Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Põhiseaduse paragrahvi 26 sõnastamisel on selgeks eeskujuks olnud EIÕK art 8. EIÕK art 8 esimese lõike kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust. Isikliku ja perekonnaelu, samuti korteripuutumatuse, kirjavahetuse saladuse, au ja reputatsiooni kaitse, on sätestatud ka kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 17. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on perekonna- ja eraelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine ette nähtud art-s 7. Isikuandmete kaitsele on põhiõiguste hartas pühendatud eraldi artikkel 8. Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on isikuandmete kaitse
nimetama utoopiliseks sotsialismiks. KONFLIKT PAAVSTIVÖIMUGA Henry VIII valitsemisaja esimesel poolel kehastas Inglismaal kirikuvöimu Yorki peapiiskop ja paavsti legaat Thomas Wolsey, kes oli ka riigi lordkantsleri ametis. Seega oli Inglismaal kas kuningat. Katolikule kirikule kuulusid suured maavaldused, peale selle pidi riik Rooma paavstile makse maksma. Konflikti kuninga ja katoliku kiriku vahel vallandas Henry VIII soov korraldada ümber oma perekonnaelu. Ta soovis oma naisest Katariinast lahutada, sest too oli mehest vanem ningei suutnud talle poega sünnitada. Kuningas soovis peale lahutist, kui see oleks vöimalik olnud, abielluda öuedaam Anne Boleyniga, kuid katoliku kiriku eeskirjad ei luba seda. Seega soovis kuningas lahku lüüa Inglismaa Roomast. 1529 kutus ta kokku parlamenti ning hakkas teastama läbi seadusandlike aktide reformatsiooni. ROFORMATSIOON Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvöimu käsitlev supermaatiaakt
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDZ turismiosakond Agni Liiva EESTI PULMA TRADITSIOONID Uurimustöö nr 1 Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2009 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................3 PULMASÜMBOOLIKA......................................................................................... 4 PULMATRADITSIOONID.....................................................................................7 RIIETUS JA AKSESSUAARID LÄBI AEGADE..................................................9 PULMA AASTAPÄEVAD................................................................................ 11 PULMAMÄNGUD...................................................................................
igapäevane toitumine on muutunud tasakaalustatuks. Kaal on vähenenud 10 kg ja vööümbermõõt vähenenud 10 cm; KMI 24.82. Patsient on võtnud soovitusi kuulda ning muutused toitumise ja kehakaalu juures on toimunud eesmärgipäraselt. 17 3.5. Perekonna ebatõhus tervisejuhtimine Viiendaks diagnoosiks on perekonna ebatõhus tervisejuhtimine haiguse ja selle järelmi ravireziimi ning perekonnaelu ühitamine, mis ei ole piisav konkreetsete tervise-eesmärkide saavutamiseks ,mis on seotud järgnevate teguritega: ravireziimi keerukus; otsustuskonflikt, ning mida tõendavad järgnevad tegurid: pereliikme haigussümptomite süvenemine; vähesem tähelepanu pööramine haigusele; raskused ettekirjutatud ravireziimi järgimisega; suutmatus vähendada riskitegureid; tervise-eesmärkidega sobimatud perekondlikud tegevused (Herdman ja Kamitsuru 2014).
Ajakirjanduse- ja kommunikatsiooniinstituut AÜ I kursus Kultuurilugu Ülevaade EESTI EUGEENIKA SELTSIST Merike Kungla Juhendaja: Krista Aru Tartu Ülikool 2013 2 SISSEJUHATUS Eesti Eugeenika Seltsi kohta on andnud vast kõige põhjalikuma ülevaate meditsiiniajaloolane Ken Kalling ning tema tööd on saadaval ka internetis. Seltsi tegevusest ja eugeenikast Eestis on kirjutanud uuemal ajal ka Luup, Horisont, Wikipedia ning seoses suguvõsa- ja koduloouuriga Kalle Kesküla. Just internetis leiduvate materjalide põhjal on see ülevaade seltsi tegevusest ja mõjust II Maailmasõja eelses Eesti Vabariigis ka koostatud. Vähemal määral on olude sunnil k...
toetamisest keelduda, kui kuninga poliitika neile ei meeldinud. Hakkasid kujunema esinduskogud, kuhu inimesed said tänu tiitlile või ametikohale. Tänu ametikohale said kõrgemad vaimulikud. Nendes maades, kus säilis talupoegade vabadus, olid ka nemad esindatud, nt. Rootsis. 2.2 Katoliku kirik ja paavsti võim kõrg-keskajal Paavst Gregorius VII reformid · Vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt · Vähendada vaimulike ilmalike huve, keelates neil perekonnaelu · Distsipliini tugevdamine · Jumalateenistuse tähtsuse tõstmine Kirikukogu otsustas 11ndal saj. , et edaspidi valivad paavsti Rooma peapiiskopkonna kardinalid. 3.9 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Hiliskeskajal hakkas kirikumõju vähenema. 1305a valiti paavstiks prantsllane Clemens V.Kuna Itaalias valitses segadus, otsustas paavst jääda Prantsusmaale Avigon'i. Ta hakkas kardinalideks nimetama ainult prantslasi ja seetõttu valiti järgmiseks paavstiks samuti prantslane
- Vägivald ja mõrv: agressiivne käitumine on suureks riskiks paranoiliste ja düssotsiaalsete isiksuste seas; - Vangistus: tõsiste kuritööde toimepanemise risk on düssotsiaalsel isiksusel. See seisund on vangide seas harilik. Riskigruppi kuuluvad inimesed, kelle, lapsepõlves esines sõnalist, füüsilist või seksuaalset ahistamist; perekonnas on esinenud skisofreeniat; perekonnas on esinenud isiksushäireid; lapsepõlves on juhtunud õnnetus, mille tagajärjeks peavigastus; perekonnaelu on ebastabiilne (CNN 21.04.2007). 3 DIAGNOSTILISED KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID Üha lahknevamad teooriad ja koolkonnad, üha kogunev kliiniliste kirjelduste hulk ja süvenevad segadused klassifikatsioonides viisid vajadusele info kuidagi korrastada ja ühtse statistika ning erialase suhtlemise tarvis kõigile ühtmoodi arusaadavasse keelde viia (Allik etc 2003: 116)
Instrumentaalne teadmine Professionaalne (teooriad) Rakenduslik (pragmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (arutelu) arendus) 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad ( perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin , siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid” => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist - näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest
“Kuningas Oidipus”, Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel. Mis “Kuningas Oidipuse” kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklesepoolsest töötlusest? Müüt pärimuslik sakraalne anonüümse autorsusega lugu, millel on arhetüüpne või universaalne tähendus ja mida jutustatakse teatavas kogukonnas ning mis on sageli seotud rituaaliga; jutustab üliinimlike olendite, nagu jumalate, pooljumalate, kangelaste, vaimude või tontide tegudest, on asetatud väljapoole ajaloolist aega ürgsesse mineviku või eshatoloogilisse tulevikuaega . Tragöödia teemadeks on õiglus, jumalad, saatus. Tragöödia olemus või tuum: inimese kannatused. Tragöödia tooraineks on müüdid Ei ole võimalik otse kõrvutada Sophoklese tragöödiat ja Oidipuse müüti, sest tragöödia on ise üks müüdi osa ning teisalt müüt ei esine mingil fikseeritud...
Kaitseala jaguneb omakorda esemeliseks ja isikuliseks kaitsealaks. Põhiõiguste kaitseala tähistab seda, milliseid hüvesid mingi põhiõigus kaitseb. Õigusnormi kaitseala määrab kindlaks selle kaitse eseme (esemeline kaitseala) ja õigustatud subjekti (isikuline kaitseala). esemeline - põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund isikuline - osik, keda põhiõigus kaitseb, põhiõiguste kandja Iga põhiõigus kaitseb vaid teatud isikuid, nt õigus elule on igal inimesel, õigus perekonnaelu puutumatusele on ainult perekonnaliikmetel. 16. Legitiimne eesmärk põhiõiguste piiramiseks Materiaalses plaanis peab riivel olema legitiimne eesmärk ja riive peab olema proportsionaalne. ,,Materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Põhiõiguse piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND Maarika Tungal NT 31 ÜHISKONNAS VALITSEVAD STEREOTÜÜBID MÕJUTAMAS NOORTEVAHELISI SEKSUAALSUHTEID Kursusetöö Konsultant: Luule Press TALLINN 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 Noorte seksuaalsuhtlus ja ühiskonna stereotüüpide omavaheline side .............................6 Soo-ja sugupoolesüsteem.......................................................................................... 6 Ühiskonna väärtused ja normid seksuaalelus.............................................................9 Ühiskonna antiseksuaalsed stereotüübid ...............................................
on Napoleoni austaja. Napoleoni elu nõnda legendaarne. Bonapartism on piiritu auahnud ja tohutu uhkus. 1805. Ja 1807. Aasta sõjakäigud Euroopasse saavad läbi, siis pöördub tagasi oma mõisa, siis juhtub tema elus isiklik tragöödia, saab sõjaväljal haavata, näeb Napoleoni, pettub temas. Jõuab koju tollel momendil, kui tema naine suri, sünnitades poja. Bolkonski jääb üsa noorest peast leseks. Pettunud sõjaväelises karjääris, isiklik perekonnaelu momendil väga õnnetu ja on nagu oma eluga puntras. Tuleb Andrei ja Natasa esimene kohtumine, mis väga lüüriline ja romantiline. Vbolkonski sõidab Rostovide maamõisa, mignine äriasi ajada. Tolstoi on romaanikirjanik, tal on pikad tegelased, samamoodi kirjeldab seda, kuidas Bolkonski sõidab sinna maamõisa. Aprilli lõpp, mai algus. Kõik on just kui juba lehte ja õide puhkemas, ainult üks vana tamm, millest Bolkonski sõidab mööda, on üleni raagus. Sõidab raagus puus kõige muu
tõttu ja millal hilisemas Euroopas? 12. tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid, Justinianuse koodeks. 12 tahvli seadus- vanim Rooma õiguse kirjapanek aastaist451-450 eKr. Kaheteistkümnel elevandiluust (antiikajaloolase Liviuse andmel pronksist) tahvlil Roomas väljapandud seadus, mille koostasid patriitsidest deetsemvirid lihtrahva ehk pleebsi nõudmisel. Tahvlid ei hõlmanud kõiki õiguse alaliike, vaid peamiselt perekonnaelu ja eraõigusega seotud sätteid. Tänaseks järelejäänudseis on taastatud antiikaegsete autorite fragmentaarsete kirjapanekute alustel. Järgnevad põlved pidasid seda kogu avaliku ja eraõiguse allikaks (Liviuse hinnang 1. saj pKr) ja õiglase seaduse lõppeesmärgiks (Tacitus 1.saj pKr). Kaheteistkümne tahvli seadustes käsitletud teemad: I-II tahvel kohtukohustus ja -menetlus; III tahvel otsuste täideviimine (korratu) võlgniku vastu; IV tahvel isavõimu reguleerimine;
suurendamine vaid sotsiaalne ja sugude vaheline võrdsus ja perede heaolu (Skandinaavia maad) 3. Inglismaa ja Iirima, kus riik toetab suhteliselt tagasihoidlikult lastega peresid ning piirdub vaid nendega, kellel on kõige suurem puudus Eesti on liikumas esimesest rühmast teise. Riikide perepoliitika eesmärgid: 1) Perekondade rahaline toetamine erinvate hüvitiste ja toetuste kaudu; 2) Töö- ja pereelu ühildamise toetamine; 3) Teenuste osutamine; 4) Perekonnaelu tugevdamine; 5) Naiste ja laste õiguste kaitse; 6) Sündimuste soodustamine. Perepoliitika meetmed: Otsene majanduslik toetus peredele Peredele suunatud teenuste arendamine (tervishoid, lapsehoid) Sihtotstarbeliste vahendite eraldamine peredele lisateenuste kasutamiseks (tugirühmad, turvakodud) Mitte sekkuma põhimõttel, et ühiskond peab ise reguleerima Eesti perepoliitika iseloomustus
alla kuulub inimkaubanduse keeld. Käesoleval ajal on inimkaubandus üks enam tunnustatud orjuse vorm, mille vastu võitlevad eriti laiaulatuslikult Euroopa Liidu liikmesriigid. EL Põhiõiguste Harta, 2000 II jaotis vabadused. Jaotises tagatakse Euroopa Liidu õigusruumis tunnustatud vabadused: õigus vabadusele ja turvalisusele (artikkel II 66), era ja perekonnaelu austamine (artikkel II 67), isikuandmete kaitse (artikkel II 68), õigus abielluda ja õigus luua perekond (artikkel II 69), mõtte, südametunnistuse ja usuvabadus (artikkel II 70), sõna ja teabevabadus (artikkel II 71), kogunemis ja ühinemisvabadus (artikkel II 72), kunsti ja teaduse vabadus (artikkel II 73), õigus haridusele (artikkel II 74), kutsevabadus ja õigus teha tööd (artikkel II 75), ettevõtlusvabadus (artikkel II 76),
- Suuresti põhineb oletustest, kuna konkreetset matrjali napib. Kirjalikud allikad on väga lokaalsed. (näiteks maksuloendused) - Linnad on paremini dokumenteeritud - Keskmiseks pere suuruseks peetakse 5e inimest - Abielu on poliitline tehing suguvõsade vahel, tütar kui kapital - Abieluväliste laste ellujäämisvõimalused olid väiksemad, need ei olnud õiguslikud - Keskajalõpul hakkas rahvaarv kasvama, kuna: Majandustegurite paranemine Perekonnaelu suhtumise muutus Nälg oli igapäevane kartus, kuna transport ei võimaldanus vilja kiirelt ja suurtes kogustes toimetada. Vili andis 80% kalorinormidest, kui vilja hind tõusis, oli nälg majas Näljas söödi ka inimesi, juurikaid, laipasid jne Viljasaak sõltus kliimast. Kliima muutus soojemaks ja niiskemaks, võrreldes Vanaajaga. Hiliskeskajal muutus ilm põlluharimiseks ebasoodsamaks, külmemaks.
• Teaduse põhikomponendid: • Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi)...
sekeldustesse, mis lõpeb sellega, et Ally politseinikust isa Tyleri arreteerib. Kättemaksuks selle eest räägib Aidan Tylerile augu pähe, et see Ally südame murraks. Aidan avastab ühel hommikul, et Ally käib New Yorgi Ülikoolis. Vastutahtmist on Tyler lõpuks nõus Allyga kohtuma. Mitte kellegi üllatuseks noored aga armuvad ja alguse saab romanss, mis peab üle elama Ally isa vastuseisu ning Tyleri keeruka perekonnaelu. Samal ajal on Tylerile oluliseks ka tema väike õde. Õde Caroline on oma vanuse kohta juba lootustandev kunstnik. Juba on tal avada ka oma kunstinäitus, kuhu ta ootab kõiki talle kalleid inimesi. Seal hulgas ka enda ärimehest isa ning vend Tylerit. Kahjuks ei lähe kõik nii nagu väike kunstnik on lootnud. Caroline'i isa ja Tyler lähevad riidu selle pärast, et isa unustas oma töö pärast ära lapse näituse avamise. Kui Tyleril pole selle vastu midagi, et ta isast ja tema
isikul ka õigus oma kohustusi mitte täitvat riiki korrale kutsuda. KODANIKE ÕIGUSED Õigus eluruumile, millesse tungimine (ka saastamise kaudu) on inimõiguste rikkumine, Õigus elule. Kaasajal vaevalt üheski Euroopa rigis võimalik otseselt elu ohustav keskkonnategevus. Õigus oma omandit segamatult kasutada. Raekndub enamasti siis, kui keskkonnamõju omandile mõjutab oluliselt selle turuväärtust, esteetilised jm rikkumised siia alla ei lähe. Era- ja perekonnaelu puutumatus võimaldab rohkem siduda keskkonnakaitsega (nt müra segab eraelu). Õigus tervise kaitsele. Õigus olla vaba tervise riivetest ja õiguse rervise aluseks olevatele põhilistele tingimustele. Riigi kohustused: - hoiduda tervise kahjustamisest - kaitsta tervise kahjustamise eest kolmandate isikute poolt rakendada positiivseid meetmeid inimese tervise kaitseks. KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Omand: - ainuomand - ühine omand - kaasomand - ühisomand Piiratud asjaõigused: · Servituudid · Reaalkoormatised · Hoonestusõigus · Ostueesõigus · Pandiõigus 54. Perekonnaõiguse põhimõtted. Perekonnaõiguse all mõistetakse eeskätt nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad abielu ja põlvnemissuhteid Perekonnaõiguse allikad Perekond ja perekonnaelu 55. Sugulased, hõimlased. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased Ülenejad ja alanejad sugulased Külgjoones sugulased Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted need ei ole veresuguluse suhted 56. Abielu, abikaasad. Tänapäeva euroopalikus kultuuritraditsioonis mõistetakse abieluna mehe ja naise
kehva tervisega ja kipuvad varem või hiljem surema...). Niisiis on 20. sajand periood, mil haigus sai (jälle) peaasjalikult bioloogilisest fenomenist (tagasi) sotsiaalseks ("tagasi" seepärast, et kunagi, mil veel haigustekitajate ja ravi loodusteaduslikud meetodid tundmata olid, ta ju seda sisuliselt oli...). Haiguse-tervise mõiste on endasse haaramas valdkondi, nagu sissetulekud, eluviisid, toitumisharjumused, hobid, kutse või amet, haridus, perekonnaelu jms. Ollakse jõutud olukorda, kus enam ei piisa haiglatest, kus tegeletakse tagajärgedega. Tervishoiust on saanud tööstus. Arsti autonoomsuse asemele on tulnud anonüümsus. Arstkonna autonoomsus (ja kollegiaalsus) on seega järjest enam asendunud kõnesoleva kutse tihedate sidemete loomisega riigiga meedikud vajavad riigi raha jne, poliitikud aga põhjendavad oma tegemisi sageli tervishoiu jm sääraste vajadustega. Riigi kontroll kodanike tervise üle on
solvunud ja elab seda raskelt üle. 2) Ühe L. Tolstoi teose analüüs ,,Anna Karenina". Kui lõpetab sõja ja rahu, mis on ajalooline ja tagasivaatav teos, siis järgmisena tahab kirjutada kaasaajast. 1873-1877 kirjutas seda. Sügav veendumus oli see, et inimese õnne aluseks on perekond ja lapsed. Anna ei tohtinud õnnelikuks saada, sest jättis maha oma mehe ja lapse, seega ta pidigi surema. Mingil moel sellise teema perekonnaelu probleemide juurde pöördumist võis aimata juba ,,Sõjas ja rahus." Tolstoi on neil aegadel veendumusel, et igasuguse kõlbelise ühiskonna aluseks on tugev perekond. Üsna tihti on nii, et kui kirjanikud kirjutavad väga pikka aega väga pikka teost, siis selline pikk tööprotsess väsitab, kuna samad probleemid väsitavad. Teema on abielu purunemise lugu. Ütleb ka, et iga õnnetu perekond on õnnetu omamoodi. Teine mõte on see, et kõik abielud sõlmitakse taevas
1054. aastal heidsid mõlemate kirikute juhid üksteist kirikutest välja. Bütsantsi õigeusk ja Lääne-Euroopa katoliiklus jaotas kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. Kirik hakkas suure ilmaliku võimu sekkumise tõttu alla käima 9.-10. saj ja kirik sees tekkis uuendusliikumine, eesmärk oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ja vähendada vaimulike ilmalikke huve. Keelates Vaimulike- kohtade raha eest müügi ja vaimulike perekonnaelu. Taotleti distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Reformid pidid hõlmama kogu kirikut. Taheti tugevdada paavsti ilmalikku võimu Itaalias ja kehtestada paavsti ülevõimu kreekakatoliku kiriku üle. Oli vaja ka sätestada täpne paavsti valmise kord. Paavstivõimu ja ilmaliõimu tülid peegeldusid selgemini investitülis. Nõuti, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende ametitunnuste jagamise õigusest
AS 9. ptk juurdepääsupiirangute 2 olulisemat printsiipi 1) piiranguid saab kehtestada ainult tähtajalistena 2) salastatud arhiivimaterjalide nimistud ja salastamise põhjus (seaduslik alus) peavad olema avalikud. Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Eraelulised isikuandmed on: 1) perekonnaelu üksikasju kirjeldavad andmed; 2) sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemist kirjeldavad andmed; 3) isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi kirjeldavad andmed; 4) isiku kohta maksustamisega kogutud teave, välja arvatud teave maksuvõlgnevuste kohta. Delikaatsed isikuandmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute
saj. pkr. Valdkonnad: 1. Kriminaalasjad 2. Omandiküsimused Mõned tänapäeva õigussüsteemid. 1. Mandri-Euroopa ÕS a) germaani ÕS P-Euroopa, detailne, b) romaani ÕS L-Euroopa, detailne, koodeksid, Pani aluse Napoleon. 2. Anglosaksi ÕS a) Vandekohus b) Põhiseadus puudub c) Pretsedendikohus suur mõju õigussüsteemile. 3. Islami ÕS a) väga tihe seos koraaniga. b) Perekonnaelu on väga detailselt reguleeritud. c) Arhailised karisutsed d) Islami õigus pole seotud territooriumiga e) Islami õigus jagab kõik teod viide liiki: a) keelatud b) mitte soovitatavad c) ükskõikseks jätvad d) soovitatavad e) Kohustuslikud. 4. Nõukogude ÕS. a) ei tehtud vahet era ja avaliku õiguse vahel. b) Kohtunikud määrati ametisse tähtajaliselt (5a)
Koori osatähtsus oli vana-atika komöödias suur ja süzee enamasti fantastilist laadi. Olulisel kohal oli peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor soovis kooriliikmetel öelda lasta). Krates, Eupolis, Aristophanes (,,Konnad", ,,Linnud" ja ,,Pilved"). Uus-atika komöödias domineeris olustikuline laad, uue komöödia aineks oli argelu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine (tüdruku võrgutamine, meheleminekumured, kakskikute segiminek). Koori roll hakkas vähenema, esines ainult vaheaegadel ja ei ole seotud komöödia faabulaga. Tuntumad autorid olid Menderos (,,Vahekohus", ,,Samoslanna" ja ,,Kilbikomöödia"). 39. Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? Võeti üle levinumad teemad. Põhizanrideks olid tragöödia ja komöödia. Vanakreeka
Kogudus, Agape Eesti ja Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Babtistide Koguduste Liidu Antsla EKB Kogudus, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium avaldasid toetust perekonnale kui püsiväärtusele ja soovisid traditsioonilise peremudeli juurde jäämist. Viitasid samuti põhiseadusele ning leiavad, et perekonnaelu kaitse samasoolistele paaridele ei laiene. Viidatakse erisooliste mitteabielulise kooselu partnerite võimalusele sõlmida seltsingulepinguid ning rõhutatakse, et homoseksuaalsus mistahes vormis on patt, mida ei saa õigustada ega õiguslikult aktsepteerida. Neutraalseid seisukohti hoidvad asutused: Eesti Lastevanemate Liit ei näe perekondade jätkusuutlikkust silmas pidades otsest vajadust
tõttu, et ta isa oli nuhk (Kristi arvas et nuhk on tunneteta olend, madalam kui vihmauss). Vesi on külm, veidi aja pärast alles leitakse laip. Vahepeal oli Mari Vargamäel raskelt haigeks jäänud ja Indrek põgeneb linnast, kaasas rohi emale. Mari on aga haigusest täiesti kurnatud ja tervenemist ei usu enam keegi. Ema tungival palvel annab Indrek talle üledoosi valuvaigistit. Neljas osa Neljas osa käsitleb Indreku perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist, 1920- ndate majanduskriisi aegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi (natuke tuttav tegelane eelmisest osast, kodanlane) tütar, peen seltskonnapreili, kellele moega kaasaskäimine ja enda vormishoidmine tähendab kõike. Karini nimel on maja, tema on see kes liigub seltskonnas pärast seda kui Indrek enam ei viitsi nende mandunud inimestega seal jamada (Tammsaare kritiseerib
Suurim hoop Andresele on kõnelus noore Andresega, teda kroonu rongi peale saates - tuli välja et nii kindlaks peetud Andrese Vargamäele tagasi ja peremeheks tulemine on hoopis kahtluse all, noormees näeks heameelega maailma ja elaks oma elu võimalikult kaugel kodukoha soodest ja rabadest. Nii nagu lõppeks ka paremad ajad Vargamäel. Indrek tunneb seda kõige selgemini. Neljas osa Neljas osa käsitleb Indreku perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist, 1920-ndate majanduskriisi aegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi (natuke tuttav tegelane eelmisest osast, kodanlane) tütar, peen seltskonnapreili, kellele moega kaasaskäimine ja enda vormishoidmine tähendab kõike. Karini nimel on maja, tema on see kes liigub seltskonnas pärast seda kui Indrek enam ei viitsi nende mandunud inimestega seal jamada (Tammsaare kritiseerib tugevalt tollase kodanluse eluviisi ja
India Rahvavabariik pärast II maailmasõda Sissejuhatus Rahvaarvult teine riik maailmas saavutas iseseisvuse 1947. aastal. India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk- ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne-Ghatid, idaserval aga Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. Maavarasid on palju (kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, mangaan, boksiit, vilgukivi, värviliste metallide maagid, kuld, teemandid). Areneva ja kaasaegseks muutuv...
tall oli täis hobuseid, ta lasi endale korraldada kalleid vaatemänge ning suure filmikunstiarmastajana ehitati talle isiklik kino. Mussolini oli ka suur loomaarmastaja, mistõttu ta kodune loomakollektsiooni andis peaaegu loomaaia mõõdu välja tal oli nii gaselle, hulgaliselt kasse ning ka kotkas, tiiger, puuma, kotkas ja hirv. 5 Hibbert, 1997, lk 53 7 Mussolini perekonnaelu oli õnnelik, kuigi ta enda naisega pidevalt koos ei elanud, sest too ei soovinud avalikkuse tähelepanu. Lisaks tütar Eddale oli neil ka kolm poega: Vittorio, Bruno ja Romano. Rachele pidas Mussolinit parimaks isaks ja heaks abikaasaks, olenemata sellest, et oli tema arvukatest armukestest teadlik. Oma elu lõpul, kui Mussolini hakkas enda langust ette aimama, tegi ta kõik endast oleneva, et tema perekond Itaaliast ilma probleemida põgeneda suudaks.
muutunud. Tartu Ülikooli doktorandi Kairi Kasearu tehtud analüüsis vaadeldakse eestimaalaste hoiakuid eluaegse abielu, laste kui eneseteostuse allika, lahutamise ja muude perega seotud küsimustes 2009. aasta alguses. Viimase kahekümne aasta jooksul on üldine perekonna tähtsus jäänud Eestis suhteliselt muutumatuks, samas on konkreetsed perekonnaga seonduvad hoiakud muutunud ja seda just nooremate inimeste seas. Muutunud on ka perekonna tähendus ja perekonnaelu reguleerivad normid. Uuring kinnitab, et eestimaalaste hoiakud pereelu puudutavates küsimustes erinevad rahvuse lõikes. Samuti on põlvkondade nägemused perekonnaelust erinevad. 2009. aasta alguses usuvad eestimaalased, et abielu tähendab eluaegset pühendumist, kuid on pragmaatilised lahutamise osas. 66% eestimaalastest on nõus, et abielu tuleks sõlmida kogu eluks. Samas leiab 71% vastanutest, et on õige, kui õnnetus abielus olevad inimesed abielu lahutavad, isegi kui neil on lapsed
üsnagi suurt seksuaalset vabadust, naiselt aga nõuti monograamiat ja ranget abielutruudust * Minoilisel Kreetal domineeris naine- Neid kujutati meestest sagedamini ja enamasti olid just nemad seatud kompositsioonis kesksele kohale. Kreeta ühiskonda võisid valitseda naised(Naise ühiskondlik positsioon oli märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides). 3.Leida sümpoosioni, spordi, aristokraatliku perekonnaelu ja homoseksuaalse armastuse vahelisi seoseid. Kõikides alades domineerivad mehed ning Kreeka ühiskonnas ju naistel erilisi õigusi polnud. Kreeka aristokraatide elus- sümpoosion ja sport kulges eeskatt oma sookaaslase seltsis. See lõi soodsa pinnase tugevaks meestevaheliseks sümpaatiaks, millest arenes pederastia. Pederastia esines ka perekonnaelus- mees võis rikkuda abielu noore poisiga. 17.Peatükk. Usk 1
üsnagi suurt seksuaalset vabadust, naiselt aga nõuti monograamiat ja ranget abielutruudust * Minoilisel Kreetal domineeris naine- Neid kujutati meestest sagedamini ja enamasti olid just nemad seatud kompositsioonis kesksele kohale. Kreeta ühiskonda võisid valitseda naised(Naise ühiskondlik positsioon oli märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides). 3.Leida sümpoosioni, spordi, aristokraatliku perekonnaelu ja homoseksuaalse armastuse vahelisi seoseid. Kõikides alades domineerivad mehed ning Kreeka ühiskonnas ju naistel erilisi õigusi polnud. Kreeka aristokraatide elus- sümpoosion ja sport kulges eeskatt oma sookaaslase seltsis. See lõi soodsa pinnase tugevaks meestevaheliseks sümpaatiaks, millest arenes pederastia. Pederastia esines ka perekonnaelus- mees võis rikkuda abielu noore poisiga. 17.Peatükk. Usk 1
õigupoolest peaksin kirjutama? Kaastudengid on olulise töö juba ära teinud ning mõnel eelmisel loengul on seaduseelnõu nõrkadest kohtadest ka arutletud. Põhimõtteliselt võin neid vaid korrata ka mina arvan, et seaduse rakendussätted on nõrgad ning paljudes punktides võib esineda mitmetimõistetavust. Eelnõu tegeleb eelkõige diskrimineerimisjuhtude kaotamisega ühiskondlikus elus, eriti mis puudutab erinevast soost töötajate võrdeid õigusi. Perekonnaelu jäetakse rahule ning sealsed võimalikud stereotüüpsed soorollid võrdõiguslikkuse seaduse eelnõud otseselt ei huvita. Ilmselt on see ka mõistlik mitmel põhjusel teeks see seaduse vastuvõtmise kindlasti komplitseeritumaks vastuseisu tõttu ühiskonnas; samuti tundub praeguse riigikorralduse üheks juhtmõtteks olevat võimalikult vähene sekkumine indiviidide eraellu, s.h. pereellu. Vast on võrdõiguslikkuse seaduse
Ainetöö eesmärgiks oli välja selgitada millise sihiga eksperimenteerib Dostojevski inimhingega. Vastuseks leian, et Dostojevski otsib elusaladust ja see peitub tema arvates inimestes. Kirjanikuna on Dostojevski suur mõtleja ja filosoof, tormav ja jõuline. Ta kannab teenitult vaimusangari nime maailma teiste suurmeeste hulgas. Ta teosed on kõik samalaadsed: palju tegelasi, keerukas faabula, enamasti linnamiljöö. Dostojevski armastusevahekorrad pole kaunid, perekonnaelu pole ilus, ta kujutab inimesi siis, kui on juba purunenud nende elu tavalised alusssambad. Dostojevski meelest on inimesed niikaua kangelased, kuni nad on kahestunud, kuni nad on problemaatilised loomused. Dostojevski armastab oma tegelasi seni, kuni nad kannatavad, kuni nad elavad ta enese elu pingestatud ja kahestunud vorme, kuni nad on kaos, mis püüab muutuda saatuseks. Kasutatud kirjandus 1. Tiina Aunin, Lore Listra, Heli Mattisen, ,,Väike maailmakirjanike leksikon". Tallinn
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust. Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a 5. saj m.a.j. Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta, Kesk-Aasiani ja Indiani välja. Rooma vallutuste üerioodil levis kreeka-rooma kultuur Lääne-Euroopasse ja Briti saarele. Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis...
kaitstav nii kodus kui ka muudes kohtades, milles isiku personaalne ruum on õigushüvena määratletav ning isikul on õiguspärane ootus eeldada, et ta viibib olukorras, kus tema privaatsus on kaitstud. EÕK leiab, et eraelu kaitsega võib olla seotud ka isiku töökoht. *Sotsiaalne suhtlemine – osa isiku eraelust moodustav ka õigus segamatult valida suhtlusringi eri suhtlusviiside realiseerimiseks. Esmalt on isikul artikli 8 alusel õigus nõuda, et austataks tema perekonnaelu. *Kehaline enesemääratlusõigus – see on osa isiku vabadusest, mis seisneb isiku õiguses ise otsustada oma keha puutumatuse üle. See hõlmab nii õigust olla kaitstud kehaliste rünnete eest, õigust teha ise vabatahtlikke otsuseid seksuaalsete kontaktide osas, õigust teha otsuseid meditsiinilise iseloomuga sekkumiste osas, aga ka õigust teha ise muid oma kehalist autonoomiat puudutavaid otsuseid. *Keskkonnakaitse Millistel juhtudel on privaatsusõiguse riive õiguspärane? Lk 32
küsimustes kuni 20.sajandini ei saa läbi Kuidas saavutasid paavstid suurima võimu missuguseid reforme/muutusi selleks vaja oli, kellel paavstidest oli suurim võim kirik hakkas suure ilmaliku võimu sekkumise tõttu alla käima tekkis uuendusliikumine, eesmärk oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ja vähendada vaimulike ilmalikke huve keelati vaimulike kohtade raha eest müügi ja vaimulike perekonnaelu taotleti distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist muutuste eest järjekindel eestvõitleja oli Gregorius VII tema järgi Gregoriuse reformid reformid pidid hõlmama kogu krikut taheti tugevdada paavsti ilmalikku võimu Itaalias ja kehtestada paavsti ülevõimu kreekakatoliku kiriku üle sätestati täpne paavsti valmise kord siiamaani valisid vaimulikud ja rahvas
kinnitamine jäi formaalseks. Paljud vaimulikud olid abielus, perekond ja maavaldus nõudsid hoolt siis jäi neile vähe aega vaimulikuülesannete täitmiseks. Nii hakati sagedamini tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. Sellist pruuki nimetati simooniaks. GREGORIUSE REFORM Tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõjualt ning keelata ära simoonia ja perekonnaelu. Taheti distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse suurendamist. Kõigi nende muutuste eestvõtjaks oli paavst Gregorius 7, kelle järgi nimetati kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformid pidi hõlmama kogu kirikut alates paavstikuuriast ja lõpetades kogudustega. Eesmärk oli tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja paavsti ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreekakatoliku kiriku üle. Uuendati paavsti valimise korda: 11
Püha Hieronymus (V saj algus) õpetas kuidas kasvatada samaealisi lapsi, tuleb õhutada võistlema- kiu laps on laisk, ei tule temaga riielda, vaid otsida ergutamise võimalusi- tuleb 11 jälgida et laps ei tüdineks õppimast, sest siis tekib vastikus, mis võib jääda kogu eluks. Väga oluliseks peeti kloostris kasvatada poisse. Kasvatus oli karm, range ja askeetlik, kuid mitte julm ja askeetlik. Kasvatus sai võimalikuks väljaspool perekonnaelu (kasinuse nõue), isiklikku omandit (vaesuse nõue) ja isiklikku tahet ning isetegevust (kuulekuse nõue). Vaimuliku kasvatus vajas pikaaegset kindlat koolitust, lisaks aga ka teistsugust eluviisi. Vaimulikku kasvatasid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopkoolid. KRISTLANE. RÜÜTEL Rüütlikultuur oli isesugune nähtus sisu ja vormi ühtsus, sellest kujunes eriline elufilosoofia, eetika, traditsioonide, väärtushinnangute ning käitumisvormide kogum.
Koor olemas, fantastiline riietus. Suurmeister Aristophanes peamiseks pilkeobjektiks olid need, kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastu iga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Pooldas vanu traditsioone, pilkas traditsioonide kõigutajaid ja rahva moraali rikkujaid. ,,Ratsanikud", ,,Linnud", ,,Pilved"(Sokrates), ,,Konnad"(Euripides) Uusatikia komöödia: hellenistlikust ajajärgust III saj. Domineeriv olustikuline laad (argielu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine), stereotüüpsed karakterid (jäme sõdur, parasiit, kokk, armunud noormees), sterotüüpsed süzeed (kaksikute segiajamine, surnuks peetud sõdalase naasmine), piirduti pehme huumoriga, mõned farsistseenid. Koor esineb vaheaegadel, vaatuste vahel ja ei ole seotud komöödia faabulaga. Suurim meister Menandros ,,Pahurdaja", fragmendid ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud juuksepalmik" 22. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti?
- Võimalused sissetulek (nt maja, auto, vabaaja veetmine), töö aeg ja tingimused (tervis, kutsehaigused) - Sõbrad ja suhtlemine millised sõbrad, kuidas tekivad, kuidas vabal ajal suheldakse (nt tööstustööliste kogukonnad, kalurite kogukond jne) - Väärtused ja hoiakud solidaarsus, kohusetunne, vastutus. Karjäärivõimalused, töökoha stabiilsus - Perekonnaelu sissetulek ja vabaaeg, milline on iga täiskasvanud perekonnaliikme roll - Vabaaja tegevused kui palju aega ja jõudu töö võtab, kui palju tehakse ületunde, kas töö on öösel või päeval, vahetustega. Kui palju jääb sissetulekutest alles vaba aja veetmiseks. 85. Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist? Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 10
Kriminoloogiaon teadmiste kogum õigusrikkumistest ja kuritegevusest kui sotsiaalsest nähtusest. See teadmiste kogum hõlmab oma raamides seaduste loomise, seaduserikkumiste ja seadusterikkumistele reageerimise protsesse” Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbiv...
tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor soovis kooriliikmetel öelda lasta. Krates, Pherekrates, Eupolis, Aristophanes - ,,Ahharnlased" a 425, ,,Ratsanikud" a 424, ,,Pilved" a 423 Uue komöödia all tuleb mõista Aristotelese kaasajal ilmunud nn. keskmist komöödiat, kus robustsed naljad asendusid vaoshoitumatega.Domineeris olustikuline laad, uue komöödia aineks oli argielu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine. Tüüpilised motiivid:tüdruku võrgutamine, lapse hülgamine või kaotamine ning taasleidmine, meheleminekumured, põgenemised, kaksikute segiminek, surnuks peetud kangelaste naasmine. Stereotüüpsed karakterid: jäme sõdur, parasiit, kokk, hetäär, armunud noormees, ihnus vanamehest isa, kaval petisest ori. Menandros ,,Pahurdaja", ,,Vahekohus" , ,,Äralõigatud juuksepalmik" 39. Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? 40
· Võimalused sissetulek (nt maja, auto, vabaaja veetmine), töö aeg ja tingimused (tervis, kutsehaigused) · Sõbrad ja suhtlemine millised sõbrad, kuidas tekivad, kuidas vabal ajal suheldakse (nt tööstustööliste kogukonnad, kalurite kogukond jne) · Väärtused ja hoiakud solidaarsus, kohusetunne, vastutus. Karjäärivõimalused, töökoha stabiilsus · Perekonnaelu sissetulek ja vabaaeg, milline on iga täiskasvanud perekonnaliikme roll · Vabaaja tegevused kui palju aega ja jõudu töö võtab, kui palju tehakse ületunde, kas töö on öösel või päeval, vahetustega. Kui palju jääb sissetulekutest alles vaba aja veetmiseks. 67. Tailorism, fordism (massitootmine-massiturg) Frederick Winslow Taylor ameerika juhtimiskonsultant: teaduslik tootmine uuris tootmisprotsessi, kus
vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus, Tsiviilkohtumenetluse seadustik,Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Rahvusvahelise eraõiguse seadus, Nimeseadus, Lastekaitseseadus, Kunstliku viljastamise ja embrüokaitseseadus, Alaealise mõjutusvahendite seadus, ÜRO lapse
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
