Usundid (3)

RISTIUSK (kristlus, kristlased)

Jaguneb kolmeks põhisuunaks ( katoliiklus , õigeusk, protestantism ) ja paljudeks usutunnistusteks. Arenes judaismi ühe sektina, (rajajaks Jeesus Kristus?).
Pühakiri - Piibel , koosneb Uuest ja Vanast Testamendist.Vanasse Testamenti kuuluvad juudi Piibli 39 raamatut. Uus Testament koosneb 27 raamatust, mis jagunevad nelja ossa . 1) Neli evangeeliumi mis jutustavad Jeesusest 2) Apostlite teod, mis jutustavad Jeesuse esimestest poolehoidjatest 3) Epistlid e. kirjad mis on kirjutatud esimestele kristlaste gruppidele 4) Ilmutusraamat, mille sisuks on nägemus ajast, mil Jeesus tuleb tagasi maa peale.
Ainestik - mütoloogilised ja ajaloolised sündmused, eetika , käitumisjuhendid, tulevikuhoiatused, Kristuse elu jms.
10 käsku mida kristlased täitma peavad
 1) Sinul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval
 
 2) Sina ei tohi teha ebajumala kuju - midagi sellist mida se teenid kui Jumalat minu asemel.
 3) Sina ei tohi mu nime ilmaasjata suhu võtta
 4) Ma olen määranud ühe päeva nädalas puhkepäevaks ja seda päeva pead sa pühitsema
 5) Austa oma isa ja ema
 6) Sina ei tohi tappa
 7) Sina ei tohi rikkuda abielu
 8) Sina ei tohi varastada
 9) Sina ei tohi mitte kellegi kohta valet rääkida
 10) Sina ei tohi himustada midagi sellist, mis kuulub su ligimesele.
 
Jumal - ainujumal , (hüütakse Loojaks v. Jehoovaks v. Issandaks v. lihtsalt Jumalaks vms, ilmutus inimestele Jeesus Kristuse kujul, see on Püha Vihaga st. karistav Jumal)
Kolmainsus - kolmel eri viisil tuntud (üks) Jumal - 1) Isa - Looja    2) Poeg - Jeesus    3) Püha Vaim - abistav ja julgustav Jumal.
Need kolm isikut on üks Jumal (kes on end ilmutanud neis kolmes isikus).
Tahte väljendus - inglid , prohvetid, pühad raamatud, käsulauad.
SISU - Jumal lõi inimese, mehe ja naise, oma näo järele, tarkuses, õigluses ja pühaduses, et ta valitseks loodu üle.Inimene asetati täiuslikku keskkonda ( paradiis ), kus oli hoolt kantud kõigi nende vajaduste eest. Oli jäetud ainultt üks keeld - nad ei tohtinud süüa hea ja kurja tundmise puust, selle keelu rikkumine lõpenuks surmaga. Inimene rikkus loomupärast vahekorda Jumalaga ( paradiisis ), tehes pattu (Jumala tahte vastu). Pattulangemise tagajärjed avaldusid paljudes valdkondades, suhe kaasinimesega ning loodusega oli rikutud. Inimene sattus (anti Jumala poolt) kurjuse (Saatana) võimusse.
Inimene ise oma jõupingutustega patust vabaneda ei suutnud, sestap saatis Jumal lunastajaks oma poja Jeesus Kristuse (Jumala enese kehastus inimeses?, Jumal ise?). Too lunastas inimese patud läbi ristisurma ja kannatuste. Kristluse järgi on inimesel võimalik saavutada lunastus (ainult) läbi Jeesus Kristuse, uskudes temasse ja suheldes temaga läbi koguduse (vaimulike). Kõik inimesed tõstetakse viimsepäevakohtu ees ellu ja seal otsustatakse lõplikult, kas nad (nende hing?) hävitatakse (surevad igaveseks ? kaovad üldse? piinlevad kuskil?) või jäetakse alles (vaimsetes kehades ? planeetidevahelises konföderatsioonis).
Ristimine - ristimine on märgiks, et inimene on saanud Jeesuse järgijaks, ja paljudes perekondades ristitakse laps juba varsti pärast sündi. Lapse vanemad tõotavad kasvatada teda kristlaseks. Sageli valib perekond ristivanemad, kes aitavad vanemail last kristlikult kasvatada.
Osa kristlasi ristitakse vanemana , sest nende perekond või kirik on seisukohal, et on parem oodata, kuni inimene suudab ise otsustada, kas ta tahab end ristida lasta või mitte.
Mõnedes kirikutes viiakse ristitav väikesesse basseini, kus vesi ulatub pihani, ja surutakse korraks vee alla.
Teistes kirikutes kasutatakse ainult veidi vett. Preester või pastor kasutavad seda ristimärgi tegemiseks ristitava laubale ja natuke vett valatakse talle ka pea peale.
 Mõned vaimulikud
presbüter - koguduse vanem v. koguduse juhatuse liige
diakon - abivaimulik, hooldaja, hoolekande korraldaja
piiskop - kõrgeim vaimulik pühitsusamet, apostlite otsene järglane
metropoliit - patriarhi järgselt teine isik, (mitme) kirikuringkonna peapiiskop
patriarh - õigeusu kiriku juht
paavst e. Rooma piiskop - piiramatu võimuga Jumala esindaja Maa peal
kirikukogu - katoliku kiriku kõrgeim organ, allub paavstile
kardinal - paavstist järgmine ametiisik
munk - askeetlik ilmaelust eralduja, tavapärasest enam kultusetoiminguile pühendunud meesisik
nunn - askeetlik ilmaelust eralduja, tavapärasest enam kultusetoiminguile pühendunud naisisik

BUDISM (budistid, buda usulised)

6 - 5 sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis -filosoofiline õpetus.
Rajaja - Šakjamuni (e. Gautama, Siddhartha , Buddha)sünd. Nepaalis, arvatakse elanud aastail 560- 480 e.m.a. (vt. kronoloogia)
Pühakirjad (kanoonilised tekstid) - Tipitaka , Kandzur
Ainestik - budism , filosoofilised ja teaduslikud teemad.
Jumal - puudub, algolemus on üks ( dharma ), mingit kindlat tunnust kehastav informatsioonikvant.

Stuupa - (kupliga) kaetud koda milles sisalduvad reliikviad ja/või annetused. Kujult meenutab istuvat Buddhat.
Stuupasid on 8 põhivormi, igaüks kujutab mingit järku Õpetaja elus. Algselt olid stuupat lihtsalt kivihunnikud v. kuhjad mis moodustusid (pühaku kalmule) kantud kividest. Hiljem arenesid nad omaette (sümbolistlikeks) ehitisteks.
Teenistuse ajal käiakse ümber stuupa päikesega samas suunas.

Budism - sisu
On olemas 4 õilsat tõde
a) on olemas kannatus (dukha, tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest, väljendub sünni ja surma ringis =sansaaras (e. reinkarnatsioon)
b) kannatusel on põhjus ( avidya e. teadmatus , väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu = trišna)
c) kannatust (sh. sansaarat) saab kaotada (põhjustaja kaotamisega) ja saavutada täielik vabanemine ( nirvaana )
d) selleks on olemas 8 osaline tee (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine)
Eesmärgiks on nirvaana saavutamine ( valgustus , kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine). Meie oma "mina" ja asjade välist olemist peetakse vaid meelepetteks ja illusiooniks ( maaja , maya), see eksisteerib vaid niipalju kui inimene talle ise väge annab.
Neli põhipahet:

kõikide meelte ( 6 tk., sh. mõtlemine) kaudu saadav nauding

lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma

väärusk

nõmedus e. teadmatus (rumalus)

Usutakse, et peale surma jääb (inimese?) hing 49-ks päevaks nn. "vaheolusse" ja selle lõppedes võib ükskõik millal uuesti sündida (taassünd, sisenemine uude tsüklisse). Budismi põhikord on munklik, vahendiks on mõtlus, (alg?)eesmärgiks on oma "mina" (isikupära?) kaotamine. Saavutanud nirvaana (nt. meditatsiooni käigus), lakkab inimeses maailma tajumine väljakujunenud mõistete või meeleorganite kaudu, järgi jääb n.ö. teadvuse puhas olek. Inimene kogeb ja tunne(ta)b maailma vahetult, mõistete vahenduseta, samas ei saa kogetut mõistetega edastada .
Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina:

püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb)

kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega)

minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada)

Põhisuunale omane on ka osavõtmatus ühiskondlikest suhetest. Kunagi pole budism omanud keskset võimu (vastupidi katoliiklusele). Usk on suhteliselt tolerantne ( salliv teiste uskude suhtes).

HINDUISM (hinduistid, hindud)

India traditsiooniline usund , tänapäevane hinduism tekkis u. 8-9. sajandil.
Hinduismi eellaseks oli brahmanism . Brahmanismi "ülepingutatud" nõudmised ei sobinud paljude inimeste vaadetega, vastuseisust kasvasid välja muutunud nõuded.
SISU
Igal inimesel on saatus ( karma - tegude saadus ). Pärast surma läheb hing teise olevusse, vastavalt inimese käitumisele (tegutsemisele, mõtlemisele?) oma elus. Inimene on võimeline oma saatust (karmat) muutma ja (järgmises elus) kõrgemale tasemele tõusma ainult head tehes. Eesmärgiks on vabanemine elu-surma tsüklist (karma lõpliku kaotamise läbi).
Hinduismi aluseks on põhimõte, et asjade ja sündmuste paljusus meie ümber on ainult ühe ja sama reaalsuse (= brahman ) erinevad ilmingud.
Ületades päri(mus)likud kastiomadused - kasu, naudingu ja kohus(tu)se, saab järgmisele kastiastmele.
Mokša (vabanemine taassündide ahelaist) saabub neid kõiki (nelja astet) ületades, saavutatakse brahmani (absoluudi, hinge ja kõiksuse ühtsuse) kogemusega.
Usutakse, et vabanemiseks on lugematu hulk võimalusi, levinud on meditatsioon , jooga, erinevate jumalate kummardamine jms.
Austatakse pühapaiku, pühasid olendeid (nt. lehmi) ja pühakuid.
Usklike arv 1985 a. andmetel u. 585 miljonit inimest (enamus neist Indias).
Pühakirjad - veedad (loetakse jumalikuks ilmutuseks), brahmaanad (veedade kommentaarid), upanišadid, aranjakad (käsitlevad ohvritalituse müstilist ja filosoofilist külge) eeposed , puraanad, Manu seadused.
Ainestik - mütoloogia, traditsioonid, kultused, arutlsed, jooga sugemed, mõjud budismist ja dzainismist tulid hiljem.
Jumal -
1) puudub, maailma põhjus on absoluut , Kõiksus
2) Brahma jt. (Šiva e. Mahesvara e. Nataraja, Višnu sh. Krišna kui tema üks kehastus, Šakti e. Jumalik Ema kes on ka Šiva abikaasa)
Jälgitav seadus - dharma (üksikisiku kohus ja kastiomane elusiht)

JUDAISM (judaistid, juudi usulised)

Juudi usund, alged esinesid kuni 2000 a. enne meie aega.
Rajaja - 12. sajandis lõi süsteemi Maimonides.
Pühakiri - Toora (5 Moosese raamatut, selles 613 käsku ja keeluseadust, seda loetakse Jumala selgeks ilmutuseks)
Seadusekoodeksid - Talmud (kommentaaride kogu Vanale Testamendile, 5 saj.), mišna (2 saj.), haskala, Vana Testament (dekaloog), Toora. Lisaks on olemas n.ö. "Suuline Seadus" - see sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora (e. "Kirjutatud Seaduse") rakendamist.
Jumal - ainujumal Jahve e. Jehoova (absoluutne monoteism )
Jumala tahte väljendus - läbi prohvetite
Pooldajaid maailmas u. 13. miljonit, Iisraelis (riigiusund) 2,4 miljonit
Ei usuta pühakutesse. Jeesust ei peeta Jumalaks (nagu suuremas osas kristluses), jumalaks on ikka vaid Jahve. Põhisuund ei kaldu eriti asketismi. Religioosset propagandat eetiliseks ei peeta. Seksuaalsuhted lubatud alles pärast abielu. Jumala austamise märgiks peab juut kogu päeva peas kandma mütsikest (kipaad). Keelatud on koos tarvitada liha ja piimatoite, süüa verd sisaldavaid toite. Juudid pühitsevad laupäeva ( sabath ) - siis ei tohi teha mingisugust tööd, mille tulemusena sünniks midagi uut (nt. ei tohi toitu valmistada, suitsetada jms.), tegeldakse peamiselt palvetamise, lugemise vms.
ANIMISM
e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse.
TAOISM (taoistid)
Taoistliku mõtte suured levitajad --> Lao-zi (Vana Meister), raamatu Dao Deijng (Klassikaline Tee ja Võim) autor. Teine oluline taoismi alusteos on Zhuangzi (pärimuse järgi Zhuangzi nimeliselt autorilt, teadlaste arvates erinevatelt autoritelt).
Taoism keskenub üksikisiku suhtele maailmaga . Usuti , et on olemas ülim reaalsus , mis ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele - see on Tao - universumi tee ehk (lakkamatu) kulg, looduse ettemääratud kord.
Tao põhilisteks tunnusteks on pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, Tao on kahe polaarse jõu (nt. yin ja yang) vastastikuse mõju tulemus. Seda ei saa mõjutada ega ära osta ohvrite ja rituaalidega.
Tao liikumised pole peale sunnitud vaid toimivad loomulikult ja sundimatult. Sundimatus on tao tegutsemise põhimõte ja seega peaks ka inimese käitumine (kes tahab taoga kooskõlas olla) olema sundimatu.
Taoism tegeles peamiselt looduse vaatluse ja selle Tee kulgemise ehk Tao tundmaõppimisega. Tegutseda harmoonilises kooskõlas loodusega, tähendab taoistile sundimatut ja seega oma tõelisele loomusele vastavat tegevust. Taoismi peamised märksõnad - lomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus , kaastunne. Usaldama peab inimese intuitiivset intelligentsi.
Taoistliku arusaama kohaselt tulenevad õnnetused peamiselt just selles, et inimesi viivad eksiteele pettekujutlused.
Põhiõpetuse sisuks on toimimatus - kuid samas mitte liikumatus. Nt. võiks loodusega kooskõlas olev kulg olla toimimatus, tegutsemine väljaspool seda kulgu võiks olla juba toimimine . Igasugune (sarnane) tegutsemine on aga takistus, mis lahutab inimest meid täiuslikust Valgustusest. Taoismi tundeline suhtumine - õnnelik olek, leebus, lapselikkus, rahu. Üks lemmiksümbol - voolav vesi.