe põhimõttel: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimu organiteks. 7. Riik ja õgus on omavahel lahutamatult seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastva tahteta, samas õiguses väljendub riigi tahe. 8
Tööjõule makstakse sellises summas palka, mille juures ta on veel suuteline peret ära toitma, et toimuks tööjõu taastootmine. Väljaõpet ei anta enam vabrikutes kohapeal, vaid erinevates institutsioonides, näiteks koolis. Ühiskondliku struktuuri võib jagada 2 tasandiks: 1. juriidilis-poliitiline tasand, mis sisaldavad endas õigusakte ja riiki; 2.ideoloogilist tasandit, mis sisaldab endas erinevaid ideoloogiaid, nt. religioosseid, eetilisi, juriidilisi, poliitilisi. Riigiaparaat (RA-Riik, mis koosneb politseist, vanglatest, sõjaväest, kohtutest) toimib vägivalla kaudu. Ideoloogilised riigiaparaadid - Ideoloogiline RA (IRA) - kodanikeühisk instit, mis hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, "vaba aega" kujundavad instit haridus (kool on asendanud kiriku), kultuuriline (kunst), kommunikatiivne (raadio, meedia, tv). Riigi funktsioon on eksisteerivate tootmissuhete ja tootlike jõudude taastootmine
oleks tegelikkuses ikkagi üliproblemaatiline. Välistada ei saa sedagi, et isegi täieliku harmoonia korral ei tekiks ükskõik millise seisuse esindajal tahtmine teistele "käru keerata" - kasvõi igavuse pärast, kui mitte muul põhjusel. Samuti võib ka mõnel filosoofil ikkagi tulla pähe mõte haarata kogu võim enda kätte. Kahtlemata peab aga paika see, et targemad valitsejad suudavad üldiselt siiski teha targemaid otsuseid, samuti ka see, et riigiaparaat ning julgeolekustruktuurid teevad oma tööd paremini, kui kaader on hästi ettevalmistatud (teatavasti heidetaksegi Eestile Euroopa Liidu poolt peamiselt ette just nõrka haldussuutlikkust, mille kohta leiaks näiteid väga palju). Võimuvõitluse võimalust välistaks suuresti tõesti just keeld eraomandi ja perekonna loomise suhtes. Kui aga riigis tõesti kõik järgiksid Platoni nimetatud voorusi, teeksid rahulikult ja tublilt oma tööd ning ei
aastal, jätkus protsess veel 1937. aastani. 1937. a. oli N.Liidus kollektiviseeritud 93% talumajapidamistest. Kollektiviseerimise käigus hukkunud elanikkonna üldarvuks loetakse 7-10 miljonit inimest. NÕUKOGUDE RIIGI SISE-JA VÄLISPOLIITILINE OLUKORD 1930. AASTATEL. Administratiiv-käsumajanduslikus süsteemis kujunes välja hierarhiline püramiid, mille tipus asus kõrgem poliitiline juhtkond, sellest allpool bürokraatlik partei-ja riigiaparaat ning kõige all vahetud käsu- täitjad. Kõrgem poliitiline juhtkond ei õhutanud rahva loovat algatust, vaid avaldas käskudega survet administratiivaparaadile, mis omakorda nõudis käskude täitmist oma alluvatelt. Lõpptulemusena oli tähtis vaid see, et täitmine oleks vormistatud paberil, milline oli aga tegelik olukord, see polnudki tähtis. Ka oli kõrgetel ametikohtadel olevate ametnike haridustase tihti väga madal, piirdudes vaid algharidusega
vaatamata olemasolevatele kodanikuvabadustele. Tavaliseks muutusid streigid, töölismiitingud ja piketid, kokkupõrked politseiga. Sufrazetid asusid aktiivsemalt tegutsema, nende peamiseks nõudmiseks oli naistele valimisõiguste andmine. SAKSAMAA. 20. saj alguse Saksamaad iseloomustavad sõnad progress ja edu kõikides eluvaldkondades. Haridussüsteemi kopeeriti nii idas kui läänes, monarh, armee ja riigiaparaat olid autoriteetsed kõigi elanikkonnakihtide seas. Siiski ei suutnud Saksa keisririik 20. sajandi alguses muid materiaalseid hüvesid oma elanikkonnale pakkuda. Ajapikku hakkas elatustase, talupojast sai ,,põlluharijast väikekodanlane" ning üha suurem osa töölistest kuulus keskklassi. Pan-Germanism koondada ühtsesse Saksa riiki kõik saksa keelt kõnelevad inimesed. Nende meelest ei ole Saksa keisririik piisavalt rahvuslik, sidus ennast liiga tihedalt
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline ...
* 3. Linniriigile mõeldud valitsemine ei sobinud enam tekkinud impeeriumile. * Keisririik 30. e.Kr 476. -) Varane keisririik ehk printsipaat 30 e.Kr 235. -) Sõdurkeisriteaeg 235 284. -) Hiline keisririik ehk dominaat 284 476. * Princeps esimene kodanik ehk isik, kes sai senati vaidlustes esimesena sõna. * Octavianus vabariikliku korra taastaja, konsul, tsensor, rahvatribuun, pontifex maximus. -) Tema ümber kujuneb bürokraatlik riigiaparaat, kelle abiga hakatakse riiki valitsema. -) Octavianus sai endale ka tiitlid: sõjavägi Imperaator; Senatilt Augustus; Ceasari poolt, et ta tema lapsendas Ceasar. Imperator Ceasar Augustus (augustus muutus nimeks ja Ceasar tiitliks) * Pärast Augustust enam rahvakoosolekut kokku ei kutsutud. -) Rahvakoosoleku ülesanded läksid Senatile. * Sõjavägi ja provintsid jagati kaheks üks allus vahetult Senatile, teine allus keisrile.
1932-33 näljahäda. Tööstuse kiire areng. · NSV Liidu lagunemine (1991) Gorbatsov kaotas riigis toimuvate protsesside üle kontrolli, viidi läbi riigipööre, mille tagajärjel lakkas NSV Liit olemast. NSV Liidu parteijuhid: · V.I.Lenin (1870-1924) bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSV esimene valitsusjuht, leninismi riigiõpetuse rajaja. Tema juhtimisel moodustati Venemaal uus riigiaparaat, natsionaliseeriti pangad ja suurtööstus, loodi Punaarmee. · J.V.Stalin (1878 1953) NSV riigi- ja parteijuht. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine. · N.S.Hrustsov (1894-1971) alustas destaliniseerimise programmi. Juhtimisperioodi nimetatakse ,,sulaks", paranesid suhted lääneriikidega. Lõpetati teisitimõtlejate tagakiusamine ja kasvas sõnavabadus. Tagandadi 1964. a. võimult. · L.I
kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Põhitüüpideks on a) demokraatlik ; b) autoritaarne ; c) totalitaarne. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganite olulisemad tunnused on: a) riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; b) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon ;
Aga Valton ei jäta praegugi ta on valinud paljudele üsna ebameeldiva teema. Ajab soome-ugri asja. Sest sellal, kui meie siin kirjandusest räägime, majanduskriisi käes piinleme ja lähiajaloo hõõguvate süte paistel oma identiteeti üritame kokku kruvida, surevad nemad sääl lihtsalt välja. Osalt paratamatult, järjekindlalt, väikerahva sisemise programmi toel, teisalt ühe uue suure monstrumriigi teadliku poliitika tagajärjel. Kui omakeelsed koolid ja meediakanalid kinni pannakse, riigiaparaat vene keeli töötab ja rahvuslike liikumiste juhid tänavail vene rahvusäärmuslaste poollegaalsetelt ja riiklikult õhutatud grupeeringutelt lihtsalt peksa saavad, on loodud kõik tingimused, et paari põlvkonna pärast me mitmest elavast soome-ugri kultuurirühmast enam rääkida ei saa. Sulatusahi töötab, venestamislaine on taas tugevnenud, mis teha. See on ebameeldiv teema, kaotatud lahing ja rahvusvahelises poliitikas pooleldi mahavaikitud kapisaladus
annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. Riigi funktsioonid liigitatakse: Sisefunktsioon – riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguskorra tagamine, majanduslik – organisatoorne ka kultuurilis – kasvatuslik. Välisfunktsioon – kaitse, vastastikune koostöö ja abistamine. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganite olulisemad tunnused on riigivõimualased volitused, teostab riigivõimu, õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon, riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga, kulud kaetakse riigieelarve vahenditest, ise
7. demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine 8. inimväärikuse austamine ja kaitsmine riigi poolt Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Politseiriik selle puhul ei tunnistata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu. Riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud. Haldusriik on riigivõimukorraldus, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust 1.3 Õiguse seos majandusega See on erinevate riikide puhul täiesti erinev. Omaette tüübiks on sotsialistlik riik püütakse
Jur.isikutel ei ole füüsilise eksistentsiga õiguskohustusi. Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol: probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3. Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon inimõigused nõuavad riigi olemasolu (demokraatliku põhiseadusliku riigi: võimude lahusus, toimiv põhiseaduslik järelevalve) 4. Riigiaparaat Riik on mitmetähenduslik termin. II Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia riigiõpetus e analüütiline sotsiaalteadus 2. Empiiriline sotsiaalteadus numbriline statistika 3. Filosoofia 4. Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika 3 dimensiooni Empiiriline dimensioon kirjeldame, mis on kehtiv õigus Analüütiline dimensioon arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika Normatiivne dimensioon
Jur.isikutel ei ole füüsilise eksistentsiga õiguskohustusi. Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol: probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3. Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon inimõigused nõuavad riigi olemasolu (demokraatliku põhiseadusliku riigi: võimude lahusus, toimiv põhiseaduslik järelevalve) 4. Riigiaparaat Riik on mitmetähenduslik termin. II Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia riigiõpetus e analüütiline sotsiaalteadus 2. Empiiriline sotsiaalteadus numbriline statistika 3. Filosoofia 4. Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika 3 dimensiooni Empiiriline dimensioon kirjeldame, mis on kehtiv õigus Analüütiline dimensioon arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika Normatiivne dimensioon
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja ...
ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliu ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. 1. Sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuuriliskasvatuslikku f. 2. Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse võimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganeid liigitatakse võimude lahususe põhimõttel: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimu organiteks. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik ja õigus on omavahel lahutamatult seoses
Kloostrid erakätesse. Omandkirik. Kloostrit valitses kiriku foogt ehk ilmaliku aadlimehe ametnik. 9.sajandi lõpp, 10. - 11. sajandit iseloomustab paavstluse allakäik. Paavstid vahetusid tihti poliitilise võitluse tõttu. Paavsti troonil istus tihti Tuclumi suguvõsa. Saksamaal tõusis esile Ottode dünastia, kes taastasid vahepeal kadumaläinud keskvõimu Ida Frangi riigis. Nende poolt loodud haldussüsteem toetus kirikule. Riigikirik ehk Reichkiriche, riigiaparaat ja kirikuaparaat on üks ja seesama. Peapiiskop keisri enda perekonna liige, keiser valiti rahva (aadlike) ja kirikukogukonna , see täielik formaalsus. Investituur piiskopi kohta, et talle piiskopilään anda. Kiriku sees kerkis esile rahulolematus. Cluny klooster (kloostrite süsteem) oli benediktiini klooster. Cluny reformiliikumine. Paavst Leo IX ajal eestseis ja Cluny munk Hildebrand, kes saab paavstiks 1073 85 paavst Gregorius VII nime all, nim gregoriaanlikuks kiriku reformiks
Rootsi gustaviaanlikud põhiseadused garanteerisid valitsejale suure võimu (vaid uute maksude kehtestamise on vaja riigipäeva nõusolekut). Soome kiire rahustamine oli Napoleoni sõdade perioodil vajalik. Soome eliidi lobbytöö: G. M. Armfett, G.M. Aprengtporten (Soome riigi idee), C. E. Mannerheim ja 15 rahva relvastatud vastupanu 1809. Soome autonoomia tunnused I Venemaa organitest sõltumatu riigiaparaat ja institutsioonid: Allus otse keisrile. Oma keskvalitsus, oma riigipäev (1809, 1863---). Oma luteri kirik (peapiiskop Turus). Oma Soome kodakondsus: oma riigiametnikud (riigiameti pidamise eelduseks Soomes. Soome kodakondsus kuni 1912. aastani, v.a kindralkuberner) Ametlik keel rootsi keel ja (al 1863) ka soome keel. Oma (Rootsi ajast pärit) seadused. II Majanduslik autonoomia: Oma riigieelarve. Oma keskpank (1811---). Oma rahaühik markka (1860-2002). Tollipiir Venemaaga
vastu. Moskva oli juba Ivan III ajast mängija kogu Euroopa poliitikas. 1533 läks Vassili III reisile, külastas kombe kohaselt oma riigi eri paiku. Ratsutamise ajal tekkis jalale paise, hiljem suri. Pole teada, mis oli-veremürgitus, pahaloomuline kasvaja... Ivan IV Taas keeruline probleem-pärija Ivan IV 3-aastane, Vene ajaloos polnud varem sellist asja ette tulnud. Et regentvalitsus saaks toimida, peab olema piisavalt iseseisvalt toimiv riigiaparaat. Väidetavalt oli selleks ajaks juba kujunenud piisavalt tugev riiklik institutsioon, et riik saaks toimida teovõimetu valitseja puhul. Ivani eest valitsesid regendid-kõigepealt Glinskite perekond, hiljem, kui need ära mürgitati, muud. Ivani kujunemisloos alaealisuse aeg oluline, põhjendas hiljem paljusid oma tegusid sellega, et peab oma alaealisuse ajal käest ära läinud asjad korda tegema. Ivan Groznõi nime küsimus:
Jur.isikutel ei ole füüsilise eksistentsiga õiguskohustusi. Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol: probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3. Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon inimõigused nõuavad riigi olemasolu (demokraatliku põhiseadusliku riigi: võimude lahusus, toimiv põhiseaduslik järelevalve) 4. Riigiaparaat Riik on mitmetähenduslik termin. II Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia riigiõpetus e analüütiline sotsiaalteadus 2. Empiiriline sotsiaalteadus numbriline statistika 3. Filosoofia 4. Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika 3 dimensiooni Empiiriline dimensioon kirjeldame, mis on kehtiv õigus Analüütiline dimensioon arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika Normatiivne dimensioon
Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol: probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3. Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon – inimõigused nõuavad riigi olemasolu (demokraatliku põhiseadusliku riigi: võimude lahusus, toimiv põhiseaduslik järelevalve) 4. Riigiaparaat Riik on mitmetähenduslik termin. II Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia – riigiõpetus e analüütiline sotsiaalteadus 2. Empiiriline sotsiaalteadus – numbriline statistika 3. Filosoofia 4. Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika
moodustatud riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avalik võim ning selle teostamine on riigi kolmanda põhitunnuse sisuline aspekt. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil (ultima ratio printsiip). Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem. See on riigi kolmanda põhitunnuse vormi aspekt. Riigi süsteemi (veel ka: riigi poliitiline mehhanism; riigi poliitiline süsteem) moodustavad riigiaparaat (st riigi süsteemi primaarsed elemendid) ning nn teised organisatsioonid (st riigi süsteemi sekundaarsed elemendid). 24 2. Vähemusrahvus. Vähemusrahvust on käsitatud kooslusena, kes võib elada kompaktsemalt sisemaal või hajusalt üle kogu riigi ning keda ühendab oma kordumatu keel ja kultuur, kuid kellel ei ole ühegi teise riigi territooriumil põhirahvusest tuge, st selle rahvuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
