24.10.2011 Olukorra määratleme probleemina alles siis, kui me saame aru, et 5h 500 lk materjali läbitöötamiseks, kui järgmisel hommikul on eksam. Objetivistid lähtuvad probleemi tefineerimisel ja nende mõistmisel alati oma teoreetilisest usust kuidas peab maailmas käituma. See on klassikaline ettekujutus et probleem on kõrvalekalle, hälbivus normaalsest maailmast. Et nt kodutud on sotsiaal-probleem sellepärast, et normaalne on see, et inimesel on kodu. See et normaalne on, et inimesel peaks olema kodu pole aga teoreetiline usk. Konstruktivistid seevastu keskenduvad sellele, kuidas inimesed võtavad oma usku, mida täpselt maailmas peaksid käima. Objektivistid väidavad sageli, kuidas maailm peks ideaalis korraldatud olema, mis käib inimesega kaasas. Et öelda, et miski on kõrvalkalle normaalsest ideaalsest maailmast, peab meil olema algne ettekujutus, milline on ideaalne maailm. Konstruktivistid seevastu keskenduvad küsimusele, kuidas in...
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2. Vähkkasvajad........................
Sageli esineb naistel rohkem, kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus. Levimus on üle 65-a seas 6-8%. Moodustab üle 50% kõigist dementsussündroomidest. Etioloogia:muutused peaajus, millega kaasneb närvisüsteemi taandarengu kiirenemine ja närvirakkude surm. Närviülekandeid edastavate kontaktide ja virgatsainete hulga vähenemine. Dementsuse raskusaste on sõltuvuses kahjustusalade tihedusest ajukoes. Sümptomid: mälu, kõne, käitumis ja psüühilised häired. Raskused planeeritud tegevuse sooritamisel. Võimetus äratunda tuttavaid objekte ja isikuid. Raskendatud on orienteerumine ruumis, igapäevatoimingute mitteoskamine. Agiteeritus( vaenulikkus, pidev soov kuhugi minna, kriiskamine, asjadest kinnihaaramine) või passiivsus. Sageli sundmõtted, luulud ja hallutsinatsioonid.Võib olla depressioon ja ärevushäired.Iseloomulikud on unehäired. Hilisemates staadiumites võivad lisanduda kõnnaku ja neelamishäired ja epileptilised hood
Liigne stress muudab organismi emotsionaalselt rahutuks, selline pidev ärritus mõjub aga mitmetele organitele ja elundisüsteemidele haigusttekitavalt. Psühhosomaatilised häired on haigused, mida mõjutavad emotsionaalsed tegurid. Psühhosomaatiline haigus on pikaaegne, seletamatu, krooniline inimest ja tema perekonda piirav häire, mille põhjust tuleb otsida psüühikast. Psühhosomaatlistel haigustel ei ole ainupõhjust, nende taga on füüsilised kui ka psüühilised probleemid. Iga kehaline häire, tavalisest külmetusest vähini, on teatud määral psühhosomaatiline. Psühhosomaatilisi haigeid iseloomustab suurem passiivsus, teistest sõltuvus, vähesem eneseanalüüsi- ja eneseväljendusoskus, nad kalduvad haigusnähte ignoreerima. Tervisehäire nimetamine psühhosomaatiliseks tähendab, et esineb kehaline haigus, mille tekkes, kulus või ravile allumises on suur tähtsus psüühilistel faktoritel, milleks võivad olla
häiretest kuni ülimate küsimusteni ning otsusteni, mis mõjutavad meie elufilosoofiat. Neuroos ei ole isoleeritud, selgelt välja joonistatud fenomen; see on inimolendi kui terviku reaktsioon." (JUNG 1977:300) Jung selgitab, et sümptomite ravimine ei aita siin midagi, vaid tuleb minna probleemi juurteni. (JUNG 1977:23) Nende kõrvaldamisel kaovad ka konkreetsed sümptomid. ,,Neuroosidele vääramatult iseloomulik tunnus on fakt, et nende põhjused on psüühilised ja ka nende ravi sõltub täielikult psüühilistest ravimeetoditest." (JUNG 1977:328) Sõideldes Adlerit ja Freudi psüühika liigmehhaanilise käsitluse pärast, väidab Jung, et nende teooriad ning teraapia ei anna elule sügavamat, spirituaalset tähendust. Seega ei saa nad pakkuda ka abi inimesele, kes otsib elu mõtet ning kelle hing on rahutu seni, kuni ta leiab rahu Jumalas. ,,Psühhoneuroosi tuleb viimselt mõista kui hinge kannatust, kes pole leidnud oma
Ja mõista täiskasvanute käitumise eripärasid lapsepõlvekogemuste raamistus. Soodustada ja toetada teiste tervet arengut. 4. Sotsiaalpsühholoogia: Intraindividuaalsed protsessid ja indiviididevaheline interaktsioon: Hoiakud, Uskumused, Sõprus, Armastus, Konflikt, Grupiprotsessid. Inimesed on sotsiaalsed loomad. Enesetaju ja teiste taju moonutused. Inimesed mõjutavad üksteist. 5. Patopsühholoogia: - miks inimestel kujunevad välja psüühilised häired. Normi ja mittenormi eristus. Psüühika ja käitumise häired. Normist hälbiva käitumise mõistmine aitab ennetada teket. Normist hälbiva käitumise mõistmine võimaldab häiret ravida. 2. Psühholoogia uurimine Reliaablus iseloomustab uurimismeetodi püsivust. Valiidsus iseloomustab uurimismeetodi võimet uurida seda, mida soovitakse uurida: 1. Näiline valiidsus – kas peale vaadates tundub, et mõõdetakse seda, mida soovitakse. 2
südametunnistus, mis tekib keeldude ja käskude tulemusena. Kujuneb välja 10. eluaastaks. 3. Sigmund Freudi tähtsamad teosed Freud ise pida oma teostest tähtsamaiks "Unenägude tõlgendamisest" ja "3 esseed seksuaalteooriast" "Unenägude tõlgendamisest" unenäod on põhjustatud nelja erineva ärritaja toimel a) välised (nt tekk läheb magades pealt ära); b) meeleelundite ärritusseisundid (nt alkohol, narkootikumid); c) kehasisesed ärritajad (nt kroonilised haigused); d) psüühilised tegurid. Unenäod alluvad: kokkusurumise ja tihendamise püüdele arvestamine inimese sisemise tsensuuriga, sümboliteks muutuvad egoistlikud ja seksuaalsed teemad andmestike teistkordne töötlemine arvestamine unenäo väljendusvahenditega Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus. Eel- ja mitteteadvust
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga ühiskonnas ei pööra inimesed erilist tähelepanu tervislikele eluviisidele. Kogu aeg on kuskile kiire, liigutakse jalgsi vähes õhus vähe, süüakse valmistoitu ning immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile. Samuti on mitmete liikide puhul välja toodud vastunäidustused ehk millistes terviseseisundites mingit vahendit kasutada ei tohiks. SISUKORD 1. Füüsikalised taastusvahendid 1.1. Saun Saunask...
südametunnistus, mis tekib keeldude ja käskude tulemusena. Kujuneb välja 10. eluaastaks. 3. Sigmund Freudi tähtsamad teosed Freud ise pida oma teostest tähtsamaiks "Unenägude tõlgendamisest" ja "3 esseed seksuaalteooriast" "Unenägude tõlgendamisest" unenäod on põhjustatud nelja erineva ärritaja toimel a) välised (nt tekk läheb magades pealt ära); b) meeleelundite ärritusseisundid (nt alkohol, narkootikumid); c) kehasisesed ärritajad (nt kroonilised haigused); d) psüühilised tegurid. Unenäod alluvad: kokkusurumise ja tihendamise püüdele arvestamine inimese sisemise tsensuuriga, sümboliteks muutuvad egoistlikud ja seksuaalsed teemad andmestike teistkordne töötlemine arvestamine unenäo väljendusvahenditega Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus. Eel- ja mitteteadvust
See sündroom on iseloomulik inimestele, kelle negatiivsed pinged on põhjustatud intensiivsest inimestevahelistest suhtlemisest. Läbi saab põleda ainult see, mis on enne intensiivse ja ereda leegiga põlenud. Teine grupp, kes on väga ohustatud, on noored. Ka üksikud ja lahutatud on sensitiivne grupp ja ka põhjapoolsemad rahvad. Ka need, keson üleminekueas, eriti mehed. o Langeb kontsentratsioonivõime, juhtuvad õnnetused o Psüühilised ja füüsilised tervisehäired o Alkoholi ja uimastite tarbimine. Tööstress. Läbipõlemine Läbipõlemine ei ole emotsionaalne kurnatus, sest see üksi ei näita läbipõlemist. Peab olema ka depersonalisatsioon (distantseerumine ja küünilisus) ja alanenud personaalne suutlikkus (tunnen, et ei ole võimeline ülesandeid täitma, tegemist on enesekaitsega). Väga selgelt on läbipõlemine seotud ka töötingimustega. Terviseedendus õpetada inimesi tervislikumalt käituma
Lastele, kes on pealt näinud, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunu tõsine hingeline trauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab ka neid endid, kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist või näevad löökide tagajärgi. 17 Taustategurid Laste või noorukite vastu kasutatud vägivallaga on seotud sageli nii vanemate psüühilised häired kui ka sotsiaalsete ja keskonnategurite mõju. Vanemate käitumine vanemana peegeldab tema oma kogemust ja teadmisi vanemate olemisest ja lapse vajadustest. Oma lapse suhtes vägivaldsed vanemad on sageli ise lapsepõlves või nooruses vägivalla all kannatanud. Noorelt emaks saanutel on sageli suurem kalduvus oma last vägivaldselt kohelda kui vanematel emadel. Vägivalla ohvriks langenud lapse vanemad on sageli üksildased, emotsionaalselt ebaküpsed ja õnnetu lapsepõlvega
aeglustavat mahlakisselli mustikast, pohlast või sõstrast. Kõhukinnisuse korral ei sobi valge sai ja kakao. Piimajoomist tuleks ka piirata, hapendatud piimatooted sobivad paremini. Kui kõhukinnisus kestab üle nelja päeva, rääkige kindlasti arstiga. Põhjusteks võivad olla peale toitmisvigade ka haigused, isegi väärarendid, mis vajavad kindlasti spetsialisti abi. Põhjused: laps saab koguseliselt vähe ja ühekülgset toitu, vähe vedelikku pealesurutud potitreening psüühilised pinged ja hingelised üleelamised haigused Lahendus: lapsel peavad olema kindlad söögikorrad, mitmekesine ja kiudineid sisaldav toitainetepäeva jooksul piisavalt jooma pudrule või köögiviljapüreele võib lisada 1tl võid või toiduõli võimlemine, ujumine, kõhu masseerimine 14. Kõhulahtisusega laps tekkepõhjused ja kulg Lastel erinevate haiguste puhul sümptom, enamasti infektsiooni poolt põhjustatud seisund
Ka vanadusega võivad tekkida häired mäluga. Ei suudeta uut infot püsivalt salvestada ja kättesaadavana hoida. Mälukaotus võib tekkida ajupõrutuse, ajurabanduse, elektrišoki tagajärjel. Sellisel juhul kustutatakse primaarse mälu sisu. Mida tõsisem on kahjustus, seda rohkem läheb kaotsi ka sekundaarsest mälust. Hüpnoosi abil on võimalik kustunud materjali mällu tagasi tuua. Väga harva võib mälu ka täielikult kaduda. Põhjuseks on aju funktsionaalsetest muutustest tulenevad psüühilised häired. Täieliku mälukaotuse tunnused: 1) kõigi isiklike andmete (sh nime) unustamine 2) kõik möödanikus õpitu on unustatud; mälu ei taastu ka võtmeärrituste abil; N: oma endise ümbruse või sugulaste nägemine 3) mäludefekt püsib mineviku suhtes ka siis, kui uut infot säilitatakse hästi Inimese tähelepanuvõime sõltub oluliselt ööpäevarütmist. Hommikul on inimene erksam, hilisõhtul ja öösel on tähelepanuvõime madalam.
teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Iga inimese seksuaalsus on kordumatu, kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaaltegevus seostuvad nii individuaalsete eelistuste ja soodumustega, kui lähema (perekond, sõbrad) ja kaugema sotsiaalse võrgustiku, k.a. kultuuri ja ühiskonna sotsiaalsete normide ja tavadega. 4.3. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Bioloogiline sugu (ingl. k
Seetõttu peaks juhtide suhtumine oma töötajatesse muutuma Y-teooria suunas. 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. Inimese kui organisatsiooni osa käsitlemisel eristatakse kuut põhikontseptsiooni: individuaalsed iseärasused, tajumine, inimene kui tervik, sekkumise soov ja isiku väärtus (eetiline kohtlemine). Inimese individuaalne eripära avaldub juba tema sündimisel. Temperament, iseloom, võimed, füsioloogiline talitlus ja psüühilised protsessid on inimestel erinevad. Elu käigus omandatud isiklikud kogemused muudavad neid veelgi erinevamaks. Miljardite ajurakkude vahel on võimalikud miljardid sidemete kombinatsioonid, mis tulenevad talletatud kogemustest. Seetõttu on iga inimene ainulaadne, teistest erinev. Inimeste motiveerimisel ei piisa sellest, kui lähtuda kõigile inimestele omasest tunnustuse saamise vajadusest. Igale inimesele tuleb läheneda individuaalselt, leida õige lähenemistee.
võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Iga inimese seksuaalsus on kordumatu, kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaaltegevus seostuvad nii individuaalsete eelistuste ja soodumustega, kui lähema (perekond, sõbrad) ja kaugema sotsiaalse võrgustiku, k.a. kultuuri ja ühiskonna sotsiaalsete normide ja tavadega.
järgmistel juhtudel: 1. juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; 2. juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. 2) Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. (LS § 69 lg 4, lg 5) 41. Keda võib allutada joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile?
edukusest, kuna firmad on oma tegevusega seotud. Saan aru, et Gulati järgi omavad sellised liidud, kus partnerid on eelnevalt koostööd teinud, paremat tulevikku. Korduvad liidud omavad paremaid ja kasulikumaid väärtusi firma jaoks. On täheldatud, et tihti kipuva firmad valima oma partnerite partnereid omale uuteks koostöö-kaaslasteks. Liitude edukust võimalik mõõta ressursside näitajate alusel: finants, juhtkond, psüühilised, tehnoloogilised. Mõõtmisel kasutatavad elemendid: usaldus, pühendumus, kooperatsiooni tase, integratsioon, sisemised tegurid, sotsiaalsed suhted, kommunikatsiooni kvaliteet ja kvantiteet, õppimisvõime, rahulolu. 23. Esitage soovitused strateegilise juhtimise paremaks õpetamiseks ja õppimiseks magistriõppes. x Külalislektorid, kes on silmapaistvad strateegilise juhtimise praktikud; x Kodutöö ei keskendunud eriti strateegilisele juhtimisele;
KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA Mõiste keskkonnapsühholoogia kõlas esimest korda 1924 by W.Helpack . me võima rääkida oma ilmast keskkond kuidas organism seda näeb. Inglise keeles kõlas see esimest korda 1964 W. Ittelson Kuidas hoida vaimuhaigeid. Esimene raamat Ittelson ja Proshansky ja Rivlin andisid välja artiklite kogu keskkonnapsühhist, see raamat sisaldas põhiliselt varem ilmunud artiklitest ja mõned originaalartiklid, artiklid olid arhitektidelt, psühholoogidelt jne. - keskonnapsühh on see mida keskkonna psühholoogid teevad. Üsna raske on piiritleda mida keskkonnapsühholoogia uurib. Linna uurijad . mis linnas inimest mõjutab ja mis aset seal leiab. Knowles keskkonnapsühholoogia on see mida keskkonna psühholoogid loevad ja kuidas seda mõjutavad. Uurijad panevad oma teadmised pisikeses ajus kokku ja saavad oma teaduse. Keskkonnaloome me ei kujunda ainult supikausse, vaid ka pidevalt seda keskkonda milles me tegutseme ja viibime. Ük...
täpset piiritlemist, kuna teisel juhul jätab mõtte puudulikult sõnastatuks. Samas rõhutab Worfi teooria ka vastupidist väitele, et kultuur mõjutab keelt: teatav kultuuritüüp on tingitud teatavast keeletüübist, mis mõjustab kogu teamiste omandamise protsessi. 57. Psühholingvistika teooriad Psühholingvistika tegeleb inimesega suhtelmisprotsessidega. Seega kuulvad selle teadusala vahetusse huviringi kõnelemisega ja kõne tajumisega seotud psüühilised ja füsioloogilised sähtused, intellektuaalne ja emotsionaalne suhtumine antud kommunikatsioonisse ning isiksuse psühholoogia kujunemise kultuuriline ja sotsioloogiline taust. James Mill, John Stuart Mill. Psühholingvistid tunnevad huvi inimese närvisüsteemi vastu: milline närvikava vastab keeleehituse mingile tasandile (st kuidaskeeleüksused funktsioneerivad eri tähenduste signaalidena läbi nende psüühiliste ja
lõplikult siduvaks vajaduseks. 60. Mis on uimasti kasutamisel tekkiv tolerantsus? Tolerantsuseks nimetatakse olukorda, kus uimasti esialgsed annused ei tekita enam rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Esialgse toime saavutamiseks tuleb annust suurendada. 61. Mis on kognitiivsed protsessid? Aistingut, taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemist nimetatakse tunnetuslikeks ehk kognitiivseteks protsessideks. Need on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. 62. Mida nimetatakse aistinguks? Aistinguks nimetatakse ümbritseva maailma üksikomaduste tunnetamist (nt heli kuulmine, värvuse nägemine, puudutuse tundmine, valu). Aistingud jõuavad inimeseni läbi meeleorganite. 63. Millised on erinevad inimese meeled? Inimesel on 5 meelt ja seega ka 5 erinevat tüüpi aistinguid: 1. Nägemine - nägemismeel on meeltest tähtsaim, kuna slle kaudu saame väliskeskkonnast
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutl...
teket. kuna mõistelise tõe vastand oleks võimatu. 15 · Religioon ei ole mitte transtsendentse päritoluga · Niisiis olemine ja tunnetamine on absoluutselt fenomen, vaid üks inimvaimu produkte. identsed. · Religiooni lätteks on psüühilised antused eriti · Sisetaju absolutiseerimine viib ta spiritualismi. hirm ja lootus, mis tulenevad inimelu nõrkusest ja · Ainsaks reaalseks eksistentsivormiks on tunnetav ebakindlusest. vaim, meie mina või hing. · Religioonifilosoofia · Tunnetusõpetus · Algselt on kõik religioonid polüteistlikud. · Abstraktseid üldmõisteid ei ole olemas, need on
situatsiooni" iseloomu ja sellele kaasneb ründaja käitumise imiteerimine lapse poolt. 50 Peale selle, seksuaalsete ekstsesside mitteühemõttelisuse tingib laste vanus, millest alates nad sattusid ründe alla, nende psühhoseksuaalse ja psüühilise arengu tase, samuti nende bioloogiline ja isiksuse psühholoogiline eripära. Vaatamata paljudele kliiniliselt väljakujunemata vormidele, varajases eas alanud ja kauaaegse intsesti korral, kannatanutel tekivad iseloomulikud teatud dünaamikaga psüühilised häired, mis mahuvad isiksuse omapäraste psühhogeensete ja patokarakteroloogiliste arengute raamidesse. Psühhogeensete arengute aluseks on distress, mis kasvab üle depressiooniks afektiivse kurnatusega, millega käib kaasas isiksuse ja psühhoseksuaalsete häirete kujunemine. 49 Sootak J., Pikamäe P. (2002). Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, lk 300. 50 . ., . . (1980). . : , lk 9-34.
5. Naha seenhaigused, mille põhjuseks on seoses diabeediga häirunud organismisisene bakterite tasakaal, 6. Naha sügelemine. 7. Higistamishäired, mille iseloomulikuks tunnuseks on jalgade kuivus (vähene higieritus) ja kehatüve liighigistamine. Impotentsus Impotentsuse all mõistetakse meeste võimetust saavutada ja hoida vajalikku erektsiooni. Diabeedi puhul on põhiline impotentsuse põhjus närvide kahjustus ja veresoonte muutused. Peale nende soodustavad impotentsuse teket psüühilised tegurid, mõnede ravimite kõrvaltoime |.i suitsetamine. Diabeedi puhul meessuguhormoonide puudulikkusest tingitud impotentsust praktiliselt ei Ravi: impotentsust ravivad põhiliselt androloogid ja uroloogid. o Erektsiooni esilekutsumiseks ja pikendamiseks võib kasutada abivahendeid (kummirõngaid, tugikondoome, vaakumpumpasid). o Raviks võib kasutada peenise korgaskehasse süstitavaid lahuseid, mis tekitavad erektsiooni. See ei aita, kui impotentsuse põhjuseks on veresoonte ahenemine
Igale selgroo lüli probleemiga seostatakse ka tõenäoline psühholoogiline põhjus. Üldiselt seob ida-meditsiin olulisemaid organeid emotsioonidega järgmiselt: neerud - hirm maks viha põrn mõtlemine/muretsemine kopsud lein/kurbus süda rõõm/hirm Huvitav on neid põhjuseid võrrelda nimmeosa lülide füüsiliste mõjupiirkondadega (tabel peatükis 2.7.) ja näha milliseid füüsilisi haigusi põhjustavad erinevad psüühilised probleemid. Nimmelülid Tõenäoline põhjus Tervendav enesesisendus Armastuseigatsus ja üksindusevajadus. Olen kaitstud Kõiksuses ja elu armastab ja L1 Kindlusetus kannab mind Kinnijäämine lapsepõlve kannatusse. Väljapääsu Ületan mulle mu vanemate poolt seatud L2 ei paista piirid ja elan omal jõul
tema psüühika kaudu. Milliste kogemuste ja neist tekkinud emotsioonide kaudu kujundab inimene oma edasist käitumist? Millest tekib viha, hirm, rõõm jne? Psühhoanalüütiline antropoloogia – Sigmund Freudilt pärinev psühholoogilisest inimkäsitlusest väljakasvanud haru, mille keskseks ideeks on teadvustamatus. Selle järgi ei saa inimene kõike teadvustada, kuna talle seisavad vastu teatavad psüühilised jõud teadvuses endas: miski ehk id, mina ehk ego, ülimina ehk superego. Lancan ühendas Freudi psühhoanalüüsi ja Hegeli dialektilise meetodi, leides, et inimese psüühika tegeleb puuduva asendamisega – nn puudumise olukord, kus lahendus võib olla imaginaarne, sümboolne või reaalne. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia – Taaskord keha ja vaimu kooslust ja seoseid uuriv lähenemine, kus sõnaga „mina“ tähistatakse enamjaolt vaimu
Olulisim on moraalne tunne (moral sentiment) - sisemine kalduvus/taju, mis eristab moraalset hea ja halva vahel. Subjektiivsed tajud rajanevad enesearmastusele ja sümpaatiale. Moraali aluseks on sümpaatia, mille kaudu kantakse ühe inimese tunded teisele üle. Riigiteooria. Inimene hoiab sellest, mille ta kord on saavutanud, kinni. Riigikord peaks kindlustama rahu ja kindlustatuse. Riigikorra hoiavad stabiilsena õiglus ja truudus. Religioonifilosoofia. Religiooni lätteks on psüühilised nähtused (hirm, lootus), mis tulenevad inimelu ebakindlusest. Algselt on kõik religioonid polüteistlikud. Tavaliselt inimene jumalikustab endale sarnased jõud, mida näeb looduses toimimas. Üleminek monoteismi lähtub vajadusest tõsta esile lokaalset Jumalust, millest usutakse end olevat eriti sõltuvad. RENE DESCARTES (1596-1650) Renatus Cartesius. Kartesiaanid on koolkond, Descartes'i järglased. Descartes'il ühineb skepsis mõistuse (ratio) esiletõstmisega
Vanast Egiptusest, piiblist, samuti Hippokratese ja Galenose antiikaja meditsiiniliste dokriinidest. Näiteks 5. sajandil eKr süüditas nägude lugeja Sokrates sellest, et tema näos peegeldas brutaalsus. Keskaegses õiguses sisaldus soovitus, mille järgi juhul, "...kui kuriteos kahtlustatakse kahte inimest, on tõenäoliselt süüdi inetuma ja rohkem moonutatud näoga kahtustatav". (Saar, 2007, lk 350) Kuigi ka tänapäeval jätkatakse katseid viia kokku inimnäo isepärasused ja psüühilised omadused, mis võiksid olla seotud kriminaalse käitumisega, pole teaduslike üldistusteni jõutud. Selles valdkonnas saab esile tuua järgmised olulisemad teemad. 1. Kas on olemas kindel seos kriminaalsete kalduvuste ja näo tüpoloogia vahel, s.o objektiivses mõttes välimuse järgi tuvastatava kurjategijatüübi olemasolu või puudumine? 2. Kas sotsiaalsed müüdid ja stereotüübid mõjutavad inimese välimuse põhjal antavaid
Ego ja isikliku alateadvuse vahel b. Ego ja kollektiivse alateadvuse vahel. c. Eriti tuleb tähelepanu pöörata varjule. Psüühika funktsioonid: 1. Mõtlemine kui ratsionaalne funktsioon 2. Tundmine kui irratsionaalne funktsioon 3. Haistmine kui ratsionaalne funktsioon 4. Intuitsioon kui irratsionaalne funktsioon Tavaliselt isiksusel üks neist funktsioonidest domineerib. Kui see domineeriv muutub liiga suureks, toob see endaga tagasilöögi. Hakkavad ilmnema psüühilised häired, mis kutsuvad esile ka tema hälbivat käitumist. Nii juhtub ka siis, kui mingi arhetüüp hakkab liigselt domineerima (eriti vari). Isiksuse areng toimub arheotüübi integreerumisel teadvusesse. Kui ühiskond surub indiviidi kollektiivset alateadvust maha, võib see esile kutsuda plahvatuslikke käitumisakte ühiskonnas. See, milline arheotüüpidest hakkab domineerima, sõltub kuidas selle arheotüübiga manipuleeritakse, s.t arheotüübid on suunatavad, nende
puudu, siis intiimsust ei ole. Seksist kõnelemine Miks seksist rääkimine on raske? Müüdid: seksuaalelu sujub iseenesest; partner peaks olema piisavalt teadlik ja tähelepanelik teadmaks, millised on teise seksuaalsed vajadused (partner ei ole mõtete lugeja); seksist rääkima ei pea. Sotsialiseerumine: kuidas lapsest peale seksist räägitud on. Imiku jaoks on väljaheidetele negatiivse hinnangu andmine ka negatiivne hinnang tema keha kohta. Varajasest lapsepõlvest võivad olla tabud, psüühilised konfliktid. Puudub sobiv sõnavara: meditsiiniline terminoloogia kõlab liialt teaduslik, kohatu, samas on ka tavaterminid (keppima jms) liiga labased ja samuti kohatud. Hirm eneseavamise ees: hirm, et partner võib tõrjuma hakata. 27 Meeste ja naiste suhtlemismustrite erinevus: tuleb sotsialiseerumisest lapsepõlves. Kui naised räägivad seksuaalsusest seoses tunnetega, intiimsusega, on see nende jaoks
KONTEKSTUALISM- Rõhutatakse ümbritsevat keskkonda. Mis on oluline? Oluline on see, mis tuleb väljaspoolt. Lev Võgotski (1896-1934)- sündis Venemaal, juba 15aastaselt kutsuti teda väikeseks professoriks. Hariduse sai ta Moskva ülikoolis. Psühholoogias alustas ta süsteemset tööd 1924. Psühholoogia Mozart. Ta eristas kahte tüüpi psüühilisi protsesse: - madalamad (loomulikud)- arenenud evolutsiooni käigus ja on inimestel kõrgemate loomadega ühised. - Kõrgemad- psüühilised protsessid on arenenud inimkonna kujunemise käigus ja on spetsiifiliselt inimlikud. Ta toob näite, kuidas inimesed asju meelde jätavad (loomad seda ei suuda)- nad tekitavad assotsiatsiooni.. Või seovad taskuräti sõlme (loomad seda teha ei suuda). Ta arvab, et keskkond ja laps mõjutavad teineteist vastakuti. Organismi ei saa keskkonnast eraldi vaadelda. Ka kultuuriajalugu mõjutab meid
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
· Mao ja soolestiku probleemid · Lõdvestab üldiselt · Valu vaigistamine · Ainevahetuse parandamine · Lihasjäikuse, -pingete vähendamine · Immuunsüsteemi tugevdamine · Hormonaalsüsteemi tasakaalustamine · Enesetunde parandamine Tsooniteraapia ei sobi: · Pahaloomulised kasvajad · Rasked südame- ja neeruhaigused · Südamestimulaator · Tehisliigesed · Kunstlikud või siirdatud organid · Põletikulised ning psüühilised haigused · Ägedad palavikuhaigused · Diabeet · Verehaigused · Aktiivne tuberkoloos · Mao- ja 12 sõrmiksoole haavandid · Ülierutusseisundid · Naha seenhaigused · Rasedus 18 · Tugevatoimelised ravimid · Rasked psüühikahäired · Uimasteid või alkoholi tarbinud patsient http://www.teraapia.com/?topic=14&info=1 19 7 TSAKRA 7
8. Käitumisteraapia esindab kliiniliste probleemide rakendusteadlikku vaadet. 9. Sekkumine. 10. Käitumuslikud sekkumised ei ole mõeldud insighti loomiseks, vaid käitumise muutmiseks, et tagada kohastumuslik funktsioneerimine. Kasutusvõimalused o Ärevushäired o Depressioon o Seksuaalelu häired o Interpersonaalsed ja abieluprobleemid. o Krooniliste psüühikahäiretega patsiendid o Lapseea psüühilised häired Kriitika 1. Biheivioristid tegelevad individuaalse käitumisega aga nad ignoreerivad individuaalsust. 2. Käitumuslik mudel ei saa kavandada adekvaatselt inimese probleeme komplekssena. 3. Õppimisprintsiibid, millele käitumuslikud mudelile põhinevad, pole hästi välja kujunenud ega kokkulepitud õppimisteoreetikute endi vahel. 4. Käitumuslik lähenemine kliinilises psühholoogias ei ole üheselt teaduslik või selgelt kinnitatud.
erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2) Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR.
Lev Võgotski (1896-1934): Sotsikultuurne arenguteooria Leiab, et inimest tuleb uurida koos keskkonnaga, kuna neil on vastastikune mõju, interaktsioon. Ütleb, et inimene areneb tööd tehes, tööriistu kasutades ja üheks psühholoogiliseks tööriistaks on keel, mis hakkab mõjutama ka inimese mõtlemist. Kui inimene opereerib tööriistadega, saab mõtlemine alguse. Toob välja madalamad (loomadel ja inimestel, arenenud evolutsiooni käigus, psüühilised protsessid) ja kõrgemad (märgilised, vahendatud protsessid, mis on omased ainult inimestele) protsessid, mis on arenenud liigispetsiifilises keskkonnas. Mõtlemine kujuneb läbi keele ja kõne. Keel jaguneb sise- ja väliskõneks: alguses on väliskkõne vähem suunatud tesitele ja pigem endale, hiljem teistele. Algselt lapsed räägivad asju läbi valjult, kuid ei suuna seda teistele, vaid endale. Kõne on suunava eesmärgiga, mis
TREENING JA SOOLISED ISEÄRASUSED 1. Kirjeldage lühidalt soolisi erinevusi maksimaalses hapnikutarbimise võimes ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17...
Mitte üks rahvas, vaid kõik. Kui kõik läheb nii nagu praegu, et ei arene humanitaarkultuur, vaid agressiivsus, siis hakkame ka meie kajakate kombel prügimägedel elama. Headuse juurde tagasi tulles võib viidata ka Clive Lewisele (1992), kelle arvates mõned inimesed on küll pealtnäha head, kuid kasutavad liiga vähe oma häid eeldusi ja kasvatust, s.t on tegelikult halvemad kui need, keda peetakse halbadeks. Kas me võime teada, kuidas me ise käituksime, kui meil oleksid teistsugused psüühilised eeldused, halb kasvatus ja lisaks veel selline võim nagu Himmleril? Me näeme ainult tulemusi, mida inimeste valikud sellest n-ö toormaterjalist kujundavad. Suur osa inimese psühholoogilisest konstitutsioonist sõltub arvatavasti tema kehast, nii et kui ihu sureb, langeb kõik üleliigne maha ja tõeline inimene, see, kes tegi valikuid, jääb alasti. Mitmesugused head omadused, mida me pidasime enda omaks, aga mida põhjustas hoopis näiteks hea seedimine, langevad ära, samuti kaob kõik
printsiipidele ja seaduspärasustele. - Teades seda, kuidas toimib isikutaju, saame edukamalt (=teadlikumalt) suunata oma suhteid. V Emotsioonid ja suhtlemine Kuidas emotsioonid sinu suhtlemist mõjutavad? Kui tuju on halb, siis kellegagi suhelda ei taha. Emotsioonid on läbielamuslikku, tunnetuslikku ja tegevuslikku (sh. väljenduslikke ja füsioloogilisi reaktsioone nagu valu) komponente omavad (või seda mõjutavad) inimese (või looma) aktiivsust mõjutavad psüühilised protsessid. • Kõik emotsioonid on lubatud ja millekski kasulikud. Kindlasti pole väga mõttekas olla kogu aeg positiivne. On täiesti loomulik, et vahel ollakse vihane, küll aga pole otstarbeks vihast tekkinud käitumine. Emotsioonide evolutsiooniline otstarbekus (Plutchik, 1980) Leidis, et igal emotsioonil on oma funktsioon, ilma nendeta pole võimalik toime tulla. Hirm- Ohu vältimine, enesekaitse Viha- Rünnak, takistuste ja vastaste ületamine
ning saab vägagi kuulsaks (peamiselt küll saab kriitikat) ning üldiselt sealt edasi tulevad enamik tema uusi ideid. Freud usub, et unenäod tulevad alateadusest ning Freud loob oma uue teooria unengudet: -) Freud uskus, et on nelja tüüpi ärritajaid, mis põhjustavad unenägusid: *) Välised ärritajad (nt tekk läheb pealt ära ja sa näed, et on tulnud uus jääaeg). *) Meeleelundilised ärritajad (nt juues palju alkoholi, näed hiljem unes kuradit). *) Kroonilised haigused. *) Psüühilised tegurid usub, et see on tähtsaim osa ning seda uurib ta küige rohkem. -) Keeruliseks muudab unenägude analüüsi see, et iga unenäo element võib olla nii positiivse või negatiivse alatooniga. -) Vahel võib unes näha asju, mis on tegelikult aset leidnud, kuid mida tänasel päeval enam ei mäleta. -) Iga unenäo element võib olla sümbol (eriti seksuaalsed ja egoistlikud osad) -) Freud avastas, et unenäe tõlgendamist tuleb sageli alustada tagant poolt (lõpust
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...
Kuulmistaju järgi otsustame ümbritseva maailma kohta palju. Kui kaugelt helid kostavad, kui täpselt helid kostuvad jne. Liikluses peame jälgima visuaalset ümbrust, kuid suuresti orienteerume ka kuulmistaju järgi. On leitud et VAA lapsed ei leia hästi üles heli tekitavaid asju. Nende varases arengus märgata, ei otsi helisid, ei pööra peab helide suunas. Võivad eksida, kust objektid häält teevad, kust poolt heli täpselt tuleb. Kui ilmnevad käsitletud iseärasused, siis ülejäänud psüühilised protsessid – mälu ja mõtlemine – ei saa päris õigel kujul seda infot kätte. Need mõtlemise käigus tekkivad vead ja mäluga seotud probleemid on osalt kindlasti seotud tajuprobleemidega. Mäletamiseks ja mõtlemiseks saadav info on moonutatud, pole päris täpne. Seda infot saadakse ka vähem. Ebapiisavad tajuprotsessid pidurdavad teiste psüühiliste protsesside arengut. Tähelepanu iseärasused.
käigus).Tõepoolest,psühholoogia oluline problem on sama,mis muudelgi inim- ja ühiskonnateadustel.Kriminaalpsühholoogia ei ole siiani sarnaselt kriminoloogiale võimeline andma põhiotsuste tegijate selgeid juhendeid selleks,kuidas täpselt tuleks tegutseda. 2.küsimus Psühholoogia ja kriminaal-justiitssüsteem Kuigi tänapäeval jätkatakse katseid viia kokku inimnäo iseärasused ja psüühilised omadused,mis võiksid olla seotud kriminaalse käitumisega,pole teaduslike üldistusteni jõutud. 1939.aastal demonstreeris G.Thornston 175 Nebraska ülikooli õpilasele fotosid 20 kurjategijat,kes olid süüdi mõistetud erinevate tegude eest,paludes üliõpilastel identifitseerida,missuguse kuriteo on üks või teine isik nende arvates toime pannud.Samasugustele järeldustele jõudis E.Kozeny 1962.aastal,tuvastades,et paljudel juhtudel osutus näo ja kuriteo kokkuviimine edukaks.
Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37 Riskitegur: ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine 39 ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelis...
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid grupp...
• Võime eraldada olulist ebaolulisest • Tulemuste saamine õigeks ajaks. 1.1.4 Töö organiseerimine ja töönõuete arvestamine Organisatsioonide õnnestumise eelduseks on paindlikkus ja muutustele kiire reageerimine. Tööde järjepidev organiseerimine. personali valik, organisatsiooni ülesehitus, tööjaotus, personali ülesandeid ja vastutus.Teenindus on suunatud väljapoole . Tabel 1. Töö iseärasused ja tulemused Töö iseärasused Psüühilised iseärasused Personaalsed ja tööd puudutavad tulmused Töö on vahelduv ja toimub Kõrge sisemine kaalutletud otsuste alusel motivatsioon Meeldiv töökogemus Meeldiv tööülesanne Kõrgetasemeline töösooritus Tööülesannete tähtsus
Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejär...
o Keeles on ainult idee ja kõla tasandid. (VMS) o Saussure semioloogia (teadus märkidest). o Levi-Strauss o Marksisim Marxi loogika on strukturalistlik. (marxi loogika: mistahes ka ei toimuks inimese maailmas, saame selle varjust leida tootlike jõude, tootlmis suhteid jne, mis tahes ka ei toimuks, selle varjus on struktulistlik loogika). o Freud psüühilised häired, pinged. Freud avastas samuti selle kõige varjus struktuuri, mille skeem on inimpsüühika (Mina [ego], ülimina [superego], miski [id]). Ta uuris ka iga üksiku inimese juures seda, milline on üleüldine inim struktuur, o Geoloogia pmst kivimeid uurides me saame aru miks loodus me ümber on sellise kuju võtnud, miks on jõed, mäed seal jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
