Beethoven (2)

Tartu Karlova Gümnaasium
Ludwig van Beethoven
Koostaja :enda nimi
Juhendaja : juhendaja nimi
Tartu 2008
Sisukord:
Sisukord.....................................................................................................................................2
Sissejuhatus................................................................................................................................3
Ludwig van Beethoven ...............................................................................................................4
Viini periood...............................................................................................................................5
Beethoven lähemalt....................................................................................................................6
Looming.....................................................................................................................................7
Kokkuvõte..................................................................................................................................8
Kirjandus....................................................................................................................................9
Sissejuhatus:
Ludwig van Beethoven on maailmakuulus saksa helilooja , kes elas 18. ja 19. sajandil valgustusajal ja Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal. Paljud ei suuda uskuda , et ta kirjutas oma teosed ise, sest ta kaotas oma kõrvakuulmise haiguse tõttu. Tema lapsepõlv oli karm, pidev vaesus , alkohoolikust isa, kes oli väga auahne. Tõeline ime, et ta suutis kõik raskused oma elus ületada, kuigi tõsi küll, ka temal olid suured madalseisud, kuid lõppude lõpuks mäletatakse Beethovenit eelkõige suure ja eduka heliloojana, kes kirjutas vaat, et kõige legendaarsemad sümfooniad ja klaveripalad . Beethoveni elu oli lihtsalt tegelikult küllaltki hea. Ta oli küll vabakutseline helilooja, kuid ometi oli tal kindel sissetulek ning hea motivatsioon teoste kirjutamiseks. Beethoven saavutas suure kuulsuse oma klaverimänguga, mida ta harjutas juba varasest noorusest peale. Oma heliloominguga kuulub ta õigustatult kolme Viini klassiku sekka, moodustades maailma kõige kuulsama ja kuulatuma ning armastatuma klassikalisemuusika trio koos Mozarti ja Haydniga. Beethovenit peetakse ka üleminekuheliloojaks klassitsismist romantismile. Tema varajases loomingus romantism veel ei avaldunud, kuid tema hilisemates teostes on selgesti märgata romantsimi jooned. Beethoven elas oma aja kohta suhteliselt kaua. Ta suri 56-aastaselt Viinis , kui väljas möllas üüratu äikesetorm.
Ludwig van Beethoven:
Ludwig van Beethoven sündis teadaolevalt 16. detsembril 1770 Johann ja Maria Magdalena perre esimese lapsena Bonnis, Saksamaal. Tema isa Johann oli Trieri peapiiskopi juures tööl kokana. Oma nime sai Beethoven vanaisa järgi, kes oli Bavaria vürsti Clemens Augusti juures kapellmeister. Nende peres oli kokku seitse last, kellest küll ainult kolm kasvasid lapseeast välja. Beethoven ristiti järgmisel päeval, 17. detsembril. Kuigi helilooja sünnipäev ei ole ametlikult kinnitatud, tähistas ta pere tähtpäeva 16. detsembril.
Beethovenil avaldus muusikaline anne samamoodi varakult nagu Mozartilgi. Väga noorena harjutas ta klaverit ning õppis tundma nooti ja kirja. Tema esimeseks õpetajaks oli isa Johann, kes jõudis ka ise tegeleda muusikaga. Ta laulis Bonni kirikukooris tenorit. Kuna Ludwigul oli hea muusika , siis sunniti teda palju harjutama, tõsi küll, vahel ka päris julmalt ja ebaõiglaselt. On teada, et ta isal oli probleeme alkoholi liigse tarbimisega. Seetõttu oli päris tavaline, kui Ludwig magas juba, aga järsku tuli isa joobes peaga koju, kaasas sõber Tobias Pfeiffer, ja sundisid poisikest harjutama kuni hommikuste tundideni välja. Perekonnal oli ka pidevalt probleeme majanduslikult toimetulemisega. Seetõttu oli tähtis, et keegi perekonnast saaks laiemalt tuntuks ja kuulsaks , et selle kaudu pere olukorda parandada. Kui Beethoven oli 7-aastane, oskas ta juba klaverit mängida ning ta andis oma esimese avaliku kontserdi, mis koosnes mõnest klaverivariatsioonist. Esimene tõsine õpetaja Bonnis oli Christian Gottlob Neefe, kes oli kohalik organist. Ta õpetas Beethovenil kompositsiooni, klaverit, orelit ja klavessiini. Tänu Neefele sai ta ka õukonnaklavessinisti koha.
Oma sünnilinnas Bonnis elas ta aastatel 1770-1792. Seal kujunes välja ka tema loomingu suund, sügavus. Vahepeal , aastal 1787, reisis noor Beethoven koos oma isaga Austriasse, Viini. Eesmärk oli saada õpingukoht ajastu kuulsaima helilooja Mozarti juurde õpilaseks. Täpsed andmed puuduvad, kas see ka õnnestus, kuid mingeid mõjutusi sai Beethoven kindlasti. Viini periood jäi siiski väga lühikeseks, sest tema ema tervis halvenes järsult, kuna kannatas tuberkuloosi all, mida sel ajal ei osatud ravida. Beethoveni ema suri 17. juulil 1787. aastal, kui Ludwog oli kõigest 16-aastane. 19-aastaselt sai temast perekonnapea, kuna ta isal olid järjest suuremad alkoholi probleemid. Pealegi ei saanud isa oma kahe noorema poja kasvatamisega hakkama. Nii pidi Ludwig neid ise kasvatama, mis oli siiski tülikas ja ebamugav, kuna võttis palju aega, mille oleks saanud panna muusika kirjutamise või täiendamise alla. Hariduselt oli ta küllaltki hea. Ta läbis Bonni ülikooli vabakuulajana filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused.
Viini periood:
Aasta oli 1792, kui Beethoven läks uuesti Viini tagasi. Seekord prooviti õnne Joseph Haydni juures, kes võttis ta vastu. Täiendavaid teadmisi sai Ludwig Antonio Salighieri käest vokaalmuusika osas ja Johann Georg Albrechtsberger käest. Mozarti juures õppimise võimalus jäi ära viimase surma tõttu eelnenud aastal. Järgmiseks aastaks oli Beethoven tuntud eelkõige virtuoosse kontsertpianistina. Tema esimene avalik kontsert oli aastal 1795. Siis ta esitas klaveril oma klaveritrio. Viinis elatas ta ennast kontserditega, oma teoste müümistega, tundide andmisega ja sai ka kingitusi rikaste aristokraatide käest. Samal ajal pani ta tähele ka oma kuulmise nõrgenemist. Tema looming hakkas ka nüüdseks juba välja kujunema. Teoste ära tuntavateks joonteks olid selged ja lihtsalt jälgitavad karakterid, konfliktid, mis olid sageli filosoofilised ja jõulised. Beethoven oli kui revolutsionäär muusikamaailmas, sest kirjutas muusikat, mis oli omane ainult temale. Oma poliitiliselt vaatelt oli ta suhteliselt uue aja inimene, ei tunnistanud seisuslikke vahesid. Sel ajal kirjutas ta ka oma 5 kuulsad klaverkontserti, mille ta kõik ise ette kandis . Need tõid talle kontsertpianistina suure kuulsuse ning samuti ka kopsaka rahalise lisatasu. Viinis oli tal seda eriti vaja, kuna töötas vabakutselise heliloojana.
Alates aastast 1796 hakkas tema kuulmine oluliselt nõrgenema. Ta hoidus avalikest ballidest ja suhtles vähem, kui tavaliselt, kuna haigus surus teda vaimselt alla. Kuulmisvaeguse tõttu kolis ta mõneks ajaks Viinist ära Heiligenstadt'i nimelisse linnakesse. Seal kirjutas ta oma testamendi, milles kinnitas, et jätkab muusika kirjutamist kõigest hoolimata. On teada legend, et kui toimus tema kõige kuulsama sümfoonia nr.9 esiettekanne, siis teose lõppedes seisis ta rahulikult dirigendipuldis ja vaatas orkestrit ja koori. Kuid järsku pööras ta ümber ja nägi, kuidas rahvas tormiliselt plaksutas. Ta mõistis, kui hea oli sümfoonia olnud ning viipas rahvale. Beethoveni kõrvakuulmine oli siis tuhmunud täielikult.
Muusikat kirjutas Beethoven edasi nii nagu mitte keegi enne teda polnud teinud. Klaveri külge kinnitati eriline metallist pulk , mis hakkas klaverihelide peale vibreerima ning Ludwig kuulis seda heli, mis siis tekkis, ja kirjutas selle järgi. Paljud tema „kuulamispulgad“ on eksponeeritud Beethoveni muuseumis. Hoolimata sellest, et ta oli täiesti kurt, mängis ta oma klaverit ning pealtvaatajad, kes nägid seda, mõistsid, kui hea anne ja milline tähendus muusikal oli Beethoveni jaoks. Teine märkimisväärne asi Ludwigu juures on tema vestlusraamatud. Ta suhtles põhiliselt viipekeeles, kuid kirjutas ka raamatusse lauseid , kui oli koos oma sõpradega. Samuti kirjeldas ta, kuidas ta soovib, et tema muusikat mängitaks. Märkmikke oli kokku ligi nelisada, kuid paljud on hävinud.
Beethoven lähemalt:
Tema isiklikust elust on vähe teada. Kuna Beethoven kaotas kuulmise, siis oli ta väga õnnetu ja meeleheitel. Heiligenstadtis kirjutatud testamendis on aru saada, kuidas ta oli oma eluga ummikusse jooksnud. Arvatakse ka, et ta oli väga kergesti ärrituv ja vihastuv. Suuresti sellepärast, et ta tõenäoliselt mürgitati ja see valmistas pidevaid teravaid valusid. Oma elus ei olnud tal kunagi päris tõeliste sõprade ringi, kellega oleks ta saanud rääkida ka kõige sügavamatel teemadel , mis hinge pakitsesid. On teada ka, et aastal 1812 algas tema elus raske periood. Kadus motivatsioon kirjutamiseks ja anda kontserte. Põhjuseks võis olla ka kõrvakuulmisega seotud probleemid. Ta ei suutnud leppida sellega, et ta pidi elama oma elu teistmoodi. Võimalik, ka et madalseis oli tingitud lapsepõlvemälestustest, mis ei olnud väga roosilised. Beethoven keeldus edasistest kontserditest. Asi läks nii kaugele, et peapiiskop Rudolph kuulutas, et Beethoven on ebaeetiline. Helilooja probleeme võis tekitada ka ebaõnnestunud armuelu. Naised, kes talle meeldisid, jäid sageli kättesaamatuks, kuna olid juba abiellunud või aristokraatlikust perekonnast. Ludwig ei abiellunudki, ta oli mõnda aega kihluses Giulietta Guiccardi. Kuid selle abielu loomise takistuseks oli Beethoveni isa, kellele Giulietta ei meeldinud. Aastakümme hiljem proovis Giulietta uuesti, kuid siis lükkas juba Beethoven ise naise tagasi, sest ei leidnud, et tal oleks naist vaja. Ainuke teadaolev armuafäär, mis kajastub kirjades, on aastates 1805-1807 naisega Josephine von Brunswick. Suhe lõppes Beethoveni üha halveneva kuulmisega ja ka sellest, et tüdruk oli pärit kõrgemast seisusest. Mõned aastad hiljem kirjutas Beethoven väga pika armastuskirja ühele naisele, kelle nimi on teadmata.
Beethoveni vend Karl suri 15. novembril 1815. aastal tuberkuloosi. Tal oli poeg, kelle üle algas nüüd võitlus hooldusõiguse üle. Kuigi Ludwig näitas algul huvi üles, tuli hiljem välja tema tegelik suhtumine ja hoiak väikestesse lastesse. Vennapoeg oli kõigest 9-aastane, kui ta isa suri. Kohtuprotsesside ajal jäi muusikakirjutamine täiesti pooleli , kuna Beethoven keskendus kohtule ning ta tahtis seda lõpule viia. Ludwigu vastaseks oli vennanaine Johanna, kes oli väga vaene ja elatus peamiselt annetustest ja pensionist. Beethoven võitis protsessi, kuid saavutas kokkuleppe, et Karli õpingukulud maksab tema ema. 1818 . aastal kaotas Beethoven hooldusõiguse, kuid sai selle uuesti siiski tagasi. 8 aasta pärast sooritas Karl enesetapukatse, lastes endale püssiga pähe. Ta oli siis 17-aastane. Kuid ta jäi ellu, kuid viidi ema juurde koju hoolekandele. See lõpuks vabastas Karli Beethoveni juurest.
Beethoven oli tõenäoliselt mürgitatud ta omaenda arsti poolt. Tema tervis oli suhteliselt halb. Pärast oma vennapoja enesetapukatset arvatavasti Beethoveni psüühika halvenes veelgi. Ludwig suri Viinis esmaspäeval 26. märtsil 1827 pärastlõunal, kui väljas möllas hirmuäratav ja kõrvulukustav äikesetorm.
Looming:
Kuna sel ajal levis väga kiiresti valgustusideoloogia, siis on loomulik, et see uus vool mõjutas ka Beethovenit. Klassitsism oli asendumas romantismiga. Beethoveni peetakse üleminekuheliloojaks, kuna tema loomingu kõrgaeg oli täpselt üleminekuperioodil. Prantsuse Revolutsioon oli samuti sündmus, mis mõjutas Beethoveni loomingut. On teada, et Ludwig pühendas oma kolmanda sümfoonia nimga „Eroica“ Napoleonile, uskudes, et kindral kindlustab Prantsusmaal demokraatlikud ja vabariiklikud seadused ja võimu. Kuid aastal 1804 tuli välja isehakanud keisri tegelikud plaanid, siis Beethoven kustutas Bonaparte nime kaane pealt, kuid liiga raevukalt, et kaanele tuli auk sisse. Hiljem nimetas ta teose ümber. Ja pühendas selle prints Franz Joseph von Lobkowitzile, kelle palees see esimesena oli ette mängitud.
Beethoveni looming hõlmab väga paljusid žanre samamoodi nagu ka tema eelkäija Haydn . Kuigi ta elas suhteliselt vanaks , ei jõudnud ta kirjutada niipalju kui temast kakskümmend aastat nooremana surnud Mozart . Teoseid mõjutasid nii Prantsuse Revolutsioon kui valgustusideoloogia.
Beethoveni loomingu saab jaotada tegelikult kolmeks: 1)varajane-, 2)keskmine- ja 3)hilineperiood. Tema varajane periood algas tema saabumisest Viini 1792 kuni 1802, mil lõppes Suur Prantsuse Revolutsioon. Sel ajal kirjutas muusikat, mis oli palju mõjutatud eelmistest heliloojatest nagu Mozart ja Haydn. Tema suurim eeskuju oli Georg Willibald Gluck , kes sai eelkõige tuntuks ooperi reformimisega. Beethoven ise kirjutas ainult ühe ooperi - „Fidelio“ - mis siiski ei olnud edukas, vaid pigem kukkus läbi. Muusikalised mõjutused avaldusid eelkõige oma suuna otsimisega ja vaate laiendamisega ja töö ambitsiooni, mahu ja kõla täiuslikkuse arenguga. Tuntumad teosed varajasest perioodist on esimene ja teine sümfoonia, esimesed 6 keelpillikvartetti, 3 klaverkontserti, 21 klaverisonaati, kaasa arvatud väga kuulsad „Pathetique“ ja „Kuuvalgus“.
Keskmine periood kestis 1803 - 1814 . Sel ajal oli Beethovenil juba sügavad probleemid isiksusega seoses kõrvakuulmise kadumisega. Palju teosed sellest perioodist väljendavad suurt kangelaslikkust ja võitlust, mitmed on saanud väga kuulsaks. Siia lisandub veel 6 sümfooniat, neljas ja viies klaverkontsert, triokontsert ja viiulikontsert , viis keelpillikvartetti, järgmised seitse klaverisonaati, „Kreutzer“ viiulisonaat ja tema ainus ooper . Kirjutas ka oratooriumi "Kristus Õlimäel".
Hiline periood algas 1815. aastal ja lõppes tema surmaga 1827. aastal. teosed sellel ajastul on ennekõike väga karaktiseeritud, sügava sisuga, väga innovaatilised ja suure isikliku väljendusega. Beethoven oli samuti esimene, kes lisas sümfooniasse koori ja solistid . Kõige kuulsam teos sellest perioodist on missa „Solemnis“, viimased viis keelpillikvartetti, sinna juurde ka mahukas „Grosse Fuge“, ja viimased viis klaverisonaati, milledest „Haamriklaver“ on kõige tuntum. Tema viimane ja kõige võimsam sümfoonia nr. 9 oli esimene, milles olid koorid ja solist . Teos on praegu kasutusel Euroopa Liidu hümnina. Arranžeering on tehtud Herbert von Karajani poolt.
Kokkuvõte:
Ludwig van Beethoven on üks erakordsemaid heliloojaid maailma muusikaajaloos. Kirjutades oma loomingu paremiku füüsiliselt halvatuna, tuleb tunnistada, et säärast annet pole veel nähtud. Ta oli üks esimesi, kes komponeeris süsteemiga ja järjekindlalt läbivaid teemasid , motiive. Ja ta suutis hoida teema väga mahukana, samas hoides selle värske ja huvitavana, et see ei muutuks igavaks. Muutusi tegi ta peaaegu igas muusikažanris, milles Beethoven kirjutas. Näiteks ta võttis ette hästi piiritletud rondo ja kirjutas selle ümber elastsena ja ruumikana ning tõi selle lähemala sonaadile. Beethovenit nimetatakse kõige tähtsamaks heliloojaks klassitsismi ja romantismi vahel.
Kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Ludwig_van_Beethoven
http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/beethoven.html
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/beethoven_kaidikobar.ht m