SEAKASVATUS teemad (0)

SEAKASVATUS  KÄSITLETUD TEEMAD 
 
1.   Sealiha tootmine Eestis, Euroopa Liidus ja maailmas. 
  Kõige suurem sigade  pidaja on Hiinas. 500 miljonit. 
  Ameerika Ühendriikides on 63 miljonit. 
  Kõige suurem sealiha tootja EL on Saksamaa, ka  Hispaania ja Prantsusmaa. 
   80ndate alguses 1,1 miljonit siga. 
  Praegu sigade arv 360ne tuhande  kanti . 
  Sealiha tootmine on Eestis toimunud tõusude ja mõõnadega, kuigi viimase 7 aasta üldine 
suund on olnud kahanemisele. Sealiha tootmise maht 1997. aastal oli madalaim - 29,5 tuhat 
tonni. Aastaks 2002 nähakse ette sealiha tootmise mahu jõudmist 39,5 tuhande tonnini ehk 
kasvu 35%, s.t. jõudmist jälle 90-ndate aastate alguse tasemele. 
  Kogu maailmas aga valitseb sealiha ülepakkumine, mistõttu sealiha hind on langenud 25 
aasta madalaimale tasemele. 
 
2.  Sigalaste  sugukond , sigade perekond – nende iseloomustus. Sigade kodustamine. 
SUGUKOND (SIGALASED, PEKAARILISED E NABASEAD, JÕEHOBUSED) 
  Sigalaste sugukonda kuulub 5 perekonda. 
  Meid huvitab perekond sead.  
  Sigade perekonnas on 12 liiki.  
 
3.  Kodusigade ja metssigade iseloomustus (nii füsioloogilised näitajad kui ka käitumise 
jm iseärasused ). 
Kodusiga                                      Metssiga  
Aastaringsel sigiv                       Sessoonselt sigiv 
Tiinus  115 päeva                        Tiinus 130 päeva 
Põrsaid 10-12                             Põrsaid 5-6 
Päevaloomad                              Ööloomad 
Sigimise  algus 7 kuud                Sigib alles 2 aastal 
 
 
4.  Sigade bioloogilised iseärasused: viljakus,  varavalmivus , tapasaagis  ja keha koostis, liha 
toiteväärtus ja selle kulinaarsed omadused,  tiinusperioodi pikkus, söödaväärindus, 
energiakategooriad sigade söötmisel (energiakäibe  skeem ). 
 
5.  Sigade seedesüsteem, seedesüsteemi talitlus. 
SIGADE SEEDESÜSTEEM 
SUU JA SÜLJENÄÄRMED 
Sigadel on pikk suuõõs, ülemine huul on lühike ja tugev, kokkukasvanud kärsaga.  
Keel on pikk ja kitsas . 
SÜLG moodustab 3 põhilisest süljenäärmest: 
  Parotiid – e kõrvalsüljenäärmed 
  Sublingvaal – e keelealused süljenäärmed 
  Submandibulaar – e alalõuaalsued süljenäärmed. 
Lisaks leidub  suus  mitmeid väiksemaid süljenäärmeid. 
Seal on 44 hammast , täiskomplekt moodustab umbes 1,5 aasta vanuses. 
NEEL  JA SÖÖGITORU 
Sigadel on pikk ja kitsas neel, söögitoru lühike ja sirge. 
MAGU  
Magu on ühekambriline. 
 
1 
Mao limaskesta rakkudes toodetakse lima, proteaase ja lipaase. 
Mao limaskest jaguneb kardia ,-funduse,- ja püloorusenäärmete regiooniks 
Mao fundusenäärmetes on 3 tüüpi sekretoorseid rakke (mukoosarakud toodavad lima ja 
proteaase, paretaalsed rakud HCl ja pearakud proteaase). 
Maolukuti  näärmetes on samuti pearakke ja mukoosarakke, kuid pole paretaalseid rakke. 
MAKS 
Maksal on 4 sagarat, maksa kaal on seal kuni 2,4 kg.  
Maksal on palju funktsioone:  
  kaksteistsõrmikusse suunatava  sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustusproduktidena 
kusihapet, 
   muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,  
  toimib veredepoo-organina,  
  võib osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest jm. 
PANKREAS 
Kõhunääre on oluliseim  seedenääre. 
Pankrease  nõre on alkaalne(aluseline), läbipaistev. 
PEENSOOL  
Peensole moodustavad kasteistsõrmiks, tühisool ja niudesool . 
Täiskasvanud seal on peensoole kogupikkus 16-21m (sellest 4-5% kaasteistsõrmik, 88-91% 
tühisool ja 4-5% niudesool). 
Kasteistsõtmikus segunevad maost tulev küümus maksa-,pankrease- ja peensoolenõrega. 
JÄMESOOL 
Sigadel on suhteliselt lühike  umbsool ja pikk käärsool. Täiskasvanud sigadel on jämesoole 
kokugpikkus 3,5-6m. Käärsoole pikkus on ligikaudu 25%peensoole pikkusest, kuid tema 
mahutavus  on sama. Jämesoole limaskestas puuduvad seedeensüüme tootvad näärmed. 
SIGADE SEEDESÜSTEEMI TALITLUS 
SÜLG 
Niisutab toitu. Libestab söögitoru. Sisaldab tärklist lõhustavaid seedeensüüme (kuigi sülje 
alfa-amülaasi aktiivsus on väike võrreldes pankrease  omaga  – 1:250 000). Sülg sisaldab vett, 
lima, alfa-amülaasi,lüsosüümi,immuunglobuliibi A. 
MAONÕRE 
Süsivesikute  seede  toimub maos sülje ensüümide mõjul seni, kuni mao pH langeb alla 3,6. 
Mao madala pH moodustab barjääri, mis ei lase mikroobidel tungida soolestikku. 
Maonäärmed toodavad HCl, proteolüütilisi ensüüme ja vähesel määral lipaasi . 
Mao limaskesta rakkudes toodetakse 4 põhilist proteaasi : 
Pepsiin A (tuntud ka kui lihtsalt pepsiin võii pepsiin II) 
Pepsiin B (parapepsiin I) 
Gastritsiin (pepsiin C, pepsiin I või parapepsiin II) 
Kümosiin ( renniin ) 
Kõik proteaasid ( pepsinogeen , progastriiritsiin, prokümosiin) vajavad aktiveerumiseks 
soolhapet. 
Esimese elunädala lõpul hakkab põrsastel prokümosiini sisaldus seedenõres  langema , kuid ta 
on peamine proteaas kuni põraste 3-4 nädala vanuseni, siis asendab selle pepsinogeen A. 
Mao kardianäärmete piirkonnas toodetakse lisaks HCl ka lipaasi, mille aktiivsus sõltub sööda 
lipiidide sisaldusest. Võrreldes pankrease lipaasi aktiivsusega on maolipaasi aktiivsus väike 
(vastsündinud põrsastel 3% ja 4-nädalastel võõrdepõrsastel 1/600). 
Maonõre sekretsioon toimub ööpäev läbi (päeval rohkem kui öösel) ja oleneb sööda kogustest 
ja koostisest. Näiteks oli 40 kg  odra - soja ratsiooniga söödetud sigadel kalkulatiivne maonõre 
kogus 8 liitrit, samas kui  kaseiini -tärklist saanud sigadel vaid 4 liitrit. 
Maonõre  produktsioon  suureneb lineaarselr kehamassiga kuni põrsaste 5-6 nädala vanuseni. 
 
2 
SAPP 
Sapi koostises on Na, K, Cl, bibarkarbonaadid, mitmed orgaanilised ained ( sapphappe   soolad , 
fosfolipiidid , kolesterool, lima, sapipigmendid) tema pH on 7,43 – 7,91. 
Seedes on oluline osa sapphappe sooladel ja  fosfolipiididel , sapphappe soolad on sapphapped, 
mis on ühendatud glütsiini või tauriiniga ning emulgeerivad rasvu, et need saaks imenduda. 
Sapi ööpäevane produtseeriv koguhulk sötub sööda koostisest. Tüüpilist Europpas 
kasutatavad sigade sööta (koostised oder , nisukliid, kalajahu ) tarbinud sigadel on ta 48 ml/kg 
kehamassi kohta, kuid sigadel, kellele söödeti nö puhastatu segu, mis koosneb tärklisest, 
sahharoosist, kaeiinist, maisiõlist ja tselluloosist, moodustab  sappi  vähem – 30 ml/kg. 
PANKREASENÕRE 
Pankreasenõre: 
  Sisadlav süsiveskute, rasvade ja proteiini  seedeks vajalikke ensüüme 
  Neutraliseerib moats  peensoolde  suubuva happelise küümuse et ensüümid 
saakis toimet avaldada 
Pankreasenõres sisaldub põhiliselt 4 klass ensüüme: proteaasi, karbohüdraasi, lipaasid , 
nukleaasid. 
Kõik proteaasid ja fosfolipaas A moodustavad proensüümidena, kohe aktiivsetena 
produtseeritakse alfa-amülaas, triatsüülglütserrllipaas, kolesteroolesteraas, ribonukleaas I. 
Kasteistsõrmiku limaskestas produtreeritav enterekinaasi toimel aktiveerub enamus 
trüpsinogeneesist trüpsiiniks, mis omakorda muudab aktiivseks ülejäänud trüpsinogeeni, 
kümotrüpsinogeeni, samuti prokarbooksüpeptidaasid A ja B ning proelastaasi. 
Pankrease lipaasi aktiivsus suureneb põrsastel emise 4 elunädala jooksul märgatavalt 
(emisepiimas on rasva 6-8%) 
Pärast võõrutamist oleneb pankrease trüpsiini ja kümotrüpsiini aktiivsus söödaproteiini 
allikast (koheselt pärast võõrutamist lõssipulbrit saavatel põrsatel on oluliselt suurem trüpsiini 
sisdalduss pankrease nõres, kuid sojat proteiini  allikana  saavatel põrsastek intensiivistus nii 
trüpsiin kui ka kümotrüpsiini aksitivsus). See erinevus kaob 10 päeva jooskul 
Pankrease ensüümide aktiivsus saavutub maksmimi 3 tundi pärast söömist 
PEENSOOLE SEINA NÕRE 
 
Peensool produtseerib märkimisväärse koguse akreeti, et puhverdada maost tulevat küümust 
ja libestada sooleseina. 
 
6.  Süsivesikute-, proteiini-, rasvade seede; vee ja elektrolüütide imendumine  
SÜSIVESIKUTE SEEDE 
Tärklise lõhustumine algab sülje alfa-amülaasi toimel. Optimaalne pH sülje alfa-amülaasi 
jaoks on 6,7 
Võrreldes pankrease -amülaasiga levib sülje ensüüm väga väikest toimet. Peensoolees 
toimub põhiliselt tärklise hüdrolüüs. 
Glükoos, galaktoos ja fruktoos on süsivesikute seede  otsesed  lõppproduktid, mis 
imenduvad kasteistsõrmikus ja tühisooles, enne kui küümus jõuab niudesoolde. 
Laktoos  (piiimasuhkur) hüdrolüüsub ensüüm laktaasi toimel glükoosiks ja galaktoosiks. 
Laktaasi konsentratsinoon on peensoolenõre mukoosas esialgu väga kõrge ning väheneb 
põrsaste vanuse suurenedes (oluliselt väheneb nende 8 nädala vanuseks saamisel). 
Tarbitud  sahharoos  hüdrolüüsub sahharaasi toimel glükoosiks ja fruktoosiks. 
Maltoos  hüdrolüüsub maltaasi toimel glükoosiks 
30-60% kogu  seedetrakti  sisaldisest, mis jämesoolde jõuab, viibib seal 20-38 tundi (maos 0-6 
tundi ja peensooles  2-6 tundi). 
Sööda süsivesikud, mis jäid peensooles seedumata, seeduvad ja fermenteeruvad jämesooles 
soole mikrofloora  mõjul. 
 
3 
Toorkuid lõhustub mikroobide poolt protdutseeritava tsellulaasi, hemitsellulaasi, pektinaaside 
jt ensmüüdie toimel. 
Fermeteerimise ulatus (mille tulemusel tekkivad lenduvad rasvhapped) oleneb sööda toorkiu 
sisadlusest ning lämmastiku, mineraalide ja vitamiinide olmasolust, mis on vajalikud 
jämesooles olevate mikroobide popultasioomide toitumiseks. 
Jagunevad: 
Imeduvad süsivesikud– nt glükoos (ei ole vaja seedeensüümi) 
Seeduvad süsivesikud - sahharaas 
Fermenteeruvad süsivesikud - jämesooles 
Mitte fermenteeruvad süsivesikud – ei juhtu mitte midagi (galaktoos, fruktoos) 
PROTEIINI SEEDE 
Sööda proteiini seede algab mais maonõre proteaaside ja HCl toimel. 
Pesinogeeni katalüüsi pepsiiniks on optimaalne maonõre pH 2; proteaaside aktiivsus väheneb 
kui pH on > 3,5 ninh lakkab, kui see on 6. 
Sünnijärgselt on põrsastel põhiliseks proteolüütiliseks ensüümiks kümosiin, mille 
proteolüütiline aktiivsus on piiratud. Kõmosiin toitmib ainult piima kaseiinile, kalgendab 
piima, ilma et lõhuks peptiidsidemed. 
Piima kalgendumine  põrsaste maos on oluline, kuna see kontrollib mao tühjenemist ja mao 
arengut.  
Ternespiimas sisadluvad kasvufaktorid ja immuunoglobuliinid jäävad lõhustamata ja liiguvad 
peensooldse. 
Peensoole valendikus peptiidid lõhustuvad pankrease proteaasidee mõjul aminohapeteks ja 
oligopeptiidideks. (dipeptiidid, tripeptiidid). 
Pankreases kõige olulisem ensüüm Krüpsiin. 
RASVA SEEDE 
Rasva seede saab alguse maos. Mao lipaas  on oluline eriti noortel sigadel. 
Peensooles toimub rasvade emulgeerimine sapi mõjul, rasvad lõhustuvad pankrease 
ensüümide (lipaas, kolipaas), sapphapete ja fosfolipiidide koosmõjul. 
Rasvade hüdrolüüsi kõpp- produktideks  on triglütseriidid, mis koosnevad kahest vabast 
esterifitseerimata rasvhappest ja monoglüseriidist. 
Fosfolipiidid ja  steroolid  hüdrolüüsuvad pankrease fosfolipaasi ja kolesteroolesteraasi mõjul 
vabaseks rasvhapeteks, lüsofosfolipiidideks ja kolesterooliks. 
VEE JA ELEKTROLÜÜTIDE IMENDUMINE 
Peensooles toimub vee ning vees- ja rasvas lahustuvate vitamiinide, mineraalide imendumine 
pasiivse difusiooni teel. 
Vedeliku imendumise võime sõltub sigade  suurusest , nt 59 kg kehamassiga sigadel imendub  
ööpäevas kuni 1-2 l/m peensoole kohta, 75 kg aga 4-5 l/m. 
Jämesooles moodustatakse palju alkaalst nõret, mis on vajalik seal asuvate mikroobide 
elutegevuseks, suurem osa veest imendub tagasi käärsoole proksimaalses osas, samuti 
imenduvad seal Na ja Mg. 
Mida suurem on sööda kiusisalus, seda vähemsööda toitaineid seedub ja imenub ning seda 
rohkem vett imenub tagasi jämesooles.  
SUU 
MAGU 
PEENSOOL 
JÄMESOOL 
Pankrease nõre 
Peensoole nõre 
-amülaas  HCl  
Amülaasid 
Laktaas 
Mikrobiaalsed ensüümid,  
Proteolüütilised  Lipaasid 
 
Tsellulaas,  
ensüümid 
Proteaasid  
Hemitsellulaas, 
Lipaas  
Pektinaasid. 
 
 
 
4 
7.   Toorkiud sigade ratsioonis. 
 
8.   Emiste reproduktsioonijõudlusnäitajad : viljakus, piimakus  ja piimaand, põrsaste sünni- ja 
võõrutusmass. Emise reproduktsioonijõudlusnäitajate ja söötmise vahelised seosed 
(fläšing, embrüonaalne  suremus ). Kuldi reproduktsioonijõudlus. 
 
9.  Sigade nuumajõudlusnäitajad : varavalmivus, söödaväärindus ja keskmine ööpäevane 
massi- iive. 
 
10. Sigade lihajõudlusnäitajad. Sigade  lihakeha tailihasisalduse määramise metoodika. 
LIHAJÕUDLUSNÄITAJAD 
  1970 –  Taanis  Kontrollnuum 
   1931  – Eestis  Kuremaa  Seakasvatuse  katsejaam (10a) 
  1957 – Eestis  Kehtna Seakasvatuse katsejaam 
Metoodika 1: mõõtmine toimub 2 punktis: (elusa sea pekipaksuse mõõtmine) 
  Viimase roide joonel , 7 cm selja keskjoonest külje suunas: 
-  X1 – seljapeki paksus 1 
-  X2 – seljalihase läbimõõt 
  11. – 12. roide vahel e 10 cm pea suunas mõõtekohast 1 
-  X3 – seljapeki paksus 2 
  Nende näitajate alusel arvutatakse „Piglog 105“ 
  Y = 64,39 – 0,28x1 + 0,14x2 – 0,55x3, kus  
-  Y –  tailiha  osatähtsus rümbas % 
-  X1 – seljapeki paksus viimase roide kohalt, rümba 
poolitusjoonest 7 cm külje suunas 
-  X2 – selja pikisilma lihase ( musculus  longisimus dorsi) 
läbimõõt viimase roide kohalt, rümba poolitusjoonest 7 
cm külje suuna. 
-  X3 – seljapeki paksus 10 cm esimesest mõõtekohast pea 
suunas (11/12 roie) seda keskjoonest 7 cm külje suunas. 
 
11. Nuumsigade rümpade  hindamisskaala . 
Nuumsigade rümpade hindamisskaala 
KLASS 
Lihaskoe sisaldus 
rümba massist % 
S 
> 60 
E 
55 – 60 
U 
50 – 55 
R 
45 – 50 
O 
40 – 45 
P