Mozart (0)

Tartu Karlova Gümnaasium
Wolfgang Amadeus Mozart
Koostanud : enda nimi
Juhendaja : juhendaja nimi
Tartu 2008
Sisukord:
Sisukord...........................................................................................................................................2
Sissejuhatus.....................................................................................................................................3
Mozarti elulugu...............................................................................................................................4
Kokkuvõte.......................................................................................................................................7
Kirjandus.........................................................................................................................................8

Sissejuhatus:

Mozarti nime võib õigusega nimetada muusika sünonüümiks. Sest muusika , mida see helilooja kirjutas, on üleva iluga ning puudutab sügavalt hinge. Sageli on Mozarti kujutatud kui meest, kellel oli küll imepärane anne, millega kirjutada vapustavat muusikat, hoopiski kurva, üksildase ja murtud mehega, kelle elus ei olnud rõõme ega õnnestumisi. Tegelikult oli Mozart täis elurõõmu, temas valitses kirglik vaim teha tööd korralikult ja kõvasti, õppida teistelt suurtelt meistritelt. Mozart elas maailmaajaloo ühel kõige olulisemal ajajärgul – valgustusajastul. Toimusid suured muutused ühiskonnaelus, inimeste mõttemaailmas ja uskumustes . See periood lõppes Ameerika iseseisvumise ja Suure Prantsuse Revolutsiooniga. Mozart oli tegelikult sel ajal üks tähtsamaid inimesi, valmistades oma suurepärase loominguga ette suuri sotsiaalseid muutusi. Tema ümber on legende ja müüte rohkem, kui teada olevaid kindlaid tõeseid fakte elukäigu kohta. Kõige suuremaid intriige tekitavad kindlasti lood ja jutud tema surma kohta. Kuid seda ei tea keegi, mis tegelikult juhtus. Me võime ainult kuulata kontserdisaalis või ooperiteatris muusikat ja nautida seda.
Mozarti elu:
Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses Salzburgis Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perre noorima pojana . Kokku oli Mozartite peres 7 last, kellest vaid Wolfgang ja tema õde Maria Anna ehk Nannerl kasvasid lapseeast vanemaks . Vapustava helilooja ristinimi oli Joanne Chrysostomus Wolfgangus Theophillus. Tema isa Leopold oli üle Euroopa tuntud ja hinnatud õpetaja ning samuti ka Wolfgangi kodulinna Salzburgi õukonnakapellmeister ja on kirjutanud ka õpiku „Põhjalik viiulikool“. Isa märkas oma poja head improviseerimisoskust ja absoluutset kuulmist ning hakkas teda juba väga varakult õpetama. Noor Mozart omandas väga kiiresti ja edukalt komponeerimisoskuse, viiuli-, klaveri- ja orelimängu. Lisaks sai ta teadmisi harmooniast ja polüfooniast. On teada ka, et Mozart suutis kuulatud meloodiad hästi ruttu meelde jätta ja siis sinna peale veel improviseerida. Näiteks kui õde Nannerl kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel.
Isa Leopold mõistis, missugune võimalus tal oli Mozartite nimi suureks teha. Tema mõlemad lapsed olid väga andekad. Hakkasid toimuma kontsertreisid Euroopas, mis sageli kestsid mitmeid kuid, kuid see oli laste jaoks väga kurnav, sest sel ajal sõideti hobuste ja tõldadega ning teeolud oli väga kehvad. Kuigi sel ajal oli imelapsi üpriski palju, ei olnud keegi võrdne Wolfgangiga. Tema improvisatsioonioskus lihtsalt vapustas ja üllatas kõiki, jättes teised varju. Koos oma andeka õe Maria Annaga, kes panustas peamiselt klaverile, pälvis Mozart imelapse kuulsuse ning suhteliselt ruttu oli tema nimi tuntud terves Euroopas. Mozarti suured muusikaanded ilmnesid tavatult vara. Juba 6-aastaselt esines ta klaveri-, oreli - ja viiulimänguga.
Tema esimene avalik kontsert oli 1761 . aasta lõpul. Mozarti muusiku- ja heliloojakarjäär oli algamas ning tulemus paistis olevat ainult kolossaalselt imeline . Kui väike Mozart oli 7-aastane, arvas ta isa, et nüüd on õige aeg minna ühele suurele reisile. 1763 -dal aastal võeti ette ligi kolm ja pool aastat kestnud kontsertreis läbi Euroopa. Peatused ja kontserdid anti absoluutselt igas kuulsas linnas. Londonis kohtuti ka Johann Christian Bach 'iga, kellest sai väga hea sõber ning kes samuti oli ka suureks eeskujuks muusikaks. Pärast arvutuid esinemisi jõudis Mozart tagasi koju Salzburgi, aasta oli siis 1766. Kodus sai ta olla umbes 9-kuud. Seal olles kirjutas ta oratooriumile „1. käsu kohustus“ esimese vaatuse, mis osutuks väga edukaks. Oma esimese intermeediumi kirjutas ta ta samuti Salzburgis, teose nimi oli „ Apollo ja Hyacinthus“. Edasi liikus Mozartite pere Viini, kus elati ligemale aasta. Seal valmis esimene päris ooper „Teeseldud lihtsameelsus “. Kuid Viin ei paistnud Mozartile sobivat , sest 1769 -dal aastal koliti tagasi Salzburgi, kus Wolfgang läks ka tööle isa juurde õukonda. On teada, et Salzburgi valitseja vürst- peapiiskop von Schrattenback nimetas Wolfgangi oma õukonna kolmandaks kontsertmeistriks 27.novemberil 1769, hoolimata sellest, et poiss oli alles 14-aastane. Samal ajal valmistuti ka ringreisiks Itaaliasse, mis sel ajal oli muusikamaailma üks keskuseid. Itaalias taheti lihtsalt näidata poisi imelisi andeid, et saavutada suuremat kuulsust ning loomulikult ka täiendavat lisaraha. Külastati suuremaid linnu nagu Firenze , Bologna , Rooma ja Milaano. Viimases esitati 3 ooperit: „Mitridote“, „ Lucio Silba“ ja „Arcani in Alba“, mis osutusid kõik väga edukateks ning suurendasid Wolfgangi kuulsust tohutult ning isa Leopoldi rõõmuks täitis nende pere rahakotti samuti päris kopsakalt. Itaalias õppis noor Mozart ka Giovanni Baptista Martini juures polüfooniat ning samuti sai Wolfgang Accademia Filharmonica liikmeks. Paavst autasustas teda ka „Kuldkannuse ordeniga“, mis on tema ainus autasu , mis ta oma heliloomingu eest on saanud.
Mozarti neljateiskümnendaks eluaastaks oli ta kogenud selliseid asju, mida tavalised täiskasvanud ei pruukinud näha ka kõige meeldivamas unenäos. Ta oli läbi rännanud enamus Euroopa linnad, andnud seal kontserte ja teeninud sellega ühtlasi ka raha ja kuulsust perekonnale . Samuti puutus Mozart kokku paljude erinevate võõraste keelte ja kultuuridega. Ta oskas vabalt viite erinevat keelt – saksa, inglise, itaalia, ladina ja prantsuse. Kõigi ende reiside ja rännakude juures olid väga olulised kokkusaamised oma ajastu tähtsamate heliloojate ja muusikutega. Sageli esines ta ka tähtsatele vürstidele ja lõunatas koos isegi Prantsuse kuningaga ning istus ka Püha Rooma riigi keisrinna süles. Teda hakati võtma juba kui suure ja kogenud heliloojana, kõnetati aupaklikult, kuigi ta oli alles noor poisike.
Pärast 2-aastast ringreisi Itaalias ja õpinguid Martini juures, pöördus Mozart tagasi Salzburgi, kus töötas kuni aastani 1781 . Ta kirjutas sel ajal peaaegu enamiku oma vaimulikest teostest, sest Salzburgi oli tulnud uus valitseja Hieronymus Colloredo, kellega Mozart õnnetuseks kuigi hästi läbi ei saanud, ja uus piiskop tahtis just kuulata rohkem vaimulikke teoseid ilmalike ooperite, laulumängude ja pastoraalide asemel. 1773. aasta juulis sõitis Wolfgang koos isaga Viini - Habsburgide impeeriumi südamesse, et saada koht õukonnas ja sellega ühtlasi tagada kindel elupaik ja sissetulek. Vaatamata Wolfgangi suurest kuulsusest ja ka kohapeal antud väga muljetavaldavast demonstreerivast kontserdist oli keisrinna väga jahe Mozartite vastu ning viimased pidid tühjade kätega koju tagasi pöörduma. Kohe kui ta oli koju jõudnud, kirjutas ta sümfoonia nr. 25 g- moll . Järgnevalt hakkas ta oma teostes orgaaniliselt ühendama kõike viimase viie aasta jooksul õpitut, sulatades omavahel kokku itaalia ja dramaatilise saksa muusika. Eriti suur mõju tema loomingul on avaldanud Joseph Haydn . 1775. aastal tellis Müncheni kuurvürsti temalt koomilise ooperi - „La Finta Giardiniera“, mis õnnestus täielikult. Samal ajal otsis Leopold pojale paremat töökohta, sest Salzburgis takistas Hieronymus Wolfgangil vabalt oma andega mängida ja luua teoseid, mis oleksid teatrid ja kontserdimajad kõik rahvast veel rohkem täis ajanud kui nad seni olid. Münchenis ei võetud teda hästi vastu, hoolimata sellest, et Mozarti koomiline ooper oli väga hästi õnnestunud ja toonud kuulsust ja au ka Müncheni õunkonnale. Ta pöördus nukralt tagasi, sest talle Salzburgis ei meeldinud ning oli kindel, et kuskil peab olema tema ande jaoks parem koht.
1777. aastal siirdus ta järjekordsele kontsertreisile. Esimene pikem peatus oli Mannheimis, kus talle väga meeldis. Wolfgang andis seal mitu kontserti ning tutvus kohalike muusikute ja aadlikega. Mozartile lubati ka kohta õukonda. Kuid lubatud kohta ei tulnud ja ta oli sunnitud rahapuudusel edasi liikuma. Ta panustas kõrgelt Pariisile, kus ta oli kontserte andnud kaksteist aastat tagasi. Ta jõudis Pariisi 1778. a alguses. Tutvudes kohalike parunite ja hertsogitega, kes tema käest tellisid ka sümfooniakontserdi, lootis ta, et saab sel viisil lähemale kuninga õukonnale töö taotlemiseks. Lõpuks pakuti talle kohta õukonna organistina, kuid lükkas selle väikese palga tõttu tagasi, kuna perekond oli võlgades ja elu Prantsusmaa pealinnas väga kallis. Pariisis oli Mozart peaaegu aasta lõpuni, kuid kuna ta seal suurt edu ei saavutanud, lahkus ta linnast. Seal suri ka tema ema, millest Wolfgangil kulus palju aega, et sellest üle saada. Mozart pöördus tagasi oma kodulinna Salzburgi, kus kohe telliti temalt ooperi „Idomeneo, Kreeta kuningas“ muusika. Kuna samal ajal suri ka keisrinna Maria Theresia , siis avanes Mozartil võimalus minna tööle Viini, sest nüüd ei olnud võimul kedagi, kes tema suhtes vastumeelsed oleksid olnud. Kuna suhted Salzburgi peapiiskopiga ainult halvenesid, siis läks Mozart vabakutseliseks heliloojaks Viini. Seal ta ka abiellus Weberi ühe tütrega, kellega ta tutvus juba Mannheimis olles. Tema naise nimi oli Constanze. Samal ajal alustas Wolfgang ühe oma tuntuima ooperi „Haaremirööv“ kirjutamist. Ta andis ka tunde ning palju klaverikontserte, kuna Viinis elasid nad üürikorteris.
Aastal 1783 sai Wolfgang sai esimest korda isaks. Laps nimetati Mozarti isa järgi Leopoldiks, kes suri mõne kuu vanusena. Wolfgang ja Constanze olid samal ajal Mozarti isa ja õe juures Salzburgis külas. Samal aastal valmisid ka sümfoonia nr. 36 ja missa c-moll. Mozarti Viinis olemise ajal sündisid tema loomingu kõige geniaalsemad teosed. Aastal 1784 valmisid tema järjekordsed klaverikontserdid, mille ta kõik ise ette mängis ja seetõttu erilise au ja kuulsuse osaks sai. Majanduslikult oli ta üsna ebastabiilne, sest ta ei osanud rahaga hästi ümber käia, kuid tema naine õnneks oli tagasihoidlikum ning suutis mitmelgi korral päästa nad tänavaleviskamisest. 1785-dal aastal alustas ta koos Da Pontega ooperi „ Figaro pulm“ kirjutamist, kuigi samateemaline näidend oli keelatud liigse revolutsioonilisuse tõttu. Ooper esietendus järgmisel aastal ja oli tohutult menukas. Vaatamata suurele edule, mängiti seda vaid 9 korda, sest see oli mõeldud ainult kõrgklassi inimestele, keda ei jätkunud. Viini keiser Joseph II soovis reformida ühiskonda ja see ooper aitas hästi ette valmistada aadlikke ja paruneid ning seetõttu ei näidatud seda lihtrahvale.
Järgmisel aastal – 1787 – esietendus järgmine ooper „Don Giovanni“, mis oli veel menukam kui „Figaro pulm“. Mozarti kuulsus oli nüüd haritipul. Väliselt oli tema elu igati korras, kuid ta oli kolme aastaga kaotanud kaks last. Kaotusevalu avaldus ka muusikas. Õnneks oli nende keskmine poeg Carl terve ning Wolfgang ei pidanud Constanzega elama lastetut abielu. Samal aastal sai ta ka uue õpilase – Ludwig van Beethoven . Mozart tunnustas teda, sest ta nägi, et Beethovenil oli väga hea komponeerimisoskus, kuigi tema klaverimängustiil oli sellele ajale väga erinev, kuna klaverid ei pidanud lihtsalt vastu. Aasta keskel tuli Mozartile järgmine traagiline uudis. Tema isa Leopold, kes teda alati juhatas ja abistas, oli surnud. Aasta lõpus võeti ta Viinis tööle keiserliku kammerkomponistina, sest vana helilooja Gluck oli samuti surnud. Tal oli nüüd vähemalt stabiilne ja kindel sissetulek.
1788-dal aastal Mozartite peres toimus järgmine sündmus. Wolfgang ja Constanze said esimese tütre, kellele pandi nimeks Theresia. Kuid tundub, et Mozartitel ei olnud lastega nii palju õnne kui muusika kirjutamisega, sest Theresia suri pooleaastaselt. Samal ajal , kui Viinis esietendus „Don Giovanni“, mis ebaõnnestus, oli Mozart sunnitud võtma ette reis Preisimaale, et otsida uusi võimalusi raha teenimiseks. Sel aastal valmisid ka tema sümfooniad nr. 39-41 ja klaverikontsert nr. 26. Järgnevalt kirjutas ta ooperi „Cosi fan tutte “, mis esietendus 1790-dal aastal. Oma viimasel eluaastal – 1791 - kirjutas ta oma kaks viimast ooperit „ Tituse halastus “ ja „Võluflööt“. Ta alustas ka reekviemi kirjutamist. Kuid ta haigestus aasta lõpu poole ja see jäi lõpetamata. Wolfgang Amadeus Mozart suri 1791. aasta 5.detsembri varahommikul, kaks kuud enne oma 36-dat sünnipäeva.
Kokkuvõte:
Maailmaajaloo tuntuim helilooja Mozarti ümber keerlevad igasuguseid jutte ja legende. Väidetakse, et Mozart suri, kuna tema suur rivaal Salighieri mürgitas ta. Palju küsimusi on tekitanud ka see, et kuhu Mozart maeti ja missugune oli tema majanduslik seis. Arvestades seda, et tema naine Constanze viibis mitmeid kordi tervendusreisidel kaugetel maadel, siis pidi neil elujärg hea olema, võttes arvesse fakti, et Mozart oma viimaste elukuude jooksul praktiliselt tööd ei teinudki. Oma elu jooksul kirjutas Mozart kokku 41 sümfooniat, 27 klaverikontserti, 6 viiulikontserti, üle kuuekümne erineva keel- ja puhkpillkontserti ja üle kahekümne ooperi. Kokku on nooditrükistest säilinud ligikaudu 600 muusikateost. Joseph Haydn on öelnud vahetult pärast Mozarti surma: „Järgmise saja aasta jooksul inimkond sellist talenti ei näe.“ Ta oleks võinud öelda ka: tuhande aasta jooksul.
Kirjandus:
1. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_compositions_by_Wolfgang_Amadeus_Mozart
2. http://en.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart
3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mozart.ht m
4. http://wapedia.mobi/et/Mozart
5.Bixley, D. 2005 „ Lugupidamisega Mozart“