Nelson Mandela (2)

Nelson Rolihlahla Madiba Mandela

Sisukord

3 – Päritolu
4-5 – Haridus (1925-1942)
6 - Poliitika (1942-1952)
7 – Poliitika (1953-1964)
8 - Vanglas
9 – Hr. President
10 – Lisa
11 – Kasutatud kirjandus
Päritolu
Mandela sündis Lõuna-Aafrikas. Rahvuselt on ta koosa, Thembu hõimu liige.
Koosad kuuluvad bantu keeli rääkivate rahvaste hulka. Varem asustasid nad suurema osa Lõuna-Aafrikast. Pärast eurooplaste saabumist suruti nad aga Transkei ja Ciskei piirkonda (kagusse).
Koosad on jagunenud väiksematesse alarühmadesse, üks neist hõimudest on Thembud. Ngubengcuka, Mandela vanavanaisa oli selle hõimu 1832 . aastal ühendanud. Hiljem sai Mandela vanaisast Thembude kuningas.
Mandela isast Gadla Henry Mphakanyiswast, sai Mvezo küla nõunik (lahendas tülisid ja nõustas hõimu pealikke). Tal oli 4 naist ja 13 last. Noorim neist sündis 18. juulil 1918. aastal Mvezo külas. Ta nimeks sai Rolihlahla Madiba. Oma 2 esimest eluaastat veetis Rolihlahla Mvezos, kus ta ema kasvatas kariloomi ja haris põldu. Kui 1920 aastal Gadla vallandati, olid nad sunnitud kolima naaberkülla Qunusse sugulaste juurde elama. Külas elasid peamiselt naised ja lapsed. Mehed käisid kaugemal tööl ja naasid aastas kaks korda külla, et künda põldu.
(Mandela käis karjas, korjas mett ja lüpsis piima( ragulka kepivõitlus
Haridus (1925-1942)
Seitsme aastaselt läks Madiba Qunus algkooli. Oma peres oli ta esimene koolis käia.
See oli Misjonikool, kus valge misjonär õpetas lastele ajalugu ja keelt. Kuna Aafrika nimesid oli raske valgetel hääldada pani Rolihlahlale tema esimene õpetaja nimeks Nelson Mandela.
9. aastaseks saades suri Mandela isa kopsuhaigusesse. Emale oleks Nelsoni koolitamine üle jõu käinud, niisiis lahkusid nad Qunust. Kõndisid 25 km läände, kohta nimega suur koht ehk Mqhekezweni, koht kus elas Thembude kuningas Jongintaba. Gadla oli aidanud Jongintabal kuningaks saada, seetõttu võttis ta Mandela oma hoole alla ja kohtles teda kui oma poega Juctinit. Mandela ema lahkus Qunusse.
Suures kohas jätkas Mandela oma haridusteed kohalikus misjonikoolis. Seal õpetati koosa ja inglise keelt, ajalugu ja geograafiat. Ka siin pidi Mandela kooli kõrvalt tööd tegema, ta kündis ja tegi mitmeid majapidamistöid. Vabal ajal harrastas ta kepivõitlust ja ratsutamist.
Mqhekezwenis avaldasid Mandelale aga kõige rohkem muljet seal toimunud hõimukoosolekud. Koosolekutele tulid kõik Thembumaa inimesed oma murede ja vaidlustega. Neid lahendasid ja nõukogu. Koosolekul võisid sõna võtta kõik kes tahtsid, päeva lõpus kõneles alles Jongintaba, ta tegi kokkuvõtte kuuldust ja võttis vastu otsused, mis rahuldaks kõiki osapooli.Mandela on öelnud et see mida ta hõimukoosolekutel nägi on tugevalt mõjutanud tema enda juhtimisstiili .
Jongintaba soovis, et Mandelast saaks hõimu nõunik, nagu oli seda ta isa olnud, seetõttu tuli nelsonile anda hea haridus, ta saadeti internaatkooli.
16 aastasena saadetigi ta koos Jucticega internaatkooli, kus ta õppis 2 aastat inglise keelt ja ajalugu. Edasi läksid nad üheksateist aastasena headtowni, Lõuna-Aafrika suurimasse mustanahaliste kooli. Kuigi päevaplaan oli koolis üpris tihe tegeles Mandela seal ka tennise , pikamaajooksuga ja poksiga.
21. aastasena jätkasid nad õpinguid ülikoolis Fort Hare, et õppida inglise keelt, antropoloogiat, haldust ja õigusteadust. Nimelt soovis Nelson saada riigiametnikuks.
Õpingud ülikoolis aga ei kestnud kaua. Teisel õppeaastal loobus Mandela talle pakutud kohas üliõpilaste komitees, ja streikis koos oma sõbra Oliver Tamboga viletsa toidu vastu. See viis mõlema noormehe koolist väljaviskamiseni.
Üsna pea teatas Jongintaba, et ta on korraldanud Nelsonile ja Justicele abiellumise. Poised olid vapustunud, nad ei tahtnud väljavalitutega abielluda . Kartes hooldaja viha, jätsid nad kõik seljataha ja põgenesid Johannesburgi.
Johannesburgis asus Mandela elama oma nõo juurde. Töö leidmisega oli raskusi, kuna ei tahetud võtta tööle inimest, kes oli kodunt lahkunud ilma hooldaja heakskiiduta. Ühel päeval tutvustas aga nõbu teda Walter Sisulule, kes oli ärimees ja mustanahaliste juht. Mandela suutis Sisulule oma minevikuga muljet avaldada ja ta otsis talle töökoha õigusabifirmas. Mandela meeldis ka firma omanikele ja nad olid valmis _ tagama nelsonile tasuta kaugõppe Lõuna-Aafrika ülikoolis.
1942 lõpetas ta kaugõppe ja sai huminitaarteaduste bakalaureuse kraadi.
Mandela võetakse Witwatersrandi ülikooli õigusteaduse õpilaste nimekirja. Nelson oli ainuke mustanahaline tudeng õigusteaduskonnas. 5 aastat Mandela õpib ja töötab. Palk on tal nii väike et ta hoiab trantspordi pealt kokku, kõndides iga päev 10 km tööle ja koju. Riideid saab ta oma kolleegidelt.
Aina rohkem hakkas ta kokku puutuma poliitikaga, uued sõbrad tegelesid aktiivselt poliitikaga.
Poliitika (1942-1952)
Johannesburg on Lõuna-Aafrika suurim linn ja suurima kuritegevusega linn maailmas, seal puutus Mandela kokku rassismiga ja koges seda ka omal nahal. Mustanahaliste elu oli raske, nad olid vaesed ja valged rõhusid neid.
Soovist parandada tumedanahalise elujärge, astus ta Aafrika Rahvuskongressi (ANC) 1942 aastal. See oli organisatsioon , mis võitles neegrite õiguste eest ja diskrimineerimise vastu. Mandela ja ta sõbrad Tambo ning Sisulu moodustasid ANC Noorte Liiga.
1948 kehtestas valimised (mustanahalised ei tohtinud valida) võitnud valgete aafriklaste rahvuspartei apartheide süsteemi.
Apartheid eraldasid valgeid ja musti üksteisest ja diskrimineerisid mustanahalist elanikkonda. Erinevat nahavärvi inimesed ei võinud enam abielluda, linnades olid eraldatud mustade piirkond ja valgete piirkond jne…
Pärast apartheide teket pühendas Mandela end nende vastu võitlemisele.
Ta korraldas sõpradega boikotte ja streike lootuses et neil õnnestub taastada mustanahaliste õigused. Ta rändasid sõpradega paigast paika kutsudes rahvast üles seadust rikkuma ja minema valgete aladele . 1952 lõpetasid korrakaitsjad nende tegevuse, tuhanded vabatahtlikud arreteeriti, ka Mandela. Talle kehtestati mitmed keelud, näiteks ei tohtinud ta lahkuda Johannesburgist ega võtta osa koosolekutelt.
Poliitika (1953-1964)
1955 koostas ANC(mille juhiks oli saanud Mandela) Vabaduse Harta, mis oli koostatud tuhandete Aafriklaste arvamuse põhjal valitsemisviisi kohta.
1956 arreteeris valitsus ANC ja teiste vaba Lõuna-Aafrikat soovivate organisatsioonide juhid. Mandelat ja 155 aktiivsemat mässajat süüdistati reetmises ja valitsuse vägivaldse kukutamise katses. Pärast viis aastat kestnud kohtuprotsessi mõistetakse nad süütuks.
1960. aastal toimus Sharpeville`i veresaun, politsei lasi maha 69 relvitut meeleavaldajat ja haavas kahtsadat. Mandela ja ta kaaslased korraldasid kohe ülemaailmse streigi ja leinapäeva. Paljud riigid mõistsid valitsuse tegevuse hukka.
Politsei arreteeris Mandela ja teised korraldajad. ANC keelustati ja Mandela pidi veetma 3 kuud vangis Vabanedes läks ta põranda alla ja võitles edasi
Mandela jõudis arusaamisele et valitsuse kukutamiseks on ainus võimalik viis vägivald. Selle mõttega moodustab ta organsatsiooni Rahva Mõõk, mille eesmärk on sideasutuste- ja jõujaamade sabotaaž. Relvastatud väljaastumine õnnestus.
1962 lahkus Mandela esimest korda Aafrikast ja otsis Euroopast endale toetajaid.
Kui Mandela naasis, tema ja teised Rahva Mõõga liikmed arreteeritakse. Mandelat süüdistati ilma loata riigist lahkumises ja sabotaažis. Kohtuprotsess kestis 6 kuud.
Mandela kasutas kohut oma seisukohtade selgitamiseks. 1964. aasta aprillis pidas ta lausa 4-tunnise kõne.

Vanglas

Kõigile süüdistatuile määrati eluaegne karistus.
Nad toimetati Robben Islandi vanglasisesesse vanglasse üksikkongidesse.
Vanglas jätkas Mandela pidevat võitlust süsteemi vastu. Pikkamööda saavutas ta ka järeleandmisi. Vangid said näiteks õiguse õppida. Mandela hakkas korraldama õppetunde ja poliitilisi vaidlusi.
1975 korraldas ta koos kaasvangidega kivimurrus logelemisstreigi- sihiliku töötempo aeglustamise. 1977 lõpetati raske kehalise töö kohustus, kuna efektiivsus puudus.
1980 võisid poliitvangid kuulata raadiot ja lugeda ajalehti, olukord vanglas oli kõvasti paranenud. Mandela viitis oma aega lugedes, kirjutades, mängides tennist või aiatöid tehes.
Samal ajal kui Mandela vanglas oli jätkasid tema eeskujul noored võitlust mustanahaliste õigust eest . Noorte liikumise üks juhte oli Steve Biko. Ta suri 1977. aastal rahutuste ajal politsei kallaletungi tõttu. Vastuseks puhkesid kogu maailmas meeleavaldused. Isegi Lõuna-Aafrika valged hakkasid oma valitsust kritiseerima.
Seepeale alustas Oliver Tambo, ANC president ja Mandela kauaaegne sõber, Mandela vabastamise kampaaniat. Rahva Mõõk alustas taas relvastatud võitlust valitsuse vastu. Mandela tõuseb apartheidivastaste meeleavalduste keskmesse. Olukord riigis aina halvenes. ÜRO nõudis Mandela vabastamist
Valitsus otsustas rünnata sõjaväega ANC Lesotho ja Mosambiigi keskust. Selle tagajärjel said paljud tsiviilisikud surma. Kõik meeleavaldused keelati, kuid need ei lõppenud keelust hoolimata. Riigis valitses pidev pinge ja vägivald. Paljud riigid nõudsid apartheidi lõpetamist ja Mandela vabastamist, veel rohkem riike rakendas sanktsioone.
Lõpuks pakkus Botha (president) Mandelale vabadust, kui vägivald lõppeb, kuid Mandela loobus pakutust, nõudes rahva vabadust
1989 sai presidendiks de Klerk. Ta vabastas poliitvangid, lubas ANC-l tegutseda ja teatas et on aeg läbirääkimisteks, vabastades ka Nelson Mandela.
Kokku oli Mandela vanglas veetnud 27 aastat.

Hr.President

1990. aastal istusid Mandela ja de Klerk palju kordi koos ja arutasid uue, eri rasse hõlmava põhiseaduse üle. 3 aastat hiljem võetigi vastu uus põhiseadus, mis tagas kõigile võrdsed õigused. Samal aastal antakse mõlemale mehele Nobeli rahupreemia
1994. aastal toimusid riigi esimesed vabad valimised, kus Mandela valiti presidendiks ja ANC võitis 4-st kohast 252 Rahvuskogus.
Mandela uus missioon oli ühendada lõhenenud rahvas. See tal ka õnnestus. Tänapäeval on Lõuna-Aafrikas kõik võrdsed ja elavad rahumeelselt koos
1995. aastal loob Tõe ja Lepituse Komisjoni, mille etteotsas oli peapiiskop Desmond Tutu . Komisjon uuris apartheidiaegset inimõiguste rikkumist.
1999. aastal, kui Mandela on 81-aastane, pani ta ameti maha. Ta lahkub poliitikast , kuid tegeleb veel mõnda aega aktiivselt oma maa ja maailma asjadega. Ta kohtus maailma riigijuhtidega, osales konverentsidel, teavitas üldsust Aids epideemiast, osales rahukõnelustel jne… Lõplikult tõmbus ta avalikust elust tagasi aastal 2004.
Mandela asus oma kolmanda naisega elama Qunusse, kuhu ta oli lasknud ehitada maja. Üks ta lemmiktegevusi on vaadata oma kodus Qunus Händeli muusika saatel päikseloojangut. Qunus saab ta olla koos oma laste, lastelaste ja lastelastelastega. Muide Mandela on olnud abielus kolm korda, on isa kuuele lapsele, tal on kakskümmend lapselast ning üha rohkem lapse-lapselapsi..
Lisa:
2008 aasta suvel tähistas Mandela Hyde Park-is, Londonis suurejooneliselt oma 90-ndat sünnipäeva. Kontserdid olid osa 46664-st kontserdist, mis korraldati HIV–I epideemiast teavitamiseks. Sünnipäeval esines palju kuulsaid artiste nt. Will Smith, Leona Lewis, Denzel Washington, Sugababes, Amy Winehouse, Eminem jne…
Oma kõnes kutsus ta üles rikkaid inimesi aitama vaeseid.
Kiri Obamale:
“Your victory has demonstrated that no person anywhere in the world should not dare to dream of wanting to change the world for a better place,” Mandela said in a letter to Obama.
“We note and applaud your commitment to supporting the cause of peace and security around the world. We trust that you will also make it the mission of your presidency to combat the scourge of poverty and disease everywhere.
“We wish you strength and fortitude in the challenging days and years that lie ahead . We are sure you will ultimately achieve your dream of making the United States of America a full partner in a community of nations committed to peace and prosperity for all.”
Otsust alustada sõda Iraagis , kommenteeris ta järgnevalt:
"See on tragöödia, mis toimub, mida Bush teeb. Bush on õõnestamas ÜRO-d." Mandela teatas, et ta toetab tegevust Iraagi vastu ainult siis, kui selle on algatanud ÜRO. Ta kutsus inimesi USA-s ühinema ulatusliku protestiga Bushi vastu ja kutsus maailma liidreid,
"Mille ma hukkamõistan on see, et üks võimu, millel on president, kellel puudub ettenägelikkus, kes ei suuda korralikult mõelda, tahab nüüd tõugata maailma holokausti .
´´My long walk has not yet ended . ´´
Nelson Mandela
Kasutatud kirjandus:
http://www.congressionalgoldmedal.com/NelsonMandelaBio.ht m
www.wikipedia.com
“Mandela, mässaja, kes juhtis oma rahva vabadusele” Ann Kramer