Peamised humanistlikud teosed: ,,Kuningas Richard III elu ja valitsemise traagiline lugu" ning ,,Utoopia". Kirjutatud aastatel, mil oli Londoni serifi asetäitja. Esimeses näitas, milline valitseja ei tohiks olla, teises kujutas ideaalset ühiskonda. ,,Utoopia" -Kaks osa: ideaalsele kavale eelneb reaalse Inglismaa kirjeldus. -Raamatu zanr: dialoog. Pöördub Pieter Gillesi poole, menutab Antverpenis aset leidnud vestlusi ränfur Hythlodausega, kes jutustas talle peapiiskop John Mortoni juures(More kasvas tema majas üles) toimunud kõnelustest. -Utoopia saar, kus elatakse oma mõistuse ja kogemuste järgi. Platoni vabariigi kirjeldus. Teose viimane osa: ,,Usuasjadest Utoopias". -Uskus loodusesse ja mõistusesse. Ajastu peategelaste konfliktid: Lutheri ja Karl V, Lutheri ja Rotterdami Erasmuse ja Thomas More´i ja Henry VIII vahel. Francois Rabelais (1494-553)
Moskva suurvürstiriigi alad ulatusid Liivimaani, tahtis Läänemere idarannikut. Nõuti et Tartu piiskopkond maksaks Vene tsaarile - üks mark aastas iga elaniku pealt. Põhjuseks, et Liivimaa on Vene võimu all ning kunagi lubasid vürstid saksa feodaale sinna vaid juhul, kui makstakse makse. Sõja vältimiseks võeti nõudlus vastu. Vaherahu sõlmiti 15 aastaks. "Tartu maks" tuli tasuda 3 aasta jooksul. 1554 aastal kinnitasid lepingu tingimused tsaari saadik ning Riia peapiiskop ja Tartu piiskop. "Tartu maks" oli ettekäändeks Ivan IV Julmale. 1558 sõda. Vene vallutab Tartu ja Narva. 1559 - Taani aadlike vahendusel sõlmiti vaherahu. Fürstenbergi asemele asus Gotthard Kettler ordumeistriks. 1559 hertsog Mangusele ostis Taani kunn Frederik II Saare-Lääne piiskopkonna 1560 2 august toimus Härgmäe lahing(Liivi ordu lõpp) Viljandi langemine, Koluvere ülestõus 1561 rootslased ajasid poolakat Toompealt välja. Alistusid kohe Harju-Viru-Järvamaa rüütel-
Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis maa sisemisi lahkhelisid ületada. Johann von Üxküll-Kuulus Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata ühe ärapõgenenud talupoja surnuks piinamise eest. Johannes IV Kievel-Saare-Lääne piiskop 15151527.Ta korraldas visitatsioone, mis tõid esile kirikute korratuse ja pühameeste ahnuse. Johannes Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop. Martin Luther-1483-1546 oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Melchior Hoffmann- Saksamaalt pärit kasuksepp, populaarne jutlustaja. 1525 juhatas mitmesajaliikmelise inimhulga Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Johann Pulck- Rostockis õppinud, 16 sajandil kuulus Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlissegi.
korraks vee alla. Teistes kirikutes kasutatakse ainult veidi vett. Preester või pastor kasutavad seda ristimärgi tegemiseks ristitava laubale ja natuke vett valatakse talle ka pea peale. Mõned vaimulikud presbüter - koguduse vanem v. koguduse juhatuse liige diakon - abivaimulik, hooldaja, hoolekande korraldaja piiskop - kõrgeim vaimulik pühitsusamet, apostlite otsene järglane metropoliit - patriarhi järgselt teine isik, (mitme) kirikuringkonna peapiiskop patriarh - õigeusu kiriku juht paavst e. Rooma piiskop - piiramatu võimuga Jumala esindaja Maa peal kirikukogu - katoliku kiriku kõrgeim organ, allub paavstile kardinal - paavstist järgmine ametiisik munk - askeetlik ilmaelust eralduja, tavapärasest enam kultusetoiminguile pühendunud meesisik nunn - askeetlik ilmaelust eralduja, tavapärasest enam kultusetoiminguile pühendunud naisisik BUDISM (budistid, buda usulised)
a. Suurema retke latgalite alale ja piirasid lom päeva üht tähtsamat mõõgavendade tugipunti Võnnut. Kaupo-liivlaste vanem Lembitu-Sakala vanem Mõõgavedade ordu-1202.a asutati. Tänu spartalikule elukorraldusele, religioossele motiveeritusele ja tugevale distsipliinile kujunesid mõõgavennad ristisõdijate väe tuumikuks. Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Meinhard-Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Üksküla liivlaste hulgas elanud augustiinlase piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Teda austati pühakuna. Berthold-1196.a sai Üksküla piiskopik.tsistertslane. Rahvas ei võtnud teda omaks ja mees sai volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida.1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus. Theoderich-Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop
see maa oma kontrolli alla. 27. 12. 1979 NK vägede tung Afganistani, eriüksus Alfa ründas NK langevarjude toetusel presidendipaleed Kabulis, tappes kogu perekonna. 2.4 Maailm ei kavatsenud NSVLi tegevust pealtvaadata: 1980.a Moskva OM boikoteeriti. 2.5 Afganistanis algas sissisõda, mille NSVL kaotas (15tuh meest). Miljonid kohalikud hukkusid, jätsid kodumaa. 3. Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks 3.1 1978 valiti Rooma uueks paavstiks endine Krakovi peapiiskop kardinal Karol Wojtyla, Johannes Paulus II. 3.2 J.P II kui väga võimekas juht ja organisaator. Euroopa rahvaste mõjukas eeskõneleja. 3.3 1979.a külastas Paavst Poolat ning tema sõnum, et inimestel on õigus vabadusele aitas hajutada kommunistliku vägivalla abil rahvasse aastakümnete jooksul süstitud hirmu- ja jõuetustunnet. 3.4 1981- sooritas KGB paavstile Roomas atendaadi. Ime läbi paavst jäi ellu ning tema
Kandva süsteemi moodustavad tugevad nurgasambad ja täiteplangud nende vahel. Vana-Vene kleerus - vaimulikkond terem - Venemaal nn. haarem, ei käida tihti väljas, palju teenreid vojevood - sõjajuht suktsessioon - järgnevus, kus üks õigusjärglane asendab teist vastavas õigusvahekorras tjak - vanavene kirjutaja, ametnik arhimandriit - kloostriülem, peaabt prior - mungakloostri eestseisja, abti abi või harukloostri ülem iguumen - kloostriülem metropoliit - peapiiskop ornaat - pidulik ametirüü vaimulikel öördaja - pealekaebaja skomorohhid - Vana-Vene rändnäitlejad tsareevits - Vene prints sutaan - katoliku vaimuliku pikk must kuub apanaaz - valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt anatav elatis bojaar -vürsti lähikondlasest ülik druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa
otsustas kirik, muud kuulutati ketserlikeks. Kirikule vastuvõtmatud mõtted hävitati inkvisitsiooni võttega. Ristiusk levis: · ristisõdade käigus (saksid) · misjon (Iirimaa) · valitseja võttis vastu ristiusu (Clodovech)- loeti alamad kristlasteks. Kõikidest piiskoppidest kerkis esile Rooma piiskop, keda hakati nimetama paavstiks. Talle allusid peapiiskopid, kellele omakorda piiskopid ning kellele omakorda preestrid. Seal, kus viis teenistust läbi peapiiskop või piiskop, nimetati kirikut toomkirikuks. Toomkapiitel - nõuandev organ 12 toomhärrast. Skolastik vastutas hariduse eest. Ilmalikel oli võimalik osa saada jumala armust sakramentide kaudu. Sakramente oli kokku 7. Usukinnitamine (konfirmatsioon), ristimine, pihtimine, armulaud (kõige tähtsam), kiriklik laulatus, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine. Keskajale on iseloomulik vaimuliku ja ilmaliku valitseja omavaheline võimuvõitlus. Keisritiitli päris Ida-Frangi riigi valitseja.
Kuulsaim Vana-Liivimaa vaimulik, kes taotles katoliku kirikuelu puhastamist. Melchior Hoffmann: 1525. Juhtimisel rüüstati Tartus toomkirikut, jm kirikuid, toomhärrade maju. Plettenberg: 1525. Ordumeister jätkas Liivi ordu juhtimist iseseisvana. Saksa ordu likvideeriti. Hans Susi: XVI saj. Teadaolevalt esimene, kes tegeles piiblitekstide tõlkimisega eesti keelde. Nimeta, dateeri, iseloomusta, kirjelda jmt: Vana-Liivimaa väikeriigid: 14. saj? Riia peapiiskopkond e. peapiiskop riik; Kuramaa piiskopkond; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond; Saksa-Ordu riik; Taani hertsogiriik (1346 Taani loovutas oma P-Eesti ala Saksa ordule) 13 saj keskpaigast katoliku kiriku koolid: (13 saj) Katoliku kiriku juures tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid Tallinnas (Toomkool) ja Käsknas. (1432 Oleviste kool) 13 saj keskpaigast kirikukorraldus Eesti alal: Riia peapiiskopile allusid Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile.
14. saj keskpaigast hakati Liivimaal korraldama linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. Seisute tähtsuse tõusuga kaasati nad Liivimaa sisepoliitikasse. Kui küsimuse all oli maa sisemine stabiilsus ja julgeolek, hoidsid linnad ja läänimehed enamasti ordu selja taha. 1420. a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisute kokkusaamisi- maapäevi. Need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris, maapäeva kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Vaatamata maapäevadel jäi poliitiline killustatus püsima. Vana-Liivimaa välissuhtluses oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Piiskopid hoidsid pigem kaitsepostitsioonile, otsides aeg-ajalt väljast ordu vastu liitlasi. Liivimaa linnad esindasid Hansa liidu kaubandushuve ja püüdsid ordu agressiivsest välispoliitikast distantseeruda. 4.
jalad, siin on aastasadu elanud rannarootslased, veetnud puhkust Vene aristokraadid ja loomingulised inimesed, elanud ja töötanud baltisakslased. Kõik eelpoolnimetatu on jätnud jälje Haapsalu arhitektuuri, elu-olusse, tänavapilti, huviväärsustesse, traditsioonidesse. Haapsalu Piiskoplinnus Haapsalu piiskopilinnus on Eesti keskaja kindlusarhitektuuri tähelepanuväärne mälestusmärk, mille sajanditetagusest hiilgusest on säilinud vaid varemed. 1228. aastal moodustas Riia peapiiskop Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast ning väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna, mille esimene keskus asus Lihulas, seejärel Vana-Pärnus, mille leedulased aga maha põletasid. Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati peakirik ja hakati rajama piiskopilinnust. 1279. aastal andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Linnus hõlmab 3 hektari suuruse territooriumi. Selle rajamine, laiendamine ja ümberehitamine toimus sajandite jooksul mitmes
Armastuse Saadikute ordu juhina. 1996. aasta aprillis ema Teresa kukkus ning murdis rangluu. Sama aasta augustis vaevles ta malaaria käes ja tal oli tõsiseid probleeme südame vasaku vatsakese tööga. Talle tehti taas südameoperatsioon, kuid oli selge, et tema tervis oli väga palju halvenenud. 13. märtsil 1997 ta astus tagasi Tegeva Armastuse Sadaikute ordu juhipositsioonilt ja suri 5. septembril 1997, 9 päeva pärast oma 87. sünnipäeva. Kalkuta peapiiskop, Henry Sebastian D'Souza, rääkis, et ta kutsus ema Teresale preestri halbade vaimude väljaajamiseks enne tema surma, sest ta arvas, et ema Teresa vaevles saatana küüsis. Pooletunnine eksortsismiseanss toimus haiglas, kui heategeva nunnaordu asutaja südamehäirete tõttu ravil oli ja kuidagi und ei saanud. "Tahtsin, et ta rahuneks ja palusin preestrit kiriku nimel tema eest kurja vaimu väljaajamise palvet lugeda. Ema Teresa oli rõõmuga nõus
Neli suurt alad olid Taani alad, Ordu alad, Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Kuna vallutajate ülekaal Eestis ei olnud nii suur, suutis Eesti jätta endale ka mõned õigused. Saaremaa suuremad ja Lõuna-Eesti väiksemad. Inimestel tekkisid uued kohustused: kümnis(1/10 talu saagist), hinnus(naturaalmaks) ja teotöö. PT 11. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused, kirikud Eestis toimus peale vallutust võõrvõimude võimuvõitlus. Riia peapiiskop pidas ennast siin kõrgeimaks võimukandjaks ja mitmel korral läks ta tülli Liivi orduga. 1297 puhkes siin esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Siinseid konflikte üritasid paavstid lahendada. Tüli suudeti lahendada 1238 sõlmitud Stensby lepinguga. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos harjumaa ja virumaaga, järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida suunas kavandavateks vallutusteks sõjaline liit. See kindlustas Taani võimu siin. Vallutajad hakkasid siinseid alasi enda aadlikega täitma
luules · kasutas seda riimi ka Juan Ruiz Alfonso X el Sabío (1221-1284) · Castiilia kuningas · suured vaimsed saavutused, vähe sõjalisi · koondas enda ümber haritud mehi, laskis tõlkida araabia keelest · jätkas Toledo tõlkijate koolkonna tegevust · ,,Kalilea ja Dimna" kuninga ja filosoofi vestlus, tõlgitud araabia keelest · ka õigusalased ja ajaloolised teosed ,,Üldine kroonika" · kirjutas ka luulet galeegi keeles Püha Isidorus · Sevilla peapiiskop · kuulus ladinakeelsete entsüklopeediliste teoste poolest 14. sajand · kindlustatakse riiki, mis juba Hispi all · kristlaste ja mauride tugev käbikäimine · 2 suurt kirjanikku: Juan Manuel (1282-1349) · Alfonso vennapoeg · Võttis osa poliikast ja ühiskonnaelust · ,,Krahv Lucanor" 1335, novelli-jutukogu, 51 lugu, idamaise kirjanduse mõjud, raamjutustused, ise
oleva mõõga kujutise järgi Mõõgavendade orduks Ordu loodi ametlikult selleks, et kaitsta Riia piiskopkonda ja selle kristlasi, kuid reaalselt hakati seda kasutama ka Liivimaa alistamiseks, mis tavaliste ristisõdijate hooajaliste tulekute ja minekute tõttu oli olnud küllaltki vaevaline. 13. Piiskopkonnad Juhtis peapiiskop Piiskopi määras toomkapiitel ehk toomhärrade kogu ehk paavst (sai ka osta seda kohta, mis tõttu oli see 14.-15. sajandil suur probleem) Oli nii ilmalik kui vaimulik võim ( va Tallinna piiskop) Pullaad- seadused Võimusümbol- peakirik katedraal e. Toomkirik (nt Tallinna toomkirik, Tartus toomemäel) Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Riia kirikuprovints
Nelson Rolihlahla Madiba Mandela Sisukord 3 Päritolu 4-5 Haridus (1925-1942) 6 - Poliitika (1942-1952) 7 Poliitika (1953-1964) 8 - Vanglas 9 Hr. President 10 Lisa 11 Kasutatud kirjandus Päritolu Mandela sündis Lõuna-Aafrikas. Rahvuselt on ta koosa, Thembu hõimu liige. Koosad kuuluvad bantu keeli rääkivate rahvaste hulka. Varem asustasid nad suurema osa Lõuna-Aafrikast. Pärast eurooplaste saabumist suruti nad aga Transkei ja Ciskei piirkonda (kagusse). Koosad on jagunenud väiksematesse alarühmadesse, üks neist hõimudest on Thembud. Ngubengcuka, Mandela vanavanaisa oli selle hõimu 1832. aastal ühendanud. Hiljem sai Mandela vanaisast Thembude kuningas. Mandela isast Gadla Henry ...
Kontrolltöö: kesk- ja uusaeg. 1. Millised olid 3 põhiseisust keskajal? 3 põhiseisust keskajal olid: I seisus vaimulikud- palvetajad, kiriklik hierarhia; II seisus aadlikud-sõdurid feodaalne hierarhia; III seisus talupojad- töötegijad. 2. Mida kujutas endast keskaegne kuningavõim?Keskaegne kuningavõim kujutas endast seda, et võim pärines hõimujuhi võimust ning oli päritav meesliinipidi, võimu aluseks oli kuninga maavaldused ja isikuomadused. 3. Mida kujutas endast keskaegne hansa- ja idamaakaubandus? Hansakaubandus toimus Läänemerel, mis oli Lääne- ja Põhjamere-äärsete linnade kaubaliit, millesse kuulus 100 linna ja tähtsaimaks keskuseks oli Lübeck, Eesti linnadest oli seal Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Veeti Venemaalt Euroopasse: karusnahka, vaha, mett,puitu, vilja, loomanahkasi jne ning Läänest itta soola, vürtse, metalli ja veini. Idamaakaubandus oli läbi Va...
● Peipsi järve ja Tartut ühendava Emajõe äärde rajati kaks kivilinnust (veetõkkelinnust), Vana-ja Uue-Kastre. ● Tartu–Põltsamaa ajaloolise maantee ääres Amme jõe alamjooksul asus võimas Kärkna kindlusklooster. Piiskopkond lõpetas oma tegevuse Liivi sõja ajal. 6 1.4 Saare-Lääne piiskopkond Saare-Lääne Piiskopkonda1228. a moodustas Riia peapiiskop Läänemaast, Saare-ja Hiiumaast ning väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna. Piiskopkonna korraldus oli sarnane Tartu piiskopkonnale. Piiskopkonnaresidentsid on asunud: ● Lihulas, kuhu Orduga kahasse ehitati kivilinnus. Ordu sai ka ¼ piiskopkonna maadest. ● Püüdes vältida tülisid mõjuvõimsa Orduga, viis piiskop 1251. a residentsi üle Vana-Pärnusse, mille leedulased 1263. a põletasid maatasa.
11.saj said Lääne- Euroopast alguse ristisõjad nn pühale maale, millel oli 2 eesmäarki: 1. Usuline: vabastada Issanada haud uskmatute(moslemite) käest. 2. Laiendada Euroopa suurriikide võimupiire Ees- Aasiasse. 1143.a- asutati Lüübeki linn, oli Saksa linn Lääne-Mere ääres, mis sai kaubateede sõlmpunktiks kuid ka ristiusu misiooni tugipunktiks. Kiriiklikus keskuseks sai Preemeni peapiiskopkond. 12.saj teine pool- ristiuksu püüdsid levitada ka Taani ja Rootsi. 1165.a- Lundi peapiiskop määras ametisse eestlaste piiskopi Fulco ja tema abiliseks Nicolausi. 1184.a- Preemeni peapiiskop saadab liivlaste juurde, ristiusustamise eesmärgiga munk Meinhardi(ehitas Taugava jõe kaldale tugipunktideks puukiriku ja kivilinnuse). Esimesena teadaolevalt lasi end ristida liivlaste vanem Kaupo. Meinhardi järel olid liivlaste piiskoppideks Berthold ja Albert(asutas 1201 Riia linna, liivlaste muistse kaubakeskuse küla Rige kohale; rajas 1202 vaimuliku rüütliordu- Kristuse
tehtud. Maade üleandmise ajal aga korraldati salajane ülestõus, see oli muistse vabadusvõitluse jätk nagu. Jüripäev 23. aprillil 1343 puhudes pasunaga vms, sest seda ei osatud ohtlikuks pidada. Rünnak oligi ootamatu. Appi tulid Rootsi väed, kes olid taaniga sõjajalal sel ajal. Eestlased said kotti. Seejärel kasvas Liivi ordu mõjuvõim. Eestimaa läks ikkagi Saksa ordule. Danzigi kongress. Lõpetati mingi sõjakäik vms.. 1397. aastal. Otsustati, et edaspidi peab Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Samas ei tohtinud ordu nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ord sõjategevusest. Kahanes Liivi ordu poliitiline mõju. Juningeni armukiri vasallide pärandamisõigust läänidele laiendati ja tugevdati nende seisundit. Eesti halduslik jaotumus 16. sajandi keskpaigani: Ordu alad kõige suuremad, asuvad eesti keskel, natuke Saaremaal ja ka Hiiumaal, Narva jms. Tartu piiskopkond tartu juures, ümber.
valgekuplilise Sacre Coueri basiilika tõttu mäe tipus ja ööklubi alana. Teine vanem kirik sellel mäel on Püha Pierre Montmartre'i kirik, mis on väidetavasti koha peal, kus asutati Jesuiitide ordu. Paljudel kunstnikud nagu Salvador Dalí, Claude Monet, Pablo Picasso ja Vincent van Gogh omasid stuudioid või nad töötasid Montmartre'i läheduses. Montmartre tähendab "märtri mäge". Nime sai ta püha Denis' järgi, kelle pea seal umbes 250 eKr maha löödi. Püha Denis oli Pariisi peapiiskop ja Prantsusmaa kaitsepühak Mäe sümboolne tähendus on arvatavasti isegi vanem, kuna seda on peetud druiidide pühaks paigaks, sest see oli selle piirkonna kõrgeim ala.. Kui Napoleon III ja tema linnaarhitekt parun Haussmann plaanisid teha Pariisist Euroopa kõige ilusam linn, oli esimeseks sammuks saada laiaulatuslikud maa-alad linna keskuse lähedal Haussmanni sõpradele ja finantstoetajatele. See ajas esialgsed asukad linna
Tartu Karlova Gümnaasium Ludwig van Beethoven KOOSTAJA:ENDA NIMI JUHENDAJA: JUHENDAJA NIMI TARTU 2008 SISUKORD: SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................3 LUDWIG VAN BEETHOVEN...............................................................................................................4 VIINI PERIOOD...............................................................................................................................5 BEETHOVEN LÄHEMALT....................................................................................................................6 LOOMING...........................................................
Tartu Karlova Gümnaasium Wolfgang Amadeus Mozart Koostanud: enda nimi Juhendaja: juhendaja nimi Tartu 2008 Sisukord: Sisukord...........................................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 Mozarti elulugu...............................................................................................................................4 Kokkuvõte.......................................................................................................................................7 Kirjandus..........................................................................................................................................
kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased. Idamisjoni vastu tundis huvi ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning jäänud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis tõenäoliselt kahel korral (1170. aastate paiku) Eestis paganaid ristimas, kuid poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. Fulco abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes oli ilmselt eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud
valitseja. 27. detsembril tungis NSVL väeüksused Afganistani, tapeti sealne president. Vaenujalal afgaani relvarühmad ühinesid NSVL vastu, algas sissisõda. USA ja teiste lääneriikide reageering oli järsk 1980 Moskva olümpiamängud boikoteeriti. Sõda kurnas NSVL-d nii poliitiliselt, majanduslikult, kui ka moraalselt. Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks: 1978 sai paavstiks endine Karkovi peapiiskop Karol Wojtyla. Temast sai ikestatud ja unustatud Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste eeskõneleja. 1979 soovis ta külastada Poolat, kus ta kuulutas, et inimestel on õigus vabadusele ning kutsus üles hirmust üle saama. NSVL-ile oli paavst pinnuks silmas. 1981 aastal sooritati talle Roomas atentaat, kuid paavst jäi ellu. Selle taga oli KGB. Solidaarsuse loomine: 1970 puhkesid Gdanskis rahutused, mille mahasurumiseks kasutati sõjaväge. Poola kompartei eesotsa astus Gierek.
Ilmalike ja valimulike valitsejate vahel panid end üha enam maksma nende riikide seisused: aadel, vaimulikkond, linnakodanikud. Vlitsejatel oli võimalik makes nõuda vaid siis, kui neil oli eelnevalt kokkulepe ja vastutasuks privilege annetadades. Kokkuleppimiseks kutsuti kokku maahärrade ja seisuste esindajate nõupidamisi või Inglise parlament. Korrapärasrlt hakati maapäevadele kogunema 15.sajandi teisest veerandist. Maapäeva kutsusid kokku Riia peapiiskop ja ordumeister ühiselt. Tavalisel toimus see Valga alevis. 1435. Aastal mainiti esmakordselt maahärrade kõrval ka Liivimaa seisusi, mis pidi garnateerima rahu kogu maal ja tülide lahendamise läbirääkimiste teel. Maapäevade korraldamine ei tähendanud siiski Liivimaa poliitilist ühendamist. Maapäevadel osalesid aadlikud, ordud, linnad(kaupmehed) ja vaimulikud. Jüriöö ülestõus – 1343-1345 Liivimaa inimesed: 1200. aastal elas eestis umbes 100 000-200 000 inimest. 1550.
muidugi luuletasid. 1635. Aasta kevadel abiellus Brockmann Niguliste kiriku-õpetaja tütre Dorothea Temmega. Brockmanni eesti keel oli 3 aastaga nii hea, et usaldas seda kasutada värsivormis. Eestikeelne looming polnud küll ulatuslik, kuid väga tähenduslik. Juhuluulega ,,Carmen Alexandrinum" 1637 algab eesti kunstiline luulesõna. Tegi palju pühendusluuletusi, mille adressaatideks on pärjatud Paul Fleming, Eestimaa peapiiskop Joachim Ihering, Heinrich Stahl jne. Ta oli uusladina luule esindaja, kelle luulet tuleb vaadelda Euroopa-kultuuri ruumis ja kontekstis. Temal oli 45 teadaolevat luuletust kreeka, saksa ja ladina ja eesti keeles. Vormireeglid kohandas Martin Opitz ja Fleming tutvustas agaralt. Carmen Alexadrinumi sisu- peigmehe kiitusele järgneb pruudi ilu ülistus. Mõrsja isa rikkuse kirjeldus. Laulik soovib noorpaarile õnnistust ja palju lapsi. Mõrsja saabumine mehe majja. Paul Fleming 1609-1640
rubla. Eesti kroon on seotud euroga. Eesti rahandust korraldab Eesti Pank. Eesti Pank: 81 jälgib krooni seisundit 82 hoiab valuutareservi 83 jälgib pangandust Eestis kehtib valuutakomitee süsteem, st krooni kurss on seotud euroga ja kogu käibelolev raha on kaetud valuutareservidega. Kommertspank on laenuasutus, kelle huviks on laenu anda ja kasumit teenida. Suuremad pangad meil: Swedpank, SEB. Eestis olevad kirikud: 84 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) Juhib peapiiskop (Andres Põder) ja konsistoorium (=kirikuvalitsus) Eestis on üle 150 koguduse, liikmeid u 180 000 85 Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) Eestikeelsed kogudused. Kirikupea Konstantinoopoli patriarh (Bartholomeus). Eestis kirikupea metropoliit (Stefanos) 6 kogudust, u 20 000 liiget 86 Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Allub Moskva patriarhile (Kirill) U 30 kogudust Eesti Vabariigi põhiseaduses toodud õigused võib jagada 4 rühma:
1237.aastal ning loodi ilmaliku võimu kehastamiseks Eestis ja oli suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Komtuur- ja foogtkonnad olid väiksemad haldusüksused, milleks orduala jagunes, neid juhtisid vastavad võimukandjad komtuurid ja foogtid. Rüütelvend oli rüütelkonna tähtsam liige, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvend rüütelkonna liige (sepp, pagar, kingsepp jne). Preestervend oli rüütelkonna liige, kes pidas kiriklikke talitlusi. Peapiiskop on vaimuliku poole tähtsaim võimukandja. Tallinna piiskop piiskop, kes omas Taanile kuuluvas Põhja-Eestis ainult vaimulikkuvõimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna-Rootsis. 1236. aastal toimus Saule lahing, millega õnnestus saarlastel oma maa viieks aastaks sakslastelt tagasi võita. 11. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s. 13.sajandil toimus kodusõda Liivi ordu ning Riia linna, peapiiskopi, Tartu ja Saare-Lääne piiskopide vahel.
valitsemine kogu Läänemere üle. 1206. aastal toimus taanlaste karistusretk Saaremaale. Nimelt olid saarlased 1203. aastal käinud edukal röövretkel Taani aladel. Taanlaste sõjakäik ei andnud aga loodetud tulemusi. 1219. aasta juulis jõudis Valdemar II oma laevastikuga Tallinna alla. Lahing eestlastega lõpuks võideti. Sellest lahingust on pärit ka legend kuulsast Danebrogist(Taani lipust). Seejärel lahkus Taanlaste kuningas, Valdemar II, Eestist, jättes siia oma valdusi valitsema peapiiskop Andrease. 1227. aastal okupeeris Ordu Taani alad Eestis. 1238. aasta Stensby lepinguga sai küll Taani Eestimaa tagasi, kuid selle ajaga oli selle valitsev kiht jõudnud juba saksastuda ja Taanil tuli olukorraga leppida. ,,Taani hindamisraamatu" järgi kuulus 1241. aastal Taani kuningale Harju-Virus vaid 20 protsenti maavaldustest, 5 protsenti oli kiriku käes ja ülejäänud osa oli läänistatud vasallidele, kelle hulgas domineerisid sakslased.
Vähehaaval levis ristiusk üle kogu Soome. Soomes võeti ristiusk vastu kolme ristiretkega. Kuningas Gustav I Vaasa algatusel teostati reformatsioon, mille tulemusel sai Rootsi- Soomest protestantlik riik (16. saj). Uppsala piiskop Henrik 1155. Turu toomkiriku nimipühak. Esimene ristiretk kuningas Eerik Teine ristiretk Birger jarli juhitud 1517. algas usupuhastus. 1522 jõudis Soome luteri usk 1922. usuvabadusseadus. Soome luteri kirikut juhib al 1998st 53. Turu piiskop ja 13. Soome peapiiskop Jukka Paarma. Maa on jagatud 8ks piiskopkonnaks. Kirik kuulub haridusministeeriumi alla. Soome põhikoolis on kohustusliku ainena usuõpetus. Soomes on praegu riigikirikuks ka ortodoksne kirik. Ortodoksse kiriku mõju algas 11. saj lõpus. Õigeusu levikut teotasid kloostrid. Valamo klooster rajati juba 12. saj. 17. saj algul hakati õigeusklikke luteri usku pöörama. 19. sajandil rajati uued kogudused. 19. saj. teine pool oli õigeusu kirikus ärkamisaeg. Hakati kasutama soome keelt
vastasseis, Õhtumaa kirikulõhe. 21 Reformatsioon oli üks lahendus kohalike valitsejate ja tsentraliseeritud kiriku vastasseisule. Katoliikluse pea on Rooma paavst, paavsti võim =paavsti primaat. Võimu alus Matteuse peatükist 18 19 reast. Peetrus esimene Rooma piiskop, kaljule ehitatud kristuse kogudus. Vatkani vapil/lipul kalju. Rooma oli impeeriuki pealinn, sellest Rooma paavst, kogu kristlaskonna pea. Sufragaan piiskopid alluvad piiskopid. Metropoliit peapiiskop. Diötsees piiskop. Itaalia piiskopkonnad pisikesed ja vaesed, Reinimaal suured ja rikkad. Ida Rooma riigis kerkisid esile üleregionaalsed kirikujuhid ehk patriarhid (Aleksandria patriarh, Konstantinoopoli patriarh). Rooma paavst vs Konstantinoopoli patriarh Kristlus levis juba antiikajal väljapoole Rooma riigi piire. Hilisantiigis oli arvukalt usulisi koole ja suundi. ARIUS Usuvool. AREIOS levitas antitrinitaristsset õpetust, mis eitas kolmainsust.
Aastal slaavi vendide vastu. 1159.aastal rajas Saksimaa hersog Heinrich Lõvi Läänemere äärde esimese Saksa kaubalinna Lübecki. Edasi kirdesse, 1160. Rajati saksa kaubmeeste tähtsaim kaubakeskus Läänemeres asuvale Ojamaa (Gotlandi) saarele Visbysse. - Koos kaupmeestega tulid misjonärid. 11-12.saj rajasid kristlikud kaupmehed kaubatee äärsetele aladele esimesed kirikud. Esimese paavsti heakskiidu saanud misjoni käivitas Lundi (toona Taani osa) peapiiskop ESKIL, kes pühitses prantsuse munga FULCO 1167. Aastal Eestimaa piiskopiks. Paavstivõimu üks motiive Kirde-Euroopa ristisõdade toetamisel oli takistada piirkonda langemast konurendist õigeusu kiriku mõju alla. - Visbys tegutsevad saksa kaupmehed hakkasid aktiivselt kasutama Väina kaubateed. Nendega tuli kaasa augustiinlaste ordu munk MEINHARD, kes alustas 1180.aastal misjonit Väina suudmes elavate liivlaste seas. Nimetati Ükskküla (Ikskile) piiskopiks.
Uus kirik, mis on põhja-lõuna suunaline, valmis 1878. aastal. Johannese kabel asus S. Waxelbergi plaani järgi täiesti omaette Lihula alevi kruntidest läänepool. Kabeli asukohta on samastatud 1505-1520. aastal rajatud frantsiskaanide mungakloostri asukohaga. Täpsemad andmed selle kohta aga puuduvad. Antoniuse kabel paiknes S. Waxelbergi plaani kohaselt linnusest lõunas. Ilmselt kadusid selle pühakoja jäljed sovhoosi lautade ehitamisel. Lihula piiskopilinnus 1211. aastal pühitses Riia peapiiskop Albert de Bekeshovede (von Buxhoeve den, Buxhövden) Dünamünde kloostri abti Theoderici (Theodorich, Theodoric) esmalt Lihula ja hiljem ka Eestimaa piiskopiks. Piiskopkonna keskuseks pidi saama Lihula. Miks valiti Lihula? Selleks on mitmeid põhjuseid. Sakslased ja nende liitlased ei olnud Lõuna- ja Lääne-Eestist palju kaugemale jõudnud. Hea asukoht linnus paiknes järsu põhjanõlvaga looduslikul paekõrgendikul. Juba hiljemalt 13
" Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud ta ei kannatanud seda ,kui keegi teda orjastada püüdis. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata. 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini. Algul esines tal palju raskusi uute kontaktide leidmiseks ning enda üleval pidamiseks. 1787. aastal sai õukonnamuusikuks. Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja
Oli kroonika järgi esimene Inglismaa kuningas. Need on aga müüdid. Tegelikkus oli palju pikaajalisem protsess ja isegi see, kust need hõimud tulid, on nüüd vaidlusttekitav. Gildas: oli 6.sajandi Inglise vaimulik. Kõige paremini dokumenteeritud isik sellest ajast Briti saartel. Kirjutas Briti ajaloost peale roomlasi. Vana-Inglise keel: Anglosaksid andsid Inglismaale tänapäeva keele. Ristiusu vastuvõtt: märter Püha Alban; Püha Patrick; Püha Augustinus kui esimene Canterbury peapiiskop, Kenti kuningas Æthelberhti; Kristlus hakkas levima tegelikult juba Rooma perioodil. Esimene märter 4.sajandi alguses Alban (304 hukati). Peale Constantinus suure 313.aasta ristiusu kehtestamise edikti, hakkas Inglismaal samuti kristlus levima. Kristlus jõudis Iirimaale Püha Patricku kaudu (Britanniast pärit). Tal oli oluline roll ka Sotimaa ja Walesi ristiusustamisel, mis oli Iirimaa vaimust kantud. Inglimaal sai ristiusutamine alguse Püha Augustinusest (597)
Spielberg S. USA lavastaja Stalin J. NSVL diktaator Stender G.F. kuulsaim baltikumi rahva valgustaja Strandmann O. Eesti riigivanem Suits G. Kuulus Eesti poeet Sun Yatsen Hiina esimene president Thacher M. Suurbritannia peaminister 7080 Trotski L. Petrogradi nõukogu esimees Truman H. USA president Tubin E. Eesti helilooja Tuto D. LAV peapiiskop, võitles rassismi vastu Tõnisson J. Eesti poliitik ja Eesti riigivanem http://www.abiks.pri.ee Ulmanis G. Läti president 90 Ulmanis K. Läti Vabariigi president Under M. Eesti kuulsaim poetess Valdemaras K. Leedu iseseisvumise juht 20. saj. Wiiralt E. kunstnik ja graafik Wilhelm II Saksamaa keiser Wilson W
pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oomuli mõisa juures (Valga lähedal), kus saadi venelastelt hävitav kaotus. · Tugeva Viljandi Ordulinna alistumine venelastele (aug. 1560). · Talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal Koluvere lossi piiramine (okt 1560). · Tallinn ja Põhja-Eesti alistub Rootsile (1561). · Ülejäänud Liivimaa aadel, ordumeister ja peapiiskop alistusid Poolale. · 2 korda piirati Tallinna. d. Rüüstesõda: · Sõja uus periood Liivimaa jagamise pärast Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa vahel. · Sõja põhijõuks nn. mõisamehed mõisaametnikud jt, kes raha eest olid valmis kõigeks rüüstati põhiliselt vastase talupoegi. e. Liivimaa kuningriik: · Ivan IV kroonis hertsog Magnuse kuningaks ja andis vene väed maade vallutamiseks. · 1570-71 piiras Magnus tulutult 7 kuud Tallinna.
Algsetes kogudustes teenisid ka naised, kuid hiljem mitte. Põhjuseks naiste suur osa paganlikes usundites. Neljandal sajandil hakkab preesterkond arenema omaette seisuseks, keda eraldas muust rahvast ametissepühitsemine. Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskopid olid algusest peale teistest tähtsamad. Neid kutsuti koos Konstantinoopoli piiskopiga patriarhideks. Patriarhaadid ehk patriarhile alluv maa jagunes kirikuprovintsideks, mida juhtis idas metropoliit ja läänes peapiiskop. Piiskopid ehk algselt linnakoguduste juhatajad said oma alluvusse ka ümbritseva maa. Tekivad piiskopkonnad., mis jagatakse kihelkondadeks, mida asus juhtima presbüter. Ecclesia on justkui riik riigis. Üsna varakult tekib ecclesiate vahel hierarhia. Kõik olulised piiskopid ja piiskopkonnad suudavad oma järjepidevuse viia Jeesuse jüngriteni. Kirikuprovintside juhid kogunesid kaks korda aastas sinodile ehk kirikukogule, et otsustada oma provintsi kirikuasju
Selleks tekkis Rootsis ülestõus, Engelbrekt Engelbrektssonile anti rootsi riigi eestseisja tiitel, ta oli ülestõusu juht. Rootsi ühiskonnas kujunesid välja 3 mõjukat poliitilist suunda: 1. Uniooni pooldajad. Rootsi kõrgaadel. Toetati Taani kuningat Kristian II-t, kes püüdis uniooni säilitada ja Rootsit taasallutada. Lisanimi Türann. 2. Rootsi iseseisvuse pooldajad. Sten Sture Noorem. 3. Rootsi katoliku kirik, mille võimu ja võimpüüdlusi esindas, Uppsala peapiiskop Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni. Stockholmi veresaun Sten Sure oli juba vangis, Gustav Trolle kaebas ketserite peale ja siis nad hukatigi. 1520. Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud. Riik kippus kiriku vara kallale, erakorralised maksud jms. Kiriklik usupuhastust toimus 1536. Kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse. Kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja töökama kihi kujunemine. Rootsikeelsed jumalateenistused
Nicolaus. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Muistne vabadusvõitlus oli üks osa feodaaltsivilisatsiooni ekspensioonist/laienemisest/edasitungist (kaasnes ka ristiusu levik), mis oli ida- ja lõuna- euroopasse (Elbe jõest ida suunas). Peamised elluviijad olid sakslased. See kandis nimetust Tung Itta. Kõigepealt hõivati Läänemere lõunarannik, seejärel idarannik. Mõju Liivi arengule 1143 rajati sakslaste idaretkede väravaks kujunenud Lübecki linn 1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses liivlase hulgas elanud augustiinlase Meinhardi piiskopiks, kelle ülesandeks sai Liivimaa ristiusule toomine. Algas süstemaatilisem ristiusu levitamine Liivimaal. 1198 toimus lahing Riia all, kus hukkus piiskop Berthold. Algas sõjalise abiga ristiusustamine. 1199 piiskopiks saab Albert, kes hakkab sihikindlalt tegutsema siinsete alade ristiusustamise ja enda kontrolli alla võtmisega 1201 alustati Riia linna ehitamist, kuhu viidi piiskopkonna keskus. Ristiusu põhipunkt
Pärit keskklassi normanni perekonnast. Ta isa oli kaupmees, kes tõisis mõneks ajaks ka Londoni serifi ametisse. Becket õppis Pariisi ülikoolis ning pärast seda asus Canterbury peapiikopi Theobaldi juurde teenistusse. Noormehe silmapaistvate oskuste tõttu saatis Theobald ta õigusteadust edasi õppima Bolognasse ja Auxerre`i. 1154 sai Becketist Canterbury ülemdiakon. Ent juba samal aastal tõusis ta Theobaldi soovitusel kantsleriks. Becket ning Henry II sõbrunesid kiiresti. 1161 kui suri peapiiskop Theobald, oli ainuõige kanditaat ametikohale Becket, kes pühitseti ametisse aastal 1162. Pühitsemisest peale algasid lahkarvamused ning vastuolud kuningaga. 1164 tekkis tüli kuningaga, kuna kuningas tahtis kehtestada kuningakohtu ülimuslikkust vaimuliku kohtu üle. Kuningas üritas Thomast murda, kuid too põgenes Prantsusmaale. 1170 nõustus Henry II Thomas Becketiga Cantebury katedraalis kohtuma, seal Henry tappis ta. 1173 sai Thomasest pühak. Richard I Lõvisüda (1189- 1199)
Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791) Imelaps, lääne muusikaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseerija- ülivõrretesr Mozarti puhul ei pääse. Kahtlemata tuli Mozart ilmale erakordsete võimetega: haruldase kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu, pulbitseva fantaasia ja väljendustungiga. Kuid sama erakordne oli keskkond, kus ta sündis: tema isa Leopold Mozart kuulus 18. sajandi keskel Kes- Euroopa väljapaistvamate muusikute hulka, ta oli Salzburgi õukonna kapellmeister, tunnustatud helilooja ning, mis kõige olulisem, erakordne muusikapedagoog. Oma poja arengut ja kujunemist juhtis ta suurima hoole ja tähelepanuga ning lõi talle selleks parimad mõeldavad tingimused. Ta õpetas Wolfgangile väga varakult kompositsioonitehnika põhialuseid: harmooniat, polüfooniat, vormi, ning pani kirja väikese Mozarti esimesed kompositsioonid ja kindlasti parandas neid oluliselt. Pikka aega oli ta oma poja mänedzeriks, korraldades tema esinemis...
Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade juhiomadustega ordumeister W. VON Plettenberg. Oli üks väheseid kes mõistsid ühtsema riigi tekkimise vajalikkusele Liivimaal ning Venemaa ohtu. Juhtis Liivimaad sõjas Venemaaga 1501-03. Ristiusk Eestis Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks (Tallinna; Tartu ja Saare-Lääne), missuguste kõrgem juht oli Riia peapiiskop ja kes omakorda allus Rooma paavstile. Piiskopkondade keskustes, kus asusid toomkirikud, loodi nn. toomkoolid. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid – Dominiiklased ja frantsiskaanid olid kerjusmungad, kes liikusid palju rahva hulgas ringi ja suhtlesid inimestega. Tsistertslased oli mõnevõrra suletumad ja elitaarsemad, paistes silma saavutustega põlluharimises ja aianduses. 1407 - 1436 ehitasid nn. brigitiinid Tallinna lähedale suurima Eesti kloostri - Pirita kloostri
aadel III seisus talupojad Eesti ühiskond lõhenes keskajal kaheks: 1) saksakeelne ülemkiht 2) eestikeelne maarahvas Maapäev Põhiprobleemiks Vana-Liivimaal Liivi ordumeistri ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised Alguse said 1420.aastatel Kes olid Vana-Liivimaal maaisandateks? Maapäevad toimusid Volmaris (Valmieras) ja Valgas Kokkukutsujateks Liivi ordumeister või Riia peapiiskop Esindatud 4 kuuriat ehk seisuslikku gruppi: 1) vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga 2) ordumeister oma alluvatega 3) vasallkonnad 4) linnad Arutati: 1) tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi 2) omavahelisi tüliküsimusi Otsuste vastuvõtmiseks oli vaja kõigi kuuriate nõusolekut Tähtsaim otsus 1507.a. võtta talupoegadelt relvakandmisõigus Vana-Liivimaa riikide suhted naabritega XIV saj lõpul olukord keeruline 1) 1385
Pärit keskklassi normanni perekonnast. Ta isa oli kaupmees, kes tõisis mõneks ajaks ka Londoni serifi ametisse. Becket õppis Pariisi ülikoolis ning pärast seda asus Canterbury peapiikopi Theobaldi juurde teenistusse. Noormehe silmapaistvate oskuste tõttu saatis Theobald ta õigusteadust edasi õppima Bolognasse ja Auxerre`i. 1154 sai Becketist Canterbury ülemdiakon. Ent juba samal aastal tõusis ta Theobaldi soovitusel kantsleriks. Becket ning Henry II sõbrunesid kiiresti. 1161 kui suri peapiiskop Theobald, oli ainuõige kanditaat ametikohale Becket, kes pühitseti ametisse aastal 1162. Pühitsemisest peale algasid lahkarvamused ning vastuolud kuningaga. 1164 tekkis tüli kuningaga, kuna kuningas tahtis kehtestada kuningakohtu ülimuslikkust vaimuliku kohtu üle. Kuningas üritas Thomast murda, kuid too põgenes Prantsusmaale. 1170 nõustus Henry II Thomas Becketiga Cantebury katedraalis kohtuma, seal Henry tappis ta. 1173 sai Thomasest pühak. Richard I Lõvisüda (1189- 1199)
Viimane ja kõige kuulsam teos ,, Filosoofia lohutus", selle kirjutas ta vangis. Ainult Jumal võib inimesele anda tõelise õnne Boethiuse meelest. Skolastik õpetlane ( ristiusu põhimõtteid tuleb seletada mõistuse abil) Boethius oli viimane roomlane ja esimene skolastik. Loeng 27.09.2012 1933 Adolf Hitler tuli võimule Anselm (1033 -1109) Sündis Aostas , Itaalias. Anselm oli benediktlaste ordu abt ( mungakloostri ülem). Inglismaal Canterburys oli peapiiskop 1093 1109 aastani. ( Kunigate William II ja Henry I ajal). ,,Mõistuslikusele püüdleva usu meetod" Peateosed: · Monoloog · Vestlus · Miks Jumal sai inimeseks. Ontoloogiline ehk olemusõpetuslik Jumala tõestus meie peas on kujutlus, idee täiuslikkusest, aga kui täiuslikke inimesi, asju pole olemas, siis kust tekkis see kujutlus meie pähe? Anselm arvab, et täiuslik Jumal ons selle pannud meie pähe. Platoni mõju Anselmile : asjad on ideede maailma koopiad.
Eesti Raamat: Tallinn 2007. ,,Väike õunaröövel." Saaber, Kalju. Meister tegi, hästi tegi. TEA Kirjastus: Tallinn 2007. ,,Vana õunapuu uus kevad." Õunapuude istutamise aktsioonid on ka tänapäeval, kuid rohkem täiskasvanute tegevus. Jõgevamaa Seenoriode ühing otsustas Eesti Vabariigi 100 aastapäeva auks maha istutada 100 õunapuud.1 18. sajandi õunapuude koduaedades kasvatamise algusperioodist on ka üks õunapuu veel kasvamas Viljandimaal Oti talus. 2 2017 tegi EELK peapiiskop üleskutse, et reformatsiooni 500 aastapäevaks istutada üle kogu Eesti 500 õunapuud. EKL 1995. Eesti Kirjarahva leksikon. Kruus Oskar. toim. Tallinn. Eesti Raamat Eesti Imemuinasjutud 1:2 2014. Tartu. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus Kask, Kalju 2012. ,,Meie igapäevane õunapuu." Eesti Loodus nr.2, 8-14 Webermann, Otto Alexander 1978. Studien zur volkstümlischen Aufklärung in Estland. Friedrich Gustav arvelius (1753-1806). Göttingen. Vandenhoeck & Ruprecht Allikad:
Vähehaaval levis ristiusk üle kogu Soome. Soomes võeti ristiusk vastu kolme ristiretkega. Kuningas Gustav I Vaasa algatusel teostati reformatsioon, mille tulemusel sai Rootsi- Soomest protestantlik riik (16. saj). Uppsala piiskop Henrik 1155. Turu toomkiriku nimipühak. Esimene ristiretk kuningas Eerik Teine ristiretk Birger jarli juhitud 1517. algas usupuhastus. 1522 jõudis Soome luteri usk 1922. usuvabadusseadus. Soome luteri kirikut juhib al 1998st 53. Turu piiskop ja 13. Soome peapiiskop Jukka Paarma. Maa on jagatud 8ks piiskopkonnaks. Kirik kuulub haridusministeeriumi alla. Soome põhikoolis on kohustusliku ainena usuõpetus. Soomes on praegu riigikirikuks ka ortodoksne kirik. Ortodoksse kiriku mõju algas 11. saj lõpus. Õigeusu levikut teotasid kloostrid. Valamo klooster rajati juba 12. saj. 17. saj algul hakati õigeusklikke luteri usku pöörama. 19. sajandil rajati uued kogudused. 19. saj. teine pool oli õigeusu kirikus ärkamisaeg. Hakati kasutama soome keelt
lüüasaamisega, 1501.1503. aasta sõda päädis viigiga. Mõlemal korral oli konflikti alustajaks Liivimaa, mis püüdis oma positsioone Moskva suhtes parandada, kuid ebaõnnestunult. Pärast viimast sõda suudeti siiski enam kui 50 aastat rahu hoida, enne kui Liivi sõda keskaegse Liivimaa hävitas. 13. sajandi lõpust algasid ka Liivimaa riikide omavahelised vaenused, vastaspoolteks olid enamasti ordu ja Riia peapiiskop või Riia linn. Samuti toimus aga mitu vaenust ka Saare- Lääne piiskopkonnas, kus mõnikord oli ametis koguni kaks piiskoppi korraga. Teised valdused tülitsesid omavahel tunduvalt harvem, Tartu piiskop sõdis vaid ühe korra, 14. sajandi lõpul, otseselt orduga. Viimaseks sisekonfliktiks oli koadjuutorivaenus(1556 1557), mis oli juba otseselt seotud Liivi sõjani viinud sündmustega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
