Haapsalu vaatamisväärsused (0)

Täiskasvanute Gümnaasium
e klass
Haapsalu vaatamisväärsused
Ettekanne
Juhendaja :
Haapsalu 2013
Sisukord
Haapsalu Piiskoplinnus 4
Kuursaal 7
Raudteejaam 8
Valge Daam 9
Sissejuhatus
Haapsalu on väikelinn oma 10 000 -lise elanikkonna ja 10.59 km2 pindalaga, kuid tema seest võib leida palju huviväärset, põnevat, mis teevad ta suuremaks nii mõnestki suuremast linnast.
Siinsetel tänavatel on astunud taanlaste, poolakate, sakslaste, venelaste jalad, siin on aastasadu elanud rannarootslased , veetnud puhkust Vene aristokraadid ja loomingulised inimesed, elanud ja töötanud baltisakslased. Kõik eelpoolnimetatu on jätnud jälje Haapsalu arhitektuuri, elu-olusse, tänavapilti, huviväärsustesse, traditsioonidesse.

Haapsalu Piiskoplinnus

Haapsalu piiskopilinnus on Eesti keskaja kindlusarhitektuuri tähelepanuväärne mälestusmärk , mille sajanditetagusest hiilgusest on säilinud vaid varemed.
1228. aastal moodustas Riia peapiiskop Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast ning väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna, mille esimene keskus asus Lihulas, seejärel Vana- Pärnus , mille leedulased aga maha põletasid. Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati peakirik ja hakati rajama piiskopilinnust. 1279. aastal andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse.
Linnus hõlmab 3 hektari suuruse territooriumi. Selle rajamine, laiendamine ja ümberehitamine toimus sajandite jooksul mitmes etapis, vastavalt relvastuse arengule. Lõpliku suuruse omandas linnus piiskop Johannes IV Kyveli valitsemisajal (1515- 1527 ), mil valmis tugev tulirelvadele kohandatud sakmelise rinnatisega eellinnuse ringmüür koos võimsate suurtükitornidega. Müüride kõrgus ulatus üle 10 meetri, müüri paksus kõikus erinevatel lõikudel 1,2-1,8 m vahel.
L Pilt nr.1 Haapsalu Piiskoplinnuse peasissekäik
iivi sõda sai tuleprooviks linnuse kaitsevõimele. Sellest ajast pärinevad linnuse sisemised kraavid ja blindaažid, mis ehitati kahurite paigutamiseks ja kaitseks pommitamise eest. Paraku sai linnus raskelt kannatada, osaliselt purustati Väike linnus ning eellinnuse müürid.
17. sajandi lõpul kanti Haapsalu linnus Rootsi riigi Eestimaa provintsi kaitseehitiste nimekirjast maha.
Põhjasõja käigus läks linnusl Vene keisririigi valdusesse ning linnus kaotas oma tähtsuse lõplikult. Nii sai 7 torniga 803 meetri pikkuse ja 8-12 meetri kõrguse ringmüüriga kindlusest varemetepark.
Linnuses asub Haapsalu Toom -Niguliste kirik , mis on kahtlemata Haapsalu linna tähtsaim ajaloo- ja arhitektuurimälestis. Toomkirik on 15,5 m kõrgusele ulatuvate kuplitaoliste domikaalvõlvide ja 425m² pindalaga üka suurimaid ühelöövilisi kirikuid Põhja- ja Baltimaades.
Pühakoda on romaani stiililt gooti stiilile üleminekuaja ehitis. Toomkirik oli pühitsetud Saare-Lääne piiskopkonna kaitsepühakule Püha Johannesele. Kiriku ehitamisel järgiti tsistertslaste vaimuliku ordu ehitusnõudeid. Sellele viitab torni puudumine, lakooniline interjöör ja portaali kohal asuv roosaken. Kiriku põranda alla maeti vaimulikke ja aadlikke.
14. või 15. sajandil ehitati ainulaadne ümara põhiplaaniga ristimiskabel , mille aknale ilmub augusti täiskuuöödel Valge Daami kujutis. Legendi järgi olevat see naisterahvas , kes armastusest toomhärra vastu keelust hoolimata linnusesse tuli ja karistuseks elusalt ristimiskabeli seina müüriti.
P Pilt nr. 2 Haapsalu piiskopplinnus
õhjapoolse käärkambri juurest viib kitsas trepp kiriku võlvidele. Võlvidepealne täitis hädaohu korral redupaiga ülesandeid.
Haapsalu toomkirik oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk katedraal , kus asus Saare-Lääne piiskopi ametitool ehk troon ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium - toomkapiitel.
Liivi sõja ajal (1558-1583) läks Eestimaa luterliku Rootsi riigi valdusse. Siis sai Saare-Lääne piiskopkonna katoliiklikust toomkirikust luterlik kogudusekirik ja toomkirikut hakati nimetama lossikirikuks.
1625. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav II Adolf Haapsalu linna, linnuse ja ümbruskonna maad krahv Jacob De la Gardie 'le. De la Gardie'del oli kavas Haapsalu linnus renoveerida. Kuigi suurem osa plaanidest jäi teostamata, suudeti kirik siiski korda seada. Kirikusse ehitati ka orel ja valmistati uus altar . Sellest ajajärgust on pärit ristimiskabelis asuv, 1634. aastal arvatavasti Joachim Winteri poolt valmistatud ristimiskivi.
1688. puhkes linnuses tulekahju, milles hävis muuhulgas kiriku vaskplekist katus. Kirik suudeti taas korda seada ja jumalateenistusi sai edasi pidada.
1726 . aasta tormis hävis kiriku katus uuesti. Riik ei olnud huvitatud sõjalise tähtsuse kaotanud ja elamiseks kõlbmatuks muutunud linnuse kiriku katuse taastamisest, väikeseks jäänud kogudus omal jõul ja kulul seda teha ei suutnud. Kogudus kolis linnakirikusse (Jaani kirik). Linnuse varemeid hakati 19. sajandil kujundama romantiliseks lossipargiks.
1886 algas kiriku restaureerimine , mille käigus sai hoone mõnevõrra uue ilme. 1889.a. peeti kirikus esimene jumalateenistus ja pühitseti see Püha Nikolausele.
Nõukogude okupatsiooni ajal 1940.a. suleti kirik jumalateenistusteks.
1944 rüüstati kirikut mitmel korral. Segaste aegade tõttu jäi kirik uuesti lagunema ning seisis aastaid tühjana. Mõni aeg kasutati pühakoda viljalaona, vahepeal plaanitseti sinna isegi ujula rajamist . 1971. aastal alustati kiriku restaureerimist. Hoone taheti muuta kontserdisaaliks.
Demokraatiaajastu saabudes otsustas riik kiriku tagastada kogudusele ja võtta see uuesti kasutusele pühakojana. 1990. aasta jõulude ajal peeti esimene jumalateenistus.
1992. aasta emadepäeval pühitseti ristimiskabelis Emaaltar, mälestamaks nõukogudeaegse genotsiidi läbi hukkunud Eesti emasid. Altari tellis arst Heino Noor, kelle ema küüditati Siberisse. Altari madonna ja lapse kuju valmistas skulptor Hille Palm .
Koos kirikuga moodustab linnus ühtse terviku, mis tänapäeval multifunktsionaalselt kasutuses. Siin peetakse kontserte ja vabaõhuetendusi, saab laiendada silmaringi muusuemis, käia vaateplatvormidel ja tornides. Lastele on rajatud kaasaegne mänguväljak ning pakutaks erinevaid programme linnuses.
Täiskasvanutelegi pakutakse huvitavaid tegevusi nagu rüütliturniiridel osalemisvõimalust, romantilisi hetki Valge Daamiga, tõrvikutega jalutuskäike ja tavapäraseid ekskursioone linnuses. Linnus on kindlalt üks Haapsalu turismimagneteid.

Kuursaal

Mereäärsele Promenaadile 1898 . aastal rajatud puitpitsiline Kuursaal on ainsana Eestis säilinud algkujul ning töötab endiselt suverestoranina.
Kuursaalid olid pea kõigis suvituslinnades, kuid Haapsalu oma muudab ainulaadseks see, et ta on ainus algsel kujul säilinud kuursaal Eestis.
Promenaadile kuursaali rajamise idee oli linnaisadel juba 1886. aastal. Üksteist aastat hiljem tellis Haapsalu Aianduse Selts Eestimaa kubermangu arhitektilt Otto Knüpferilt selleks projekti. Pikka aega arvati, et hoone ehitati valmis alles 1905. aastal, kuid ajaloolaste viimased uurimused näitavad, et kuursaal seisab Promenaadil ilmselt juba 1898. aastast. Hoone ehitati algselt merre, kuid hiljem on tema ümbrust täidetud.
Kuursaal koos tema kõrval asuva kõlakojaga oli selle sajandi esimesel poolel üks Haapsalu suvituselu keskpunkte. Seal mängis orkester kaks korda päevas, esinemas käisid näitlejad ja muusikud Tallinnast, see oli koht, kus inimesed kokku said ja aega veetsid.
Eesti Vabariigi ajal asutatud Haapsalu Kaunistamise Selts tegeles usinalt Haapsalu linna ja Promenaadi kaunistamisega — istutati lilli, korrastati haljasalasid ja pandi üles skulptuure. Kuursaali lähedal meres leidsid suviti koha skulptor Roman Haavamäe puuskulptuurid Jääkaru ja Merilõvi , mis mõlemad on küll aja jooksul kadunud või lõhutud. Alles on aga 1932. aastal kummalegi poole hoonet paigutatud Haavamäe dekoratiivsed merre viivad dolomiittrepid.
N Pilt nr. 3 Haapsalu kuursaal
õukogude ajal kasutati kuursaali laona ning hoone kippus vägisi lagunema. 1995. aastal alustati linnavalitsuse eestvõttel kuursaali restaureerimist ning kaks aastat hiljem avas ta suvekohvikuna külajstajatele uksed.
Pilt nr. 3 Haapsalu Kuursaal

Raudteejaam

1906/7.aastal valminud raudteejaama katusealune perroon oli pikim Euroopas. Jaamahoone ühes osas ning rööbastel asub Eesti Raudteemuuseum.
Eesti aladele jõudis raudtee 1869. aastal. Peterburist üle Tallinna Keila ja Paldiskisse suunduva nn Balti raudtee ametlik avamine toimus 24. oktoobril 1870. Mõned aastad hiljem algatati kohalike mõisnike poolt kava ehitada Keilast Haapsallu raudteeharu. Tee ehitus otsustati lõplikult Haapsalu linna volikogu istungil 1902 . aasta augustis. Tollase linnapea G. von Krusenstierni väitel toetas ehituskava ka Vene imperaator isiklikult. Arvatavasti oli see toetus otsustav, miks väikelinn Haapsalu sai raudteeühenduse Peterburiga.
Ehituse eeltöid alustati kogenud inseneri P. Götte juhtimisel juba samal aastal. Raudtee valmis kahe aasta pärast ning avati liikluseks 1. novembril 1905. Insener Götte poolt valiti ka koht rajatavale jaamahoonele.
Erinevalt Venemaal valitsenud tavast ehitada raudtejaamad tüüpprojekti järgi, telliti Haapsalu jaamahoone jaoks originaalkavand. Seejuures rõhutati Haapsalu kui kuurortlinna tähtsust ja vajadust vastu võtta Vene kroonitud päid. Jaamahoone projekt koostati Peterburis arhitektuuriakadeemik K. Verheimi ja insener V. Vestfaleni poolt. Ehitustöid alustati 1905 ja lõpetati 1907. aastal.
Hoone koosneb neljast osast — reisijatehoonest, Imperaatoripaviljonist, neid ühendavast katusealusest ja 216–meetri pikkusest kaetud perroonist. Haapsalu vaksal on linna üheks omapärasemaks hooneks, mille puitpitsiline historistlik ehituslaad on saanud eeskujuks nii mõnelegi teisele supellinna esinduslikule majale .
Jaamahoone on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.
Haapsalu raudteejaama nn Imperaatoripaviljonis asub 1997. aasta juunist Eesti Raudteemuuseum, mis jätkab 1970. aastal Tallinnas asutatud laiarööpmelise raudtee (1524 mm) muuseumi tegevust.
Pilt nr. 4 Haapsalu Raudteejaam

Valge Daam

Valge Daam, Eesti kuulsaim kummitus, ilmub toomkiriku ristimiskabeli aknale igal aastal augustis, täiskuu ajal. Haapsalu lossikiriku külge ehitatud ümmarguse kabeli aknale ilmub täiskuu paistel valge naisterahva kuju, mida päeval näha ei või.
Sel ajal, kui lossi üle Saaremaa piiskop valitses, pidid kõik toomhärrad kõva kloostri seduse järele kombelikult elama. Aga seal oli üks toomhärra koorilaulja poisi riietes noore neiu sisse toonud . Kaua jäi see saladuseks, mis sugu tema oli; kui piiskop jälle ükskord Haapsallu tuli, äratas see tema tähelepanemist, nii et ta laskis uurimise toime panna.
Toomhärrade juuresolekul otsiti kõik kahtlased ruumid läbi ja leiti koorilaulja poiss naisterahvas olevat, kes meesterahva riideid kandis .
Piiskop kutsus varsti nõukogu kokku ja see mõistis , et naesterahvas peab müüri sisse müüritama, mis sel ajal just pooleli oli ja toomhärra lossi vangimajasse kinni pandama, kuhu tal nälga lasti surra. Siis jäeti müüri sisse õõnsus, kuhu õnnetu neiu sisse pandi ja temale tükk leiba ja kruus vett jäeti ning müür ümberrringi kinni müüriti.
Lühike aeg kestis veel õnnetuma hädakisa. Aga kaua aega näitab ennast naisterahva kuju täiskuu ajal akna peal.
Pilt nr.5 Haapsalu Valge Daam
Haapsalu toomkiriku küljes asuva ristimiskabeli aknal võib augusti täiskuuöödel näha naisterahva kuju - Valget Daami. Legend räägib, et keskajal, kui Saare-Lääne piiskop valitses, pidid kõik toomhärrad kloostri seaduse järgi kasinalt elama ja ühegi naisterahva jalg ei tohtinud üle linnuse läve astuda. Juhtus aga nii, et ühe toomhärra ja eesti soost tütarlapse vahel puhkes kirglik armastus. Et noored teineteisest lahus olla ei suutnud, tõi kanoonik tütarlapse poisirõivastes kirikukoori lauljaks. Ühel päeval tuli pettus avalikuks ning piiskopliku nõukogu otsus oli ränk: toomhärra heideti linnuse vangikongi nälga surema, aga neiule pandi kaasa tükk leiba ja kruus vett ning müüriti ta elusalt poolelioleva ristimiskabeli seina.Aga naise hing ei saanud rahu ja nii leinab ta juba sajandeid oma armastatud meest ristimiskabeli aknal ning
jutustab inimestele surematu armastuse lugu.Valge Daami aeg on juba kolmel aastakümnel olnud Haapsalu suve üks tähtsamaid sündmusi. Augusti täiskuule kõige
lähemal oleval nädalalõpul muutub Haapsalu vanalinn sumisevaks laadaplatsiks, kirev kultuuriprogramm kestab hommikust õhtuni ning pimeduse saabudes mängitakse piiskopilinnuses Valge Daami vabaõhuetendusi.
Piltide loend
Pilt nr.1 Haapsalu Piiskoplinnuse peasissekäik
Pilt nr. 2 Haapsalu piiskopplinnus
Pilt nr. 3 Haapsalu Kuursaal
Pilt nr. 4 Haapsalu Raudteejaam
Pilt nr. 5 Haapsalu Valge Daam
Kasutatud kirjandus
http://www.haapsalu.ee/?lk=27
http://www.valgedaam.ee/pages/est/legend.php
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/asustusajalugu/haapsalu_tuntumad_vaatamisvrsused.html