Eesti pulma traditsioonid (2)

TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDZ
turismiosakond
Agni Liiva
EESTI PULMA TRADITSIOONID
Uurimustöö nr 1
Juhendaja : Liina Käär
Pärnu 2009

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
PULMASÜMBOOLIKA 4
PULMATRADITSIOONID 7
RIIETUS JA AKSESSUAARID LÄBI AEGADE 9
PULMA – AASTAPÄEVAD 11
PULMAMÄNGUD 13
KOKKUVÕTE 14
VIIDATUD ALLIKAD 15

SISSEJUHATUS

Abiellumine on kõikide tütarlaste unistus juba väiksest lapsest peale. Samas on abiellumine praegu, kui ka tulevikus ja minevikus, keskseim sündmus elus. Kunagi oli abiellumine küla tähtsaim üritus, nüüd aga üks väga tähtis sündmus perekonna keskel. Pulmade jaoks peeti suuri pidustusi, mis olid kommeterohked ja kestsid mitmeid päevi. Mõnes kohas isegi kuni seitse päeva ( Kihnus ). Kuigi tänapäeval peavad pulmad vastu üks, erand juhul kaks päeva. Pulmapäev on pidulikkuse ja pühalikkuse tõttu inimese elu tähtsaim sündmus. Pulmade puhul on palju planeerimist, mille käigus on erinevate traditsioonide järgimist. Selles uurimustöös autor uuribki erinevaid pulma traditsioone. Erilist tähelepanu pöörab autor Eesti pulma traditsioonidele. Uurimustöö eesmärgiks ongi erinevate pulmatraditsioonide leidmine Eestis vanasti ja praegu. Samas toob autor välja ka pulma- aastapäevade tähendused, milline on mis pulma- aastapäeva tähis ja mida tuleb pidulistele kinkida ? Ja milliseid mänge on sobilik mängida pulmades !

PULMASÜMBOOLIKA

Iga inimese jaoks on pulmade kohta erinev arvamus. Mõned arvavad , et pulmad peavad olema sellised, nagu televiisoris ameerika filmides näidatakse, mõned tahavad, et nende pulmad oleksid vanade tavade järgi ja mõned arvavad, et tema pulm peab olema nii nagu nende vanematel, sõpradel või tuttavate. Kuid mis on see, mis on iga pulma kõige tähtsamad sümbolid, mis peab olema pulmades kindlasti, ilma milleta ei saaks pulmad toimuda? Erinevates riikides on erinevad pulmakombed . Sest ega kommete ja traditsioonideta ei oskaks ju pulmi ette kujutadagi. Mõned kombed on küll kadunud aga on ka neid, mis on säilinud.
Järgnevalt tookski välja mõned erinevate riikide pulmakombed:

• Armeenia – pulmapäeval lastakse lendu õnne ja armastust sümboliseerivad valged tuvid. Pruut riietub punasesse siide ja võib kanda sulgedega kaetud papist tiibu oma peakaunistuses. Pulmakülalised võivad visata tema suunas münte.
  
• Soome – Pruudid kannavad kuldkrooni. Pulmapeol tantsib pruut kinni seotud silmadega vallaliste tüdrukute ringi keskel ja asetab neist ühele krooni pähe.
  
• Venemaa – Noorpaarile pakutakse erilist pulmaleiba, mis on kaunistatud igavikku ja kahe perekonna ühinemist sümboliseerivate motiividega. Traditsiooniks on, et kes suurema tüki hammustab või murrab, sellest saab perekonnapea. Vene õigeusu tseremoonia ajal pruutpaar kroonitakse ning nad võistlevad, kes astub esimesena valgele vaibale. See, kes astub esimesena, saab püksid jalga.
  
• Indiaanlased – Navoho suguharus on traditsiooniline pruutkleit neljavärviline. Iga värv sümboliseerib ühte maailmakaart : must – põhi, sinine – lõuna, oranž – lääs ja valge – ida. Tseremoonia ajal on paari näod pööratud itta , sinnapoole kust tõuseb päike ja see sümboliseerib uue elu algust.
  
• Mehhiko – Pulmatseremoonia ajal mässitakse paari õlgade ümber lillepärg, et demonstreerida kahe inimese liitu ning kaitsta abielu. Mehhiko pulmakülalised kogunevad enne esimest tantsu pruutpaari ümber südamekujulisse ringi.
  
• USA – Pulmad on ameeriklaste jaoks rituaal . Ettevalmistusi hakatakse tegema juba aasta aja eest. Kindlad pulmatribuudid on valge pruutkleit, pruutneitsid, kolmekihiline tort ja kaunistatud pulmaauto. Üheks tuntud pulmakombeks on saanud, et pulmade lõpus võtab noor abielumees oma noorelt naiselt ära sukapaela ja viskab selle poissmeestele. See, kes selle kätte saab on järgmine naisevõtja. Kuna USAs elab väga palju erinevate maade rahvaid, siis tihtipeale lisanduvad ameerika traditsioonidele ka selle maa kombed, kust noorpaar või nende vanemad pärit on.
  
• Kreeka – Pulma aukülaliseks on peigmehe ristiisa . Tänapäeval on ta pulmas sageli ka isamees , kes aitab paari kroonida. „Magusa elu“ kindlustamiseks võib Kreeka pruut kanda pulmapäeval kinda sees suhkrutükki. Pruudil ja peigmehe sõbrad kannavad riideid , millel on kujutatud silm- et eemale peletada kurjad vaimud.
  
• Egiptus – Abieluettepaneku teeb pruudile peigmehe pere, mitte peigmees ise. Egiptuses on paljud abielud vanemate korraldatud. Enne pulmapidu toimub pulmamarss ehk zaffa, mis kujutab endast trummarite, kõhutantsijate ja leegitsevate mõõkade protsessiooni, millega teatatakse pulmapeo algust.
  
• Austria – Pruudiloor kaunistatakse mürdiga, mida peetakse elulilleks.
  
• Holland – Hollandi peredes toimusid pulmapeod tavaliselt enne laulatust ning pruut ja peigmees istusid roheliste taimede all troonil. Külalised astusid ükshaaval nende ette ja edastasid parimad soovid. Pulmapeol oli laud lookas. Muude toitude hulgas serveeriti spetsiaalset rooga „magus elu“ ja vürtsitatud veini „ pruudi pisarad„.
  
• India – Peigmehe vend valab paari üle õitelehtedega, et peletada eemale kurja. Kurjade vaimude eemale peletamiseks võidakse hoida pruutpaari peade kohal kookospähklit ning teha sellega nende ümber kolm ringi.
  
• Maroko – Nii nagu teistes moslemimaades, käib pruut viis päeva enne pulmi tseremoniaalses vannis siis maalitakse talle hennaga kätele ja jalgadele sõõrid ning teised naised kaunistavad ta kosmeetika ja juveelidega. Enne kodukolde valvuriks saamist teeb Maroko pruut majale kolm tiiru peale. (Eesti pulmaagentuur, Heinsaar , Vool 2004: 19-24)
  

Kuid pulmad eestlaste jaoks vanasti tähendasid suurejoonelisi korraldusi ja nende kestuse järgi võiks öelda, et tänapäeval ei ole pulmad pooltki nii huvitavad, kui vanasti. Vanasti ei olnud nii, et mees valib endale pruudi ja siis küsib tema vanemate või pruudi enda arvamust. Kui tüdruk meeldis, siis ta lihtsalt osteti või rööviti.Tavaõiguse järgi küll pidid vanemad olema nõus abieluga, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas suuremat tähtsust omandama noorte enda arvamus, et kas neile sobib kaasa, keda enda kõrvale tahetakse või mitte. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine külakiikudel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava.

PULMATRADITSIOONID

Vanasti peeti pulmi tavaliselt talvisel perioodil, viimaseks perioodiks peeti veebruari kuud, seda sellepärast, et talviti olid talud kõige jõukamad ja siis jätkus vara pulmade pidamiseks. Pulmade pikkus oli eri kohtades erineva pikkusega 3-7 päeva. Eesti pulmi nimetati ka laulupulmadeks, sest laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. ( Heinsaar 2004: 27)
Kõige esimene asi, mis pulmade eel tehti olid kosjad . Kosja mindi ainult kindla peale, sest kardeti külarahva pilkeid, naeru ja pahatahtlikku juttu . Kosjad on vormilise abielunõusoleku hankimine mõrsja vanematelt ja mõrsjalt endilt, laialdaselt tuntud komme . Eesti pärimuslikele kosjadele eelnes tavaliselt kuulamine , kuulamas käis vanem naine – sobitaja, kohati peiu ema, viies kaasa pudel viina. Nõusoleku märgiks seoti tühja pudeli külge vöö või kindad . Kuulmisele järgnesid kosjad nn teised viinad, kosja läks peigmees koos isamehega tavaliselt noore kuu teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul. Kosilastel oli kaasas kihlad ja kosjaviin, varasemal ajal õlu. Kosjas olles peigmees ei kõnelenud, seda tegi põhiliselt isamees. Kui kosjad õnnestusid pakuti kosilastele süüa, muuhulgas pidi kindlasti olema keedetud mune. Kosjad kaotasid oma tähtsuse 20. Saj alguses.(EE 5 1990: 76)
Kosjadele järgnes kihlus. Kihlus on maailmas laialdaselt tuntud abielueelleping. Varasemail aegadel on mitmel pool vanemad kihlanud lapsi. Euroopas sai kihlus keskajal kiriku abielutseremoniaali kohustuslikuks osaks. Tänapäevaks on see aga ametliku tähtsuse kaotanud. Eesti rahvapärimuses piirdus kihlus algselt kihlade (kingitused ja käsiraha, mida peig annab mõrsjale, kohati ka mõrsja omastele) vahetusega. Kiriku santsioneerituna sai kihlusest kosjadele järgnev laulatuseks üleandmine kirikuõpetaja juures, sellega seostuv eksam lugemises ja usuõpetuse tundmine ning väike pidu mõrsja kodus lähedaste ringis . 20 . saj-ni on kihladest säilinud ainult kihlasõrmus, mida kantakse vasaku käe neljandas sõrmes. (EE 4 1989: 489)
Kosjade ja pulmade vaheline aeg ei ole aga kindlaks määratud, kuid kõige väiksem ajavahemik on kolm nädalat, mida tingis kolmekordne mahalõikamine kirikus kolmel järjestikusel pühapäeval. Kosjade ja pulmade vahelist aega täitsid mitmesugused ettevalmistused. Erilist hoolt nõudis veimevaka valmistamine. (Teder 1973: 31-32) Tütarlastel hakkas pulmadeks valmistumine juba maast- madalast. Oli ju kombeks, et pruut andis kõigile pulmalistele kingitusi – veimeid. Enamasti olid nendeks kootud esemed, mida hakati valmistama lapsepõlves. Veimevakka valmistati: sukki, sokke, säärepaelu, vöösi, kindaid . Peale selle sisaldas vakk särke äiale, padjapüüre ja põlli ämmale. ( Peterson 2006: 52)
Tänapäeval on aga pulmade traditsionaalne osa aga vähenenud, sest igaüks korraldab pulmi nii, nagu oskab ja kuidas rahakott võimaldab. Samas peetakse pulmi tänapäeval enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt kestavad pulmad ühe päeva, harvemini kaks. Pulmakülalisteks on tavaliselt abiellujate sõbrad, töö- ja õpingukaaslased, sellpärast ei ole enam kahe sugukonna tegelikku ega teeseldud vastuolu, mis pulmade vältel kaoks. Vanade kommete kohaselt on säilinud vist ainult pulmarongile tõkke panemine , et viina norida ja pruut röövida või siis paluda pruutpaaril midagi teha. Tavaliselt olid need nii nimetatud pruutpaari testid, kus pruut peab kartuleid koorima või last mähkima. Aga peigmees näiteks puid lõhkuma. Eesti pulma juurde kuulub enesest mõistvalt vahuveini joomine pruutpaari terviseks pärast registreerumist või laulatust. Pulmarong sõidab tavapäraselt läbi noorpaari kohtumispaigast.
Kutsed pulma külalistele tuleks saata umbes kaks nädalat enne pulmi, et külalistel oleks aega sellele vastata. Samas suulist kutsumist ei kasutata, on ainult kirjalik kutse. Kutsele tuleb vastata kas suuliselt või kirjalikult. Vastamine aitavad täpsustada peo kohta tekkinud küsimustele. Kuigi kutsel peaks olema kirjas pulmapeo koht, aeg ja korraldus.
Pruudi neiupõlve nime „ärasaatmine“ võib toimuda erinevatel viisidel : saab nime uputada veekogu ääres või lasta raketiga, tuvidega või õhupalliga õhku. On ka selliseid juhtumeid, kus lastakse nimi pärjaga allavett, kaevatakse maa sisse, mille peale istutatakse puu ja ka mõnel juhul põletatakse nimi ära.
Kindlasti on suureks traditsiooniks juba aegade hämerusest tänapäevani pulma avatantsuna pruutpaaril tantsida pulmavalssi. Vanasti kuulus pruudi tantsitamine sigivusrituaalide hulka, kuid tänapäeval sümboliseerib pulmavalss pigem noorpaari sobivust ja kooskõla. Väidetakse, et tantsupõrandal sobimine näitab häid suhteid. Pulmavalssi tantsib pruutpaar üksi. Selle ajal võib taldriku või tassi põrandale visata – killud toovad ju õnne.
Kui pulmarongiga sõites läbiti koht, kus noorpaar kohtus, siis on veel väga oluliseks kohaks, kus kindlasti peab läbi käima kurepesa juurest. Kurg teaduspäraselt peaks lapsi tooma ja kurepesa all käiakse nn „tellimust sisse andmas“. Iva on selles, et valge pael tuleb siduda ümber posti ja võimalikult kõrgele, et „tellimus“ võetakse enne teiste omasid ja lapsi pidi tulema nii palju, kui mitu tiiru ümber posti on pael keritud.
Üks pulmade tähtsaim traditsioon on aga pruudi röövimine, mis tänapäevaks on saanud hoopis uue tähenduse. Praegu röövitakse pruut selleks, et nalja saaks, et peorahvas saaks natuke närvikõdi ja elevust ja et näha, mida teeb peig, et oma pruuti tagasi saada. Harvad on aga need juhtumid, kus pruudirööv korraldatakse eesmärgiga saada natukene vahelt kasu, nt 100 kr, mõni pudel, pool kuningriiki, esimese lapse ristimise õigus, vms. Pruudirööv peab olema lõbus, pruut peab mänguga kaasa minema, ka pruudivalvuritel ei tohi pruudil nö „käpp peal“ olla kogu aeg, et pruuti ei saaks ära röövida, sest kui nii juhtub, siis pole külalistel põnevust. Pruudirööv teebki pulma huvitavamaks ja sel ajal saab ka pulmavana hetkeks puhata , sest pulmalistel on tegevus – pruudi otsimine. (Eesti pulmaagentuur, Heinsaar, Vool 2004: 41-44)

RIIETUS JA AKSESSUAARID LÄBI AEGADE

Erinevatel aegade ja erinevates uskudes või riikides on erinevad tavad pulmariietusel ja aksessuaaridel. Abielusõrmus ja kihlasõrmus on ühed väheseid ehteid, mida kantakse aastakümneid (Meie Pere 2009). Abielusõrmuse eest peaks mees maksma. Kuid sõrmuseid valitakse ühiselt või peab peigmees arvestama pruudi soovi. Sõrmuse sisse graveeritakse pulmapäeva daatum , mehe sõrmusesse naise eesnimi ja naise sõrmusesse mehe eesnimi. Vanasti eestlastel oli sõrmus, vastupidiselt tänapäevaga, hõbedane Abielusõrmus pannakse vastupidiselt kihlasõrmusest parema käe neljandasse sõrme. Parema käe traditsioon on pärit Saksa kultuuriruumist, parem käsi on lepingutele allkirjutamise käsi ning selles käes sõrmuse kandmine on truuduse märk. Kuigi vasakus käes kantakse ka abielusõrmust. See käsi on südamele lähemal. Viimaste aastakümne jooksul on osa abielupaare otsustanud sõrmust kanda vasakus käes. See traditsioon on pärit Vana- Roomast ning tänapäeval on see levinud suuremas osas lääneriikides. (Suur perenaise käsiraamat, 2007: 277) Algselt sai tseremoonialt sõrmuse sõrme ainult naine - see sümboliseeris tema kuulumist mehele. Hiljem on levinud sõrmuste vastastikune sõrmepanek.
Ajast aega on püütud pruuti-peigmeest päevakohaselt ehtida. Tänapäeval peame üllatavaks, kui pruut rõivastub kärepunasesse või sünkmusta, kuid ometi on olnud aeg, kus just punane on pruudi soosituim värv. Samal ajal - nimelt keskajal - oli valge värv kasutusel vaid kõrgkihtide hulgas ja andis tunnistust ülimuslikust asendist, kuid ei liitunud pulmariietega. Pruudi värv nii aadlike kui ka alamrahva hulgas oli punane. Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest mõrsjad valgesse ja hõbedasse ning ilmselt sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. 19. sajandil seostati valget värvi neitsilikkuse ja süütusega. Valge riietuse võidukäik algas siiski alles 19. sajandi lõpupoole. Valget ei peetud mitte üksnes ilusaks värviks, vaid mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Valge oli ka rõõmu värv. Kui sõja-aastatel ja neile järgnenud kitsastes oludes nii mõnedki ennustasid piduliku valge kleidi ja sinna juurde kuuluvate ehete ajahõlma kadumist ning muuseumieksponaatideks muutumist, siis tänapäeval võime tõdeda vastupidist: valge kleit, loor või peaehted ja mitmesugused lisandid on muutunud pruudi riietuse lahutamatuks osaks. Loomulikult on pruutkleit kaasa teinud aastakümnete moetrendid ja kohanenud vastavalt uutele materjalidele. Näiteks 1950-ndatel aastatel tulid kasutusele kunstmaterjalid, täissiid asendus kunstmaterjaliga ning kleit oli valdavalt lühike. 1960-1970-ndail aastail vaheldus pruutkleidi pikkus minist maksini ning julgemad pruudid riietusid isegi shortsidesse. Pikad, rikkalikud ja ülipidulikud pruutkleidid muutusid soosituks 1970-ndate aastate lõpul ja 1980-ndatel aastatel. Käesoleval aastakümnel on valged, romantilised ja rikkalikud pruutkleidid paljude lemmikuks. Valitakse loomulikult paljude heledate toonide hulgast, pruutkleit ei pea olema tingimata kriitvalge.
Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub loor. Algselt oli naise peakate - linik , rätik, müts või tanu - märgiks neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. Vanarahva kombe kohaselt tohtisid ainult vallalised tütarlapsed käia paljapäi. Peakatte mõtteks oli ka kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest. Alles hiljem kujunes peakattest - loorist - puhtuse ja süütuse sümbol. Tänaseks on loori sümboolne tähendus peaaegu kadunud ja loori kasutatakse vaid ehtena. Looride kõrval kasutatakse peaehtena veel diadeeme, kroone, pärgi, kunst - või elavatest lilledest kaunistusi. Eriti kaunid on elavad lilled loori kinnituskohtades. 1930-ndatel aastate mood oli, et kes juba kannab loori ja pruudikimpu, see peab olema pealaest jalatallani pruut. Seepärast valigu pruut hoolikalt oma garderoobi, alates ihupesust ja lõpetades kingade -sukkadega. (Heinsaar)
Peigmees peaks talvel kandma musta või tumedat ülikonda. Kuid ülikond peab olema ühevärviline. Rinnataskust võib olla särgiga sobiv rinnarätik. Must ülikond asendab frakki, smoking sobib alates kella 19-st. Suvel sobib hele rätsepaülikond. Kus päevasärk on valge, lips või kikilips võib samuti olla valge, palju tähtsam on kvaliteet. Peigmehe kingad on klassikalised, nahktallaga ja pealt nööritavad. Pruutpaari rõivastus peab olema kooskõlas. Kui peigmees valib tumeda ülikonna, kannab pruut väikest õhtukleiti, pärast- lõuna kleiti või –kostüümi, mille juurde sobivad loor, kübar või muud peaehted.
Pulma külalised peaksid pulma minnes riietuma pidulikult, võttes arvesse, et valget kannab ainult pruut. Samas tuleb pruutpaari vanematel unustada kõik erimeelsused. (Suur perenaise käsiraamat 2007: 278)

PULMA – AASTAPÄEVAD

Kui pulmad läbi, siis saab iga koosoldud aastat tähistada pulma – aastapäevaga. Seda teevad enamalt jaolt abikaasad ise, kui ka sõbrad, tuttavad ja perekond. Me kõik teame, et 25 aastat abielu tähendab hõbepulmi ja et 50 aastat tähendab kuldpulmi, aga lisaks hõbe- ja kuldpulmale on veel lisaks mitmeid erinevaid sümboleid erinevateks pulma – aastapäevadeks.

aastapäev – vatt

aastapäev – nahk

aastapäev – nisu

aastapäev – vaha

aastapäev – puu

aastapäev – küpress

aastapäev – vill

aastapäev – moon

aastapäev – fajanss

aastapäev – inglistina (varasem nimetus tinale)

aastapäev – korall

aastapäev – siid

aastapäev – maikelluke

aastapäev – seatina

aastapäev – kristall

aastapäev – safiir

aastapäev – roos

aastapäev – türkiis

aastapäev – kretong

aastapäev – portselan

aastapäev – opaal

aastapäev – pronks

aastapäev – berüll

aastapäev – atlas

aastapäev – hõbepulmad

aastapäev – nefriit

aastapäev – mahagonipuu

aastapäev – nikkel

aastapäev – samet

aastapäev – pärl

aastapäev – seemisnahk

aastapäev – vask

aastapäev – porfüür

aastapäev – merevaik

aastapäev – rubiin

aastapäev – musliin

aastapäev – paber

aastapäev – elavhõbe

aastapäev – krepp

aastapäev – smaragd

aastapäev – raud

aastapäev – pärlmutter

aastapäev – flanell

aastapäev – topaas

aastapäev – ülekullatud hõbe

aastapäev – lavendel

aastapäev – kašmiir

aastapäev – ametüst

aastapäev – seeder

aastapäev – kuldpulmad

aastapäev – kameelia

aastapäev – turmaliin

aastapäev – metskirsipuu

aastapäev – soobel

aastapäev – orhidee

aastapäev - lapi lasuriit

aastapäev – asalea

aastapäev – vaher

aastapäev – naarits

aastapäev - teemant
Juubelipulmi soovitatakse pidada nagu noorena pulmigi, kuid juubelite korral soovitatakse pulma – aastapäeva pidustusi korraldada lastel või lastelastel, et oleks ikka huvitavam. (Eesti pulmaagentuur, Heinsaar, Vool 2004: 107-108)
Samas on erinevaid arvamusi pulma – aastapäevade tähistamiseks. On näiteks selline, et esimene pulma – aastapäev on paber, aga võta sa kinni, milline on õige.
Ka pulma – aastapäeva kingitused on vastavad pulma – aastapäeva tähistustega. Kuid kindlasti ei ole soovitav kinkida oma kaasale paber pulmadeks pakki paberit, vaid kas mõni raamat, lauamäng, puzzle , kirjastustarbed, piletid (kuhu kaasa teid kaasa võtaks), maalid, kinkekaardid. Puuvilla aastapäevaks soovitatakse kinkida kas mõni puuvillane riideese, lauakate , voodipesu, padjad, rätik, pleed . Naha aastapäeva kingituseks sobib kõik, mis on nahast , olgu see siis kas vöö, kott , mööbel, kingad, kohver, rahakott, riided või kindad. Nisu aastapäevaks siis midagi, mis on nisust valmistatud. See muidugi ei pea olema poest ostetud- ongi ju huvitavam ja maitsvam enda tehtud nisust roog. Ei usu, et ükski abikaasa oleks selle vastu. Puu aastapäevaks aga oleks kena kinkida idagi puiduga seotud, olgu see siis kas mõni puu või lihtsalt lõhutud küttepuu, kui sellega on ikka midagi teha. Samas on huvitavad ka igasugused puidust nikerdused , mööbliesemed või isegi puidust köögitarbed. Ka kõik järgnevad kingitused mida pulma-aastapäeva tähistavale paarile kinkida võiks olla selle pulma – aastapäevaga seotud, mis aastapäev on. Muidugi ei ole sellest midagi, kui kinkida 3ndaks pulma – aastapäevaks näiteks mõni puidust ese, aga traditsioonide järgi oleks ilusam ikkagi kinkida vastavalt aastapäeva tähisele.
Kuid ka pulmade kingitused on erinevad. Enamalt jaolt on need tänapäeval kas raha - pulmapeo korraldamise maksmise jaoks, pulmareisi jaoks või selleks, et ise midagi oma elamisse/ perekonda osta. Kuid on ka väga levinud kinkide nimekiri, mis saadetakse kutsega kaasa, et siis ei tuleks ühesuguseid kingitusi erinevatelt külalistelt.

PULMAMÄNGUD

Juba ammustest aegades on pulmades erinevate mängude tähtsus olnud eriline. Seda pulmade õnnestumiseks. Vanasti oli selleks rituaalid, mida toimetati kindlate tavade järgi. Tänapäevaks on moodi tulnud nn süldilaud, kus on üks pikk laud, mille taga siis kõik pulma külalised istuvad. Aga vajalik on ka mängude osakaal.
Tänapäeval on kindlad mängud pulmapidude pruutpaari testimine, mille käigus testitakse , kas pruutpaar on valmis elus edasi minema. Nendeks võib siis olla lapse mähkimine, puu saagimine , nööbi õmblemine ja muud erinevad tegevused.
Pruutpaari testimisele võivad järgneda erinevad võistlusmängud, mille käigus peokülalised tutvuvad teistega . Seda saab teha näiteks pallimänguga. Muidugi ei pea see pall olema tavaline pall vaid võib olla apelsin , õun vms, mis meenutaks väikest palli. Mängu põhimõte on selles, et see asetatakse lõua alla ja antakse edasi ilma käte abita kõrval oleva pulmakülalisele. Kui aga mängu käigus kukub pall maha, siis on palli mahakukutaja mängust väljas. Sama mängu saab teha ka muude asjadega, nt tikutoosiga nina abil.
Üks vahva mäng on veel „õunasöömine“. Selleks, et seda mängida on vaja kaks veeanumat, vett ja õuna. Mängu põhimõte on selles, et osaline peab vett täis anumast õuna ilma käte abita kätte saama ja selle ära saama, kellel see õnnestub, see on võitja.
Üks kõige olulisem mäng pulmades on kindlasti pruutpärja mahamängimine. Selle rituaaliga valitakse välja järgmine pruut ja peigmees ning sümboliseeritakse perekonnaelu järjepidevust. Pruudipärja mängimine kannab kindlasti iidset tanutamise ideed, sest pärja üleandmise hetkel saab pruudist noorik . (Eesti pulmaagentuur, Heinsaar, Vool 2004: 47, 48)
Samas tänapäevade pulmades üks põnevamaid mänge on pealtvaatajate poolt kindlasti selline, kus keegi viskab maha hunniku münte, mille pruutpaar peab üles korjama. See, kes saab arvuliselt või summalt kõige rohkem raha kokku, selle käes on tulevikus rahakott. Sama on ka pükste mänguga. Pruutpaarile antakse mõlemale üks säär, mõlemad tõmbavad nii nagu jõuavad ja kellele jääb suurem osa, selle jalas on majas püksid.
On veel pruudi äratundmine jala järgi, et peig peab kinnisilmi tundma ära nt 5 erineva neiu (nalja pärast võib ka mõni noormees suka jalga tõmmata ja rivvi minna) jalgu katsudes oma pruudi jala, samamoodi peab ka pruut tundma ära oma mehe käe.
Samas saab ka tulevikku ennustamise mänge teha, nt peig võtab pruudi sülle ja siis hüppab vaiba all olevale taldrikule otsa ja selle järgi vaadatakse palju peres lapsi olema saab.
Kuid pulma mängud on pruutpaari enda (kui pruutpaar ise korraldab) otsustada, kuid enamalt jaolt otsustab pulmamängud ikkagi pulmavana (muidugi pruutpaari või korraldaja nõusolekuga). On ka juhtumeid, kus pulmad korraldatakse pruutpaari õdede või vendade poolt. Rohkem on tuntud küll õdede poolne korraldamine. Pulmamänge võib ka valida erinevate seltskonna mängude hulgast.

KOKKUVÕTE

Igal maal on erinevad pulmakombed ja igal rahvusel on oma traditsioon. Tänapäeval küll Eestis on vanad traditsioonid enamalt jaolt kadunud ja on tulnud palju uusi – teiste rahvuste traditsioone sisse. Enam ei kanta pulmapäeval pruudi poolt punast kleiti. Samas ei toimu ka kosjasi, mis oli keskajal Eestis üks tähtsamaid asju enne mida pulmi pidada ei saanudki. Praegu peab tütarlaps ise otsustama, kas see mees sobib talle, kes tema käes abiellumiseks kätt palub, mitte nii nagu iidsel ajal oli, kus mees, kes tahtis omale naist võtta pidi tüdruku vanemate käest küsima, et kas ikka saab. Muidugi on jäänud mõned traditsioonid alles, kuid needki on muutunud. On ju alles näiteks pruudipärja mahamängimine, mis on sarnane tegevus tanutamisega. Pulmade puhul on palju planeerimist, mille käigus on erinevate traditsioonide järgimist. Uurimustöö käigus selgusid erinevad pulmatraditsioonid, seda nii Eestis, kui ka mujal maailmas. Kasutades erinevaid allikaid , leidis autor uurimustöö väga huvitava teemana, mis teda ennastki huvitab . Uurimustöö eesmärgiks seatud erinevate pulmatraditsioonide leidmine Eestis vanasti ja praegu oli küll natukene raske, kuid midagi ta siiski leidis.

VIIDATUD ALLIKAD

Meie Pere [ http://naistekas.delfi.ee/pulmad/planeerimine/article.php?id=23322783 ] 19.05.2009

Eesti pulmaagentuur, Heinsaar, T. Vool, E. Hõissa pulmad. Tallinn: OÜ Hansaärigrupp, 2004, 112 lk.

Peterson, A. Eesti maarahva elust 19.ndal sajandil. Tartu: AS Atlex, 2006, 104 lk.

Tedre , Ü. Eesti pulmad. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 123 lk.

ENE 4 Tallinn: Valgus, 1989, 703 lk.

EE 5 Tallinn: Valgus, 1990, 703 lk.

Heinsaar, T [ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.ht m] 03.06.2009

Kruus, T. Tomingas, K. Toome, K. Vaba, M. Suur perenaise käsiraamat. Tallinn:TEA, 2007
2