Varakristlikud mõisted (0)

MÕISTED, TERMINID.
Varakristlus
katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal
arkosoolium - haud katakombi seinas kaarekujulise orvaga selle kohal, sageli kaunistatud figuraalsete ja ornamentaalsete motiividega
orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga, adorant
grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega
jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides
kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element
paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik : liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus
tuvi - kristlik sümbol - hinerahu
hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal
Kristuse monogramm - algustähed nimes Kristus kreeka alfabeedi järgi - XP, mis oli 4.saj.-st renessansini monogrammina Kristuse sümboliks. IHS tähistab kolme esimest tähte nimes Jesus kreeka tähestiku järgi: iota , eta, sigma või ladinakeelse tõlgitsusega Jesus Hominum Salvator ( Jeesus inimeste lunastaja )
sakraalne - kiriklik, usuelusse puutuv - sakraalkunst - sakraalarhitektuur
profaanne - mittekiriklik, ilmalik – profaanarhitektuur , ka sekulaararhitektuur
ladina rist - kõrge rist lühema põikpuuga, ristiusu sümbol Kristuse ristilöömise meenutajana
kreeka rist - rist nelja ühepikkuse haruga , mis ristuvad täisnurga all. Sümboliseeris algselt looduse nelja algelementi
vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige alumine (jalgade tugipuu, Kolgata tee) asetseb kallakuga vasakult (halb röövel-põrgusse) paremale (hea röövel- taevasse )
pühitsusrist - kiriku sisseõnnistamise puhul mitmele poole (näit. kirikuseintele, altarilauale jm.) maalitud rõngas asetsev kreeka rist
svastika - haakrist , kreeka rist, mille kõik harud on painutatud ühele poole sama nurga all (haril. täisnurkselt). Maagilise märgina on svastika tuntud paljude rahvaste juures eelajaloolisest ajast saadik. Indias näit. sümboliseeris see päikest ja kosmilist liikumist.
tiitelkirik - esimesi kirikuehitisi Roomas (4.saj.), mis püstitati jõukate koguduseliikmete kulul ja kandsid donaatori nime hoone välisküljel
basiilika - antiikne kaubahall ja kohtukoda, varakristlikust ajast püstkülikukujuline kirikuhoone, mille pikisuunas jooksvad kolonnaadid jagavad kolmeks või enamaks lööviks kõrgema pealööviga keskel. Viimasel on iseseisev katus ja ehitus saab valguse valgmikus asuvate akende kaudu.
kodakirik - mitmelööviline kirikutüüp, mille kesk-ja külglöövid on u. ühekõrgused ja ühise katuse all. Kesklööv on alati laiem, kogu kirik on valgustatud külglöövide aknaist.
saalkirik - ilma võlvita ühelööviline ristkülikukujulise põhiplaaniga tihti apsiidiga lõppev kirik , mis arenes välja 13.sajandil.
tsentraalehitus - igas suunas sümmeetrilise põhiplaani järgi püstitatud ehitus, mille ehitusosad ühetaoliselt ühinevad enamasti domineeriva keskosaga. Põhiplaan võib olla ümmargune, nelinurkne , oktogoonne, kreeka risti kujuline jne.
ristkuppelkirik - kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik, mille nelinurkne keskosa on kaetud kupliga ja kus harilikult igal ristiharul asetseb väiksem kuppel , viis kuplit sümboliseerib Jeesust Kristust js nelja evangelisti
abaton - pühim paik kreekakatoliku kiriku altariruumis
katedraal - piiskoplik peakirik , toomkirik, eriti gooti stiilis Prantsusmaal, Itaalias ja Suurbritannias
kateeder - religioose või maise valitseja iste, mõnikord kahekohaline - ühel valitseja, teine Jumalale
baptisteerium - algselt 4. - 14.saj.-ni piiskopliku või suurema kiriku juures asuv ümmargune, ka heksanurkne või ristikujuline ehitus keskel asuva ristimisbasseiniga; hiljem kiriku juures asuv kabelihoone, milles hoiti ristimisnõusid.
ankur - varakristlik lootusesümbol
sibulkuppel - sibulakujuline katusevorm, harilikult plekk- või laastkonstruktsiooniga, tuleleegi sümbol
epistlipool - meestepool, kiriku lõunapoolne külglööv, altarist paremal, mis algselt oli meessoost kogudusliikmete jaoks.
evangeeliumipool - naistepool, kiriku põhjapoolne külglööv, altarist vasakul, mis oli mõeldud naissoost koguduseliikmete jaoks.
pikihoone - ristkülikukujulise põhiplaaniga lääneidasuunaline kogudusruum kirikus
transept - ristlööv, risthoone, põiklööv, põikhoone, romaani ja gooti stiilis basilikaalse kiriku pikihoonet risti läbilõikav ehitusosa, mis muudab kiriku põhiplaani ristikujuliseks, võib olla ühe- või mitmelööviline.
lööv - piklik ruum ehituses, eriti kiriku või templi pikihoone osa mitme paralleelse ida-lääne suunas paikneva ruumiga.
valgmik e. klerestoorium - kesklöövi akendega varustatud ülakorrus basilikaalses ehituses
piilar - eriti keskaegseis ehitustes esinev harilikult nelinurkne, polügonaalne või (harvem) ümmargune vertikaalne toend, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart vm. Piilarid võivad olla liigendatud pilastrite ja poolsammaste (romaani) või turpadega (gooti). Ei kuulu antiikarhitektuuri.
pilaster - seinapinda liigendav ja toetav minimaalselt eenduv lame seinapiilar baasi ja kapiteeliga, mis klassitsistlikus arhitektuuris harilikult esindab ühte sambaorderit. Pilastrid võivad asetseda ka nelinurkse piilari igal küljel.
liseen - verikaalne sile dekoratiivne müüririba, mis vähesel määral eendub müüripinnast, puudub baas ja kapiteel .
apsiid - poolringikujuline või polügonaalne võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul
vikkel - sfääriline kolmnurk , mis toetab neljast osast kuplit, kujut , nelja evangelisti
amhon - varakristliku basiilika kesklöövi lõpposas asetsev, põhja ja lõunasse suunatud kahe lugemispuldiga poodium, mis on vahevõrega kokku ehitatud ja kummalgi pool varustatud treppiga
sanktuaarium - altariruum, harilikult kiriku idaosas paiknev ruum, kus asetseb peaaltar ja kus toimub jumalateenistus.
paradiis - varakristliku basiilika kinnine sammaskäiguga eesõu, kus võisid viibida patukahetsejad, keda ei lubatud kirikusse; kiriku eraldatud eesõu
narteks - avar lahtine galeriitaoline eeskoda basilikaalsete ehituste lääneküljel. Varakristlikus kirikus oli mõeldud katekumeenide e. leeriõpilaste jaoks, kes ei tohtinud minna kirikusse.
vahevõre - altarivõre, varakristlikust ajastust katoliku basiilikas esinev altariruumi ümbritsev puust, kivist (hiljem ka taotud rauast) rinnatis. Vahevõre oli eriti keskajal rikkalike skulptuurkaunistustega varustatud, keskosa teenis nn. kommuniooni( armulaua -)võrena.
lektoorium - varakristlikule vahevõrele järgnev sammastele toetuv ühe või kahe läbikäiguga galeriitaoline vahesein keskaegses kirikus, mis eraldas koori pealöövist
presbüteerium - preestritele määratud ruum, kus leiab aset kirikuteenistus, kogudusruumist eraldatud vahevõre, lektooriumi või ikonostaasiga
tribüün - kõrgendatud apsiidipõrand varakristlikus kirikus
kampaniil - vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn
kellakandmik - kellatornis või kirikutornis, vahitornis või linnuses raamkonstruktsioon ühe või mitme kella ülesriputamiseks
liturgiline - kirikuteenistuse puutuv
sakramentaarium - liturgiline käsiraamat, mis sisaldab ainult missal loetavaid palveid
missaal - liturgiline raamat 13.saj. , mis sisaldab kõiki missal kasutatavaid laule, palveid ja muid tekste, nt. evngeliaar, lektsionaar, epistolaar, sakramentaarium
evangeliaar - perikoop, liturgiline raamat, mis sisaldab täiel kujul nelja evangeeliumi koos miniatuurmaalidega evangelistidest nende sümbolitega
perikoop - evangeliaar, väljavõte U.T-i neljast evangeeliumist , kasutatakse missal liturgiliseks otstarbeks, tihti kaunistatud miniatuurmaalidega
lektsionaar - liturgiline taamat missa palvete ja tekstidega seitsme sakramendi jaoks, loetavate tekstide nimistu on epistolaar
breviaar - ladinakeelne palveraamat, peamiselt katoliku vaimulikele tähtpäeva- ja tunnikohaste palvetega. Sisaldab väljavõtteid piiblist, pühakute legendidest. Hilisel keskajal arenesid breviaari tekstide kaunistused väga kõrgetasemeliseks, eriti flaami ja prantsuse illumineeritud käsikirjades kuningaile, aadlile ja kõrgeile vaimulikele
iluumineerima - käsikirju mitmevärviliseks dekoreerima
illuminaator - keskaegsete käsikirjade illumineerija
passionaal - liturgiline raamat Kristuse ja märtrite kannatustest
horarium - tunniraamat, sageli illumineeritud palveraamat ilmikuile ööpäeva tundide jaoks.
tetriarhid - nelikvalitsejad
koodeks - vihiku- või raamatukujuliselt köidetud käsikiri, purpurkoodeks
Bütsants
oktogoon - kaheksanurkse põhiplaaniga ehitis; geomeetriline vorm keskaegses ehituskunstis - oktagonaalne
petik - müüripinda liigendav madal akna-, arkaadi- või uksekujuline dekoratiivne nišš, mis esineb grupiviisi, näit, keskaegseil tellisviiludel
arkatuur - petikarkaad, enamasti petikniššidena kujundatud kaarte rida fassadil või ehituse siseseintel
pantokraator - 2.-6.saj. bütsantsi kunstis esinev motiiv, tihti kiriku apsiidi kaunistusena, mis kujutab troonil istuvat Kristust eluraamatuga vasakus käes ja parem käsi õnnistavalt üles tõstetud
talum - raskust edasijuhtiv vaheplaat tugielemendi (piilari, samba) ja pealesuruva elemendi (kaare, võlvi) vahel.
talumkapiteel - e. impostkapiteel, bütsantsi kapiteel, kus kapiteeli ja talumhoone vahel asetseb kapiteeliga sarnanev nelinurkne kujund
mošee - islami pühakoda, mille juurde kuulub üks või mitu iseloomulikku torni (minarett). Eristatakse õue- ja kuppelmošeesid.
krüsograafia - maalimine või kirjutamine kullatinktuuriga varakristlikus, bütsantsi ja keskaja kunstis
krüsograaf - kullatinktuuriga kirjutaja või maalija varakristlikus ja bütsantsi kunstis (ikoon) ja illumineeritud käsikirjades
ikonoklasm - pühapiltide keeld Bütsantsis 726(9)-843.a.-l, pildirüüste
ikonoklast - pildirüüstaja ikonoklasmi ajal
ikoon - tahvelmaalikujuline kultuspilt (algselt madalreljeef) kreekakatolikus usus, kujutab Kristust, jumalaema või pühakuid, on harilikult maalitud lõuendiga ületõmmatud puuplaadile, tihti kaunistatud mustrilise metallraamistiku ja kalliskividega
ikonostaas - kreekakatoliku kirikus teatava süsteemi järgi paigutatud piltidega (ikoonidega) kaetud puu- või kivisein , mis eraldab altari kogudusele määratud ruumist
püstpalkkirik - keskaegsete puukirikute nimetus, kus hoone on ehitatud vertikaalselt asetatud palkidest. Ehitamine toimub korruste viisi, kusjuures maapinnal asetsev aluspalkidest raam on toeks . Kandva süsteemi moodustavad tugevad nurgasambad ja täiteplangud nende vahel.
Vana-Vene
kleerus - vaimulikkond
terem - Venemaal nn. haarem, ei käida tihti väljas, palju teenreid
vojevood - sõjajuht
suktsessioon - järgnevus, kus üks õigusjärglane asendab teist vastavas õigusvahekorras
tjak - vanavene kirjutaja, ametnik
arhimandriit - kloostriülem, peaabt
prior - mungakloostri eestseisja, abti abi või harukloostri ülem
iguumen - kloostriülem
metropoliit - peapiiskop
ornaat - pidulik ametirüü vaimulikel
öördaja - pealekaebaja
skomorohhid - Vana-Vene rändnäitlejad
tsareevitš - Vene prints
sutaan - katoliku vaimuliku pikk must kuub
apanaaž - valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt anatav elatis
bojaar -vürsti lähikondlasest ülik
družiina - (“sõprus”), vürsti sõdalastest kaaskond - družinnikud
kokošnik - naiste peakate vene rahvariiete juures
sindel - katuselaast, -laud
konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa
portaal - ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav
arhivolt - portaali kaare reljeefidega kaunistatud esikülg
astmemõikad - “voldid” arhivoldis
palestik -perspektiivportaali alumine külgmine osa

Rahvasteränne, sküüdid

kurgaan - kääbas, üksikhaud, sküüdi ülikute haud
oterdama - monteerima, termin kullasepakunstis tähendusega vääriskivi, poolvääriskivi, klaasi vms. külmalt metallalusele kinnitama , eriti rahvasterändamise ajastu kunstis
panustehnika - kaunistusviis, kus erinevaist materjalidest dekoor on paigutatud alusmaterjali süvendeisse.
põimornament - põimmuster, Aasias kaunistusena III aastatuhandest e.Kr. , Euroopas hilisest rauaajast. Merovingide ajastul, eriti keldi ja vendeli kultuuri ehituskunstis ja kunstkäsitöös esinev, tihti koos looma- ja taimemotiividega.
taimornament - kõikidel aegadel esinev ornamenditüüp, mis stiililt võib esineda naturalistlikust loodusekujutusest kuni range stiliseerimiseni.
väänel - köitraag, väänlev taimmotiiv dekoratiivkunstis
lehtornament - vähemal või suuremal määral stiliseeritud lehtedest või õitest koosnev harilikult korduva motiiviga kaunistus arhitektuuris, tarbe- või raamatukunstis ( palmett , arabesk , akantus, liilia )
fiibula - pronksist või õilismetallist pannal riiete kinnitamiseks hilisantiigis ja rahvasterändamise ajal
agraff - ilupannal, riietushaagid, ühendav metallklamber
kotkasõlg - kotkakujuline pannal rahvasterändamise aja kunstis, kaunistatud klaasoterdisega
klaasoterdis - bütsantsiaegse kärgsulatuse liik rahvasterändamise aja kunstis, kus sulatise asemel asetatakse kuldvaheseinte vahele vastavas suuruses vääris- ja poolvääriskivid või värvilised klaaspärlid
loomornament - loomariigist pärinevaist motiividest koosnev ornament , mida on esinenud nii eel- kui ajaloolisel ajal
Vendeli kultuur - rahvasterändamise ajastu viimane periood Põhjamaades (600-800.a.).Nt. Uppland Rootsis
ruunikiri - vanade germaanlaste peamisi mälestuskividele jäädvustatud kiri
ruunikivi - enamasti viikingiaegne loom- ja taimornamendi ja looklevale lindile paigutatud ruunikirjaga mälestuskivi, kus on antud surnu nimi, eluloolisi andmeid, surmakoht ning -põhjus ja kivi püstitaja nimi.
Keldid , Merovingid , Karolingid
torques - keltide muistne kullast , hõbedast, pronksist või rauast kaelavõru, mille otsad lõpevad kahe vastastikku asetatud kuuliga
rõngasrist - rist rõngaga ristiharude vahel. Esineb sageli hauakivina
käsikiri - raamat või käsitsi pärgamendile kirjutatud tekst ajast enne trükikunsti leiutamist
miniatuurmaal - antiik- ja keskaegseis käsikirjades teksti kaunistavad mitmes värvis maalitud pildid: stiliseeritud ornamendiga initsiaale, looma- ja linnukujutisi, inimfiguure ja loodusmotiive. Ei ole väike!
manuskript - käsikiri
vinjett - keskaja käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi või oksamotiiviline kaunistus; ornamentaalne või figuraalne pilt trükitud teksti alguses või lõpus
initsiaal - suuruse, värvi või dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose erilõikudes
majuskel - e. versaal, suur kirja-(8-10.saj.) või trükitäht
minuskel - väike kirja-(8-10.saj.) või trükitäht
läänepartii - karolingide valitsemisaja kirikute alakorrusel asetsev madal eeskoda vürstiloožiga selle peal, lõpeb plokktorniga, mida flankeerivad (piiravad külgedelt) kaks kitsamat trepitorni