Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt (0)

Q: Mis eesmärgil on kehtestatud maksud?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt

Q: Millised on maksustamise põhimõtted?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt

Q: Millised on kaks peamist maksude liiki?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt

Keskkool - Ühiskond - Ühiskond

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis eesmärgil on kehtestatud maksud?
Millised on maksustamise põhimõtted?
Millised on kaks peamist maksude liiki?

Sõnavabadust võib piirata:

teiste inimeste õiguste kaitseks

riigisaladuse, kohtumõistmise jms huvides
Sõnal demokraatia on tänapäeval 2 põhitähendust:

rahva võim (ka: rahva valitsus)

riik, kus võimul on rahvas
Tänapäeva demokraatia põhitunnused on:

põhiseaduslik valitsus

kehtivad inimõigused

)kõigi võrdsus seaduse ees (
Demokraatia jaguneb veel otseseks ja esindusdemokraatiaks:

otsene demokraatia – see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kus kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Otsene demokraatia on võimalik vaid väga väikeses riigis, seepärast otsest demokraatiat tänapäeva maailmas ei esine.

esindusdemokraatia (ehk vahendatud demokraatia) – sel puhul vahendavad kodanike huve rahva poolt parlamentidesse valitud esindajad.
Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad.
Diktatuurid jagunevad kaheks:

autoritaarne diktatuur – leebem, vähese vägivallaga

totalitaarne diktatuur – karmim , vägivaldsem
Totalitaarne riik on ebademokraatlik riik, kus võim on koondunud väikese kildkonna kätte, kus rikutakse inimõigusi ja on kehtestatud kontroll inimeste mõtteavalduste üle.
Totalitaarses riigis:

ei toimi võimude lahususe põhimõte

valitseb juhikultus

ühe partei ja ühe ideoloogia (=mõtteviisi) juhtiv seisund

võistlevad parteid ja ideoloogiad on kõrvale tõrjutud või lausa keelatud

kodanikuõigused on äärmiselt piiratud (
7) repressioonid (=
Diktatuuris on inimene RIIGI jaoks.
Demokraatias on riik INIMESE jaoks.
Riigieelarve
Eelarve on tulude hankimise ja kulutamise plaan. Riigieelarve koostamine:

valitsus koostab eelarveprojekti

Riigikogu arutab eelarveprojekti, teeb parandusi ja täiendusi (ägedaimad arutelud parlamendis üldse!)

Riigikogu kinnitab parandatud ja täiendatud eelarve. Sellest hetkest saab eelarve seaduseks (avaldatakse Riigi Teatajas)
Riigieelarve tulud tulevad: tulumaks , käibemaks, aktsiisimaks . Riigieelarve kulud lähevad: sotsiaalkulud (1/3 kogumahust), tervishoiukulud , haridus - ja teaduskulud, sisekorra- ja õiguskulud
Kordamiseks: riigivõim jaguneb kolmeks:

seadusandlik – teostab Riigikogu

täidesaatev – teostab valitsus

kohtuvõim – teostab kohus
Kohtuvõim tegeleb õigusemõistmisega. Õigust mõistab ainult kohus.
Õigus on normide kogum, mis korrastab inimeste endi ning inimese ja riigi vahelisi suhteid.
Avalik õigus – reguleerib inimese suhteid riigiga
Eraõigus – reguleerib inimese suhteid teise inimesega
Kohtumõistmise üldised põhimõtted:

inimesed on seaduse ees võrdsed

kohtunikud alluvad ainult seadustele

kohtulik arutelu on avalik

kohus peab tõestama inimese süüd, mitte vastupidi – see on süütuse presumptsioon (vt PS § 22)
Eesti Vabariigi kohtusüsteem on kolmeastmeline:

esimese astme kohtud on maakohtud (4) ja halduskohtud (2)

teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Neid on 2 – Tallinnas ja Tartus. Neis vaadatakse apellatsiooni korras läbi edasikaevatud esimese astme kohtu otsused.

kolmanda astme kohus on Riigikohus . Asub Tartus. Riigikohus vaatab kassatsiooni korras läbi edasikaevatud ringkonnakohtute otsuseid. Riigikohus on ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
Apellatsioon – esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine Ringkonnakohtus
Kassatsioon – kohtuotsuse vormiline läbivaatamine Riigikohtus
Kriminaalprotsessis osalevad lisaks kohtualusele ja tunnistajatele veel

advokaat – süüaluse kaitsja

prokurör – süüdistaja

kohtunik – määrab karistuse
Kohtuniku amet on eluaegne. Ta määratakse ametisse Riigikohtu ettepanekul presidendi poolt.
Maakohtutes on otsuse langetamisel kohtunikul abiks kohtu kaasistujad, kes on tavalised inimesed, neilt ei nõuta juriidilist ettevalmistust, peavad otsustama sisetunde järgi.
Õiguskantsler – sõltumatu ametiisik , kes valvab , et seadused oleks kooskõlas põhiseadusega (vt PS § 139). Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks.
Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.
Riiklikud maksud on:

tulumaks

sotsiaalmaks

maamaks

hasartmängumaks

käibemaks

tollimaks

aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis )

raskeveokimaks.
Tulumaks
Füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu tulult , olenemata selle teenimise kohast. Maksustamisperiood on aasta.
Sotsiaalmaks
Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu määr on üldjuhul 33% (13% sellest läheb ravikindlustuseks).
Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad. Ka siin on erandeid. Näiteks maksab FIE ise oma ettevõtlustuludelt.
1. jaanuarist 2009 on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 4350 krooni.
Maamaks on riiklik, omandil põhinev maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1 — 2,5% maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu .
Maamaksu maksab maa omanik (sh ka riik), teatud juhtudel maa kasutaja.
Hasartmängumaks – sellega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu korraldaja.
Antud maks on tarbimismaksu eriliik (asendab selles valdkonnas käibemaksu).
Käibemaks
Käibemaks on tarbimismaks, millega maksustatakse kaupade ja teenuste tarbimist. Ka väärtpaberi võõrandamist käsitletakse teenusena. See on kaudne maks, mis sisaldub toote hinnas .
Käibemaksu standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% (raamatud, töövihikud jm; ravimid jne) määra.
Tollimaks
Euroopa Ühenduse leping (art 23) keelab impordi- ja eksporditollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel ning näeb ette ühise tollitariifistiku vastuvõtmise suhtes kolmandate riikidega, luues seega aluse tolliliidu moodustamiseks liikmesriikide vahel. Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühised tollimaksumäärad.
Vabakaubanduspiirkondade puhul kaotatakse samuti liikmesriikidevahelised tollimaksud, kuid kuna kolmandate riikide suhtes võib iga riik fikseerida oma individuaalsed piirangud, siis säilivad nende kaupade sisetollid, mis on toodetud väljaspool vabakaubanduspiirkonda.
Euroopa Vabakaubanduspiirkond – Island , Norra, Šveits, Liechtenstein.
Aktsiisid
Tarbimismakse võib tinglikult liigitada üldisteks (nt käibemaks) ja erimaksudeks (aktsiisid).
Aktsiisid on tarbimismaksud , millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule. Aktsiisidel on tarbimist piirav ja turgu reguleeriv iseloom.Nende kaudu saab riik mõjutada tarbijate eelistusi. Aktsiisid on kaudsed maksud. Maksukoormust kannab lõpptarbija.
Alkoholiaktsiis. Alkoholiks loetakse etanoolisisaldusega üle 1,2% vol jooki ja õlut, mille etanoolisisaldus on 0,5% vol. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toodud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud õlu, vein jt.
Tubakaaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestis vabaks ringluseks imporditud suitsetamistubakas, sigaretid , sigarid ja sigarillod ning närimistubakas.
Elektri- ja kütuseaktsiis
Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis täidetud, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud ja Eestisse imporditud pakend.
Raskeveokimaks — maksustatakse Eesti liiklusregistrisse kantud veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoautosid või autoronge. Maksu maksab veoki omanik. Riiklik maks.
Kohalikud maksud
Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Maksud laekuvad kohalikku eelarvesse.
Kohalikud maksud on:

müügimaks

paadimaks

reklaamimaks

teede ja tänavate sulgemise maks

mootorsõidukimaks

loomapidamismaks

lõbustusmaks

parkimistasu.
Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.
Kodanikuühiskond – ühiskond, kus kodanikud püüavad ühiselt oma probleeme lahendada ning osalevad mitmesugustes seltsides ja ühingutes.
Kodanikuühiskonna oluline tunnus on nn kolmas sektor – seltsid, ühingud, liidud jne.
Ühiskonnaelu sektorid:

esimene sektor e avalik sektor – riigiorganid

teine sektor e erasektor - eraettevõtted, mille eesmärk on teenida kasumit

kolmas sektor e mittetulundusühendused – mitmesugused vabatahtlikud ühendused, mille eesmärk pole kasumit teenida (lühend MTÜ, ingl k NGO)
Siia kuuluvad näit usuorganisatsioonid, vaba aja ja spordiorganisatsioonid, kultuuri- ja käsitöö seltsid ning sotsiaalteenuseid pakkuvad ühendused, heategevusorganisatsioonid jne. Erakonnad asuvad 1. ja 3. sektori vahepeal!
NB! Sotsiaalhoolekande vallas on kolmandal sektoril tähtis roll! Ta aitab riiki hoolekande funktsiooni täitmisel.
Kodanikualgatus – nähtus, kui inimesed ise tõstatavad probleeme ja aitavad neid lahendada. Algatus tuleb nö „altpoolt”, mitte riigilt.
Näited minevikust: Rahvarinne , kodanike komiteede liikumine, muinsuskaitseseltsi loomine laulva revolutsiooni ajal.
Näited tänapäeval: allkirjade kogumised, piketid, seltside ja ühingute loomised jne.
Maakond
Maakond ei ole kohaliku omavalitsuse üksus, vaid haldusüksus. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus (vabariigi valitsuse käepikendus maakondades). Maakonna tasandil ei ole rahva poolt valitud esinduskogu. Maakonda juhib 5 aastaks vabariigi valitsuse poolt nimetatud maavanem.
Vald ja linn
Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused.
Vallal/linnal on rahva poolt valitud esinduskogu – volikogu. Volikogu teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid, kinnitab kohaliku eelarve. Valla/linna volikogu on sama mis parlament üleriigilisel tasandil. Erinevus – kui Riigikogus olemine on liikmele põhitöö, siis kohaliku volikogus töötatakse põhitöö kõrvalt, palka selle eest ei saa (võib saada hüvitist).
Kohalikud omavalitsused korraldavad:

sotsiaalabi

elamumajandust

heakorda

koolide, muuseumide, raamatukogude jne ülalpidamist

Kui Riigikogu (parlament) ja vabariigi valitsus lahendavad riikliku tähtsusega küsimusi, siis kohaliku tähtsusega asjadega tegeleb kohalik võim. Seda esindabki kohalik omavalitsus .
Kohalik omavalitsus järgib haldusjaotust. Eestis on 15 maakonda, paarsada valda ja kümneid linnu. Vallad ja linnad ongi Eestis kohaliku omavalitsuse üksusteks (aastal 2009 oli neid 227). Omavalitsuste arv muutub pidevalt, vallad ühinevad ja jagunevad.
Politsei – organ, mis tagab avaliku korra ja võitleb kuritegevusega.
Politsei koosneb paljudest asutustest, nende tööd koordineerib Politseiamet.
Politseiasutused:

Politseiprefektuurid (neid on neli – Lõuna, Põhja, Lääne, Ida)
Prefektuuri juhib prefekt . Prefektuurid jagunevad omakorda. Igal väikesel piirkonnal on oma konstaabel.

Keskkriminaalpolitsei

Julgestuspolitsei
Politseid aitavad tema töös vabatahtlikult:

abipolitseinikud

naabrivalve

turvafirmad
Politseiteenistusse võetakse isikuid, kes:

on vähemalt 19-aastased

on vähemalt keskharidusega

on Eesti Vabariigi kodanikud

valdavad vastavalt nõuetele eesti keelt

on läbinud ajateenistuse

pole karistatud tahtliku kuritöö eest
Eraldi üksuse moodustab Kaitsepolitsei ( Kapo ). Kapo ülesanded:

korra ja riigisaladuste kaitse

võitlus terrorismi, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevusega

vastuluure
Teiste sõnadega – Kapo võitleb Eesti riigi vaenlastega.
Tallinnas on ka munitsipaalpolitsei. Ülesandeks:

Tallinna linnavolikogu eeskirjade täitmise kontroll

Tallinna linna omandi valve
1) Mis eesmärgil on kehtestatud maksud?
* majanduslikul eesmärgil – maksud annavad riigile raha tema ülesannete täitmiseks
* sotsiaalsel eesmärgil – tulude ümberjagamisel suureneb õiglus ühiskonnas
Maksurahast luuakse ka ühishüvesid. Ühishüve – teenus, rajatis , õigus vms, mis on kasulik kõigile ühiskonnaliikmetele (nt teed, julgeolek jne)
2) Millised on maksustamise põhimõtted?
* progressiivne maksumäär (ehk astmeline tulumaks) tähendab, et suurematelt tuludelt tuleb maksta kõrgemat maksu. See on maailmas enamlevinud põhimõte
* regressiivne maksumäär tähendab, et mida suuremad on tulud, seda väiksem osa neist läheb maksudeks
* proportsionaalne maksumäär tähendab, et kõik annavad tuludest ära võrdse osa. See põhimõte kehtib Eesti Vabariigis. 2009 oli tulumaks 21%.
3) Millised on kaks peamist maksude liiki?
* otsesed maksud, mida inimene maksab oma tuludelt vahetult riigile (üksikisiku tulumaks, sotsiaalmaks)
* kaudsed maksud, mis kujutavad endast teatud kaupade ja teenuste hinnalisa – Eestis on need käibemaks (20%); autokütuse, tubaka ja alkoholi aktsiisimaks; tollimaks, maamaks; mootorsõidukimaks; hasartmängumaks
Makse võib jagada veel:
* riiklikud (kõik eelpoolnimetatud maksud, neid kehtestab riik)
* kohalikud (kehtestab kohalik omavalitsus, nt kauplemismaks, reklaamimaks, koerte- kasside pidamise maks)
Asendusteenistus tähendab pääste-, sotsiaalhooldus - või hädaabitöid. Asendusteenistus kestab 12 kuud.
Kaitseväge juhib Kaitseväe juhataja (brigaadikindral Riho Terras).
Kaitseväes on:

maavägi

merevägi
õhuvägi
tööturg – tööjõu pakkumine ja nõudmine
tööpuudus – olukord, kui osa tööjõust on sobiva töö puudumise pärast tööta
tööjõupuudus – olukord, kui töökohti on rohkem kui töö soovijaid
Eesti tööturg on taasiseseisvumise järel palju muutunud. Põhjuseks on Eestis valitsenud üleminekumajandus e siirdemajandus (tee sotsialismist kapitalismi).
Tööpuuduse probleemidega tegeleb Eesti Töötukassa. Tema ülesandeks on:

töötud registreerida, maksta abiraha

anda infot vabade töökohtade ja ümberõppevõimaluste kohta
Valuuta – mingis riigis kehtiv rahaühik. Eestis kroon. Rahareform oli 1992. Enne oli rubla . Eesti kroon on seotud euroga.
Eesti rahandust korraldab Eesti Pank. Eesti Pank:

jälgib krooni seisundit

hoiab valuutareservi

jälgib pangandust
Eestis kehtib valuutakomitee süsteem, st krooni kurss on seotud euroga ja kogu käibelolev raha on kaetud valuutareservidega.
Kommertspank on laenuasutus, kelle huviks on laenu anda ja kasumit teenida. Suuremad pangad meil: Swedpank, SEB.
Eestis olevad kirikud:

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK)
Juhib peapiiskop (Andres Põder) ja konsistoorium (=kirikuvalitsus)
Eestis on üle 150 koguduse, liikmeid u 180 000

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK)
Eestikeelsed kogudused. Kirikupea – Konstantinoopoli patriarh (Bartholomeus). Eestis kirikupea metropoliit (Stefanos)
6 kogudust, u 20 000 liiget

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik
Allub Moskva patriarhile (Kirill)
U 30 kogudust
Eesti Vabariigi põhiseaduses toodud õigused võib jagada 4 rühma:

isikuõigused – õigus elule, vabadusele, seaduse kaitsele jne (näit § 13, 16, 20)

poliitilised õigused – õigus valida ja olla valitud, kuuluda organisatsioonidesse, pidada koosolekuid, avaldada oma arvamust (näit § 45, 46, 47, 48)

majanduslikud õigused – õigus omandile ja selle puutumatusele, õigus valida elukutset, tegeleda ettevõtlusega (näit § 29, 31, 32)

kultuurilised õigused – õigus haridusele, õigus kuuluda kirikutesse ja usuühingutesse, õigus säilitada oma rahvuskultuur (näit § 37, 40, 49, 50)
Õigused, mis kuuluvad ainult Eesti Vabariigi kodanikele , on seotud julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisega. Sellised on näiteks:

õigus teenida sõjaväes

õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes, tollis jne

õigus töötada riigiaparaadi vastutavatel ametikohtadel

õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel
Põhiseadus e konstitutsioon on seadus, mis määrab riigi korralduse põhialused ning riigivõimu ja üksikisiku suhted

.RTF Laadi alla originaalfail 9 lk · .rtf · 13 allalaadimist

Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt #1

Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt #2

Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt #3

Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt #4

Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt #5

Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt #6

Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt #7

Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt #8

Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kaialiis Õppematerjali autor

diktatuur demokraatia riigieelarve kohtusüsteem õiguskantsler riiklikud maksud aktsiisid maakond politsei kommertspank konstitutsioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Maksud

Maksud Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · ma

Ühiskonnaõpetus

docx

Eesti maksusüsteem, maksumaksja õigused ja kohustused

SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................4 1.1.RIIKLIKUD MAKSUD......................................................................................................... 5 1.2.KOHALIKUD MAKSUD....................................................................................................... 6 2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU...............................................8 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12 SISSEJUHATUS Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud

Maksud

ppt

Maksud

MAKSUD Esitlus majandusõppes 2008 SISUKORD: Ülevaade maksudega seonduvast: · maksude tähtsus, · ülevaade erinevatest maksud · maksude kogumine · maksudega seotud ülesanded · jms MAKSUSÜSTEEMI TÄHTSUS: · tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulutuste katteks (nt pensionide ja toetuste maksmine, riigikaitse, hariduse ja kultuuri korraldamine) · turu toimet ja tulemust kujundav ülesanne (selleks saab muuta maksustamise korda, maksude struktuuri ja maksumäärasid) TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE: a) Kasumiprintsiip- neile osaks langevate ühishüvede alusel (nt autokütuse maksustamine, teedemaksud) b) Maksevõimelisuse printsiip- nende

Majandus

docx

Maksunduse eksam

• Kontrollifunktsioon • Stabiilse arengu tagamise funktsioon 7. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. • Maks on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik, makse, mis maksu maksjale otsest kasu ei anna. • Maks – kohustuslik ja vastuteeneta. • Lõiv – tasu konkreetse teenuse eest. • Tasu – osutatava teenuse hind 8. Riiklikud ja kohalikud maksud Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks.

Maksundus

docx

Majandus 12. klass / spikker

toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tulu jääb allapoole riiklikult riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil määratud vaesuspiiri,suhtline e sekundaarne-inimese elatustase on allapoole ühiskonna tunnetatavat kehtestavahest kohalikest maksudest.Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.(riiklikud keskmist;vaesusriski suurendavad:isikuomadused,madal haridustase,tervslik seisund,vähesed ameti- on:tulu,sotsiaal,maa,hasartmängu,käibe,tolli,raskeveoki,aktsiisimaks. k.a kohustuslikud ja toimetulekuoskused,ebasoodne elupiirkond,suhtlemisringkond,pere puudmine;paks riik- kindlustusmaksed)Riiklike maksude maksuhalrud on maksu-ja tolliamet

Ühiskonnaõpetus

doc

Majanduse konspekt

saaks kui need inimesed töötaksid. Riigil jääb saamata ka nende tulu-ja sotsiaalmaks, kuna töötu ei teeni palka ja ei maksa makse. Ja kuan töötute sissetulek on piiratud, väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Tööpuuduse vähendamine on igati riigi huvides. TÖÖTUTOETUS Töötu abiraha on riigi rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Abiraha on tavaliselt kõigi jaoks ühesugune. Töötutoetuse 31kordne päevamäär 2012. aastal on 65,41 eurot (töötutoetuse päevamäär 2012. aastal on 2,11 eurot). Töötu abirahale on õigus Eesti alalisel elanikult, elamisloaga välismaalasel ja pagulasel. Töötu abiraha on õigus saada, kui inimene on tööhõiveametis arvele võtmise päevale eelnenud 12 kuu jooksul amtlikult töötanud vähemalt 180 päeva. Töötu abiraha võib saada ka töötu, kes ei ole töötanud enne arvele võtmist ( nt.

Ühiskond

docx

Maksustamise olemus

Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Iga konkreetset maksu reguleerib vastav maksuseadus. Maksu peamiseks eesmärgiks on sätestatud riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks tulu saamine. Maksudel võib olla ka kõrvalfunktsioone näiteks on tollimaks siseturu ja hinnaregulatsiooni kaitseks, aktsiisid tarbimise piiramiseks või keskkonnakaitselistel eesmärkidel. Koormised on mitterahalise iseloomuga kohustused. Rahalised karistused (näiteks trahv ja sunnisraha) on mõjutusvahendid, et sundida isikut

Majandusarvestus

doc

Maksunduse valdkonna mõisted

Tuleb silmas pidada, et see maks pole sponsorlus, vaid sundkorras nõutav ohver. Ohrimaks sarnaneb maksudega seetõttu, et tal puudub otsene vastutasu. Sellise maksu tasumine (ohverdamine) on olulises sõltuvuses riigi autoriteedist ja sellest kui tugevad on riigi institutsioonid, kes jälgivad ohverdamist. Antud ohvirmaks on osades riikides toimiv. 5) Piirvajaduse teooria erinev sissetulek võib omada ühe ja sama indiviidi jaoks erinevat tähendust ja kaalu keskmisest suuremal sissetulekul on maksumaksja jaoks väiksem tähendus kui väiksemal sissetulekul, mis vajalikk esmaste vajaduste rahuldamiseks. Mida suurem on isiku sissetulek, seda vähem kannatab ta maksude maksmise tagajärjel. Suuremast sissetulekust suhteliselt suurema osa nõudmine maksudeks ei valmista maksumaksjale selliseid ebameeldivusi, mida need teevad väiksema sissetuleku puhul

Maksud

Rohkem sarnaseid