Wolfgang Amadeus Mozart (Referaat) (0)

Referaat
Wolfgang Amadeus Mozart
Koostas:
Juhendas:
Tartu 2010
Sissejuhatus
Wolfgang Amadeus Mozart oli imelaps , geenius ,veidrik-mees, kes elas kergemeelselt ja suri vaesena. Möödus palju aega, enne kui poeetiliste legendide taga hakati nägema selle mehise, teovõimsa ning tahtejõulise helilooja tõelist palet, keda kaasaegsed olid küll ülistanud, kuid siiski mitte hästi hinnanud. Mozart polnud ei olnud veel kolmekümne kuue aastanegi, kui ta suri; selle lühikese ea jooksul aga saavutas tema looming taolise küpsuse, mille tavaliselt annavad alles pika elu vältel omandatud kogemused. Mozarti looming oli XVIII sajandi muusikakultuuri suurimaks saavutuseks ja ühtlasi rajas see uusi teid järgenavate põlvkondade kunstnikele. Selle referaadiga olen püstitanud eesmärgi uurida lähemalt Wolfgang Amadeus Mozarti elulugu ning loomingut, kuna müüte, mis Mozartit ümbritsevad, maailma ülevaimate muusikateoste loojat, on ammu kaugelt rohkem kui tema elu teadaolevaid fakte. Näib nagu oleks Mozart inimesena unustatud ja järele on jäänud üksnes legendid ja hämmastav muusikaline pärand.
Lapsepõlv ja poisi -iga
W.A. Mozart sündis 27.jaanuaril 1756 aastal, Viini lähedal Austria väikelinnas Salzburgis. Ristimisel pandi talle tolle aja kombe kohaselt hästi palju eesnimesid -Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilius. Hiljem asendas ta oma nime Theophilius nimega Amadeus. Täheduselt on nimed ühesugused- Jumala armastus.
Tema isa oli Leopold Mozart(1719-1787) kes, oli viiuldaja , organist, komponist ja viiulipedagoog. Ka Leopold Mozart paistis lapsepõlves silma oma mitmekülguse ja muusika armastusega. Mozartil oli ka kaks aastat vanem õde Maria Anna. Nad mõlemad omandasid oma algse muusikalise hariduse isa käest.
Mozart oli juba väiksena väga andekas, tema erakordsus avaldus juba kolmandast eluaastast alates. Ta läks sageli klavessiini juurde, vajutas ja kuulas kaua, otsides tähelepanelikult tekkinud heliga komponeerivat heli. Kord tulnud Leopold Mozart koos sõpradega koju ja leidnud poja agaralt midagi noodipaberile sirgeldamas. Isa küsimusele, millega ta tegeleb, vastanud Mozart, et kirjutab klaverikontserti. Kui siis isa noodilehte vaadanud ja seal esialgu vaid määrdunud tindilaike silmanud, tahtnud ta seda ära visata , kuid mõne hetke pärast jäänud huvitatult vaatama - tindilaikude vahelt paistnud andekas, kaunis muusika. Ainult tehniliselt leidis isa selle pisut raske olevat. Aga Mozart oskas seda mängida, kuigi keegi alguses ei uskunud. Märganud poisi erakordset musikaalsust, hakkas isa neljandast eluaastast alates talle vastavat õpetust andma, ja väike Wolfgang tegi lausa uskumatuid edusamme . Nelja- aastasel Wolfgangil kulus üksnes pool tundi selleks, et õppida ära menuett ja seda siis lausa võluvalt ning rangelt ettenähtud rütmis esitada. Wolfgang polnud veel kuueaastane, kui ta hakkas juba ise muusikat komponeerima, ehkki ei osanud seda veel noodikirja panna.
1762. aasta sügisel viidi Mozart kuueaastase posikesena Viini, ühe tolle aja suurimasse muusikakeskusesse, kus ta esines keiserlikule perekonnale . Juba siis- muidugi teadmatult poisile endale ja kõigile juuresviibinuilegi- toimus otsekui mingi kahevõitlus väikese kuuleka poisikese ja imperaatori vahel. Seistes otse klavessiini kõrval, andis valitseja lapsele ühe raske ülesande teise järel. Väike Wolfgang tuli kõigega hiilgavalt toime. 1763. aastal alustas Mozartite perekond kontsertreise Euroopas. Sissepääs kontserdisaali oli kõigile avatud ja kõik oli tasuta. Mozartite perekonna esinemise peamiseks tõmbenumbriks oli väike imelaps Mozart koos õe Maria Annaga. Tormilise edu osaliseks said nii nende pillimäng kui ka Wolfgangi kompositsioonid. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8-aastaselt kirjutas ta oma esimese. 1767.aasta kevadel kirjutas Mozart Salzburgi ülikooli iga- aastasele üliõpilasetenduste väikese ladina keelse ooperi „ Apollo ja Hyacinthus“
Oma esimese täiemõõdulise ooperi “ La finta semplice” ehk „Teeseldud lihtsameelsusele“ kirjutas Mozart kaheteistaastasena. Ooper kirjutati Viini õukonnateatri tellimusel, kui see jäi lavastamata kohalike muusikute intriigide tõttu, kes nägid Wolfgangis ohtliku võistlejat. Isegi, kui teada, et Mozarti viiulisonaate trükiti Pariisis juba siis, kui Wolfgang polnud veel kaheksa- aastanegi ja tema esimesi sümfooniaid esitati Londonis, kui poiss oli alles kümnene, paneb hämmastama fakt, et kaheteistaastane noormees oli suuteline kirjutama juba enam kui 500-leheküljelise ooperipartituuri.
Alates 1769 . aasta detsembrist tegi Mozart koos isa ja õe Maria Annaga mitu kontsertreisi Münchenisse, Viini, Pariisi, Londonisse ning tutvus paljude heliloojatega, kes on mõjutanud tema varast loomingut. Sai isikupära kujundavaid mõjutusi esimesel reisil Itaaliasse, kus tutvus põhjalikult sealse ooperi- ja kirikumuusikaga ning õppis G. B. Martini juures kontrapunkti (kontrapunkt on õpetus mitmehäälsest muusikastiilist, kus kaks või rohkem iseseisvat meloodiat moodustavad ühe kooskõlastatud terviku). 13-aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kus töötas ka tema isa. Neljateistkümneaastasena võeti Mozart Itaalia-reisi ajal pärast hiilgavat sooritatud ülirasket eksamit kuulsa Bologna muusika-akadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle „kuldkannuse rüütli“ aunimetuse.
W.A.Mozarti elu alates 1774 aastast(täiskasvanu iga)
 Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes ka edaspidi väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Näis, et ta loob muusikat iseenesest, samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Mozart ise aga ütles ühes kirjas: "Ma kinnitan Teile, armas sõber, et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina. Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud."
Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud ta ei kannatanud seda ,kui keegi teda orjastada püüdis. 1781 . aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata.
1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini. Algul esines tal palju raskusi uute kontaktide leidmiseks ning enda üleval pidamiseks. 1787. aastal sai õukonnamuusikuks. Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed.
Viinis kirjutas Mozart ka oma viimased kolm sümfooniat (1788) ja Reekviemi (1791). Reekviemi kirjutas Mozart paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige tundus Mozartile, et ta kirjutab reekviemi endale. Reekviem jäigi lõpetemata, kuna Mozart 5. detsembril suri 1791 Viinis. Teose lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal.
Arvatavasti tapsid Mozarti kolmekümne viie aastases elueas viletsus ja intriigid, need “öökuningannad”, kes ei suutnud taluda tema geniaalsust ning vabadusejanu. Kuid siiski on Mozarti surma ümber on liikunud palju kuulujutte kaasaarvatud jutud tema mürgitamisest. Sõpru, tuttavaid ja imetlejaid oli küll. Kuid ta oli liiga andekas helilooja ja tal oli palju kadestajaid. Teatav konkurents käis Mozartil õukonnamuusiku Antonio Salieri 'ga. Austria keiser Joseph II tellis nii Salierilt kui ka Mozartilt ooperi. Salieri ooper oli kõlaliselt lihtne ja selge, kuid Mozarti ooper võrreldes Salieri omaga keeruline ja kaunistusterikas. Joseph II pidas end muusika alal suureks asjatundjaks ja ütles Mozartile: "Liiga peen meie kõrvade jaoks, liiga palju noote, kallis Mozart." Mille peale Mozart vastas: "Just nii palju kui vaja". Puskin on kirjutanud isegi tragöödia "Mozart ja Salieri" (1830). Salieri on aga pihtinud, et tema ei ole süüdi Mozarti surmas. Kuigi ütles ta ju ka nii: "On muidugi kahju, et ta suri, aga hea ka, sest muidu poleks maailm meile tükikestki leiba kinkinud."
   
Looming
 Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised . Ise on ta öelnud nii: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga ." Küllaltki palju kasutas ta polüfoonilisi võtteid, eriti pärast põhjalikumat süvenemist Bachi loomingusse. Mozarti muusika harmoonias on palju uudset. Tihti ärritas tema muusika kaasaegseid julgete modulatsioonidega.
W.A.Mozartil on üle 40 sümfoonia. Väga palju on tema sümfooniatelt pealkirju. „Jupiteri sümfoonia“, „Hafneri sümfoonia“, „ Praha sümfoonia“, „Sümfoonia nr. 40“. Esimese suure orkestri jaoks kirjutatud sümfoonia tellimuse sai Mozart 1778. aastal ning sellest alates ta enam varasema, kergema ja kammerlikumas laadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Mozarti hilisema perioodi sümfooniaid iseloomustavad jõuline väljendus, teravad dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. Ta on kirjutanud ka serenaade nagu näiteks „Väike öömuusika“. Serenaad on ansamblile loodud vabas õhus esitamiseks mitmeosaline instrumentaalteos. 1775. aastal kirjutas järjest 5 viiulikontserti ja pühendas need oma isale . Klassitsimiperioodi istrumentaalmuusika tippteosed „ Viiulikontsert nr 3“. Mozart oli tegelikult aga klassikalise ooperi aluspanija . Tal on kokku 19 ooperit. Muusika on erakordselt viisirikas kauni meloodiaga. Viimane ooper „Võluflööt“ esietendus veidi enne helilooja surma. Reekviem (leina heliteos, tellimustöö, kantakse ette mälestusjumalateenistusel 2 kuud pärast surma). See jäi helilooja surma tõttu pooleli ning lõpetajaks oli tema õpilane Franz Süssmayr.
Mozarti ooperite ainestik
Tema kuulsamad ooperid on " Figaro Pulm"( 1786 ), "Võluflööt"(1791), "Don Juan "(1787) ,"Haaremirööv" ja "Cosi fan tutte " ("Nii teevad kõik")(1790). Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Kuid nende seas on ka selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm".   
Sündmustiku teljeks on Mozarti ooperites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne.
„Figaro pulm“ selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia : "Sevilla habemeajaja ", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi, keelati Viinis selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne 'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda .
 "Don Juan" selle teose probleemistik koondub nimikangelase – võluva elunautija ja seikleja ümber. "Don Juan" on Mozarti kõige novaatorlikum ooper. Selle ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega , kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites.
"Võluflööt" on muinasjutuline ooper. Avamäng on sonaat -allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne . Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga."
W.A.Mozarti eripära(huumor)
Üks iseloomulik joon läbib peaaegu kõiki tema kirjutatud kirju ja see on huumor. Mozarti huumor on mitmekesine, koosnedes sõnamängudest, paroodiatest, absurdinaljadest ja kõrtsiväljenditest kuni mitmete muude vihjeteni välja, mille moraalijüngrid Mozarti hea maine huvides kahe silma vahele on jätnud. Tavaliselt nimetas geenius end suureks narriks ja tohmaniks, alles viimastel aastatel ilmus juurde suur tahk - sarkastiline eneseeitus. Siiski oleks kohatu järeldada, nagu ei suutnuks Mozart näha elu pahupoolt ning pidada teda naiivseks optimistiks. Ta huumorisoon avanes eriti elu tõsisematel ja ühtlasi absurdsematel hetkedel. Mozart naeris protestiks ja ühtlasi ka selleks, et varjata oma tõelist
loomust. Tavaliselt puudus kõikidel kuulsatel heliloojatel naermisvõime, aga Mozart oli alati rõõmus ega hakanud kunagi hädaldama (kui see just polnud teesklus saavutada mingit eesmärki).
Eneseimetlus oli Mozartile võõras. Ta teadis oma väärtust, nimetades end "kõige andekamaks, kuid sõnal "geenius" ei leidnud ta oma mõtetes kohta. Lapsepõlves suurte austusavaldustega harjunult suhtus ta vahel irooniliselt nii publikumenusse kui ka muusikutesse, kellega koos ta töötas. Imetlust vääris nende seast ainult Haydn. Seda võime öelda tänu kirjadele, sest üleolekut välja näidata olnuks Mozarti meelest ebaviisakas või mõttetu.
Mozart ei tunnetanud peaaegu terve elu enda erakordsust ja veel vähem kaugust teistest
inimestest. Alles viimastel aastatel tundis ta äkki võõrdumist ja püüdis iga hinna eest sellest
tundest vabaneda .
Kokkuvõte
Imelapse Wolfgang Amadeus Mozart elu ei olnud kerge. Ta pidi harjutama tundide kaupa pilli ja komponeerima, peale selle veel ka esinema ja imetlusobjektiks olema. Ning niimoodi päevade, kuude ja aastate kaupa. See võib tunduda meeldiv ja mõnus, aga tegelikult on see metsikult raske ja väsitav. Imelapsi sünnib maailma alati, ka tänapäeval, kuid kõigil neil ei ole jõudu täiskasvanuna suurepäraste kunstiliste tulemusteni jõuda. Mozart oli kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Ta on kirjutanud kümneid sümfooniaid ja kontserte, kammermuusikat, oopereid. Mozarti elu koosnes kokkusobimatutest vastuoludest. Ühelt poolt üldtunnustatud geniaalne muusik ja teiselt poolt inimene, perekonnapea, kes oli alalises puuduses sunnitud elu lõpuni mistahes esinemis - ning loomisvõimalusi otsima . Ühelt poolt iseloomu poolest vaese lihtrahva esindaja, teiselt poolt võimukas helide valitseja, kes oli suuteline kroonitud peadele nende õige koha kätte näitama. Tänapäeval tunnevad miljonid inimesed Mozartit kui geniaalset muusikut, kui suurimat ooperiheliloojat ning sümfonisti, kelle talendi inimlikus ning loomingu lahutamatu seos rahvaga on teinud tema teosed inimestele eriti lähedaseks ning kalliks.
Lisa(pildid)
Väike Wolfgang Amadeus Mozart koos isa Leopold Mozart
Noor Wolfgang Amadeus Mozart
Wolfgang Amadeus Mozart
Kirjandus:

• Bixley Donovan, 2005, Lugupidamisega Mozart, (Kasutatud eesõna)
  
• Berljand Jelena, 1956, Mozart, (Kasutatud leheküljed: 3,4,5,10,11,12,13,22,23,43)
  
• Jürisson Johannes, 1967, Viini klassikaline koolkond
  
• Kolossova Nadežda, 1975, Tere, muusika!
  
• Leonhart Dorothea, 2006, Wolfgang Amadeus Mozart Mõistatuslik ja mõjutatav, (Kasutatud eesõna)
  
• Ogris Werner, 2008, Mozart oma aja perekonna- ja pärimisõiguses
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart (21.04.2010)
  
• http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mozart.ht m (21.04.2010)
  
• http://wapedia.mobi/et/Wolfgang_Amadeus_Mozart (21.04.2010)
  
• http://www.kappiyhing.ee/esi/mozart_2001.html (21.04.2010)
  
• http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/mozart.html (21.04.2010)
  
• http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/wolfgang_amadeus_mozart.ht m (22.04.2010)