Punaväelasi toetas maanteelt kaks soomusautot ja raudteelt kaks soomusrongi. Julius Kuperjanov tõttas ise kohale, et mehi innustada, kuid sai surmavalt haavata. Kuul vigastas maksa ja paremat neeru. Ta pandi Sangaste jaamas sanitaarrongile, kus oli ligi 100 raskelt haavatut. Alles 1. veebruari varahommikul jõudis eselon Tartusse. Kuperjanov viidi Vallikraavi tänava erakliinikusse, kuid arstid ei suutnud teda päästa. 2. veebruari varahommikul Kuperjanov suri ja maeti 6. veebruaril Tartu Raadi kalmistule. Kuperjanovi väesalgale anti ametlikult tema nimi. Paju lahingust võtsid osa ka soomlased, 31. jaanuaril kell 16.30 jõudis Põhja Poegade I pataljon Paju mõisasse. 1. veebruaril 1919 vabastati Valga. Kokku osales lahingus 2293 vabatahtlikku, neist 55 ohvitseri ja 1992 sõdurit. Juhtideks olid major M. Ekström ja H. Kalm. Paju lahingu mälestuse jäädvustamine 1. veebruaril 1934, Valga vabastamise 15. aastapäeval avati seal Jaani kiriku seinal mälestustahvel
Arvan, et iga Võru linna elanik peaks temast nii mõndagi teadma. Sellepärast otsustasingi Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kohta oma uurimistöö teha. Dr. Fr. R. Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803. aastal Lõuna-Eestis, Jõeperes. Ta käis Tallinna ja Rakvere vallas koolis ning aastatel 1826-1833 õppis Tartu Ülikoolis meditsiini. Aastatel 1833-1877 töötas Friedrich Võru linnas arstina. Lauluisa suri Tartus 25. augustil 1882. Ta maeti Raadi kalmistule. Muuseumi asutamise idee tuli Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestusseltsil aastal 1923. Selts tegi muuseumi jaoks Kreutzwaldi asjade korjanduse. 1926. aastal püstitas Mälestusselts monumendi Kreutzwaldi mälestuseks. Monument asub Võrus, Tamula järve ääres. Muuseum asutati 10. veebruaril 1941. aastal. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum asub praegu kohas, kus Kreutzwald elas 44 aastat. Muuseum koosneb viiest hoonest - elumajast, kõrvalhoonest, aidast, tallist ja saunast
Linnaveski Tarvastu 15 Hellenurme Elva 36 Koseveski Kääpa 40 Oruveski Aiju 18 Leevi Võhandu 25 Linnamäe Jägala 1200 Kaarli Raadi 3 Kaunissaare Jägala 250 Kunda-Silla Kunda 336 Lauküla Väike-Emajõgi 20 Räpina Võhandu 75 Tõrva Õhne 92 Tõrve Pedja 60
550 kindrali, kellest 13,7% olid baltisakslased.) Barclay de Tolly. 19. sajandi teisel poolel hakkasid baltisakslaste positsioonid vene ühiskonnas nõrgenema, neid hakati impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga. Baltisakslaste kultuurielu keskus oli Tartu (Ülikool). Asutati joonistuskool (õpetaja Karl August Senff), mis andis head eeldusesd edasiõppimiseks Euroopa suurtes kunstiõppeasustustes. Kunstielu keskuseks Raadi mõis, kus kais koos vaimuelueliit. Tallinnas (kunstielu) Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Tegutses üle 50 baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga ka juhtpositsiooni ühiskonnas. Arhitektuur - valitses klassitsism (mõisad, postijaamad, kõrtsihooned). Ehitus kandus äärelinnadesse. Kirjandus enamik teoseid käsitlesid kohalikke olusid baltikumis. Pilet 12 Vana hea Rootsi aeg?
Liivimaale jutlustama, uut õpetust kuulutama oli saatnud teda Luther ise (Arbusow 1921:325). Marsowi jutlused saavutasid linnas suure populaarsuse ja linnarahva survel nimetas linna magistraat ta Maarja kiriku jutlustajaks. Selle otsusega rikkus magistraat piiskopi ja toomkapiitli õigusi. Nad kaebasid rae isetegevusest piiskop Blankenfeldile, kes asus otsustavalt tegutsema. Blankenfeld vandus, et ta kaotab pigem 5 või koguni 10 sõrme, kui talub enda linnas luterlikku jutlustajat. Ta asus raadi igati survestama ning et linn Tartu piiskopkonna vasallidelt toetust ei saanud, siis pidigi ta viimaks järgi andma. Marsow saadetigi Tartust välja ja ta asus elama ja jutlustama Tallinna. Järgmisena saabus Tartusse Svaabimaalt pärit kasuksepp Melchior Hofmann (1495- 1543), kes oli Liivimaa reformatsiooni kahtlemata kõige markantsem tegelane. Teda on nimetatud ka ,,Liivimaa prohvetiks" ja ka ,,Hollandi anabaptismi isaks." Ilmelt 1522. aastal,
1884. a pälvis üliõpilastööde konkursil kuldauraha. Näiteks soovitab ta selles töös õpetada arvutamist kolmes kontsentris: arvud 1-10, siis 1-100, lõpuks 1- 1000 ja kaugemalegi. Antakse konkreetseid soovitusi iga kontsentri osas. Oma edaspidistel aastatel töötas Kallas pastorina Valgas, Rõuges ja Peterburis. Ta õnnistas sisse ka EÜS sini-must-valge lipu Otepää kirikus 1884.a. R. Kallas on maetud Tartusse Raadi kalmistule. 1878. a ilmus ka esimene eestikeelne geomeetriaraamat Geomeetria kihelkonnakoolidele ja iseõpetuseks, mille autoriks oli Joosep Kapp. Ka tema oli aktiivne EKS liige. Raamat algab kuubi ja silindri vaatlemisega, sealt jõutakse pinna, joone ja punkti mõisteni. Geomeetriaõpetuses peab ta tähtsaks arutlevat õpetust: tundmine ja tegemine, täädmine ja katsumine järele teha - nii peab käima geomeetriaõpetus. Kuid ka põhjendus ja tunnistus (tõestamine) ei
Kitzberg pidas mitu ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes. Ta oli kaks korda abielus. Esimesena abiellus 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda. Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni. Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule. 1906 tuli Kitzbergi draama "Tuulte pöörises" Vanemuise avamiseks korraldatud näidendivõistlusel esikohale. (Pärast auhindamist tegi Kitzberg näidendisse K. Menningu nõuannete järgi veel muudatusi.) See näidend on armastus- ja ideedraama. Armastuskolmnurk kaks meest, Soosaare talu sulane Jaan ja naabertalu peremees Kaarel, võistlevad Soosaare Leena pärast. Sotsiaalne vastuolu tekib sellest, et Jaan teenib sulasena oma endises isatalus ning usub,
von Budberg. Suve lõpuks said need paberid korda, siis kogunes veel Maapäev Tartus, millest Patkul osa ei võtnud. Selle asemel said Maapäevale kogunenud temalt jahmatava kirja, kus öeldi, et Patkul Stockholmi minna ei saa, kuna Riia raad ja kuninglik ülemfiskaal seda ei luba. Mis oli juhtunud? Patkuli temperamentlik taltsumatus oli talle järjekordse vingerpussi mänginud. 1688. aastal oli Blome (Kulsdorf) mõisa omanik Werner Witte Riia raadi kohtusse kaevanud ühe piiritüli pärast. Raad kaotas, sest oli vana ja võltsitud kaarti kasutanud. Raad kaebas edasi Tartu õuekohtule, kes asja lahendamiseks Cesise maakohtule andis. Kui Patkuli kui maakohtu assessori käest arvamust küsiti, siis tarvitas ta Riia rae kohta väga vängeid termineid. Pärast seda muutusid Patkuli ja Riia rae suhted jäisteks, nii et Patkul ühel pidulikul lõunasöögil 1690.a. Gustav von Mengdeni majas raehärra Reuterile kallale kargas, teda
Hoogustus taas ka vennasteliikumine, mis leidis talurahva seas suure toetuspinna, kuna ei eristatud seisust ega rahvust. Sajandi teisel poolel hakkas see hääbuma. Oli ka veel nn. Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Leinberg, kes pidas oma ülesandeks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. See ühines aga väljarändamisliikumisega. Baltisakslaste kultuurielu keskuseks oli Tartu, mis oli seotud ka ülikooli taasavamisega. Kunstielu keskuseks kujunes ka Raadi mõis. Tallinnas edendasid kultuurielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Hoogustus ka seltsiliikumine, mis hõlmas nii laulukoore, teadusseltse, üliõpilaskorporatsioone, klubisid jne. Arhitektuuris valitses klassitsism, mis avaldus peamiselt mõisaarhitektuuris. Tallinn kustutati ka kindluse nimekirjast ja mitmele bastionile rajati park. Alguse sai ka estofiilide liikumine, baltisakslased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri
● Lübecki õigus- Tallinn, Narva, Rakvere ● Riia õigus- Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu, Haapsalu ● Piiskopiõigus- Vana-Pärnu Lübecki õigus – Tallinn, Rakvere, Narva, 17. saj teisest poolest ka Haapsalu. Lübecki õigus oli keskaegse mandrieuroopa õigusnormide kogumik. 15. mai 1248. a andis Taani kuningas siinsetele kodanikele “kõik õigused, mis Lübecki kodanikel”. Lübecki õigus andis Tallinnale vabalinna staatuse. Lübecki õigus sisaldas endas nt raadi ja maahärrat puudutaviad sätteid, tsiviil- ja kriminaalõiguslikke norme, ehitus- ja heakorraeeskirju. Lübecki raad oli Tallinnale kuni 1584. a apellatsiooniinstantsiks, kuhu võis kaevata Tallinnas langetatud kohtuotsuste peale. Lübecki õiguskord säilis Tallinnas kuni 19. saj viimase veerandini. 24. Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid. Rooma õiguse uurimise objektiks olid Institutiones ning eelkige Digesta, niisiis
Jaagup"'i laureaat 1990. Fredrik Pacius (ka Friedrich Pacius) (19. märts 1809 Hamburg 8. jaanuar 1891 Helsingi) oli saksa päritolu helilooja ja dirigent, kes elas suure osa oma elust Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks. Ta on kirjutanud kolm ooperit, sümfoonia ja viiulikontserdi. Fredrik Pacius on Soome (Maamme) ja Eesti ("Mu isamaa, mu õnn ja rõõm") hümni viisi autor. Miina Härma (aastani 1935 Hermann) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus 14
Kui varasemalt olid tarandkalmed lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitatud tarandkalmed olid korrapärased ristkülikud, mida piirasid väiksemad kivimüürid. 2.) Linnad ja kaubandus keskajal Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ning eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linna valitses raad, mis sõltus linna suurusest. Raadi juhtis raehärra, rae võim oli väga suur ja see haldas kõike alates linna sissetulekutest kuni kohtuvõimuni. Liivimaa suurtes linnades oli ülekaalus Saksa rahvastik. Peamiseks kõnekeeleks oli seega alamsaksa keel. Arvuliselt oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem oli linn, seda rohkem elas seal eestlasi. Tegutsesid gildid ja vennaskonnad, mis haldasid kauplemist ja käsitööd. Gildid olid
millal! kas me kunagi veel oma meeli mis teis üha tuikab sunnitööl, saame tarvitada rõõmu hääks ning me kohtume sel taevasillal palest palgesse sel jõuluööl. RAHVUSLIKU KUNSTIELU ALGUS Oskar Kallis Kalevipoeg lauakoormaga Linda kive kandmas Vaip “Ussikuningas” Eesti Rahvamuuseum ● Loodi 1909. aastal Tartus; ● Raadi mõis oli muuseumile koduks 1922.-1944. aasta; ● ERM-i uus maja- 2006. aastal. ERM-i näitusemaja ERM-i maja Veski tänaval Kristjan Raud ● 1892. aasta- Peterburi Kunstide akadeemia; ● 1897.-1898. aasta- Düsseldorfi Kunstiakadeemia; ● 1899.-1901. aasta- Anton Ažbee kunstikool; ● 1901.-1903. aasta- Müncheni Kunstide Akadeemia; ● Kunstistuudio; ● Vanavara kogumine;
Ta oli Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president, samuti Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige. 1862. aasta oktoobris lahkus Baer seoses kõrge ea ja tervise halvenemisega akadeemia teenistusest. Kuigi ta oli akadeemiku kohast loobunud, jäi ta akadeemiaga seotuks auliikmena koos hääleõigusega- Selline staatus oli Peterburi Teaduste Akadeemia ajaloos haruldane. Viimased eluaastad elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Raadi kalmistule Tartus. Baeri portree oli Eesti kahekroonilisel rahatähel. Tema järgi on ladinakeelse nime saanud amuuri vart (Aythya baeri). mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla ülikooli kunagine kirik j Tartu Ülikooli kirik oli 1860. aastal ehitatud kirik. Seda kasutas Tartu Ülikooli kogudus. 1951. aastal võeti kirik koguduselt ära, sisustus demonteeriti ja ehitati raudbetoonist vahelaed. Osa sisustust viidi äsjataastatud Põltsamaa Niguliste
Iseloomustab: linnaelanikud olid vabad. Linnaõigus: andis linnadele laialdase omavalitsuse; võimalus otsustada linna sisemisi küsimusi ja lahendada välissuhteid. Linnaorganiks oli raad e. magistraal, mille 14. saj. 24 ja hiljem 14 liiget, rae ``juhatus`` e. bürgermeistrid (4 liiget). Peale selle rae koosseisus seadusetundja e. sündik. Oli ka sekretär e. dokumentide vormistaja. Bürgermeistri ja raehärra amet eluaegsed. Raekodanikel raadi kandideerida õiguste ei olnud, vajadusel komplekteeriti kaupmeeskonnast. Riigivõimu esindajaks oli linnafoogt, Tallinnas võis linnafoogtiks saada ainult kokkuleppel raega. Rae ülesanded: hoolitsemine linna sissetulekute eest, heakord, linna kindlustamine ja julgeolek, kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Oma linna huvide kaitse teiste linnade ja maahärrade eest, kiriku ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja tõbiste ülalpidamise korraldamine. Jälgiti riietumist vastavalt seisusele
Tema isa Georg Friedrich von Krüdener oli Knideri mõisnik ja Prantsuse kolonelleitnant. Martin Friedrichi kohta on teavet vähe. Teada on, et ta teenis sõjaväes, kus tõusis kapteniks. 27. märtsil 1735. aastal omandas ta Helffreichide perekonnalt Voltveti naabruses asuva Kärsu rüütlimõisa. Edaspidi on mõlemal mõisal ühine ajalugu. EAA, f. 3742, n. 1, s. 140. Krüdeneride suguvõsa vapp. Krüdeneride suguvõsa kohta on teateid juba 13. sajandist, mil nad kuulusid Riia linna raadi. 14. sajandil olid nad juba Riia peapiiskopi vasallid. 1855. aastal tõstis Vene keiser nad paruniseisusse. Suguvõsa on andnud nime Krüüdnerile ajaloolisel Võrumaal ja mitmele kohale Lätis. EAA, f. 1850, n. 1, s. 132, l. 13p, 14. Krüdeneri sugupuu. 14. jaanuaril 1744 pantis Martin Friedrich von Krüdener Voltveti ja Kärsu mõisad 40ks aastaks Jacob von Dohrenile (u 17071756). Balti provintsides oli levinud päruspandivaldus, mis kasvas välja keskaegsest tavaõigusest
ning isegi aja jooksul ei lagune. Ohtlikuks võib kujuneda rehvide põletamine. Mõnikord kasutatakse lõkkesüdame tegemisel vanu autode või mootorrataste rehve. Selle tulemuseks on saastunud kopsud ning tahmunud lõkkeplats. Rehvide põlemisel tekkivad suitsugaasid sisaldavad üle 400 orgaanilise ühendi, millest paljud võivad põhjustada vähki [6]. Probleemiks on kujunenud ka pahatahtlik rehvide süütamine. Ka Eestil on mitmeid kogemusi kasutatud rehvide põlengutega. Näiteks on Raadi endisel sõjaväelennuväljal puhkenud igal kevadel vägevad kulu- ja rehvipõlengud. Tallinnas ja Harjumaal oli 2008. aastal rehvikustutamisi kolmekümne ühel korral (seisuga 8 20.05.2008). Kõige rohkem on rehvipõlenguid olnud Lasnamäel, kuid ka Põhja- Tallinnas ning Mustamäel. Kõige vähem on rehvid põlenud Nõmmel ja Pirital [7].
raviliinide arvust ega ravi tüübist, mida patsient on eelnevalt saanud • Ravivastuse parandamiseks soovitatakse kombineerida talidomiidi, bortesomiibi või lenalidomiidi deksametasooni +/- kemoteraapiaga Kui ravi lõpetamisest on möödunud üle 6 kuu, on näidustatud sama ravi taasalus- tamine; ka lühema perioodi korral võib kaaluda sama ravi taasalustamist, kui kaa- suvate haiguste, vanuse jm. tõttu puuduvad alternatiivid; variandiks on ka prepa- raadi vahetus toimerühma sees, nt. melfalaani asendamine tsüklofosfamiidiga või vastupidi Kui esmane ravi on lõppenud kõrgdoosis melfalaaniga ning saavutati täielik ravi- vastus ja haiguse retsidiiv tekkis ≥ 18 kuu järel, siis retsidiivi tekkel on võimalu- seks teistkordne kõrgdoosis tsütostaatiline ravi autoloogsete tüvirakkude siirdami- sega Kui sama ravi ei rakendata või sama ravi ei osutu enam efektiivseks, järgitakse refraktaarse haiguse raviliine
Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu * Linnaelanikud ja linnakodanikud ei olnud samad. -) Linnakodanikud elasid linnas püsivalt, nad olid vabad inimesed ja neil oli õigus maksta kodanikumaksu. Nende kohustused olid pidada linna vahiteenistust, kaitsta linna ja maksta makse. * Linna valitses raad ning linna korraldus oli sama, mis ta oli olnud lääne-Euroopas. -) Raadi liikmed olid suurkaupmehed, rae liikmed oldi surmani ning kui keegi suri, siis raad ise valis sinna uued liikmed (rahvas ei valinud midagi) ning palka ei saadud rae liikmeks olemise eest. * Neli linna kuulus ka hansaliitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. -) Tallinn ja Pärnu asusid mere ääres, Tartust oli vee tee mööda Emajõge ja Viljandist oli keskajal samuti Pärnu-Viljandi vaheline vee tee, kuid see kadus seoses maa tõusmisega.
saada, et peaks reetma üllaid ideid. Mitmekihiline raamat. Ettekanded ,,Sellest mustast mungast" Gert Helbemäe Gert töötas reporterina ja raadios ringhäälingus. 1944 põgenes Saksamaale. Raamatu tegevus toimub sünnilinnas Saksamaal. Raamat autori elust. Lapsepõlvest, mungaks saamisest, elu pärast kloostrist lahkumist. Hinricus ja Albertus aitavad katkuhaigeid. Raadi ja kloostri vahel on arusaamatus, kus sunniti uut usku peale. Mungad elavad valet elu hea varjus. "Tatarlaste kõrb" Dino Buzzatti Dino on Itaalia kirjanik. Esivanemad on Ungarist Itaaliasse kolinud. Lõpetas Milano ülikooli juristina. Nobeli preemia kandidaat. Nõrkus sõjaväega seonduvaga. Teinud näidendeid, lühinäidendeid, kuuldemänge. Võrreldud Kafkaga. Teostes on teemadeks rahutu ootus. Läbiv motiiv on ootus ja aeg. Eksistenstislistlik miks ma olen siin ja kas ma saan midagi
Aktiivsemaks seakasvatusküsimuste valgustajaks oli ESS sekretär Jakob Velitar. Hakkas kujunema rahvuslik seakasvatajate kaader. 1926 a lõpetas TÜ põllumajandusosakonna Elmar Liik (alsutas 1928 a TÜ-s õppejõuna) Seakasvatusealane uurimustöö intensiivsus pärast Kuremaa katsejaama asutamist. Selle juhataja oli Leopold Voltri. 1937 a alustas tegevust TÜ põllumajandusteaduskonna Raadi väikeloomas- ja linnukasvatuse katsejaam 1948 Suurt Valget Tõugu Sigade Tõulava 1951 Eesti Lontkõrvalist Tõugu Sigade Riiklik Tõulava 1957. a Kehtna Seakasvatuse Kontrollkatsejaam 1991 likvideeriti Eestis riiklikud tõulavad ja moodustati Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusõhistu ja Eesti Peekoni Tõugu Sigade Aretuskesksu 1999 a moodustati EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU AJALUGU RAAMATUST VAADATA!!! TÕUD!!
arvukate parkide kujundamisele (Sanssouci, Charlottenhof, Babelsberg, Berliini loomaaed, Koostanud: 130 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Leipzigi väljak, Charlottenburgi ja Prints Albrechti lossi pargid jpm) ka Raadi pargi kujundajana Tartus. Koos oma kaasaegse vürst H. Pückleriga (1784-1871) oli Lenné saksa maastikupargi traditsioonide jätkaja, mille loomisel on väga suured teened Sckellil. Lenné oli produktiivne (väga paljude mõisaparkide kujundaja) ja populaarne, rajas 1822 Preisi Kuningliku Aianduse Arendamise Ühingu ning 1824 Potsdamis esimese aednike õppeasutuse ja puukooli. MAASTIKUPARK PRANTSUSMAAL Ka Prantsusmaal levisid Rousseau inglisepärased pitoresksed ideed
karistusest (1a+1p linnas asüülis). Linnaõigus: andis linnadele laialdase omavalitsuse; võimalus otsustada linna sisemisi küsimusi ja lahendada välissuhteid. Linnaorganiks oli raad e. magistraal, mille 14. saj. 24 ja hiljem 14 liiget, rae ``juhatus`` e. bürgermeistrid (4 liiget). Peale selle rae koosseisus seadusetundja e. sündik. Oli ka sekretär e. dokumentide vormistaja. Bürgermeistri ja raehärra amet eluaegsed. Raekodanikel raadi kandideerida õiguste ei olnud, vajadusel komplekteeriti kaupmeeskonnast. Riigivõimu esindajaks oli linnafoogt, Tallinnas võis linnafoogtiks saada ainult kokkuleppel raega. Rae ülesanded: hoolitsemine linna sissetulekute eest, heakord, linna kindlustamine ja julgeolek, kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Oma linna huvide kaitse teiste linnade ja maahärrade eest, kiriku ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja tõbiste ülalpidamise korraldamine. Jälgiti riietumist vastavalt seisusele
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 1...
välja saata kokku 29 000 perekonda ehk üle 87 piirivalve (IL, 99. ja 106. piirivalvesalk) pidid 000 inimese. tagama nende alluvusse kuuluvate objektide Massirepressioonide ettevalmistamisel ja ning riigipiiri kaitse. Maakondadesse saadeti 11 läbiviimisel eksisteeris omamoodi tööjaotus Eesti siseministeeriumi keskapa raadi Eesti NSV julgeolekuametkonna ja sisemi töötajat,koordineerimaks kohapealsete nisteeriumi vahel, mis väga selgesti ilmnes ka allasutuste tööd aktsiooni läbiviimisel. Ope 1949. aasta küüditamise ajal. Aktsiooni pea ratsiooni üldjuhtimiseks ja operatiivgruppi de miseks sisuliseks ettevalmistajaks ja läbiviijaks tegevuse koordineerimiseks loodi sisemi
9. Sajandi lõpukümnenditel impressionism. Teema 3. 19. saj. ühiskond ja seos muusikaga. Kandev ühiskond on kodanlus e. keskklass. (Kindlustub tänu Pr. revolutsioonile). Tänu keskklassile tekkis avalik kontserdielu. Finantseerisid tollased rikkad kaupmehed. Põhilised linnad avalikeks kontsertideks olid Pariis, London, Leipzig. 1781 Gewandhaus (noobel kaubamaja), seal tegutses oma orkester. 1830 läks sinna dirigendiks Felix Mendelssohn. (Kontsertmeistriks oli Ferdinand David, Raadi mõisast). Esimesed kolm, kes dirigendikeppi hakkasid kasutama: · Mendelssohn (viis sisse ka selle, et on seljaga publiku poole). · Webber · Spohr Erard, Pleyel saalid, klaverid. Saalidesse võeti kasutusele Vana-Kreeka templite kujundust, arhitektuuri. Kodanluse esinduszanriks sai sümfoonia. 19. saj. muusikaajakirjandus oli keskklassi häälekandja seega oli keskklass suuresti ka muusikalise maitse mõjutaja ja määraja. Levinud olid kodusmusitseerimised
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 1...
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg ...
haritud eestlane ei olnud mõeldav ilma saksa seltskonnata 19. sajandi valitsevaks vaimsuseks oli romantism ja kuna sellel oli omane huvi eksootiliste rahvaste ja rahvakultuuri vastu, siis hakkasid siinsed baltlased tegelema eesti rahvakultuuriga sai alguse estofiilne liikumine kultuur elu organisatsiooniliseks vormiks olid baltisaksa seltsid baltlaste kultuur elu koondus Tartusse, kus oli kaks keskust: Tartu ülikool ja Raadi mõis Tallinnas koondus kultuurielu muuseumide ümber: Tallinn Muuseumiühing ja Provintsiaalmuuseum Tartus Õpetatud Eesti Selts 4.5 Rahvuslik liikumine Eeldused: rahvusluse ja romantismi levik Euroopas 19. sajandil, mis tõi kaasa rahvusriikide kujunemise 19. sajandi teisel poolel (Saksamaa ja Itaalia) ja Eestis estofiilide liikumise (baltisakslastest eestihuvilised; kuna nad toetasid eesti kultuuri ilminguid, uurisid eesti keelt ja kultuuri, andsid välja ajalehti,
Olud soosivad 1860. aastaid rahvusliku liikumise mõttes. Rahvusliku liikumise üheks verstapostiks on välja pakutud 1857. aasta hakkas ilmuma Kalevipoeg teadusliku väljaandena, samal aastal hakkab ilmuma esimene järjepidev nädalaleht Perno Postimees ehk näddalileht. Informatsiooni kättesaadavus, üle-Eestiline ettevõtmine. Lehte hakkab välja andma Jannsen. Teda on peetud esimeseks rahvuslikuks liikujaks. Postipapa. Jannsen (1819-1890). Maetud Raadi kalmistule, nagu Kreutzwaldki. Oma erialalt on köster, kooliõpetaja. Leht näeb ilmavalgust 5. juunil 1857. aastal (vana kalendri järgi). Lehe pöördumises on märgilise tähtsusega sõnakasutus: pöördub eesti rahva poole Terre arrmas eesti rahwas! Perno Postimehe väljaandmine läheb esialgu üle kivide ja kändude. Puudus finantsvahenditest, samuti oli lehte raske informatsiooniga täita, kuna lehe tegijate ring oli väike. Esialgu ei ole lehel ka erilist tagasisidet
Eesti Rahva Muuseum, Muuseum loodi 1909. aastal Tartus eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas. Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu eesti rahvarõivaid. Pärast asutamist ajutiselt Gildi tänaval asunud Eesti Rahva Muuseum kolis 1922. aastal Raadile, endise Liphartide mõisahoone peahoonesse (endisaegne Raadi mõis). 1923. aastal avati seal muuseumi esimene püsinäitus. 1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi Eesti iseseisvuse taastamiseni Nõukogude Liidu sõjaväe käsutusse. Noor-Eesti 1905 avaldas Noor-Eesti värskendavat mõju ühiskonna mõtlemisele. Nad olid radikaalid. Nad ütlesid lahti etnotsentrismist, ja kultuurirahvusest, hülgasid ka rahvusliku nihilismi, kritiseerisid marksiste klassivõitluse tähtsustamises Poliitiline ja sotsiaalne uuestisünd pole
Ordu on valmis koostöö tulemusena teatud aladest loobuma. Suudetakse saavutada kuuekuuline relvarahu. 59 a alguses toimub muutus ordu sees. Otsustatakse Fürstenberg kõrvale mängida, ordumeistri kõrval tõuseb juhtivale positsioonile Ketler. Septembris 59 saabki Ketleris ainukeordumeistriks. Kui saadikud Koppenhaagenist tagasi tulid olid nad pettunud. Sündmused, mis Toompeal toimusid ei olnud ka raele meeleärased. Suveks 59 ollakse taas taanimeelsed ja Münchausen oli mõjutanud raadi taani suunas. Münchausen peab juba 59 vaikselt taanis uusi läbirääkimisi. 1 jaan 1559 Christian III sureb, tema asemel tõuseb troonile tema poeg Frederik II. Esialgu on tal siseriiklike probleeme , kuid järgnevalt hakkab talle peavalu valmistama tema venna küsimus Isa eluajal oli juba teada, et vennaga on probleeme. Selles võtmes võtab ta hea meelega vastu Münchauseni. Johann V oli Saaremaa ja Kuramaa piiskop ning oli nõus neid alasid taanile müüma. . Läbirääkimisi peab vend
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
32 Malaat Joon. 33 Malaat (õunhape, 2-hüdroksübutaandihape) on inimor- C OO- CO O- ganismi metaboliit. Malaadi dehüdrateerimine annab fuma- CH2 CH raadi (fumaarhape, transbuteendihape). Malaat ja fumaraat HO CH HC (joon. 33) on inimese metabolismi keskse raja tsitraaditsükli C O O- C O O- komponendid. M a la a t F u m a ra a t Tsitraat
teema. Z on tihedalt seotud ka Tartuga. 1816. aastal andis TÜ filsoofiateaduskond Z-le audoktori nime. Armastus tõi Z Tartusse siia kolis tema poolõe tütar Maria, kellesse ta oli armunud. Nad ei saanud abielluda, nad olid liiga lähedased sugulased. See oli väga sügav vastastikune armastus. Z oli Maria õpetaja, see oli platooniline armastus. Maria õde abiellus kirjandusprofessoriga, pere kolis Tartusse, kus Maria abiellus arstiga. Maria maeti Raadi kalmistule. Z elas väga tihti Tartus, ta veetis siin pool elu. Tema armastusromaan peegeldus ka tema luules. 15. aprill 2009 Zukovski pani luule maksma. 18. saj oli luulesse suhtumine vene kõrgseltskonnas natukene kahtlane. Luuletajad ei olnud võrdväärsed nendega, kes tegid sõjaväekarjääri jms. Ta oli siiski üks nendest, kes pani lauliku kuju ja luule maksma. Armastusromaan peegeldus tema luules tema luule oli pühendatud Maria Protassovale. See on väga siiras, tõeline
Valdas paljusid keeli, tegeles muusika ja kunstiga. 1786 kodumaale tulles hakkas algul koduõpetajaks ja reisis Lääne - Euroopas. Oli pastoriks Lüganusel ja Viru- Nigulas, alates 1815 Äksis, 1821 sai Tartumaa praostiks. Kogu kirjamehetegevus langeb peamiselt Äksi perioodi. Kirjutas kooliraamatuid, kalendreid, tõlkis seadusi ja muid ametlikke dokumente eesti keelde. Teatavasti tegi just Masing ettepaneku võtta eesti keeles kasutusele õ-täht. Suri 15. märtsil 1832, maetud Raadi kalmistule. Ajakirjanduslikust tegevusest: Maarahva Nädalaleht (MRNL) 1821-23, 1825 ja Tallorahwa Ku[u]lutaja 1824-26. NB! Toimetas kahte ajalehte, oli neist teisele ka väljaandjaks, kuid ikkagi põhitöö kõrvalt. MRNL väljaandmise kava tekkis Masingul juba 1817 a. 1818 esitas ta Riias asuvale Liivimaa kindralkubernerile Pauluccile avalduse väljaandmisloa saamiseks, kuid ei saanud. Kasutades tutvusi keisrikojas, õnnestus tal siseministri vahendusel saada leheluba keisrilt eneselt
6. Bettie Alveri looming ja üks luuletus peast Sündinud Jõgeval. Kuulus Arbujatesse. Õppis Tartus gümnaasiumis. Abielus Heiti Talvikuga. Tema pärisnimi on Elisabet Lepik. Tegu oli Eesti luuletajaga. Tema auks on püsitatud mälestusmärk Jõgevale, kus toimuvad ka Betti Alveri luulepäevad ,,Tähetund". Temale on loodud ka majamuuseum. Aastast 1990 antakse tema nimelist preemiat. Ta on maetud Raadi kalmistule. Tema teostes kordub Musta Varju tegelaskuju, mis süboliseerib vaenulikkust. Tuntuim lasteluuletus: ,,Tulipunane vihmavari", ,,Lähen müüjaks". Kirjutas vähe lasteluulet. Looming: ,,Tuule armuke" debüüt gümnaasiumis, sai II koha. Poeem ,,Lugu valgest varesest". Esikkogu ,, Tolm ja tuli" 1936.a. Ta hindab vaimsust ja laidab väikekodanlikkust. Õhuke luulekogumik ,,Tähetund". Luulekogu ,,Elu helbed" 1971, ,,Korallid emajõel" 1986. Peale surma on
Seega tekib küsimus, miks juudid sellise positsiooni võitsid ja arvukaks rahvusrühmaks kujunesid. Põhjus lihtne, ehkki mõneti ootamatu. Kuramaa hertsogiriigis ei ühendatud koheselt kolme piirkonda, mis olid keskajal kuulunud Kuramaa piiskopile – need jäid surmani Magnuse valdusteks. Piltene piirkonnas olid juutidel erakordselt suured õigused – võisid vabalt valida oma elukohta, vabalt valida oma tegevusala, võisid linnas tõusta linnakodanike seisustesse, saada valitud raadi. Kui Piltene oli ühendatud Kuramaa hertsogiriigiga, liikus osa juutidest laiali üle Kuramaa, tuues kaasa oma traditsioonid. Vormiliselt jäid küll kõik piirangud püsima, aga tegelikkuses neid ei järgitud. Juutide olukord oli palju parem kui mujal Ida-Euroopas ja 18. saj jooksul jätkus nende sisseränne Kuramaale. Mitmetest said ka silmapaistvad rahandustegelased, kaupmehed – väga hinnatud olid juudi rahvusest plekksepad, rätsepad
Esimesena hakkas neid mõtteid arendama Belinski, kes oli tolle aja kõige silmapaistvam kriitik. Ta oli haaratud Pr sotsialistide-utopistide ideedest. Belinski oli ise ka segaseisuslane, keeli ta ei osanud. Ta oli väga vaene. Ilmus Dostojevski debüütteos ,,Vaesed inimesed". 1840ndatel pruukis olukirjeldust naturaalkoolkond. Sinna kuulusid kirjanikud, keda ühendasid teatud ideed ja veendumused. Stiil neid ei ühendanud. Naturaalkoolkond on teatud periood. Kriitik Bulgarin maetud Raadi kalmistule, kuna tal oli siin mõis. Ta kasutas esimesena mõistet ,,naturaalkoolkond". Ta hakkas arvustama neid kirjanikke, kes üritasid kirjanduses muuta põhiteemasid, kes purustasid romantikute esteetikat. Bulgarinile see ei meeldinud, naturaalkoolkond oli halvustav, sõimusõna. Pärast mõiste väljaütlemist hakkas Belinski mõistet kasutama positiivses tähenduses. Ka romantikutel oli palju olukirjeldusi, aga need olid teistsugused. Realismis oli teema suunatud romantismi vastu
6 -BETTI ALVERI LOOMING + ÜKS LUULETUS PEAST Räägi tasa minuga Räägi tasa minuga , siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen - taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. 23.november 1906 - 19.juuni 1989. Sünnib Jõgeval . Raudteelase tütar. Kodumotiive on kasutanud ka luules. Käis kohalikus koolis , lõpuks jõudis Tü-sse, ei lõpetanud seda.Abiellus Heiti Talvikuga. Jäi Eestisse.Maetud Raadi kalmistule Tartus. Arvujate liige. Tõlkis "Jevgeni Onegini" , tõlkis 3 Kr.Jaak-Petersoni luuletust. Alates 1990 antakse välja iga-aastast Betti Alveri nimelist kirjandusauhinda. On realistlik , aus luuletaja, eetiline ausus. looming- juba gümnaasiumis kirjutas 1927 romaani "Tuulearmuke" . "Lugu valgest varesest" pooem 1931.Selles teoses tähendatud Puskiniga sarnasusi. 1936 esikluulekogu "Tolm ja tuli", nimetatakse tolmu ja tule I perioodiks.
Kirde-Eesti õlitööstuste ja jäätmemägede ümbruses on põhjavesi enamasti reostunud põlevkiviõli ja fenoolidega. Maapinnalähedane veekiht on tugevasti reostunud põlevkiviõliproduktidega. Kohtla-Järve tööstuspiirkonnas jätkub pinnavee ja põhjavee reostamine: äärmiselt ohtlik on tänaseni fuussihoidla, poolkoksi ladestu ja tootmisterritooriumi fenoolidega reostunud veed. Endiste sõjaväelennuväljade (Tapa, Rakvere, Raadi, Ämari jms) maa-alad olid reostustunud peamiselt naftasaadustega, raketibaasides (Keila-Joa, Raadi jms) toimus maa-ala reostamine samiiniga. Nii sõjaväelennuväljade kui ka raketibaaside alad on ulatuslikud, kuid rakendatud meetmete tõttu (reostunud põhjavee väljapumpamine, reostunud pinnase likvideerimine) reostuskolded enam ei laiene. Tulevikus on oluline teostada aladel järeluuringuid, et selgitada välja alal asuva
Lübecki raad oli Tallinnale keskajal, õieti kuni 1584. aastani, apellatsiooniinstantsiks, kuhu võis edasi kaevata Tallinnas langetatud kohtuotsuste peale. Tallinna Linnaarhiivis säilitatakse viit Lübecki õiguse käsikirjalist koodeksit (Lübeckil endal pole alles ühtegi keskaegset Lübecki õiguse käsikirja!). Tallinna vanim, 1257. aasta koodeks, koosneb 99 artiklist, viimane, 1511. aasta koodeks 218 artiklist. Lübecki õigus ei ole võrreldav moodsate õigusaktidega. Ta sisaldab raadi ja raehärrasid puudutavaid sätteid, tsiviil- ja kriminaalõiguslikke norme, ehitus- ja heakorraeeskirju. Tallinna õiguskorra põhialused püsisid 13. sajandist kuni 19. sajandi teise pooleni põhimõtteliselt muutumatuna. Maahärrad - algul Taani kuningad, siis Saksa Ordu ning Rootsi ja Vene valitsejad - taaskinnitasid Lübecki õiguse kehtivust Tallinnas, tunnustades sellega vormiliselt linna autonoomiat
B teadis, et paljud inimesed tahtsid temaga tutvusi temaga enda huvides ära kasutada. Ka ei tahtnud ta kommenteerida, mis loomingulised plaanid tal on. Et nagu oleks tal kõik juba öeldud. Samas tal tegelikult "Hämarad alled" pooleli. Tartus oli Bl määratud kohtumine Tammsaarega. Viimasele rääkis B, kui raske on juurteta elu, et Tms on õnnelik, et tal juured alles on. Ka käis B Tartu ülikooli raamatukogus, mis tollal asus varemetes. Meeldis talle. Ka käis Raadi mõisas asunud Eesti rahva muuseumis. Eriti huvitasid teda eesti rahvarõivad. Eestlaste kohta tegi märkuse, et kinnise loomuga rahvas. "Vanemuises" toimus suurem avalik kohtumine rahvaga. B tundis Tolstoid ja sellel kohtumisel rääkiski oma mälestusi seoses Tolstoiga. Trtst Tlnsse, kus oli ühe päeva. Toimus pidulik üritus "Estonias", kus tegi ettekande "Kohtumine kaasaegsetega"
Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja Berliinis, samuti eesti haritlaskonna nooremate jõududega. Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Aktiivse kaastöölisena toetas ta C. R. Jakobsoni "Sakalat", kuid osalt vastasleeri intriigide mõjul tõmbus hiljem tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast. Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule. NOORPÕLVELOOMING Noorpõlves kirjutas Kreutzwald saksakeelseid värsse, millest osa avaldas hiljem (1846) ka kohalikus perioodikas. Tähelepandav on tema saksakeelne publitsistika Tartu nädalalehes "Das Inland" (eriti 1837 43): nii sõnumikes kohaliku elu sündmustest kui ka kirjutistes eestlaste rahvakombestiku ja uskumuste üle kõlab kriitilisi noote valitsevate olude kohta, mis kutsusid esile aadli ägeda meelepaha. Mitmel puhul,
med ning kemikaalid. aastaks kasutuskõlbmatuks. Nafta põlemisel paiskus õhku üle 2 miljoni 55 olulise reostusega nõukogudeaeg- tonni tahma ja niisama palju väävli- se militaarobjekti hulgas on kümme ühendeid. Väävliühendid põhjustavad esimest objekti Tapa, Ämari, Raadi, aga teatavasti happevihmasid. Sauga ja Paralepa lennuväli, Paldiski katlamaja ja Lõunasadam, Rakvere Väeosade tegevus võib keskkonda piirivalvelennuväli ja raketibaas, Kei- mõjutada mitmeti. Nii on keskkonna- la-Joa raketibaas, Husari õlijärv ning mõju peamised allikad kemikaalide ja piirivalvesadama kütusehoidla Tallin- lõhkeaine säilitamine ning transport, nas
või põhjalikumat eeltutvustust. Seega pole võimalik öelda, millal džässmuusika Tartusse jõudis või milline orkester seda esimesena mängida üritas. Tõenäoliselt esimene raadios mänginud Tartu levimuusikaorkester oli Jaak Allmere 95 andmeil lühikest aega eksisteerinud Merry Boys, mille koosseis on teada osaliselt: viiul, 2 saksofoni ja trompet. Ülekanne toimu- nud otse Tartu raadio stuudiost Raadi mõisa lähistel 1930. aasta paiku (Ojakäär 2003: 150). Kuna ei ole teada, millist repertuaari nad mängisid, oleks nende džässmuusika kategooriasse paigutamine ilmselt pisut ennatlik. Nagu mitmed kuulutused ja reklaamid ajalehes Postimees siiski kinnitavad, harrastati Tartus 1930. aastate esimesel poolel džässilaadset muusikat suvistel Vanemuise aiakontsertidel. Kuigi konkreetseid nimesid mainitakse neis teadetes vähe, jääb mulje, et peamised esinejad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
