Balti riikide poliitiline ajalugu (0)

Balti riikide poliitiline ajalugu
EESSÕNA
-„Balti“ ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab „valge“ või „soo“. Esimesena nimetas merd Mare Balticum ’iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?)
-Mõiste „balti keeled“, mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt.
-Mõiste „balti“ sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa , kuramaa ).
-Mõiste „balti riigid“ tuli kasutusele alles pärast I maailmasõda. Aga ka siis üsna laialivalguv mõiste (Soome kui Balti riik). (NSV Liitu kuulutes kasutati nimetust PRIBALTIKA).
-Balti ajalugu tähendas algselt Balti kubermangude valitseva eliidi baltisakslaste ajalugu. (von Rauchi vajadus üle selgitada 1970.a , mis Leedu kuulub Balti riikide hulka.
I PEATÜKK: Euroopa viimased paganad

• Pärast Skandinaavia jääkilbi taandumist tekkisid Läänemere idarannikule inimeluks kõlbulikud tinigmused, u. 11 000 a.eKr asususid siia esimesed inimesed. Piirkonna põhjaossa soome- ugri keele kõnelevad inimesed, Läänemere lõnapoolsele rannikule neoliitikumis indoeurooplastest balti keelte kõnelejad. Saksa ja Taani ristisõdijad alistasid 13.sajandil protoläti ja eesti hõimud ning pöörasid nad tule ja mõõga abil ristiusku. Leedu hõimud ühinesid ühe valitseja võimu alla ja panid edukalt vastu Saksa Ordu rünnakutele.
  

Esimesed asukad
- Leedu tundraaladel põhjapõtrade jahtijad, paleoliitikumi ehk vanema kiviaja lõpul. Lõunast tulnud olid Swidry, läänest tulnud Madeleine ’i-Ahrensburgi kultuuri esindajad. Nende põhiline kultuuriline erinevus- erinev tulekivi töötlemine. Läänemere kujunemine (Litroiinameri): kliima soojenemine- preboreaalne kliima asendus atlantilisega. Soojem kliima tõmbab ligi uusi loomaliike. Ajutised laagrid hakkavad asenduma püsiasulatega. Mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja (9000-5000 eKR) algul arenes Swidry kultuurist esimene kohalik kultuur. Seda nimetatakse Kunda kultuuriks , leiukoha järgi Põhja-Eesti rannikul. Tegemist oli küttide ja korilastega, põllumajandust veel ei tentud. 7. Aastatuhandel eKR hakkas Lõuna- ja Kesk-Leedus kujunema Kunda kultuuriga tihedalt seotud NEEMENI kultuur. Tulekivi- palju tööriistu ja relvi (Kunda ja Narva kultuuri esindajad kasutasid pigem luid ja sarvi).

• Kammkeraamika kultuuri seostatakse tavaliselt soomeugrilaste saabumisega, nöörkeraamika kultuuri indoeurooplaste, täpsemalt baltlaste mõjudega.
  
• Neoliitikumi lõpuks: soome-ugri keelte kõnelejad elasid põhja pool Väina jõge, balti keelte kõnelejad sellest lõunas. Nöörkeraamika kultuuri algusest kuni rauaaja lõpuni tähistas Väina jõgi ka Baltimaade põhja-ja lõunaosa kultuuripiiri
  
• Mitu hüpoteesi Baltimaade elanike etnogeneesi kohta: tavapärase teooria kohaselt saabusid soomeugrilased idast, algselt Uuralite kandist, balti keelte kõnelejad aga edelast. Uued uurimused arvavavad, et soomeugrilaste eelkäijad saabusid juba mitu tuhat aastat varem ning mitte Uuralite kandist, vaid lõuanst ja läänest.
  
• Etnogenees kujutab endast mitmekihilist protessi, millega kaasneb migreerimise asemel pigem põliselanike ja uustulnukate keelevahetus. Geneetiliselt on selge, et eestlased, lätlased ja leedulased on peaaegu identsed, nende geneetilised esivanemad olid DNA põhjal ühed ja samad.
  
• Pronksiajal tekkisid esimesed väikesed kindlustatud asulad küngastel, linnamägedel, kus asusid pronksitöötluskeskused. Asulate kindlustamine oli seotud ka karjakasvatuse levikuga . Pronksi sisseveoga Kesk-Euroopast hakkasid levima ka põletusmatused.
  
• Üleminek pronkesemetelt raudesemetel nõudis kõigest kolm sajandit. Raudu oli võimalik töödelda peaaegu kõikjal, seega jäeti varasemalt kindlustatud kohad valdavalt maha. Alepõllunduse levik uutele maadele, suuremate kogukondade hajumine .
  

Muinasühiskond

• Rauaaja alguseks oli ühiskond hakanud kihistuma (matusekommete erinevus). Rooma rauaajal(50-450 pKr) hakati surnuid matma maapealsetesse kalmetesse, mis olid Eestis ja Põhja-Lätis tarandkalmed , Leedus ja Lõuna-Lätis kivikääpad. 7. Sajandil levisid Leedus ja seejärel ka põhja suunas uued matmiskombed : laibamatus, alates 9.saj põletusmatus. Latgalid matsid nooremal rauaajal (800-1200) mehi peaga ida poole, kaasas kirves ja kaks oda ja naisi peaga lääne suunas. Leedulastel komme hobuste rituaalne matmine pärast nende omaniku surma.
  
• Rooma ajaloolane Tacitus mainis aastal 98 pKr kirjutatud teoses „Germania“ esimesena balti hõime, tõenäoliselt preislasi, kelle kohta kasutas väljendit Aestii . Tema sõnul austasid nad jumalate ema ja korjasid merest merevaiku. Rooma impeeriumini jõudis merevaik kaubateeks kujunenud WISLA jõge pidi.
  
• Balti hõimu elasid tollal märksa laiemal alal kui tänapäeval, ulatudes WISLA äärest Kesk-Venemaa DNEPRI jõe taha. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist (5-6saj) surusid suured rahvarännud, eriti just slaavlaste liikumine, balti hõime kitsamale alale ja mõnevõrra põhja suunas, seni soome-ugri keeli kõnelevaate elanike, eriti liivlaste aladele .
  
• Leedulased koosnesid kahest suurest rühmast: ŽEMAIDID ehk madalmaalased, kes elasid Läänemerre suubuva Nemunase jõe suudmealal ja AUKŠTAIDID ehk kõrgmaalased, kes elasid piki jõge kaugemal idas. Ülejäänud, leedulastega tihedalt seotud balti hõimud, kes elasid neist läänes ja edelas olid, skalvid, jatvingid ja preislased, kes asustasid tänapäeva Kirde-Poola ja Venemaa Föderatsioonile kuuluva Kalingradi oblasti alasid.
  
• Suurim tänapäeva Läti ala asustav balti hõim, kelle järgi on ka nime saanud lätlased, olid LATGALID. Lätlaste eellashõimude hulka kuulusid ka Väina jõest lõunas elavad seelid.
  
• Kuralaste alad jäid tänapäeva Läti ja Leedu läänerannikule. Liivi lahe rannikul elasid liivlased , kes o keeleliselt eestlastele väga lähedased. Kuigi eestlaste eellased ei jagunenud etniliselt eristuvateks hõimudeks, leidus maa lõuna-ja põhjaosas elavate eestlaste vahel märkimisväärseid kultuurierinevusi. Eesti kirdenurgas elas veel üks soome-ugri hõim, vadjalased, kelle elualad ulatusid tänapäeva Peterburini.
  
• 1.aastatuhande lõpuks tekkisid ribapõllud, mis soodustasid külade kujunemist. Külad koondusid, moodustades vanemate juhitud poliitilisi ühendusi. Keskmes tavaliselt mõni linnamägi. Hiljem, juba ristiusustamise järel, tekkisid nende põhjal kihelkonnad, mis jäid esmatasandi haldusüksuseks 20.sajandini.
  
• 2. Aastatuhande algul hakkasid tekkima ka suuremad territoriaalsed üksused, kui mõned üksused liitusid maakonnaks. Nt liivlaste asuala koosnes arvatavasti 4 maakonnast, semgalite ala 7.
  
• Linnamägede ja avaasulate areng ilmestab Baltimaade ühiskondlike ja poliitiliste struktuuride arengut, näidates nii-öelda eliidi taotlusi. Ühiskondliku ja poliitilise arengutaseme erinevusi rauaaja lõpul näitab linnamägede arv: Leedus oli neid kasutusel ligikaudu 700, Lätis peaaegu 200 ja Eestis alla 100. Suurim ja tähtsaim linnamägi oli KERNAVE Leedus, kus 13.sajnadil võis elada 3000 inimest.
  
• PERKUNAST (balti) ja TAARA (eesti)- piksejumalad
  
• Leedut mainib esimest korda üks saksa kroonikakirjutaja 1009. Aastal, kõneldes kristliku misjonärii BRUNO märtisurmast. Viikingajal (800-1050) rüüstasid Skandinaavia sõjamehed pidevalt Läänemere idakallast. Bremeni peapiiskopi Rimberti kirja pandud „Püha Ansgari eluloos“ räägitakse taanlaste mereretke hävitavast lüüasaamisest kuralaste käest ning hilisemast rootslaste edukast sõjakäigust kuralaste vastu 850. Aastatel. Rootsi 11.sajandi ruunikividel on tähendatud üles, kes langesid lahingutes Läänemere idakaldal.
  
• Vene kroonikad märgivad, et 1030. Aastal vallutas Tartu linnuse Kiievi-Vene suurvürst Jaroslav Tark, kes kümme aastat hiljem võttis ette sõjaretke ka leedulaste vastu. 12.sajandil tungisid venelased Must-Venesse, rajades Novogordoki kindluse. 13.sajandil oli Novogordok juba Leedu vürstide residents.
  

Põhjala ristisõjad

• 12. Sajandi lõpp: Läänemere idakaldal elavad rahvad ainukesed paganad. Esimene Läänemere-äärsetel aladel elavate paganate vastu suunatud ristisõda toimus 1147. Aastal slaavi vendide vastu. 1159 .aastal rajas Saksimaa hersog Heinrich Lõvi Läänemere äärde esimese Saksa kaubalinna Lübecki. Edasi kirdesse, 1160. Rajati saksa kaubmeeste tähtsaim kaubakeskus Läänemeres asuvale Ojamaa (Gotlandi) saarele Visbysse.
  
• Koos kaupmeestega tulid misjonärid. 11-12.saj rajasid kristlikud kaupmehed kaubatee äärsetele aladele esimesed kirikud. Esimese paavsti heakskiidu saanud misjoni käivitas Lundi (toona Taani osa) peapiiskop ESKIL, kes pühitses prantsuse munga FULCO 1167 . Aastal Eestimaa piiskopiks. Paavstivõimu üks motiive Kirde-Euroopa ristisõdade toetamisel oli takistada piirkonda langemast konurendist õigeusu kiriku mõju alla.
  
• Visbys tegutsevad saksa kaupmehed hakkasid aktiivselt kasutama Väina kaubateed . Nendega tuli kaasa augustiinlaste ordu munk MEINHARD, kes alustas 1180.aastal misjonit Väina suudmes elavate liivlaste seas. Nimetati Ükskküla (Ikškile) piiskopiks. Üksküla oli Meinhardi algatusel Väina äärde rajatud esimene kivilinnus, mis pidi kaitsma usku vahetuanud liivlasi leeduslate rüüsteretkede eest. Suhete halvenemine, kui liivlased keeldusid maksma. Teine piiskop BERTHOLD, Loccumi tsistertslaste kloostri abt, kes pühitseti 1197. Aastal leidis, et vaja läheb jõulisemat käitumist ning hankis aasta hiljem paavst Innocentius III käest bulla ristisõjaks liivlaste vastu. Saksimaa rüütlivägedel polnud raskusi liivlastega, Berthold ise aga langes kokkupõrkes. Pärast vägede lahkumist pesid liivlasted ristimise maha. Kolmas piiskop BUXHOEVDENI ALBERT , pühitseti 1199.aastal, ta oli osav diplomaat, auahne poliitik ja võimekas strateeg, kes õppis oma eelkäijate vigadest. 1199.a kuulutas Innocentius III välja ristisõja Liivimaa vastaste kristlaste kaitseks. Alberti juhtimisel sõitis 23 laeva 500 ristisõdijaga Lübeckist Väina suudmesse. Üks tema esimese otsuseid oli viia peakorter allajõge kaitsavamasse kohta, kuhu ta aasta hiljem asutas Riia.
  
• Albert tõi kaasa Henricuse (Henrik), kellest sai latgalite seas tegutsev preester . Tema 1220 .aastate keskel kirja pandud Liivimaa kroonika on värvikas pealtnägija ülevaade ristisõjast ja üldse üks oma aja Euroopa tähelepanuväärsemaid kroonikaid. See tähistab kirjaliku ajaloo algust Lätis ja Eestis, mille elanikke oli varem Skandinaavia ja Vene kroonikates vaid põgusalt mainitud .
  
• Albert vajas püsivat sõjalist jõudu-> 1202.a Mõõgavendade Ordu. Kuna Liivimaal puudusid ligitõmbavad objektid või varad , mida kasvõi kaugel oleks saanud võrrelda Püha Maaga, üritas Albert suurendada selle kõitvust ala nimetamisega Maarjamaaks ( Terra Mariana) kristliku Euroopa kõige austatuma pühaku järgi.
  
• Liivimaa misjon muutus püsivaks ristisõjaks 1204. Aastal kui paavsti Innocentius III andis heakskiidu ristisõjakuulutse automaatsele uuendamisele (tema polnud algataja , tuli vastu misjonipiiskoppidele). Samasugust toetust taotlesid ka Taani ja Rootsi kuningad. Taanlased võtsid 1206 .aastal ette suurema sõjakäigu Saaremaale. Paavst Innocentiuse järglane Honorius III rakendas 1217- 1218 Läänemere idakaldale täielikku ristisõjaindulgentsi, mis muutis võitluse Põhja-Euroopa paganatega sama tähtsaks nagu varasemad ja käimasolevad ristisõjad Hispaanias ja Pühal Maal.
  
• Esimesena alistusid liivlased, kelle vasutpanu murti 1206.aastal. Järgmised olid seelid, kes elasid piki Väina kaubateed veidi ülesvoolu ja kes alistati raskusteta 1208.aastal. 1208.aastal alistusid vabatahtlikult ka liivlastest idas elavad latgalid. 1208.aastal suunudisd Mõõgavennad ja nende uued liitlased, latgalid ja liivlased, eestlaste vastu. 1217. Aastal Eestit juhtiv vanem Lembitu ja Kaupo(liivlased) langesid. Taanlased suundusid 1219.aastal Põhja-Eestisse. Valdemar II ( tollane Taani kuningas) rajas võidetud eestlaste linnuse kohale kindluse, mida hiljem hakati kutsuma (Reval) Tallinnaks. Rootslased üritasid, kuid ilma eduta.
  
• Enne lääne ristisõdijate saabumist oli Baltimaades väisjõududest tooni andnud Vene Polotski vürst Vladimir, kellele maksid andamit liivlased ja latgalid. Mõistes asja tõsidust, piiras ta 1206.aastal koos mässuliste liivlastega edutult ristisõdijate Holmi (Martinsala) kindlust . Eesti ristisõdade ajal käitusid venelased üsna ettearvamatult- kord rüüstasid ja laastasid, siis aga abistasid.
  
• 1227.aastal murti Saaremaa vallutamisega lõplikult eestlaste vastupanu. Sellega lõppeb ka Henriku Liivimaa kroonika, märkides nii ristisõja edukat lõppu eestlaste vastu, ehkki Saaremaa elanikud tõusid järnevatel aastakümnetel veel mitu korda võõra võimu vastu üles.
  
• Taanlased, Albert ja Mõõgavendade Ordu tülitsesid vallutatud alade jagamise üle. Konflikt. Mõõgavennad hõivasid 1227.aastal Revali ja taanlaste Eestimaa hersogkonna.
  
• Pärast eestlaste löömist, pöördusid kuralaste vastu. Peagi põrkaisd kokku aga piirkonna kõige kardetumate ssõjameestega, šemaitide ja leedulastega, kelle sissetunge olid Mõõgavennad tunda saanud juba varasemalt. 1236 .aasta suve sõjakäigus said SAULE lahingus žemaitide ja semgalite käest hävitavalt lüüa. Ellujäänud Mõõgavendade Ordu liikmed ühinesid 1237 .aastal Saksa Orduga, muutudes selle Liivimaa haruks. Kui Saksa Ordu oli 1230 .aastal alistanud preislased, said nende järgmiseks sihtmärgiks Žemaitija ja Leedu.
  
• 1240.a- vadjalasete alistamine, Pihkva vallutamine . 1242 . Lõi Novgorodi vürst Aleksander Nevski Liivimaa rüütleid Jäälahingus Peipsi peal. (!!!! Piir Ida ja Lääne, katoliku ja õigeusu tsivilisatsiooni vahel)
  
• Kuralased allautati 1240.aastal ja loodi linnuste võrk, kõige muljetavaldavam GOLDINGEN (Kuldiga). MEMELI kindlusi rajamine 1252 .aastal, millest kasvas hiljem välja Memeli (KLAIPEDA) linn. Ordu lakkamatu edasitund tõi kaasa otsese konflikti žemaitide ja leeduslastega, kes olid äärmiselt tugevad vastased.
  
• Leedu hõimud olid selleks ajaks ühinenud ühe valitseja, MINDAUGASE alla, kelle enda maad paiknesid Nerise, Nemunase ja Merkyse jõe vahel alal, mida nimetati Lietuvaks (Leedu). See moodustas tulevase riigi südame ja hõmas kõigi algusaja tähtsamaid keskusi: Kernavet, Trakaid, Vilniust. Lisaks elas leedu hõime veel ida pool Nalšias, põhja pool Deltuvas ja Upytes ning lääne pool Nerises. (aukšaitide nime all, allavoolu lääne pool žemaitid). 13.sajandil moodustasid need alad lõdva konföderatsiooni, mille osad käisid sageli ühistel sõjakäikudel. Maade ühendamise viis lõpule Mindaugas, kes tõusis ülemvalitsejaks nii edukate sõjakäikudega kui ka oma võimalikke vastaseid pagendades ja mõrvates. 1240.aastate keskpaigaks õnnestus Mindaugasel kehtestada oma võim ala üle, mis ulatus Žemaitijast läänes Minskini idas ja Must-Veneni lõunas. Mindaugase halastamtu võimukoondamine tõi aga kaasa sisesõja. Tema onu ja vennapojad, kelle ta oli jätnud valdusteta, sõlmisid liidu naabritega , Riia peapiiskopi ja Galiitsia vürstiriigiga. Selle koalitsiooni nõrgestamiseks sõlmis Mindaugas liidu Saksa Ordu Liivimaa haruga . Vastutasuks kroonis paavst Mindauguase 1253.aastal Leedu kuningaks. Mindaugas pidi loovutama Žemaitija. Vilniuse esimene kristlik katedraal . Žemaidid läksid üle pealetungile ja andsid 1260.aastal DURBE lahingus ordule hävitava löögi. See ajendas hiljuti alistatud hõime eesotsas preislastega ristisõdijate vastu üles tõusma. Ordu sattus korraga raskesse olukorda kahel rindel, sest samal ajal alustasid Liivimaal kuralased ja saarlased mässu ning semgalid ütlesid üles niigi tõrgetega kulgenud liidu orduga. Sellised sündmused veensid Mindaugast oma poliitikat ümber vaatama nint toetama žemaite ordu vastu. Mindaugase valitsemine lõppes 1263.aastal, kui ta langes ühe omaenda suguvõsa konkurendi mõrva ohvriks. Järnes kuue aastaline võimuvõitlus, tapeti kõik 3 Mindaugase järglast. Pärast M. surma kadusid viimasedki ristiusu jäänused. Mindaugase suurim saavutus-ühendatud riik- jäi püsima. 1269. Taastati sisemine stabiilsus, TRAIDENIS kerkis võimule. Paraku oli ordu jälle võimu haaranud. Pärast Traidenise surma 1282.aastal olid enamik leedulaste naabruses elavaid balti hõime ristisõdijatele alistunud.
  
• Viimane alistamata balti hõim olid semgalid, kelle viimane kindlus avas uksed ordule 1290 .aastal. Viidi lõpule lätlaste eellashõimude alistamine ning pandi paika keskaegse Liivimaa piirid, mis jäid püsima ligi kolmesajaks aastaks. Leedulased ja žemaidid jäid vabaks.
  

II PEATÜKK: Leedu laienemine ja keskaegne Liivimaa (1290-1560)
Leedu laienes tugevasti ida suunas, kuid oli läänest samal ajal lakkamatult ristisõdijate rünnaku all. 1386.aastal sõlmis Leedu Poolaga dünastilise liidu ja võttis vastu ristiusu, et neutraliseerida Saksa Ordu oht. Feodaalsuhted .
Eesti ja läti hõimude alale jõudisd feodaalsuhted keskajal ühes Saksa ja taani koloniaalvõimuga. Vallutajad rajasid Liivimaal linnuste ja linnade võrgu, mis puhkesid eriti õitsele 14-15.sajandil, mil oli Hansa Liidu kõrgaeg.
Leedu esilekerkimine

• Ajaloo lahknemine : Leedu suutis Ordu pealetungile vastupanna ja luua ühtne valitseja riik. Leedulased ja žemaidid olid piirkonna kõige tunnustatumad sõjamehed. Kaasa aitas ka soodne geograafiline asukoht võrreldest teiste Baltimaade hõimudega (laante ja soode vöönd, ühtegi tähtsamat jõekaubateed).
  
• Pärast Mindaugase mõrvamist suutis riik hoolimata vennatapusõjast püsima jääda. Traidense järglane PUKUVERAS (ka Butvydas, vaitses 1295 .aastani) rajas Gediminase dünastia, mis muutis järgneva saja aasta vältel Leedu üheks Ida-Euroopa tugevamaks riigiks. Probleemid: sõda orduga põhjas ja läänes, Vene vürstiriigiga idas ja Poolaga lõunas.
  
• Pukuverase poeg suurvürst VYTENIS oli mures eelkõige orduga sõdimise pärast. 1316. Tuli võimule tema noorem vend GEDIMINAS, kelle järgi sai nime ka dünastia. Gediminas oli Leedu kõige nimekam valitseja, kellele omistatakse riigi konsolideerimise ja laiendamise au. 1323.a ehitas Vilniuse linnuse. Mõistis, et orjapidamine pole majanduslikult mõistlik ja kutsus Leedusse Hansa kaupmehi ja käsitöölisi. Gediminas ja tema järglased olid osavad diplomaadid, kes suutsid nutikalt ära kasutada kristlike naabrite erimeelsusi ja konflikte.
  
• Leedu tähtsaim taevajumal- PERKUNAS
  
• Leedu oli isoleeritud ja usalduväärsete liitlasteta, mis seadis kogu riigi püsimajäämise pidevalt kahtluse alla. Algridas (G. Poeg) ja Kestutis suutsid riigi edukalt kaitsta ja laiendada, kuid pidid pidevalt vaevlema. Lakkamatu södimise ja paganluse küljes püsimise tõttu aeglustus riigi ja ühiskonna moderniseerumine ehk „euroopastamine“.
  

Jogaila ja Vytautas

• Kui Algridas 1377.aastal suri, soovis ta poeg Jogaila iga hinna eest Kestutise võimust ilma jätta ning oli oma onuga selgelt erimeelel riigi välispoliitika põhisuuna küsimustest. Jogaila sõlmis Kuldhordiga liidu Moskva vastu, kuid 1380 . Suutis Moskva Kulikovo lahingus esimest korda mongoleid lüüa.
  
• Jogaila ja Kestutise vahel puhkes avalik konflikt, kus ilmnes et Jogaila on salajase orduga lepingu sülminud. Jogaila tugevdas oma võimu, pannes Kestutise ja tema poja Vytautase 1382.aastal Kreva linnusesse vang. Kestutis mõrvati, Vytautas sai põgenema..
  
• Vytautas kogus Jogaila vastu toetust Zemaitijas, mille vürts oli tema isa. Pärast aastatepikkust verist konflikti lepiti ära. Nii Jogaila kui Vytautas mõistsid, et Euroopa viimase paganliku riigi püsimiseks on ainuke kindel lahendus vabatahtlik ristiusu vastuvõtmine. Kolm valikut: ordu, Moskva või Poola.
  
• 1382. Aastal sõlmis Jogaila liidu orduga, lubades ühtlasi lasta ennast ristida, kuis taganes siis lepingust. 2 aastat hiljem lükkas ta tagasi oma ema kava, mis nägi ette abielu Moskva suurvürsti Dmitri Donskoi tütrega. Poola tundus parim lahendus, kuna see oleks piiranud Saksa Ordu kasvavat ohtu. Kuldne võimalus tekkis, kui Poola ülikud püüdsid takistada troonipärija Jedwiga abiellumist Austria Habsburgide printsiga. 1385.aastal sõlmis Jogila Kreva uniooni , mille kohaselt ta pidi abielluma Jedwigaga ja kehtestama Leedus katoliku usu. Seejärel krooniti ta 1386.aastal Poola kningaks WLADYSALW II JAGIELLO nime all, kellena ta rajas Jagelloonide dünastia. Aasta hiljem alustas ta Leedu ristiusustamist.
  
• Kreva uniooni tähtsust on Poola ja Leedu on erinevalt hinnatud: arvatakse, et see tähistas olulist sammu kahe riigi ühinemise suunas, teised ütlevad, et see oli vaid dünastiline abieluleping .
  
• Jogaila (Jagiello) asus ümber Poola kuningate linna Krakowisse ja määras Leedu asevalitsejaks oma venna Skirgaila. Onupoeg Vytautas tõstis sellise korralduse peale mässu ja sõlmis taas liidu Saksa Orduga.
  
• Kodusõda lõppes 1392.aastal, kui Jogaila pakkus asevalitseja ametit Vytautasele. Skirgaila saadeti valitsema Kiievit.
  
• Üheksa aastat hiljem nimetati Vytautas Leedu suurvüstiks, Jogailale jäi kõrgema vürsti tiitel . Sisuliselt tagas see Vytautasele Leedus autonoomia . Vytautas kihutas minema Gediminase dünastia kohalikud vürstid. Tugevdas ülikkonna tugevust. Edendas kaubandust. Võttis juute vastu, juudivastast kuritegu hakati karistama samamoodi nagu ülikuvastast kuritegu.
  
• Jogaila: suurvürstiriik muutus Euroopa suurimaks riigiks, mis laius Läänemere äärest Musta mereni. Vytautas võttis ette sõjakäigu koos poolakate ja orduga mongolite Kuldhordi vastu, pidi loovutama ordule Žemaitija üle võimu. Esitas seda kui ristisõda, paraku said aga Kuldhordilt vastulöögi, kes purustas nende väe täielikult 1399.aastal VORSKLA lahingus.
  
• Vytautase liit Saksa Orduga ei kestnud kaua. Ta toetas Žemaitija mässu ordu vastu 1409.aastal ning astus koos Jogailaga nende vastu välja. 1410 .aastal lõi Poola-Leedu ühisvägi Jogaila ja Vytautase juhtimisel TANNENBERGI lahingus põhjalikult Saksa Ordut. Langes ristirüütlite eliit, koos kõrgmeistri ULRICH VON JUNGINGENiga.
  
• Püsiv rahu Leedu ja Saksa Ordu vahel sõlmiti 1422.aastal MELNOS. Ordule jäi alles Memel.
  
• Leedule avanes pääs Läänemerele, mis eraldas ühtlasi Liivi-ja Preisimaa - selline korraldus jäi püsima 19.sajandini.
  
• Põhjapiir Leedu ja Liivimaa vahel oli kokku lepitud mõni aasta varem ning see vastas enam-vähem praeguse Leedu-Läti piiriga.
  
• Vytauras sai 1429.aastal Püha Rooma Riigi keisrilt SIGISMUNDILT nõusoleku enda kroonimiseks Leedu kuningaks. Kavandatud kroonimise nurjasid siiski Poola ülikud, kes röövisid krooni. Jogaila aga kiitis heaks, kuna V. polnud järglasi. Paraku jäi seegi üritus ära, kuna V. suri 80-aastasel enne oma kroonimist 1430.aastal.
  

Jagelloonid

• Vallutuste ja sisserände tagajärjel kujunes Leedu suurvüstiriigist märkimisväärselt multietniline, multikultuurne ja multireligioosne riik. Juba Gediminas kutsus oma riiki juute ja andis privileege, mida hiljem Vytautas veelgi laiendas. Lisaks juutidele rändasid kagu poolt Leedusse veel kaks väikest rahvarühma, mis on tänini suutnud säilitada om aeripära: juudiusulised turgi soost KARAIIMID ja muslemitest TATARLASED.
  
• Õigeusu ja katoliku vaimulikel oli oluline osa: ruteeni ehk slaavi vaimulikut mehitasid riiklikku bürokraatiamasinat (ruteeni ehk kanseleislaavi keel oli ametlik riigikeel ), poola vaimulikud juhtisid katoliku kiriku tegevust Leedus. Riigiametid olid siiski mõeldud leedulastele. Väismaalastel oli keelatu omada maad.
  
• Pärast Vytautase surma sattus personaalunioon Poolaga kahtluse alla. Vytautase vend ŽYGIMANtAS ja Jogaila poeg ŠVITRIGAILA alustasid terve kümnendi väldanud kodusõda vürstitrooni pärast. Švitriagaila poolel võitles Saksa Ordu Liivimaa haru, Vene vürstiriigid ja tatarlased, Žygimantas toetus Poolale.
  
• 1435.aastal sai Švitrigaila otsustavaks PABAISKASE lahingus lüüa, kuid Žygimantas ei saanud kaua võimu nautida, sest 1440 .aastal ta mõrvati.
  
• Samal aastal valiti Leedu suurvürstiks Jagiello noorim poeg KAZIMIERAS, kellest sai Poola kuningas 7 aastat hiljem. Krooni kindlustamiseks jagas viimane ülikutele privileege. Ka Kazimieras säilitas suurvürstiriigi terviklikkuse ja sõltumatuse Poolast. 1447.aastal loodi personaalunioon, mille järgi Leedu suurvürstid valiti Poola kuningateks.
  
• Võimustruktuur: kõrgeim ametiisik oli suurmarssal, kes juhtis õukonda ja tegi teatavaks suurvürsti otsuseid. Talle allusid kantsler, kes juhtis riigi haldusaparaati, varahoidja ja suurhetman, kes juhtis sõja ajal ülikute väeosasid. Suurvürst määras ametisse eluaegsed vojevoodid, kes valitseid suurvürstiriigi kahteist vojevoodkonda. Tähtsaim neist oli Vilniuse vojevood, kellesk tavaliselt määrati kantsler. Traditsioonilise autonoomse seisundi säilitas Šemaitija. Mainitud kõrgemad ametiisikud moodustasid Isandate Nõukogu, kes muutus ajapikku tähtsaimaks riigiorganiks.
  
• Leedu Seim ( parlament ) arenes tasapisi , 1507.aastal hakkas see koos käima igal aastas. Seim arutas peamiselt sõja-ja maksuküsimusi. Erinevalt nõukogust, mis koosnes põhiliselt leedukatest, kuulusid Seimi kõigi suurvürstiriigi osade esindajad.
  
• KAZIMIERZ(sugumürks), kes kuningana kandis järjenumbrit IV tugevdas Jagelloonide rahvusvahelist mõju, abielludes Püha Rooma Riigi keisri tütre Elisabethiga. Nende vanimast pojast WLADYSLAWIST sai nii Tšehhi kui Ungari kuningas. Teine poeg, Vaga Kazimierz suri 1484.aastal 25-aastasena, kellest sai hiljem Leedu ja Poola kaitsepühak. Järgmine poeg JAN OLBRACHt sai Poola kuningaks, neljas poeg ALEKSANDER aga valiti 1492.aastal Leedu suurvürstiks. Sealtpeale oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst alati üks ja sama isik. (Aleksander ainuke Vilniusse maetud Poola kuningas)
  
• Aleksandrile järgnes tema vend ZYGMUNT, hüüdnimega Vana. Zygmunti valitsemisaja tähtsündmus oli 1520 .aastal vastu võetud esimene riiklik õiguskogu, Leedu STATUUT, mis oli kirja pandud ruteeni keeles. Zygmunt abiellus Itaalia vürstitari Bona Sforzaga, kes tõi Leetu renessansi mõjud ning õhutas Jagelloonide plaane Kesk-Euroopa Habsburgide vastu. Samal eesmärgil kuulutas ZZ.oma poja ZYGMUNT II AUGUSTI 1529.aastal Leedu suurvürstiks ja aasta hiljem Poola kuningaks. Z.II.A hakkas Leedus valitsema 1544.aastal ja tõusis Poola troonile pärast oma isa surma 1548.aastal.
  
• Zygmunt II August viis 1557 aastal Leedus ellu radikaalse põllumajandusreformi.Eesmärk oli tõhustada maaharimist ja suurendada riigimõisate sissetulekuid. See tekitas suuri muutusi Leedu maastikul , tekitades kobarkülad, mille keskel seisis mõisahoone. Kolmeviljasüsteem. Süvedas orjapidamist. Talupoegade pärisorjuse seadustas 1588.aastal kolmas Leedu statuut.
  
• Moskva ülemvõim. Ivan III. 1494 .aastal kaotas Leedu esimest korda Moskvale alasid ning 1503.aastal vallutas Mosva Leedult veelgi alasid.
  
• Zygmunt Vana valisemisajal kestis sõda Moskvaga vaheaegadega kolmkümmend aastat 1507- 1537 . Märkimisväärne tagajärj: Moskva vallutas strateegiliselt tähtsa SMOLENSKI linna.
  

Feodaalne Liivimaa

• Liivlaste, latgalite, seelide, eestlase, kuralaste ja semgalite alad, mille Saksa ristisõdijad oli 13.sajanil vallutanud, jagunesid nelja piiskopkonna vahel: Riia, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa.1255.aastal sai Riia peapiiskopkonnaks. Formaalne kõrgeim võimukandja oli Riia peapiiskop, kelle nimetas ametisse Rooma paavst. Järgmisena andis keiser lääni 1225.aastal Tartu piiskopile, Alberti vennale BUXHOEVDENI HERMANNILE, mõni aasta hiljem ka Saare-Lääne ja Kuramaa piiskoppidele. Põhjas loodi Taani vallutatud aladel Eestimaa hertsogkond.
  
• Kehtestati feodaalsuhted.
  
• Ristiusustamisega kaasnesid kultuurivahetus ja uued tehnoloogiad . Kohe pärast vallutust loodi kihelkonnad, mille keskusteks oli olnud linnamägi. Nende keskusteks said kirikud. (vajaduse korral sai neid ka kasutada kaitserajatistena). Ristimine oli formaalsus . Kuna kirikute vahemaa oli tihtipeale suur ning presstriamet Liivimaal ei tõmmanud ligi, etendasid ristiusu viimisel inimesteni kõige tähtsamat osa kerjusmungas, kes tegutsesid rändjutlustajate ja sakramentide jagajatena.
  
• Esimese mungaorduna kinnitasid Liivimaal kanda TSISTERTSLASED, kes rajasid 1207.aastal kloostri Dünamündesse. Peagi muutusid domineerivaks mungaorduks dominiiklased. 15.saj lõpp jõudsid Liivimaale ka frantsisklased . Reformtasiooni algusajaks tegutses Liivimaal umbes kolmkümmend kloostrit.
  
• Liivimaa tugevaim sõjaline jõud ja suurim maaomanik oli ordu, mille keskus asus algul Riias, hiljem Liivimaa keskmes VÕNNUS ( cesis ). 15.sajndil suutis Liivimaa haru tasapisi Preisimaa Saksa Ordu võimu alt peaaegu vabaneda . 13-14.saj rajati Liivimaale üle 150 kivilinnuse, mida tunduvalt rohkem kui Leedus. Liivimaa linnusevõrk ei täitnud ainult kaitsmisülesannet vaid ka alistatud maapiirkondade haldamist.
  
• Maa annetamine vasallidele oli kõige rohkem levinud Eestimaal, sest Taani kuningavõim ei suutnud oma ülemerevaldusi tõhusalt valitseda . Taani kroon läänistas ligikaudu kolmveerand Eestimaast peamiselt Saksa rüütlitele. Vasallide suurem arv Taani Eestimaal tähedas ka võrreldes Liivimaaga deofaalsuhete kiiremat arenemist ja mõisate hoogsamat rajamist . Seda kiirendas veelgi põliselanike õiguste vähendamine ja nende koormiste tõstmine, mis kutsus 1343.aastal esile võimsa ja verise JÜRIÖÖ ülestõusu, mille käigus eestlased tapsid kõik sakslased ja taanlased, keda nad kätte said. Taani pöördus ordu poole. Ordu purustas mässulised Tallinna külje all. Viimasena alistusid saarlased 1325.aastal. Järgmisel aastal müüs võlakoorma all ägav Taani kuningas Eestimaa ordule.
  
• Liivimaa nägi välja järgmine: suurimad alad kuulusdi Saksa Ordule, järgnes Riia peapiiskop ja siis juba Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop.
  
• Kolonisaatorid sattusid tihipeale omavhael konflikti, eriti piiskopid ja linnad orduga. Eestimaa ostmine tugevdas tunduvalt ordu positsioone Liivimaal. Ordu keelas tagastamast Riia peapiiskopkonnas hõivatud vara, mis ajendas paavst Innocentius VI 1354.aastal ordu kirkuvande alla panema . See kestis kolmkümmend aastat. See ei suutnud aga takistada ordu eneseteadvuse kasvu. Liivimaa sisevõitlustes saavutas ordu suure võidu 1397.aastal, kui paavst Bonifatius IX toetas nende seisukohta, et isegi Riia peapiiskop peab kuuluma ordusse. Martinus V tühistas aga 1425. Aastal selle otsuse. Ordu ei jätnud jonni ja 1452.aastal jõustas paavst Nicolaus V otsuse uuesti.
  
• Liivimaa arvutake territooriumide tülide lahendamiseks ja ordu täieliku domineerimise tõkestamiseks kutsus Riia peapiiskop 1422.aastal Valka kokku Liivimaa maapäeva (Landtag). Nelja seisuse (piiskopid,vaimulikud,ordu, vasallid , linnade esindajad) esinduskogu käis koos ebaregulaarset Valgas või Wolmaris. (lk.53 vaata üle!)
  

Linnad, kaubandus ja talupojad

• Enne ristisõdijate saabumist ei olnud Baltimaades ühtegi linna. Keskaja lõpuks oli Liivimaal aga 15 linna. Ainult üksikud neist olid seotud ristiusueelsete linnamägede või kaubanduskeskustega. Riia oli esimene (Visby linnaõigused 1220, 1290.aastast Hamburgi linnaõigus). Tallinn võttis kasutusele Lübecki linnaõiguse ja sellele järgnesid teised Eestimaa linnad. Leedu linnad said linnnaõiguse alles pärast ristiusu omaksvõtmist 14.sajandi lõpul. Esimene oli Vilnius (Magdeburgi linnaõigus).
  
• Linnade kodanikud- pürjelid
  
• Linnasid valitses linnanõukogu ehk raad , mille liikmed koopteeriti eluajaks linna jõukate kaupmeesteperede kitsast ringist.
  
• Ühised väärtused ja õigussüsteem (linnaõigus), alamsaksa keel.
  
• Hansa Liit- sinna kuulus tippajal 15.sajandil 200, peamiselt Põhja-Saksamaa linna, ulatus isegi Madalmaadeni. Hansa Liidu ägedaim vastane oli Taani kuningriik, kes üritas hoida oma kontroll all laevasõitu Sundi väinas. Üksi Leedu linn liitu ei kuulnud . Tähtsamad kaubad : sool, heeringas, vürtsid, vein, rõivasd. Ekspordi maht oli impordist suurem. Veeti välja Venemaa puitu,lina, teravilja, karusnahku. Hansa Liit käis 16.sajandil alla, kasvas Hollandi tähtsus.
  
• Järsk nõudluse suurenemine Baltimaade teravilja järele ajendas maaomanikke talupoegadele veelgi suuremaid koormisi kehtestama. 16.sajandi vältel said talupoegadest valdavalt pärisorjad. Mõisate arv kasvas tohutult 15.sajandi-16.sajandi algul. (Võla kuulumine majapidamisele, pärandus edasi)
  
• „Linnaõhk teeb vabaks“ ( 1424 . Maapäeva põhimõte, et võlakoorma eest põgenenud talupoeg tuleb tagasi toimetada)
  
• Põliselanike seas püsis 18.sajandini väike vabade talupoegade kiht, kes pidas oma maad juriidiliselt samadel alustel nagu saksa vasallid.
  

Reformatsioon ja Liivimaa lagunemine

• Paavstivõimu kommete vastu suunatud protestantliku reformatsiooni algatas 1517.aastal Saksimaal MARTIN LUTHER ja see levis kiiresti ka Liivimaa linnadesse. Riia, Tallina ja teiste Liivimaa linnade saksa pürjelid elasid samas kultuuriruumis Põhja-Saksamaa linnadega, kus pooldati Lutheri reforme. 1524.aastaks võitis reformatsioon Liivimaa suuremates linnades. Riia kodanikud kasutasid ära võimalust vabaneda oma feodaalisandatest, ordust ja Riia peapiiskopist. Kloostrid saadeti laiali.
  
• 1550.aastaks oli reformatsioon ka Leedus kanda kinnitanud. Kalvinistlikku protestantismi pooldas äärmiselt mõjukas Leedu RADVILADE magnaadisuguvõsa. Radziwill toetas piibli esimest täielikku tõlget poola keelde, mis avaldati 1563.aastal Brestis. Toonased valitsejad Zygmunt Vana ja Zygmunt II August jäid katoliiklasteks, kuid olid sallivad ka teiste uskude suhtes.
  
• Trükimasinate leiutamine ja kirjasõna levik! Trükised rahvakeeles.“ Apostlite teod“, luterlik lauluraamat. Esimene eestikeelne luterlik katekismus trükiti 1535.aastal Wittenbergis ja esimene leedukeelne raamat, 1547 .aastal Köningsbergis. Varaseim lätikeelne teos on 1585.aastal Vilniuses avaldatud katoliku katekismus. Põhjapanev osa eesti,läti ja leedu kirjakeele arendus ja kirjaoskuse levikus.
  
• Härgmäe lahing- uhked Liivimaa ordurüütlid hävitati
  
• Tsaar Ivan IV Julma sissetung ajendas teisigi naaberriike taotlema Liivimaa alasid
  
• Lääne.Eesti müüdi Taani kuningale , Holsteini hertsog Magnus , kes ostis veel Kuramaa piiskopkonna. 1561.a andsid Tallinna linn ja Põhja-Eesti rüütlid ennast Rootsi kuninga Erik XIV kaitse alla. 17.sajandil Rootsi Põhja-Euroopas domineeriv riik.
  
• Liivimaa ordumeister Gotthard KETTLER sõlmis Poola kuningaga ja Leedu suurvürsti Zygmunt II Augustiga Pacta Subjectionis’e ning vandus truudust. Kogu Liivimaa põhja poole Väina jõge läks Leedu otsevalitsemise alla.
  
• Riia linn suutis ainukesena iseseisvaks jääda, mis aga 1581 .a lõpuks andis end Poola-Leedu võimu alla.
  
• Uued konfliktiseemned. Siit sai alguse terve hulk „põhjasõdu“, mille tulemus määras piirkonna ilme 20.sajandini.
  

III PEATÜKK: Poola-Leedu riik ning Rootsi ja Venemaa tugevnemine (1561-1795)

• 1561-1721- lakkamatu sõjategevus. Moskva, Rootsi ja Poola-Leedu pidasid võimu pärast Baltimaades maha mitu suurt sõda: Esimene põhjasõda (Liivisõda 1558-1583), Teine põhjasõda (1655-1660) ja Suur põhjasõda 1700-1721. Mitmed kahepoolsed konfliktid.
  
• Ajajärku juhatasid sisse Liivimaa kokkuvarisemine Moskva sissetungi tõttu ja Poola ja Leedu unioon , mis tõid kaasa Poola-Leedu ja Rootsi piirkonna esilekerkimise. Lõppes Rootsi lüüasaamisega ja Venemaa impeeriumi jõudmisega Euroopasse.
  
• Sõda tõi kaasa laastavad näljahädad ja taudid, kuid 18.sajandi rahuaastad suutsid siiski demograafilist olukorda parandada.
  
• Poola-Leedu ühisriigi sisemised nõrkused jätsid ta viimaks Venemaa, Preisimaa ja Austria meelevalda, kes jagasid riigi mitmes järgus omavahel, kuni see kadus 1795.aastal üldse Euroopa maakaardilt.
  

Poola-Leedu unioon ja võitlus ülevõimu pärast Liivimaal

• Kuigi Poola soovis juba 1386.aastal luua ühisriiki, siis Leedu oli klammerdunud oma iseseisvuse külge ning proovis igal võimalikul moel tõkestada Poola katseid. Moskva lakkamatu laienemine ja Jagelloonide dünastia otseliini väljasuremine sundis siiski Leedu magnaate ümber mõtlema. 1558.aastal tundis Ivan Julm Liivimaale, mis käivitas selle kokkuvarisemise ja jagamise nelja naaberriigi vahel. Ent tsaar ei olnud tulemusega rahul ja püüdis endale haarata ka Poola-Leedu osa Liivimaast .
  
• Moskva jätkas pealetungi, Leedu suutis vastu panna, 1565.a Moskva 7 aastane verine opritšininakodusõda, aga oli selge, et Leedu vajas Poola abi.
  
• Läbirääkimised Lublinis: kuningas Zygmunt August andis suurvürstiriigi Ukraina valdused Poolale üle, mis lõpuks sundisid Leedu tõrksaid aadlikke 1569 .aastal nõustuma uniooni tingimustega. Suurvürsti riigi valdused vähenesid automaatselt poole võrra.
  
• 1569. aasta Lublini uniooniga tekkis üks Euroopa suuremaid riike, MÕLEMA RAHVA VABARIIK ehk RZECZPOSPOLITA OBOJGA NARODOW. Seal valitses üks valitav valitseja, kes kandis endiselt Poola kuninga ja Leedu suurvürsti nime
  
• Seim- poola ja leedu suhe kolm ühele. Poola ja leedu ühine poliitika- üks välispoliitika, rahasüsteem. Mõlema Rahva Vabariigis jäid kehtima eraldi valitsused, sõjaväed, riigikassas ja õigussüsteemid. Peetakse Poolale tähtsaks tema õitsengul, Leedule aga vastupidi-allakäigu verstapost . Poola domineeris oluliselt, aga Leedu kaitses siiski oma positsiooni.
  
• Unioon andis tõuke Leedu eliidi poloniseerumisele. 1697.a asendas poola keel ametlikult suurvürstiriigi riigikeelena senise ruteeni keele.
  
• Leedu suurvürsti ja Poola kuninga võim hakkas pärast Jagelloonide dünastia pärijateta Zygmnut Augusti surma 1572. aastal hääbuma.
  
• 1573 . valiti Poola-Leedu kuningaks Charles IX vend Henri Valois . Henryki artiklid- kuningas peab austama usuvabadust ja kutsuma Seimi kokku vähemalt kord kahe aasta jooksul. Õigus kuulutada sõda ja kehtestada makse kuulus Seimile. Valitsemine kestis vaid mõne kuu, sest pöördus tagasi Prmaale pärast oma venna surma, et siis troon pärida.
  
• Poola-Leedu trooni ümber käis suur võitlus. Uueks suurvürstiks ja kuningas sai ungarlasest Transilvaania vürst STEFAN BATORYLE. Ta oli väga sõjakas, võttis ette sõjakäigu Moskvale. Tormakas BATORYLE asus 1581.aastal piirama Pihkvat, ning sundis Ivani aasta hiljem rahu paluma ja loovutama kõik oma Liivimaa hõivatud alad Rzeczpospolitale. Rootslased vallutasid samal ajal Narva. 1583. Sõlmiti rahu ka Rootsiga , mis lõpetas veerand sajandit kestnud kokkupõrgete rea, mida tuntakse LIIVI SÕJA või ka Esimese põhjasõja nime all.
  
• Rootsi ja Poola-Leedu vallutuste piir kunagisel keskaja Liivimaal pani 20.sajandini paika piiri Eestimaa ja Liivimaa vahel.
  
• 1584.a-Eestimaa kubermang
  
• Liivimaa- ala Rootsi Eestimaa ja Kuramaa hersogiriigi vahel. Batory kehtestas 1582.a Poola haldussüsteemi, säilitas tolerantsuse luterlusesse. Jesuiidid saadeti katoliku vastureformatsiooni tegema. Kollegiumid Riiga ja Tartusse , kuid ei suutnud siiski luteri kirikut Liivimaal domineerivalt positsioonilt tõrjuda. Batory püsivam saavutus oli 1570 .aastal rajatud Vilniuse jesuiitide kollegiumi alusel 1579.aastal rajatud Vilniuse ülikool, nimekaim ladina luuletaja õppejõud MATTHIAS CASIMIRUS SARBIEVIUS ja teoloog - filosoof MARTINUS SMIGLECIUS (Locica).
  
• 1587 .a valiti kuningaks ZYGMUNT III WASA. Wasa dünastia ajal (1587-1668) saavutus Rzeczpospolita oma hiilguse tipu, kuid samal ajal algas ka pikk allakäik. Sagedased konfliktid Rootsiga. Religioonne mõõde: Rootsi Vasad olid luterlased , Poola Wasad katoliiklased. Kui Johan III suri sai Rootsi kuningaks ( 1592 ) Poola kuningas SIGISMUND, viimane jäi Poolasse ja jättis Rootsi oma onu hertsog KARLI valitseda. 1598. Tõstis Karl Sigismundi vastu mässu ja lõi tema jõude Rootsis ning aasta hiljem kukutas Sigismundi troonilt. Sai alguse kolm järjestikkust sõda Liivimaa pinnal. Algusfaasis oli edukam Leedu (Leedu suurhetman JAN KAROL CHODKIEWICZI husaarid purustasid 1605.aastal KIRCHHOLMI lahingus Karli jõud)
  
• Poolakate huvi Moskva päriluskonflikti vastu (smutnoe vremja). SIGISMUNDI sõjavägi hõivas 1610.aastal Moskva ja tema poeg WLADYSLAW nimetati tsaariks . Löödi tagasi, kuid siis saavutas Poola võimu mõningate tagasivallutatud alade üle. Leedulased ei suhtunud kuigi innukatl Sigismundi avantüüri Moskvas, tundes rohkem muret Rootsi pealetungi präast Liivimaal.
  
• Olukord Liivimaal hakkas pöörduma Rootsi kasuks. 1621.aastal jõudis siia kuningas GUSTAV II ADOLF, kelle reformid olid kõige tõhusamaks sõjaliseks jõuaks. Liivimaa aadlikud ja linlased suhtusid Rootsi soosivalt. Sõjaline võitlus lõppes Rootsi võiduga, mida kinnitas 1629.aasta ALTMARGI rahu. Riiast sai kogu Rootsi riigi suurim linn ja Rootsi Liviima kubermangu keskus. Rootsi võim Liivimaa üle muutus täielikuks, kui 1645.aastal saadi taanlastel Saaremaa. Esimest korda olid kõik eestlaste alad ühe võimu all.
  
• Kolm keskaja Liviimaa osa jäid Rzeczpospolita kätte: kagunurk ehk INFLANTY (Latgale või Poola Liivimaa), Kuramaa hersogiriik ja Kuramaa piiskopkond.
  
• GOTTHARD KETTLER (Kuramaa hertsog). Aadlimõisates muutus pärisorjus reegliks. Paremini koheldi talupoegi hersogimõisates. Kettleri andekaim järglane oli hersog JAKOB (1642-1682 valitses), kes ajas agaralt merkantilistlikku poliitikat, tõi Hollandist laevaehitajad VENTSPILSI ja rajas lühiajaliselt kolooniaid Lääne-Aafrikas(Gambia) ja Kariibi merel(Tobago).
  
• Leedu ja Poola võimul idapoolsete slaavi alade üle oli otsustav mõju ruteenide arenemisel eriilmelistekstrahvustks: ukrainlasteks ja valgevenelasteks.
  
• Uniaadikirik (kreekakatoliiklased, kes tunnustasid Rooma paavsti, kuid säilitasid idakristliku riituse ). Paljud õigeusu piiskopid olid uniaadikriku vastu, tekkis ruteeni alade õigeuskliku elanikkonna seas usulõhe.
  
• Rzeczpospolita tõusule Ida-Euroopas andis tugeva hoobi kasakate ülestõus Poola isandate vastu Ukrainas. (tapsid kümneidtuhandeid juute) 1648.aastal PEREJASLAVI lepinguga andisid mässulised kasakad ennast Moskva kaitse alla.
  
• Vilniuse langus esimest korda 1655.aastal, tsaar ALEKSEI. Rootsi kuningas KARL X kasutas ära seda ja tungis edukalt Poolasse. 1655.a oli Rootsi käes nii Varssavi kui Krakow . „Uputus“
  
• Hertsog Jakob võeti Kuramaal vangi, siis sai vabaks ja valitses veel 20 aastat, kuid ei suutnud enam sama õitsengut saavutada
  
• 20.okt 1655.a kirjutasid 1172 peamiselt protestandist Leedu aadlikku alla KEDAINIAI aktile, mis lõpetas uniooni Poolaga ja kuulutas KARL X Leedu suurvürstiks.
  
• Ülestõus Rootsi võimu vastu algas 1656.a aprillis Žemaitijas. Moskva ja Rootsi läksid tülli sõjasaagi jagamise pärast ning samal aastal tungis Aleksei Rootsi Liivimaale. Katk ja näljahäda. Suurvürstiriik kaotas pea poole elanikkonnast.
  
• Rzeczpospolita suutis siiski sõjalisest katastroofist toibuda ja 1660.aasta Oliwa rahuga seati sisuliselt jalule status quo ante bellum. Moskva sõlmis samuti rahu 1661.a Rzeczpospolita jõududel õnnestus seejärel tõrjuda Moskva väed Leedust , aga 1667.a ANDURSSOVO rahuga loovutati Kiiev , Ida-Ukraina ja Smolensk.
  

Rootsi domineerimine ja Suur Põhjasõda

• Maanõunike kolleegium , amet oli eluaegne. Aadlite võimu tõus. Rootsi võimu ajal tekkinud omavalitsusasutuste süsteem, niinimetatud Landesstaat, püsis Balti kubermangudes mõningate muudatustega 20.sajandini.
  
• Rootsi järgis luteri usu nõuet, et kõik talupeavvad peavad oskama jumalasõna lugeda. Rootsi panustas palju hariduse edendamisele, mis ongi suurim pärand. Algpool igas kihelkonnas. Bengt FORSELIUS esimene õpetajate seminar 1684.a Tartus, 160 eesti meest said ettevalmistuse. 1632, Gustav II Adolf asutas Tartusse Balti ikubermangude esimese ülikooli, mis võttis eeskuju Uppsalast. Nõiaprotsessid.
  
• Karl 1687.aastal pärisorjuse kaotamine Balti kubermangude kroonumõisatest.
  
• Sõjad Rootsi vastu. 1704.a olid Rootsi võimu all veela inult Eesti- ja Liivimaa suuremad linnad. Kõik pühiti paljaks. Eriti ränk saatus langes osaks Tartu elanikele, kes küüditati 1708aasta tuhkapäeval maasiliselt Vologdasse.
  
• Karl pöördus lõpuks Peetri vastu. 27.juuni 1709 Poltava all kohtus Karl aga saatusega. Veelahe Euroopa ajaloos, tähistas Rootsi impeeriumi lõppu ja Venemaa jõudmist Euroopa suurriikide sekka.
  
• „Kogu Venemaa imperaator“ Venemaa keisririik
  
• Näljahäda ja katk 1709-1711. Hukkus üle poole Eesti-ja Liivimaa elanikkonnast, veidi vähem sai kannatada Kuramaa
  

Venemaa aken läände

• Peeter rajas 1703.aastal uue pealinna Sankt-Peterburgi
  
• Venemaa impeeriumi laienemine ja kiire areng tagasi baltisakslastele 18-19.saj peaaegu piiramatud karjäärivõimalused. Baltisakslased jäid ROMANOVITE dünastiale ustavaks 20.sajandini
  
• Adam Johann von Krusenstern (ümbermaailmareis), Fabian Gottleib von Bellingshausen (Antarktika), Karl Ernst von Baer (embrüoloogia), August von Kotzebue (kirjanik)
  
• Maapäev (kõrgeim otsustusõigusega instants). Juht: Liivimaal maamarssal, Eestimaal peamees. Võimuperiood kestis kolm aastat. Tähtsaim ülesanne: esindada rüütelkonna huve.
  

Täidesaatev organ oli maanõunike kollegium , mis koosnes 12 maanõunikust, eluaegsed.

• Kaasaegne kroonik nimetas Liivimaad „aadli taevariigiks, vaimulike paradiisiks, välismaalaste kullakaevanduseks ja talupoegade põrguks“.
  
• Liivimaa maanõunik Otto von Rosen väitis, et mõisnikele ie kuulu ainult talupojad, vaid ka kogu nende vara.
  
• Suure põhjasõja laastamisele järgnenud masendusaastail leidsid inimesed lohutust uues vaimses sõnumis, mida levitasid määri vennad ehk HERNHUUTLASED . Rõhuasetus lugemisele, mis tõi kaasa kiire kirjaoskuse kasvu ja raamatute arvu tunduva suurenemise. 1739. Aastaks oli avaldatud täielik eesti keelne piibel .
  
• Jekaterina II Katariina. Eramõisad pärimusmõisateks, suurenes veelgi võim pärisorjade üle. Katariina poeg Paul I tühistas need.
  
• 18.saj teisel poolel jõudsid Baltimaadesse ratsionalistlikud valgustusideed. Johann Friedrich HARTKNOCH, tõlkis palju valgusutusaja teoseid (Immanuel Kant eelkõige). Filosoof Johann Gottfried HERDER, romantilise rahvusluse alusepaniga. Tema tegevus pani aluse Läti ja Eesti 19.sajandi rahvuslikule ärkamisele. „Iga rahvas on ainulaadne ja oma sisemise väärtusega ning keel määrab mõtlemise“.
  
• Oberpahleni (põltsamaa) pastor August Wilhelm HUPEL, koostas kolm mitmeköitelist entsüklopeedilist uurimuste sarja Liivi-ja Eestimaa elu tahkude kohta. BROTZE, kes jäädvustas joonistega Baltimaade tähtsamad monumendid,objektid. Kurmaa kirikuõpetaja STENDERI suur tähtsus läti kirjakeele arenemisloos, teaduslik entsüklopeedia ja läti keele sõnastik. Herderi jünger GARLIEB MERKEL ! Maaomanikud vs talupojad
  

Poola-Leedu Rzeczpospolita allakäik ja jagamine

• Seim: monarh , Senat ja Esindajatekoda
  
• Wasa dünastia lõppes lastetu kuninga JAN II KAZIMIERZI troonist loobumisega 1668.a.
  
• 1674 . JAN III populaarne Poola sõjaväejuht suurhetman JAN SOBIESKI. (Triumf: Viinima vabastamine türklaste piiramisrõngast 1683)
  
• 1697.sai väga ägeda valimisvõitluse järel troonile Saksimaa kuurvürst FRIEDRICH AUGUST. Tõi häda kaela sekkudes Suurde põhjasõtta.
  
• Poeg August III- Dresdeni muutmine peeneks kultuurikeskuseks (Saksimaal)
  
• Pidev väljasmaal viibine õõnestas monarhia mainet ja tugevdas võimuvõitlust magnaatide seas.
  
• Venemaa suur mõju. Kuramaa hertsogiriik ühe suurema mõju alla (suhted Anna Ivanovna abielu F.Wilhelmiga, armuke Ernst Johann Biron)
  
• Francesco Bartolomeo Rastrelli- lossid Baltimaades Ruhentali ja Mitau lossid, Talvepalee.
  
• Pärast August III surma valiti suurvürstiks krahv STANISLAW ANTONI PONIATOWSKI, tulevase Jekaterina II armuke.
  
• 1772. Leppisid naaberriigid Venemaa, Austria ja Preisimaa kokku teatavate maa-alade haarmaise Poola külljest, R. Kaotas pea kolmandiku territooriumist.
  
• 1791. Põhiseadus, mis oli I taoline dokument Euroopas, kehtestas paramentaarse monarhia eesotsas päritava monarhiaga, kaotas liberum veto .
  
• Poola-Leedu riigi katse end taas jalule ajada kohtas aga palju vastuseisu , 1792.tundis Venemaa Poola. Reformid tühistati, taastati vana süsteem.
  
• 1793.leppisid Venemaa ja Preisimaa kokku R. Teisei jagamise, mille järgi omandas Venemaa olulise osa tänapäeva Valgevenest ja Ukrainast, Leedu kaotas Minski Vilniuse, ja osa Novogrudokist ja Brestist.
  
• Mäss: 1794. Aprill- juhtis JAKUB JASINSKI. Venemaa võit
  
• 24.okt 1795 lepiti kokku täielik jagamine. Kõik senised Leedu suurvürstiriigi alad läksid Venemaale, välja arvatud selle edelaosa SUVALKIJA,mille liidendas Preisimaa. Poola-Leedu pühiti maakaardilt minema. Ei tuntud mujal Euroopa väga kaasa.
  
• 1795.a jagamine tähitas ühtlasi Kuramaa hersogiriigi lõppu
  
• Kahaal (litvakkid- juudid ), ühendas Leedu Juudi Nõukogu.
  
• Vilnius oli R.lõpuaastatel Ida-Euroopa juutide tunnustatud usu-ja kultuurikeskus, kutsuti lausa Põhja-Jeruusalemmaks
  

IV: Pikk üheksateistkümnes sajand tsaarivõimu all (1795-1917)
Ajastule andis tooni agraarküsimus: pärisorjad vabastati, ent valdav osa talupoegi jäi ilma maata . Eesti, läti ja leedu rahvusliku liikumise elavnedes 19.sajandi teisel pooles hakkas seisustele tuginev ühiskond tasapisi muutuma peamiselt rahvuslikke ja klasside piire järgivaks ühiskonnaks. 19.saj ja 20.saj algust iseloomustavad kiired sosiaalmajanduslikud muutused, millega kaaasnes moderniseerimine, industrialiseerimine , linnastumine ja väljaränne, õõnestas vana korda. Tsaarivõim elas küll üle 1905.aasta revolutsioonilise puhangu, kuid katastroofiline saamatus Esimese maailmasõja ajal määras selle siiski hukule.
Agraarreformid Baltimaades

• Valgustusideed levisid ka Baltimaale ja seadsid kahtluse alla senise status quo püsimise. Uus Venemaa keiser Aleksander I (1801-1825) oli mõngitale valgustusideedele vastuvõtlik. Taastas piirkonnas kaks ülikooli: 1802.aastal saksakeelse Tartus ja 1803 .aastal poolakeelse Vilniuses. Rüütelkonnad sattusid surve alla parandada Balti talurahva olukorda, ei saanud vältida arutelu pärisorjuse vähendavate reformide üle.
  
• Verine kokkupõre 1802.aastal Kauguri mõisas Valmiera lähedal ->tuli teha muudatusi. Parandasid mõnevõrra talupoegade olukorda, kuid tõid kasu ka maaomanikele. Keelati mõisnikel pärisorje müüa või osta, rajati talurahvakohtud.Vakuraamatud (kohustused mõisniku ees)
  
• Surve reformidele suurenes pärast 1807.aastat kui talupojad vabastati Preisimaal .
  
• Venemaa sõjaminister, Michael Barclay de Tolly. Juhtis võidukalt Venemaa sõjaväge Napoléoni vastu. Teine baltisakslasest kindral , Friedrich Wilhelm von Buxhoevden juhatas 1808-1809 sõjakäiku, kus võeti Soome võimu alla.
  
• Pärast Napoléoni lüüasaamist, Aleksanderi käsul agraarreform . Pärisorjuse kaotavad seadused võeti vastu Eestimaal 1816 järmisel aastal Kuramaa ja lõpuks Liivimaa maapäeval 1819. Talupoegade tegelik vabanemine toimus aga kümme aasta vältel. Perekonnanimed talupoegadele! Mõisnikud andsid nimed.
  
• 19.sajandi esimesel poolel puhkes tihti eesti ja läti talupoegade rahutusi, 1841 Jaunbebris, 1842 Veselavas ja 1858 Mahtras. Aleksander kui „hea tsaar“. Liivimaa talupoegade pöördumine õigeusku, et saada maad. Polnud võimalust enam tagasi teise usku minna.
  
• 1849. Võttis Liivimaa ebatüüpiliselt kaugelenägelik maamarssal parun Hamilkar von Fölkersahm ette agraarformi, mille mõte oli kehtestada teoorjuse asemele raharend ning eraldada osa mõisamaast, mida talupojad saaksid osta või rentida. Samad reformid viidi läbi ka aastaid hiljem Eestimaal ja Kuramaal. Ihunuhtlus kaotati alles 1865.aastal. Teoorjus 1868.aastal. Talupojad said 1866.aastal õiguse valida enda esindajaid vallavolikogudesse, mis piiras mõisnike võimalusi otseselt juhtida kohalikku elu.
  
• Tsaariaeg oli Baltimaade uusaja pikim rahuperiood, mis andis võimaluse demograafiliseks taastumiseks ja elanikkonna kiireks kasvuks. Siiski ei jätnud sõjad piirkonda täielikult puutumata. 1790.aastal maabusid Rootsi väed, toimus Venemaa ja Rootsi jõudude vahel merelahing . Napoléoni sissetung. Krimmi sõda ( 1853 - 1856 ). 1797. Nekrutikohustus, mis sundis talupoegi saatma mehi tsaariväkke. 1874 . Kaotas Aleksander II talupoeagde nekrutikohustuse ja kehtestas kohustusliku sõjaväeteenistuse kõigile seisustele.
  
• Eestlasd, lätlased ja leedulased võitlesid ja surid keisririigi nimel paljudes sõdades, niteks Vene-Türgi ( 1877 -1878) ja Vene-Jaapani sõda ( 1904 -1905).
  

Leedu Venemaa kossesisus

• Leedulaste alade staatus erines märkimisväärse autonoomiaga Balti kubermangude Eesti-Liivi-Kurmaa omast. Inflanty (Latgale) valdavalt lätlasest elanikkonnaga R. Põhjapoolne lõik, liideti Venemaa Vitbeski kubermanguga. Endise Leedu tuumikaladele moodustati Vilna (Vilnius ja Grodno kubermang. 1843. Muudeti nende piire ja Vilniuse kubermangu loodeosa arvel loodi uus Kovno (Kaunas) kubermang. Esialgu jäi jõusse Leedu statuut, 1588 suurvürstiriigi õiguskoodeks. Kõige õnnelikum piirkond oli Leedu suurvürstiriigi edelosa Suwalki (Užnemune), mille liidendas 1795 Preisimaa ning mis seejärel läks üle 1807.aastal Napoléoni loodud Varssavi hersogiriigile ja siis 1815.aasta Viini kongressi otsusega loodud Venemaa vasallile Poola kuningriigile. 1808 oli Napoléon lasknud kaotada pärisorjuse.
  
• Koos poolakatega tõsteti kahek kohall tsaarivõimu vastu mässu.
  
• 1832 . Suleti Vilniuse ülikool. Üks nimekamaid aktiviste oli Adam Mickiewicz. Leedu identiteet sai uue hoobi 1840 kui staarivõim asendas Leedu statuudi Venemaa seadustega. Isegi „Leedu“ kadus ametlikest dokumentidest ja kesririigi võimud nimetasid edaspidi suurvürstiriigi alasid LOODEKRAIKS.
  
• Venemaa lüüasaamine Krimmi sõjas ajendas keiser Aleksander II ette võtma liberaalseid reforme. Tähtsaim 1861.aasta kogu keisririigis pärisorjade vabastamine. Samuti kõrvaldas mõned juutidele kehtestatud piirangud ja diskrimineerivad meetmed.
  
• Reformid-> salaühingud isaamalised meeleavaldused. 1863 jaanuaris kuulutas põrandaalune Poola Rahvuslik Keskkomitee ülestõusu tsaarirežiimi vastu. Loodi ka Leedu revolutsiooniline ajutine valitsus. Ühinesid ka talupojad, keda õhutas tulihingeline leedu mässuliste juht preester Antanas Mackevicus. 1863 said löögi Venemaalt. Kokkupõrked kestsid 1864.aasta märtsini, tabati Leedu ülestõusnute viimane juht Konstanty Kalinowski. Vilniuse Vene kindralkuberner krahv Mihhail Muravjov karistas mässulisi äärmiselt karmilt, hukkas sadu ja saatis Siberisse asumisele tuhandeid. 1864 keelati kirjutada leedu keelt ladina tähtedega. Sama kehtis ka Vitebski kubermangus latgali keele kohta.
  
• 1863 a ülestõus oli viimane kord, mils leedulased ühinesid poolakatega taotluses taastada Rzeczpospolita.
  

Rahvuslik ärkamine

• Miroslav Hrochi !!!Euroopa väikerahvaste rahvulike liikumiste kolmeetapiline raamistik . Hrochi esimesel etapil asutavad tegevusse üksikud valgustajad , kellele kohaliku keele ja kultuuri uurimine on peamiselt teaduslik huvi või lihtsalt ajaviide. Teisel etapil tekivad pühendunud aktivistid , kes võtavad omaks ühise rahvuse idee ja asutvad innukalt seda propageerima. Viimasel etapil kujuneb ideest rahvuslik liikumine, mis omandab massilise toetuse.
  
• Esimesed valgustajad 18-19.saj baltisaksa literaadid. Huvi keelte ja kutluuride vastu, mis võivad hääbuda. Neliteist baltisaksa lureti vaimulikku asutasid 1824 Riias Läti Kirjanduse Seltsi, 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. Asjaajamine käis saksa keeles. Leedus 1879 Tilstis Ida-Preisimaal Leedu Kirjanduse selts. Asutajad sakslased, üks keeleteadlane Georg Sauewein, pani 1879 kirja Ida-Preisimaa leedulaste hümni „Oleme sündinud leedulasteks“. Venemaa leedulased suutsid Õpetatud Leedu Seltsi asutada Vilniuses alles 1907.aastal.
  
• Baltimaade esimene ajaleht 1675 Tallinn Christoph Brendenken. Suur põhjasõda- uuesti hakkasid ajalehed ilmuma pool sajandit hiljem. Põliselanike keeltes ajalehed nägid ilmavalgust alles 19.saj. 1806 Tarto maa rahva Näddali-Leht, suleti peagi. I lätikeelne ajaleht Latviežu Avizes Miitavis 1822 (K.F.Watson), Nikolai I ajal ahendas krijastamisvõimalusi. Aleksander II ajal lätikeelne Majas Viesis 1856, mida toimetas Ansis Leitans ja eestikeelne nädalaleht Perno Postimees 1857 (Johann Voldemar Jannsen ). Võttis esimest korda väljende „eesti rahvas“. Juris Alunans ajalehe Majas Viesis veergudel „Latvija“. Luulekeelsed sõnad hakkasid omandama poliitlist tähendust 1880.aastal, mil sellega hõmati juba ka Vitebski kubermangus elavaid latgaleid, kes seni olid ennast identifitseerinud pigem katoliku usu kui läti keele alusel.
  
• Innustatud 1835.aastal avaldatud soome „Kalevalast“, koostasid kaks Tartu ülikooli artsiteaduskonna eestlasest lõpetajad Friedrich Faehlmann ja Friedrich Kreutzwald eepose „Kalvepoeg“,mis avaldati aastail 1857-1861 Õpetatud Eesti Seltsi eestvõttel. Andrejs Pumpursil õnnestus 1888.aastal läti rahvuseepos „Karutapja“( Lacplesis ).
  
• Läti rahuvslik ärkamine: Krišjanis Valdemars, Krisjanis Barons ja Alunans, õppisid Tartu ülikoolis. 1862 Peterburi esimene avalik rahvuslik läti nädalakiri Peterburi ajaleht.
  
• Eesti rahvuslik ärkamine: Jakob Hurt , ük esimesi doktorikraadi saanud eestlasi. Eesti rahvaluule kogumine. Barons ja tema kaaslased avaldasid 220 000 läti dainat (rahvalaulu).
  
• Laulupeod . Lauluselts Vanemuine , mille asutas Jannsen 1865.aastal, korraldas 1869.aastal Tartus esimese eesti rahvusliku laulupeo . Esimene läti laulupidu toimus Riias neli aastat hiljem. Leedus 1924 (trükisõnakeeld ilmalikud piirangud)
  
• Lõhe: Jannsen ja Hurt (baltisakslased minema) vs Köler ja Jakobson .
  
• C.R.Jakobson I poliitiline eesti ajaleht Sakala toimetaja (1878 a)
  
• ! Valdemars taoltles agaralt Peterburi keskvalitsuse ametiisikute ja Moskva slavofiilide toetust lätlaste majanduslikule edenemisele, Atis Kronsvalds seadis rõhu aga lätikeelsele haridusele koostöös edumeesemate baltisakslastega.
  
• Leedukad- 1861 talupoegade vabastamine, kirjapaneku keelt äratas märkimisväärset rahvusluse tõusu. (Keeld lõppes 1904) Moodsa leedu rahvusliku eneseteadvuse arengu võtmeisik oli Žemaitija piiskop Motiejus Valancius, raamatute levitamine, kihelkonnakoolid (salaja leedu keelne õpe). Nende rahvuslik ärkamine sai alguse 20-30aastat hiljem. Suwalki kubermangust pärit tähtsad tegelased. Marijampole gümnaasium. Üks selle kooli lõpetajaid, kes läkse dasi õppima Moskva ülikooli, oli Jonas Basanavicius, hiljem leedu rahvusliku liikumise isa. Esimene leedukeelne ilmalik ajaleht Ausra (Koidik), Ida-Preisimaal. Varpas (kell)- ajakiri, anti välja 1898 Ida-Presimaal asutaja Vincas Kudirka.
  

Venestamine ja moderniseerimine

• Keiser Aleksander III (1881-1894)- venestamine. Keiser saatis Liivimaale ja Kuramaale senaator Nikolai Manasseini, haldussüsteemi revisjon . 1885 uued kubernerid venelased, ametlikuks keeleks venekeel.
  
• Venestamine toimus kahes suunas kultuur ja haldus. Haridussüsteem- 1880 vene keel koolide õppekeeleks. 1893. Muutus saksakeelne Dorpati (Tartu) ülikool Jurjevi ülikooliks (ka linna nimi muutus). Vene õigeusu propageerimine. Romanovite dünastiale püstitati mälestusmärgid. Võitlus saksastumise ja venestumise vahel.
  
• Rahvusliku ärkamise ajal puhkes õide eesti-ja lätikeelne ilmalik kirjandus. Trükiste arv kasvas 19.sajandi lõpul hoolimata venestamispoliitikast.
  
• Rahvusliku ärkamise periood romantilise isamaalisuse järel, millen äideteks on eesti luuletaja Lydia Koidule ja läti poeet Auseklis, ilmus eesti ja läti kirjanike proosa-ja draamateostesse realism. Esimene lätikeelse romaan „Menieku laiki“ Maamõõduaeg, ilmus 1879, autoriteks vennad Reinis ja Matiss Kauzite. Lätlane Rudolfs Blaumanis ja Eduard Vilde .
  
• Leedu rahvusliku ärkamise suur laulik Maironis luuletused „Kevadhääled“ ja „Noor Leedu“. Leedu kirjanduslik õitseng pidi ootama 1904.aastani.
  
• Sajandivahetusel kerkisid esile kunstnikud : lätnlane Janis Rozentals, eestlane Ants Laikmaa ja leedulane Mikalojus Ciurlionis, kes oli ühtlasi väga andekas helilooja .
  
• Kuulsad leedukad USAs; Al Jolson estraadikunstnik, Jascha Heifetz viiuldaja , abstraktsionist Mark Rothko ja anarhist Emma Goldman.
  
• Raudteedeühendus Peterburi-Varssavi raudteeliin. Esimene baltimaade-sisene rauteeliin rajati 1862
  
• Riia maailma juhtivaim puidusadam
  
• Riia Polütehnikum 1862. Wilhelm Ostwald . Riiast kujunes kosmopoliitne keskus
  
• Richard Wagner Riia kapellmeister. Isaiah Berlin, Mihhail Eisenstein(filimir.)
  
• 1897- rahvaloendus (91% eestlasi wow, lätis 68% ja leedus 58%)
  

1905.aasta revolutsioon ja Esimene maailmasõda
- 1880 lõpul tekkis lätlaste seas „uus vool“, mida juhtisid Rainis , Peteris Stucka, Janis Jansons-Brauns ja Mikelis Valters. Stucka ja Jansons-Brauns olid 1904a Läti Sotsiialdemokraatliku Töölispartei rajajte seas.
- Bund - Leedu,Poola ja Venemaa Üldine Juudi Tööliste Liit
- 1902 Tallinas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei haru, üks rajajais tulevane NSV Liidu riigipea Mihhail Kalinin.
- Vene-Jaapani sõda-> suured streigid keisririigis. Verine pühapäev (Peterburis 9.jaanuar 1905.a hukkus). Nikolai II lubas poliitikat liberaliseerida. Oktoobrimanifest küttis kirgi veel üles.
- Esimesed Eesti Läti ja Leedu ülemaailmsed kongressid. Üleeestiline kongress kogunes Tartusse päevalehe Postimees toimetaja Jaan Tõnissoni eestvedamisel. Riias peeti kaks suurkohtumist, kooliõpetajate kongress ja maarahva kongress. Basanavicius (Leedu liikumise isa) kutsus Vilniusse kokku Leedu kongressi- Suur Seim (2000).
- Mõisate põletamine ja rüüstamine. 1905. Võttis tsaarivõim end kokku ja alustas karmi kättemaksu. 1315 inimest hukati. (Nikolai II = kakakott)
-Kahe ideoloogia lahkuminek baltisakslaste eliidi ja eestlaste-lätlaste vahel: üks seadis esikohale töölisklassi huvid, teine rahvuslikud eesmärgid.
-Revolutsiooni peamine saavutus oli Riigiduuma kokkukutsumine (1906, Peterburg)- esimene professionaalne poliitika kogemus. Tõnisson, Janis Cakste ja Marynas Icas etendasid hiljem osa Balti riikide rajamisel.
- Pjotr Stolõini 1906a elluviididu agraarvorm
- Austria ertshertsogi Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28.juunil 1914 vallandas sündmuse ahela, mis päädis Esimese maailmasõja puhkemisega. Võitlus idarindel Venemaa sõjaväe tungimisega üle Saksamaa piiri Königsbergi suunas. Leedu sakslaste okupeeritud, Eesti püsis sõjategevusest enam-vähem vaba, lätlased kannatasid kõige enam.
- Alfred Rosenberg , tulevane Kolmanda Reichi peaideoloog.
- Leedu Sõjaohvrite Abistamise Komitee- Ycas
V PEATÜKK: Lühike iseseisvusaeg (1917-1939)

• Venemaa sattumine kodusõja küüsi enamlaste võimuhaarde järel ja Saksamaa lüüasaamist Eseimese maailmasõjas kasutasid Leedu Eesti ja Läti rahvuslikud juhid ära
  
• Smetona , Päts ja Ulmanis
  

Vene revolutsioon ja Saksa okupatsioon

• 1917 2.märts astus Nikolai II tagasi. Eestlased, lätlased ja leedukad esitasid nõudmised taaselustamisele ning esitasid need Petrogradis loodud uuele Ajutisele Valitsusele.
  
• Esimest korda võimule eestlased ja lätlased: Venemaa Ajutine valitsus määras Eestimaa komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska ja Liivimaa komissariks Riia linnapea Andrejs Krastkalnsi. (1917)
  
• 15.nov 1917 kuulutas eestimaa ajutine Maanõukogu ennast kõrgemaks võimuks Eestimaal.
  
• Radikaalne marksistlik partei Vladimir Lenin , enamlased. Võimuhaare Petrogradis 26.oktoober 1917.
  
• Läti Talurahva Liit- Karlis Ulmanis
  
• Enamlaste loosund „Rahu, maad ja leiba“
  
• Verine kodusõda Venemaal
  
• Eesti Päästekomitee (eesti maanõukogu tegevorgan), eesotsas Konstantin Pätsiga.
  
• 18-22. sept 1917 kohtuti Vilniuses, ja valiti 20-liikmeline Leedu Nõukogu, mida juhtis Antanas Smetona. Tegid koostööd Saksamaaga. 11.dets 1917-> Leedu riik tihedalt seotud Saksamaaga.
  
• 11.nov määras ametisse esimese valitsuse, mida juhtis Augustinas Voldemaras. Läti Rahvusnõukogu, loodi 17.nov 1918 esimees Cakste, ajutise valitsuse moodustamine Ulmanise ülesanne.
  

Vabadussõjad

• Pealetungi läände sakslaste poolt, mille esimene hoop oli suunatud Riiale juhtisid läti kütid kui Punaarmee kõige distsiplineeritumad sõjamehed. Nende juht polkovnik Jukums Vacietis, lätlased Jekabs Peters ja Martins Lacis.
  
• Vaevalt oli Punaarmee 1918.a lõpul Eestisse, Lätisse ja Leedusse tunginud, kui nende mõjuvõimu alla läinud aladel kuulutati välja nõukogude vabariigid, mida juhtisid kohalikud enamlased Jaan Anvelt, Stucka ja Vincas Mickevicius Kapsukas. 1919.a olid enamlaste käes Eesti ja Leedu idaosa ning kogu Läti peale Liepaja.
  
• Vahest suurim Eesti, Läti ja Leedu enamlaste eksimus oli nende agraarpolitika. Kohe kuulutati välja maa natsionaliseerimine. Vastupidine Balti talupoegade unistus . Rahvuslikud valitsused lubasid rahva ootustele paremaid võimalusi. Sõjaväkke astujad pidid saama oma maa, mis ajendas neid võitlema oma kodumaa ees.
  
• Johann Laidoner juhtis Eesti armeed . Kevadeks 1919 olid Eesti alad venelastest puhtad. Aprillis löödi Leedus välja Leedu-Valgevene enamlaste valitsus. Lätis loodi nukuvalitsus, mida juhtis Andrievs Niedra.
  
• Lahing Cesise all (Võnnu) sakslastega, mida hakati tähitsama hiljem võidupühana, ajaloolise kättemaksuna „700 orja-aasta“ eest. Ulmanis naasis Riiga.
  
• Ohvitser krahv Pavel Bermondt-Avalov ründas Riiat seljatagant, verise võitluse käigus kihutati sakslased välja.
  
• Ajal, mil Balti riigid võitlesid iseseisvuse eest, kulges Venemaa kodusõda enamlaste ja valgete vahel märksa suuremal skaalal. Valgete Loodearmee, mida juhtis kindral Nikolai Judenitš, kasutas Eestit pltasdarmina Petrogradi ründamisel. Britid sundisid Judenitši vastumeelselt eestlaste ensemääramisõigust tunnistama, kuigi Vene valgete eesmärk oli taastada impeerium senistes piirides.
  
• 1919.a septembris pakkusid tugeva surve alla sattunud enamlased Blati riikidele rahuläbirääkimisi, aga ainult eestlased olid võimelised eelkõnelusi alustama. Järgnevad sissetungid. Lenin tegi suutmatuse peale eestlasi purustada võimalikult head nägu kinnitusega, et 2.veebruaril 1920.a sõlmitud Tartu rahuleping aitas läbi murda NSVL vastu suunatud „imperialistlikust“ blokaadist.
  
• Balti riikide vabadussõdade viimast faasi mõjutas Poola-Nõukogude sõda. 1920.a jaanuaris aitas Poola sõjavägi lätlastel kätte saada Latgale, millega lõpetati lätlaste elualade ühendamine. 11.aug 1920 sõlmiti rahuleping, millega Venemaa loobus igaveseks ajaks kõigist õigustest Läti aladele. Leedu sõlmis rahulepingu NSVL kuu aega varem, 12.juulil.
  
• 29.nov 1920 sõlmisid Leedu ja Poola vaherahu .
  
• Antant tunnustas Lätit ja Eestit de jure 26.jaanuar 1921. Kõik 3 Balti riiki said Rahvasteliidu liikmeks sama aasta septembris, Vilniuse tüli tõttu viivitati Leedu de jure tunnustamisega (20.dets 1922).
  

Demokraatiast autoritaarsusse

• Eestis valiti Asutav Kogu sõja ajal, 1919.a aprillis, ja aasta hiljem võeti vastu põhiseadus. Kuna sõda kulges Lätis ja Leedus kauem, siis läks neil rohkem aega oma valitsuse loomisega . Põhiseadust mõjutas Saksamaa Weimari põhiseadus, mõjutusi tuli ka Prantsusmaa III vr põhiseadusest ja Šveitsi otsedemokraatiast. Võim anti parlamendi kätte. Parlamendi esimees- riigipea. Ühekojalised parlamendid- Eestis Riigikogu, Lätis Saeima ja Leedus Seimas- valiti 3 aastaks. Valimisõigus ka naistele.
  
• 1918-1940 vahetus peaminister Eestis 24 korda: inimesi 12: K. Päts, kes oli 6 korda, J. Tõnisson, kes 4 ja siis Otto Standman, Jaan Teemant , Karl Einbund , kes kõik olid 2 korda
  
• Eestis ja Lätis sarnane parteipoliitiline süsteem: sotsialistid vasaktiival, agraarerakonnad paremtiival ja hulk väiksemaid erakondi tsentris . Kommunistlik partei keelustati .
  
• Vabariigi algusajal mõjuvõimsad sotsialist ( maareform ) ->vasakpoolsete erakondade mõju järkjärguline kahanemine. Omanike klass. Agraarerakonnad (Päts ja Ulmanis). Tsentriparteid (Tõnissoni Rahvaerakond Eestis ja Demokraatlik Tsenter Lätis), mis andis Läti presidendid : Cakste ja Gustavs Zemgals. Valitsused püsisid alla aasta.
  
• Leedus kehtis parlamentaarne demokraatia vaid 1926.aastani. Kolm poliitilist jõudu: kristlikud demokraadid, rahvaerakondlased ja sotsialistid. Üks krist.dem. juht Aleksandras Stulginskis oli 1920-1926 riigipea. -> korruptsioon ja võimu kuritarvitamine
  
• 16.dets 1926 hõivasid vandenõulased tähtsamad valitsushooned ja vahsitasid riigi juhtkonna. Said innustust Pilsudski eeskujust, kes oli korraldanud Varssavis 1926 mais riigipöörde. Riigi poliitline juhtimine anti Smetonale ja Voldemarasele. Smetona haaras võimu, parlament saadeti laiali. 1927 aprill- Leedu võimu saab nimetada autoritaaseks režiimiks.
  
• Reformid. Vapsid (Artur Sirgi). Kaitseseisukord . Vapsid vahistati. 12 märts 1934. Lätis tehti sama.
  
• Kitseseisukorda pikendati 1940 aastani. Smetona, Päts ja Ulmanis ei soovinud võimust loobuda . Päts rajas Isamaaliidu. Ulmanis ei pidanud vajalikuks poliitilist organisatsiooni. Smetona põhiseaduse uuendus, president 7 aastaks. Smetona tagandas Voldemarase ja asendas oma naisevenna Juozas Tubelisega.
  
• Ulmanis oli kõigist kolmest suurim diktaator: ei lubanud üldse valimisi.
  

Majanduslik, ühiskondlik ja kultuurne areng

• Maareform
  
• Tallinlane Walter Zapp leiutas Minoxi pisikaamera, külma sõja ajal spioonide lemmikvahend.
  
• Leedu kirjanik Vincas Kreve-Mickevicius, Anton Hansen Tammsaare ja läti maastikumaalija Vilhelms Purvitis.
  
• 1919.a sai eesti keelse nime Tartu Ülikool. 1922 rajati Kaunasesse täiesti uus ülikool, kuna Vilniuse ülikool jäi Poola võimu alla.
  
• Paul Schiemann ja Ewald Ammende (baltisakslased Euroopa Rahvuste Kongressi rajamise ja juhtimise peamised jõud)
  

Julgeoleku otsingul

• Leedu ja Poola probleem- tüli Vilniuse pärast. 1922.aastal jõudsid Soome, Eesti, Läti ja Poola välisministrid kokkuleppele luua liit, aga see põrkus Soome parlamendi vastuseisule. Soomlased hakkasid orienteeruma Skandinaaviale. 1923a Eesti ja Läti kaitseliit .
  
• Pilsudski: „Kas te soovite sõda või rahu?“
  
• Leedu võttis üle Memeli prantslastelt. Saksamaa surve Adolf Hitleri võimule tulekul. Poola lepingud Saksamaa ja NSV Liiduga.
  
• 1934.a Leedu,Läti ja Eesti sõpruse-ja koostööleping, millega tekkis Balti Antant. Jäeti välja Vilniuse ja Klaipeda „ erijuhtumid “.
  
• NSVL ja Leedu sõlmivad vastastikkuse abistamise lepingu, Leedu uskus, et Moskva saab aidata.
  
• 30ndate teine pool, Balti riikide seisu halvenemine. Poola ultimaatum Leedule. Saksamaa ultimaatum Leedule.
  
• Mittekallaletungi leping NSVL- Leedu (1926), Eesti ja Läti (1932)
  

XI PEATÜKK: Alasi ja haamri vahel (1939-1953)
Nõukogude annektsioon
23.08.39 MRP + salaprotokoll = NL: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, Rumeenia Bessaraabia (Moldova), Sks: Lääne-&Kesk-Poola, (Leedu)
01.09.39 Sks ründab Poola. 28.09 NL baasideleping Eestiga , siis Läti ja Leeduga (pakuti Vilniust). Soome Talvesõda. 18.10 saabus Eestisse punaarmee ja lahkus esimene baltisaksa laev: kokku 14 000 Est, 52 000 Lät.
07.39 Stalini ultimaatum: sõbralike valitsuste moodustamine. Smetona põgenes (jättis peaminister Antanas Mekyse juhtima ), Päts ja Ulmanis alistusid hääletult. Balti sõjaline hõivamine valmis 21.06. Venemaa saatis Balti riikidesse: Est Andrei Ždanov, Lät Andrei Võšinski, Lit Vladimir Dekanozov. Ülesandeks: 1) määrata uute valitsuste koosseisud (Johannes Vares , Lat Augusts Kirhenšteins, Lit Justas Paleckis). Kohalikud komparteid 150/500/ 1400 liiget, palju juute + post 1940 oportunistid 2) valikuta parlamendivalimised, valimisnimekrjas Est/Lat/Lit Töötava Rahva Liidu kandidaadid 3) 21.07 võtsid rahvaesindused vastu otsuse liituda NSVL-ga 4)saadikud NL-i 5) augusti alguses Balti riikidest NL-i liikmed 6) uued põhiseadused, parlamentÜlemnõukogu. Uued valitsusjuhid Johannes Lauristin , Vilis Lacis, Mecys Gedvilas , aga tegelik võim kompartei I sekretäri kätte: Karl Säre, Janis Kalnberzinš, Antanas Snieckus. 7) Sovetiseerimine: nationaliseeriti pangad , tööstus, eramajad (max eramaa 30ha), maa jagati välja, tööliste-riigiametnike palku suurendati, elatustase langes. 8) kohalikud valuutad rublades halva kursiga  hävitas inimeste säästud 9) sõjaväed asendati Punaarmeega: 22. Eesti, 23.Läti, 29. Leedu territoriaalne laskurkorpus. 10) tsensuur ja propaganda 11) NKVD (siseasjade rahvakomissariaat ) terror - Stalin 14.06.1941 massiküüditamised: 43 000 baltlast (10 000 + 15 000 + 18 000) GULAGi (sunnitöölaagrid)
Natside Ostland
22.06.41 Sks ründas NSVL-i, Eestisse jõudis septembris. Baltlaste sissisalgad. Leedu aktivistide Rinne (LAF) ,mille ees Leedu Berliini suursaadik Kazys Škirpa, hiljem Juozas Ambrazevicius seega Saksamaa tegi Leeduga koostööd ja lubas omavalitsust.
Balti riigid + Valgevene moodustasid riigikomissariaadi Ostland, mida valitses Riias riigikomissar Hinrich Lohse. Ostland allus okupeeritud idaalade riigiministeeriumile, mida juhtis Tlna baltisakslane Alfred Rosenberg. Iga riik sai oma kindralkomissariaadi, mida juhtisid kindralkomissarid + kohalik omavalitsus, mida juhtisid direktoraadid: Hjalmar Mäe, Oskars Dankers, Petras Kubiliunas.
III Reich võttis üle natsionaliseeritud vara, eesmärk Balti ressursside max kasutus sõja tarbeks. Põrandaalused rahvuslikud opositsioonirühmed, mille eest Est viimane PM Jüri Uluots, Lät sotsdem juht Puls Kalninš hoidsid sidet Stockholmi kaudu välismaailmaga. 1944 ühendatud keskorganisatsioonid Eesti Rahvuskomitee, Läti Kesknõukogu, Leedu Vabastamise Komitee.
Generalplan Ost: 50% eestlastest, 25% lätlastest, 0% leedukatest olid piisavalt puhtad, et jääda, ülejäänud kas saata itta või tappa (juudid, romad, nõukogude kollaborandid ). Ostlandi holokaust kolmes etapis : 1) 1941 kohalike juutide hukkamine SS-i Einsatzgruppe A (juhiks Walter Stahlecker) ja kohalike kollaborantide abil. Eesti ainana Judenfrei pärast 950 tapmist, Lätis u 70 000, Leedus 95% ehk 200 000. 2) 1942-1943 juutide tööjõud Vilniuse, Kaunase, Šiuliai, Riia, Liepaja, Daugavpilsi getodes. Eestis tööl põlevkivikaevandustes. Siia transporditi ka Sks, Austria, Tšehhoslovakkia, Pr juute. 3) 1943-44 getode likvideerimine. Saadeti kas Dachausse või Stutthoffi. Klooga laagris tapeti 2000 leedu juuti.
Üldiselt kohalikud ei teinud heal meelel koostööd, kuid mingil määral aitas natsi propaganda, et juudid tegid NL-ga koostööd.
Võitlus võõras mundris
Venemaale: võitluses Loode-Venemaal ja NL-i tagalasse. Balti, peamiselt Est, Lat kodanikud Sks Waffen-SS-i „vabatahtlikena“ (regulaararmeesse Wehrmachti ei saanud okupeeritud alade inimesi võtta). 3500 eestlast Soome soomepoissideks. 125 000 baltlast Sks (sõja) tööteenistusse. 1944 Waffen SS-i 40 000 est, kokku 110 000 lat, millest Läti Leegion ehk Waffen-SS-i 15. Ja 19. Diviis.
Punaarmee sissetung peatati 1944 Tannenbergi liinil Sinimägedes Sks ja Eesti vägedega. Punaarmee kaotas 100 000. Sakslaste väegrupp Nord . Sakslased lahkusid Eestist sept, Soome tegi NL-iga rahu.
1943 Teheranis olid Churchill , Roosevelt lubasid Stalinil Balti võtta.
1944 ajutised valitsused: Uluots määras (eksiil)valitsuse ette Otto Tiefi . Läti Kesknõukogu. Leedus ei tehtud ajutist valitsust.
Punaarmee mobiliseeris jälle baltlaseid, kõige rohkem Leedust (sest nemad ei läinud saksa armeesse) 82 000. Kuramaal võitles Sks armee koos lät ja est viimasena.
Põgeneti paatides Rootsi ja Saksamaale. Lahkus 75 000 est, 140 000 lat, 65 000 lit. Koos saksa sõjaväega saadi UK või USA Sks okupatsioonitsooni ja sealt 4a pärast USA-sse, Kanadasse, Austraaliasse.
Piirid: Leedu võitis läänes Sks arvelt Klaipeda, idas said Vilniuse, kuid kaotasid maad Valgevenele. Eesti kaotas 5%, Läti 2% maast. + 1946 Preisimaa-Königsberg muudeti Kaliningradi oblastiks Poola-Leedu vahel, kuhu toodi venelased. Soome kaotas Karjala .
Elanikkond: Läti&Eesti kaotasid 1/3. Kadusid baltisakslased, juudid, romad, rannarootslased . Hakkasid lisanduma uusasukad. Vilnius leedustati 1945-47.
Enim linnadest kannatasid Narva, Paldiski, Šiauliai, Kalipeda, Daugavpils, Jelgava.
Vastupanu, repressioonid ja kollektiviseerimine
Tugevaim relvastatud vastupanu Leedus, sest rohkem inimesi + vähem sks mobilisatsiooni: Leedu Vabadusvõitlejate Liit, mida juhtis Jonas Žemaitis, hukkus 20 000/50 000. Eesti ja Läti omad tegutsesid väikestes salkades, hukkus 2000.
NL üritas tekitada kodusõja muljet, imbuda vastupanuliikumisse feik-metsavendadega ning suutsid paljastada Lääne spioon -metsavennad (nt MI6-st).
Illusioon võimalikust vabanemisest kadus 1956a Ungariga, kuid suurem osa metsavendadest kadus 1953a amnestiaga ja 1949a küüditamisega. Viimane vastupanuvõitleja leedus 1986a.
Nüüd läheb käest ära pärast teist õlut:
Küüditamised: 1951 viimane sütemaatiline Jehoova tunnistajate vastu. .
1944-47 komparteide töölesaamiseks võeti vene „seltsimehi“ ehk komparteis oli 1945a etnilisi vaid 961/2409, 1263/ 3592 , 1127/3536. Kuid 1945-47 viiekordistus komparteide liikmeskond.
03.1950 EK(b)P KK VIII pleenumil väljendus Stalini paranoia, sest N. Kaortamm vahetati Johannes Käbini vastu.
Gosplan – riiklik plaanikomitee, mis andis ka Balti riikidele viisaastaku plaane. Eratalude asemele loodi kolhoosid , esimesed 1947a.
Priboi ehk „ Murdlaine “ – Moskva operatsioon , millega 25.03.1949 viidi läbi küüditamine kulakute, bandiitide, nationaiste vastu, kus Balti piironnast 30 000 peret pidi viidama ehk 95 000 inimest (21 000, 42 000, 32 000). Need viidi pigem Siberisse, kui töölaagritesse, ning paljud naasid. See lõpetas paljuski vastupanu ning sundis inimesed kolhoosidesse. Sellele järgnes veel küüditamisi ja nt sõjajärgsel ajal küüditati Leedust 5% elanikkonnast ehk 128 000.
XII PEATÜKK: Nõukogude võim (1953-1991)
Sula

• Avaliku terrori lõpp, psühholoogiliselt tabitud ja pidevas hirmus Balti riigid ei astunud vastu.
  
• Gulagi sõjavangidele amnestia, küüditatud hakkasid tagasi tulema 50ndate keskel, kuid paljudel ei lubatud naasta oma kodupaika.
  
• Uus NSVL juht Nikita Hruštšov taunis 56 aastal Stalini suurt puhastust, märk tsentraliseeritud autoritaarse võimu lõdvenemisest („sula“).
  
• Üheparteiriik. Partei ja valitsus, viimane asub esimese sees. Tipus seisab kommunstliku partei esimene sekretär, kes oli mõjuvõimsam kui valitsusjuht (Ministrite Nõukogu esimees) või vabariigi formaalne riigipea (Ülemnõukogu Presiidiumi esimees). Kremli tugeva kontrolli kindlustamiseks, oli partei teine sekretär Moskvast määratud venelane . Baltiriikide kommunistlikud parteid olid NSVL Kommunitsliku Partei (NLKP) harud.
  
• Lätis ainuke teine sektretär Vilis Krumins, + Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja Eduards Berklavs. Uuendajad visati parteist välja. Läti „rahvuskommunistide“ puhastus ei olnud Hruštšovi rahulolematus , vaid võimuvõitlus partei vana kaardiväe stalinistide ja nooremate liikmete vahel. (Arvids Pelše)
  
• Leedu oli ainuke, mis suutis vältida kommunstliku partei juhtkonna puhastust. Antanas Snieckus oli kõige pikaajalisem juht, kes suutis osavalt kohanedes olla võimul pea 40 aastat.
  
• 1957.a rahvamajanduse nõukogude moodustamine, pidi siiski kinni pidama viisaastakuplaanist, mille koostas Moskva Riiklik Plaanikomitte. -> sõjaeelne tootmis-ja elatustasemele tõus. Likvideeriti 1965.aasta reformiga, mis pani veel rohkem sõltuma üleliidulistest ministeeriumitest. Täideti üliliidulise nõudmise vajadusi.-> katastroof majandusele
  
• Olukord paranes 1958.a, kui kolhoosides hakati maksma rahapalka ja lubati osta traktoreid ja muud tehnikat .
  
• 1960.a kultuuriõitseng. Balti liiduvabariigid omandasid NSV Liidus „Nõukogude Lääne“ maine. Tallinn ja Vilnius olid NSV Liidu džässmuusika peamised keskused. Franz Kafka ja Albert Camus’ loomingu avaldamine. Vene semiootik Juri Lotman (juudi päritolu tõttu oli tema karjäär Leningradis raskendatud) , Aleksandr Solženitsõn „Gulagi arhipelaagist“, luuletaja Jossif Brodski.
  
• Reisilaevaühenduse avamine Helsingi ja Tallina vahel. Soome oli Eesti teabeallikas, Poola Leedu teabeallikas.
  
• Elujõulised pagulaskonnad Stockholmis , Torontos, Chicagos , Sydneys ja New Yorkis . NSVL pidas pagulastega järekindlalt ideoloogilist propagandasõda. Balti pagulaste nimetamine natside käsilasteks.
  

Stagnatsioon

• Kuigi Leonid Brežnev kõrvaldas 1964 (kuni 1982) Hruštšovi võimult, püsisid veel illusioonid liberaliseerimisest. Illusioonid purustad Nõukogude sissetung Tšehhoslovakkiasse 1968. Brežnevi ajajärku nimetatakse seisakuks ehk stagnatsiooniks. Järgnesid Juri Andropov ja Konstantin Tšernenko.
  
• Kremli konservatiivne stagnatsioon kommunistlike parteide juhtkonnas: Eestis püsis võimul pea 30 aastat Käbin ning Lätis Augusts Vossi. Leedus Snieckus.Parteijuhtidega võrdselt pikka aega teenisid tollased minstrite nõukogude esimehed (valitsusjuhid): Valter Klauson Eestis, Jurijs Rubenis Lätis ja Juozas Maniušis Leedus.
  
• Pärast Snieckuse surma, astus tema asemele Petras Griškevicius, kes püsis ametis oma surmani 1987. Käbin nihutati Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale, tema asemele tuli Karl Vaino. Vossi asendati Boriss Pugoga, kes oli enne juhtinud KGB Läti osakonda . Kõik järgisid ustavalt Kremli konservatiivset liini. Nendega seotud ka venestamise taaskäivitamise kampaania.
  
• 1960.aastal tärkas teisitmõtlejate kujul uut laadi vägivallatu vastuseis Nõukogude süsteemile. Nõudsid N.põhiseadusesse kirja pandud õiguste austamist. Julgust saadi Helsingi 1975aastal alla kirjutatud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi lõppaktist.
  
• Katoliku kirik ja preestrid etendasid olulist osa leedulaste vastupanus N.võimule. Kõige kauaegsem põrandaalune väljaanne kogu NSV Liidus „Leedu katoliku kiriku kroonika“. Leedu teisitimõtlejatele andsid indu Poola kardinali Karol Wojtyla valimini paavstiks Johannes Paulus II nime alla. 1960 lõpp ja 1970 mitu petitsiooni Nõukogude ametiasutustele, kõige suuremal koguti ligi 150 000 allkirja. NSVL oli seda katoliku kiriku tegevus keeruline valvata, Läti ja Eesti luteri kiriku tegevuse kontroll märksa lihtsam.
  
• Teisitimõtlejaid oli vähe, seega nende mõju koduvabariigis üsna piiratud. Olulisem oli see mõju väljaspool: anti märku, et ametliku Nõukogude hääle kõrval eksisteerivad ka alternatiivsed arvamused. Toimetati Läände märgukirju, kus kirjeldati N.repressioone. Tähtsaim 1979.a Balti apell ÜRO-le. Loodi sidemeid ka Leningradi ja Moskva dissidentide ringkondadega (teisitimõtlejate hulgas kuulus tuumafüüsik Andrei Sahharovist, ülejäänud tavalised inimesed). NSVL aga teisitimõtlemist ei sallinud, seega olid 1980.aastateks pea kõik saadetud vangilaagritesse.
  
• Dramaatiline protestiaktsioon: 19.a üliõpilane Romas Kalanta pani ennast Kaunase keskväljakul 1972 aastal põlema. Tema matusest kujunes võimas Nõukogude võimu vastane protest. Protesti käivitasid ka rock-kotserdid. Eestis 1980.a noorterahutused Tallinas, mille sütitas jalgpallmatšile järgnema pidanud punk-kontserdi ärajäämine ->Eesti kommunistliku partei juhtkonna venestamispoliitika vastu suunatud avalik kiri „40 kirja“. 1972 avaldati Läänes 17 Läti kommunisti kirja, milles kirjeldati üksikasjalikult venestamist.
  
• Leedu meremees Simas Kudirka, kellest kujunes cause célèbre.
  
• Balti riike tabas võimas sisseränne idast.
  
• 1950.aastatel looduskaitseseadused. 1960ndatel looduskaitseseltsid. 1971 NSV Liidu esimene rahvuspark Lahemaal.
  
• Viimsis tegutsev Kirovi kalurikolhoos üks NSV Liidu jõukamaid.
  
• Nõukogude majanduse jäik tsentraliseeritud juhtimine tekitas tarbekaupade nappust ja defitsiiti.
  
• Alkoholism . Kasvav abortide arv, vähenes abielude hulk, sagedased lahutused ja vabaabielu.
  
• Paradoksaalsus „Läänemeri- rahu meri“, tegemist oli äärmiselt militariseeritud piirkonnaga.
  
• Noormeeste ränk koormus kohususlikus 2- aastases sõjaväeteenistuses. See tähendas ka võitlemist ja suremist NSV Liidu sõdades. (Afganistani sõda, Tšernobõli tuumaelektrijaama plahvatuste tagajärgede kõrvaldamine)
  
• Vene keel kui „rahvustevaheline suhtlemiskeel“. „Ei ela ma majas, ei tänaval, mu aadress on NSV Liit“.
  
• Laste ja noorte ideoloogiline töötlemine. Ametlike riigipühade juurutamine . Jõulud NSV Liidus pühade alla ei kuulunud. Lätis keelati isegi jaanipäeva tähistamine.
  
• Baltimaade rahvad klammerdusid aga visalt oma kultuuritraditsioonide külge. Kõige selgemalt ilmnes see suvisel ajal vabas õhus peetavatel laulu-ja rahvatantsupidudel, mida korraldati iga viie aasta tagant. Tsensori valvas pilk. Näide kesktee otsimisest ametliku ideoloogia ja südametunnistuse vahel (lugemine ridade vahelt)- Veljo Tormise „Lenini sõnad“, mis kanti ette 1975.aastal ja mis kõneles rahvaste enesemääramisõigusest.
  
• „Loovintelligents“. Mõjukamad ja populaarsemad luuletajad : eestlased Hando Runnel ja Juhan Viiding, lätlased Ojars Vacietis ja Imants Ziedonis, ning leedulased Vytautas Blože ja Sigitas Geda . Üks viis nõukogulikule ühtlustamsele vastu panna oli kirjutada vanema Balti ajaloo tegelastest: eesti romaanikirjanik Jaan Kroos , leedu näitekirjanik Justinas Marcinkevicius. Teine levinud viis oli rahvaluule motiivide ja etnograafiliste traditsioonide kasutamine ja tõlgendamine: Veljo Tormis, leedu luuletaja Marcelijus Martinaitis. Läti kultuuri taaselavnemine toimus hiljem, sest rahvuskommunistide puhastus pärssis arengut.
  
• Balti kultuuritegelased: läti popmuusika helilooja Raimonds Pauls, eesti bariton Georg Ots, leedu filmirežissöör Vytautas Žalakevicius, said kuulsaks kogu NSV Liidus.
  
• Kunstivabaduse puudumise tõttu lahkusid 1970-1980 väga andekad inimesd : eesti helilooja Arvo Pärt, läti viiuldaja Gideon Kremer ja leedu luuletaja Tomas Venclova, Kirovi teatri balletitantsija Mihhail Barõšnikov.
  

Laulev revolutsioon

• Gorbatšov üritas muuta NSV Liitu tervikuna tõhusamaks, et võistelda paremini Läänega. Võttis kasutusele 1986.aastal glasnosti (avalikustamise) ja perestroika (uutmine- ümberhäälestamine) poliitika. Teadmatult vallandas ta sellega jõud, mida ei suutnud enam ohjata. Hakati täitma „ajaloo valgeid laike“.
  
• Esimesed massilised protestid 1986-1987 puudutasid keskkonnaküsimusi (1986 Tšornobõl). Esirindel Läti Keskkonnakitse Klubi, Eesti Muinsuskaitse Selts.
  
• Tung demokraatlike reformide poole muutus avalikult poliitiliseks 1988.aasta aprillis peetud Eesti loomeliitude ühispleeniumil.
  
• I katse kõigutada kommunstliku partei võimumonopoli saabus liikumise „Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks“ loomisega, mille kuulutas välja otse-eestris 13. aprillil 1988 Edgar Savisaar . Hoolimata demokratiseerimise loosungites valis Eesti kommunstliku partei juhtkond mais delegaadi välja saamamoodi nagu varem, mis tekitas poliitilisi proteste. Juunis toimusid loata kogu öö kestvad kogunemised Tallinna lauluväljakul. Karl Vaino asendati Vaino Väljasega. Väljas andis märku valmidusest teha Rahvarindega koostööd ja võttis osa laulva revolutsioooni kulminatsioonist, Rahvarinde septembris korraldatud hiigelüritusest lauluväljakul, kus üheskoos laulis 250 000 inimest ehk veerand kõigist eestlastest.
  
• Oma „uus ärkamine“ oli ka lätlastel ja leedukatel. 1988.a pikk ja kuum suvi nägi külluses palavikulist isamaalist tegutsemist . Kõikjal võis kohata keelatud rahvuslippe. Riias ja Vilniuses hiiglaslikud meeleavaldused. 23.aug meeleavalduses osales üle 200 000 leeduka. Leedus edutati etteotsa Algirdas Brazaukas, kes sai kohe populaarseks, kui teatas Vilniuse katedraali tagasiandmisest katoliku kirikule. Lätis Anatolijs Gorbunovsist, parteijuhiks Janis Vagris. Rahvarinded - Lätis juhtiv Dainis Ivansi, Leedus Vytautas Landsbergis.
  
• Teisitimõtlejad asutasid 20.augustil 1988 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Endine kommunist Berklavs lõi koos oma toetajatega 20.juunil 1988.aastal Läti Rahvusliku Sõltumatuse Liikumise. Avalikult võis tegutseda ka Leedu Vabadusliiga.
  
• Gorbatšovi põhiseaduse muutmine, millega taheti luua presidentaalne süsteem. Eesti Ülemnõukogu reageeris selles 16.nov 1988 suveräänsusdeklratsiooniga, mille järgi liiduvabariigi seadused muutusid üleliidulistest tähtsamaks. See võeti vastu ka muudes liiduvabariikides, mis nõrgestas oluliselt NSV Liitu, eriti kui 1990 juunis kuulutas Boriss Jeltsini juhtimisel suveräänsuse välja Vene NFSV.
  
• Rahvarinnete ülekaalukas võit 1989.aasta märtsis. 1989.aasta mais tuli Rahvarinnete saadikute algatusel kokku esimest korda Balti Assamblee, mõnevõrra hiljem asutati Balti Ministrite Nõukogu. Balti Assamblee korraldas enam kui 600-kilomeetrise inimketi (Balti kett) Tallinast läbi Riia Vilniusse: 23.augustil 1989, M-R pakti viiekümnendal aastapäeval, kus ligemale 2 miljonit inimest ühendasid oma käed.
  
• Kommunstlik režiim varises kokku 1989.aasta sügisel, eriti aga Berliini müüri langemine novembris julgustas Baltimaade elanikke näitama, et nende unistused ei ole utoopilised. 1988.a laulev revolutsioon oli toonud tegelikult kaasa juba üsna suure vabaduse, isegi kui polnud veel demokraatiat ja iseseisvust.
  

Iseseisvuse suunas

• Eestis sai 1989.a aprillis alguse kodanike komiteed. Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhi Trivimi Velliste idee. Valimised 24.veebruaril 1990, kus 90% valis Eesti Kongressiks nimetatud esinduskogu.
  
• Kongress valis täidesaatva organi Eesti Komitee, mida juhtis teisitimõtleja, üks Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juhte Tunne Kelam. Komitee jäi moraalseks autoriteediks.
  
• Kodanike komiteed moodustati ka Lätis, kuid seal ei saavutatud nii suurt mõju kui Eestis. Leedus kodanike komiteid ei tekkinud, sest rahvuslik liikumine koondus Sajudise alla.
  
• Iseseisvustung võttis institutsionaalse ilme, kui Rahvarinded võitsid kõigis kolmes Balti liiduvabariigis esimesed vabad Ülemnõukogu valimised 1990 veebr-aprillis. Kõigepealt Kazimiera Prunskiene Leedus, Savisaar Eestis ja Ivars Godmanis Lätis. Lätis ja Eestis jäid Ülemnõukokgu Presiidiumi esimeheks kõrged rahvusliku meelsusega kommunistid , vastavalt Gorbunovs ja Arnod Rüütel. Leedu võttis radikaalsema suuna, valides sellese ametisse Sajudise juhi Landsbergise.
  
• Uue nime saanud Leedu Ülemnõukogu kiirendas teistega võrreldes sammu ja kuulutas 11.märtsil 1990 aastal Leedu iseseisvaks. Eestlased ja lätlased olid ettevaatlikumad (vastavalt 30.märts ja 4.mai), „iseseisvusele üleminek“.
  
• „Internatsionaalsed rinded“- interrinded, toetajad venekeelsed elanikud, keda häirisid uued keeleseadused. Püüdsid säilitada vene keele kui „rahvastevahelise“ keele domineerivat positsiooni. Interrinnete streigid.
  
• Leedu valitsuse lagunemine majandusraskuste tõttu 7.jaanuar 1991, usuti , et seda hetke saab ära kasutada. Ööl vastu 13 jaanuari Leedu Rahvusliku Päästmise Komitee piirab strateegilised objektid. Leedulased moodustasid kangelaslikult inimeketi, langes 14 relvastamata inimest. Maailm vapustunud pildist, kuidas leedukad püüavad lükata tanki minema ühe oma kaaslase surnukehalt.
  
• Jeltsini visiit 13.jaanuaril Tallinna, et luua kõigi kolme Balti riigiga kahepoolsed suhted. Oht ei olnud möödas- 20.jaanuari rünnak OMON (Nõukogude siseministeeriumi eriüksused) Riias Läti siseministeeriumile.
  
• Vägivalla kasutamine aina süvendas Baltimaade elanike meelekindlust.
  
• 1991.a kevadel jõudis kätte patiseis. Rahvusvaheline poolehoid Baltimaadele sõltus nende rahumeelsest ja demokraatlikust käitumisest. NSVL provotseerid. Baltimaade elanikud suutsid säilitada külma pea.
  
• Lääneriigid küll toetasid Baltiriike, kuid paluti olla kannatlikud. Putš eemaldas viimased kahtlused. 20.augustil kinnitas Ledu uuesti oma isesiesvust. Läti ja Eesti kannul. 6.sept tunnustas vastumeelselt ka NSV Liit Balti riikide iseseisvust. 17.sept võeti Balti riigid vastu ÜRO-sse. 3 kuud hiljem saatis Jeltsin NSVL laiali.
  

XIII PEATÜKK: Tagasi läände 1991-20133
Demokraatia rajamine

• Põhiseadused (PS) rahvahääletusega Eesti (PS assamblee) ja Leedu Ülemnõukogu 1992, Läti 1993 (sarnane 1922a omale rõhutamaks järjepidevust). Presidendid: Est&Lit 5a, Lat 4a. Lit rahvahääletusega, Est&Lat parlament. Ühekojalised parlamendid – Riigikogu ja Seimid: 101, 100, 141. Otsedemokraatia -rahvahääletuse võimalus Lätis 10% valijate allkijadest.
  
• Esimesed valimised: Est 1992 Mart Laari Isamaa – radikaalsed turumajandusreformid, erastamine , presidendiks Lennart Meri. Lit 1992 võimule ekskommunistid ehk Demokraatlik Töölispartei ja presidendiks 1993 Algridas Brazauskas . Miks kommud? Majanduse halvenemine, komparteil toetus rahva seas ja ei tähistanud võõrvõime. Lat 1993 paremtsentristlik Läti Tee ja PM Valdis Birkavs, presidendiks Guntis Ulmanis. Kõige stabiilsem parteimaasitk Leedus, kus parem ja vasakpool eristunud. Eestis ja Lätis väga vahelduv ning pidevalt lisandus uusi parteisi. Suund jäi siiski turumajanduslikuks ja Läänele. Ülejäänud presidente-peaministreid vaata internetilehekülgedelt:
  
• Eesti presidendid ja peaministrid: http://web.zone.ee/stemugram/?leht=estvalitsus
  
• Läti PM-d: http://en.wikipedia.org/wiki/Prime_Minister_of_Latvia
  
• Läti presidendid: http://en.wikipedia.org/wiki/President_of_Latvia
  
• Leedu PM-d: http://en.wikipedia.org/wiki/Prime_Minister_of_Lithuania
  
• Leedu valitsejad: http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_rulers_of_Lithuania
  
• Baltimaade raudne leedi oli Läti president 1999-2007 Vaira Vīķe-Freiberga.
  
• 2000ndatel tekkis palju uusi populistlikke erakondi nagu IRL 2003, Lätis Einars Repše Uus Aeg 2001, mis mõlemad olid korrumptsioonivastased. Samas kasvas järjest oligarhide mõju, kes said rikkask Vene energia vms-ga ja seetõttu toimus 2007a vihmavarjurevolutsioon – mis oli suur meeleavaldus riigis toimuva korrumptsiooni vastu, mille vastu lahkuv president Vike -Freiberga hoiatas Kalvitise valitsuse puhul, mis tagandas korrumptsiooniga võitlemise büroo juhi. Kalvits pidi tagasi astuma , tema asemel Ivars Goldmanis . Korraldati rahvahääletus, et kümnendik valijaskonnast saaks algatada Seimi laialisaatmise, mis sai 97% poolehoiu kuid hääletajaid oli alla poole valjaskonnast. 2009a majanduslanguse kontekstis sai PM-ks Uue Aja esindaja Valdis Dombrovskis, kes hakkas ellu viima riigieelarve kärpeid ja majanduse restruktureerimist ja kes nüüd 2013a tagasi astus. 2011a saatis president Zalters parlamendi laiali (oligarhide liigse võimu pärast) ja toimusid erakorralised valimised.
  
• Leeuds tekkis vasak-ja parempoolse erkaonna vahel uute populiastilke jõudude esilekerkimin., kes 2003a presidendivalimiste toetasid Vilniuse linnapead Rolandas Paksast, kes võitis, kuid sattus rahastusskandaali, astus tagasi ja sai 2004a uuesti presidendiks Adamkus. 2004a seimivalimsitel võitis taas populistlik Viktor Uspasskihhi Töölispartei, PM-ks aga Brazauskas. Põhiline: vasak- ja parempoolsuse vaheldumine . 2009a sai presidendiks Dalia Grybauskaite.
  

Majandusreformid

• Oma raha: Vähi üleminekuvalitsus läks 1992 kroonile, mis seotud Saksa margaga. Lat,Lit oli rublaga paralleelne rahaühik revlis ja talonas, kuid 1993a läksid üle latile (seotud rhv valuutakorviga) ja litile (seotud USA dollariga).
  
• Eesti reformid radikaalseimad Mart Laari juhatusel , kes ajendus Milton Friedmani ja Margaret Thatcheri ideedest – šokiteraapia, mis pani halvemasse olukorda põllumehed ja penskarid. Läti võttis Eestist eeskuju, Leedu oli mõõdukam.
  
• Majanduse madalpunkt oli 1993a, kui inflatsioon oli 90; 109; 410%, kuid hakkas siis tõusma, 1996 tõusis 4; 3,3; 4,7%, inflatsioon 23; 18; 25%. Reformide eest maksti kõrget sotsiaalset lõivu: palju töötuid, eluiga langes, avalik kord halvenes, kuritegevus suurenes, maffia.
  
• Erastamine: restitutsioon (omand jagati IEV aegsetele omanikele-järglastele) + Erastamisosakud, millega tööstaaži alusel omandati elamuid ja ettevõtteid. Põllumajanduses jagunes maa väikesteks tükkideks, mida suurtalunikud hakkasid kokku ostma. 1990/2000 suurte taristuettevõtete erastamine nagu telekommunikatsiooniettevõtted, Eesti Raudtee , Leedu Mešeikiai naftatööstusettevõte ( USAle  Venemaale). Hea investeeringupinnas. 1994 Est üthlane tulumaks (26%), hiljem ka Lat, Lit.
  
• 1998a Aasia -Venemaa finantskriis  börsimulli lõhkemine, Venemaaga seotud ettevõtted läksid pankrotti ja Baltikum sidus end enam EL-iga. 21.saj kiire majanduskasv 2003-2007a SKT suurenes 7-12%, Eesti infotehnoloogia , 2007 e-valimised. Väjaränne EL-i. SKT kasv sisetarbimisest, seega 2008 seisak , 2009 langus 14; 18;15%, Läti pidi IMF-lt pankroti vältimiseks laenu võtma. 2011 majandus taas tõusule.
  

Ühiskondlikud muutused

• Est,Lat venelaste kodakondsuse probleem: kodanikud kõik I EV aegsed kodanikud + järglased, ülejäänud pidid taotlema kodakondsust naturalisatsiooni korras, mille põhinõudeks keeleeksam. Vähemus jagunes: kodanikud, kodakondsuseta, Vene kodanikud. Läti sai Lääne kriitikat kvoodisüsteemi pärast, 1999 keeleseadus, seetõttu tuli pehmendada survet . 2000a riiklikud integratsiooniprogrammid. Koolireformid, millele vastukaja. 2007a Pronksiöö. 2009a sai Riia linnapeaks venelane parlamendi Kooskõla Keskus juht Nils Usakovs. Leedu oli üsna homogeenne ja andis kõigile automaatse kodakondsuse, ka Poolaga sõlmiti 1994a leping, kus austati teineteise piire, kuid hõõrumine taastärkas 2010a seoses Poola vähemuse diskrimineerimisega Leedus.
  
• Okupatsioonirežiimi käsilased: üldiselt kõrged kommunistid hakkasid tegelema äriga, vähesed jäid poliitikasse, kuid seda aksepteeriti, vaid KGB ohvitseid jms ei saanud avalikus teenistuses olla. Leedus olid endised kommund edasi.
  
• 1990ndate usuline taassünd Leedus katoliiklik, Est, Lat luterlik (Jehoova tunnistajad, nelipühilased, metodistid, mormoonid ). Ühiskond vabanes ka soolise võrdõiguslikkuse ja homode suhtes. Toetus kultuurile vähenes. Ühiskond kihistus.
  

Tagasi Euroopasse

• Eesmärgiks läheneda Läänele. Euroopa Nõukogu: 1993 Est, Lit, 1995 Lat (venelased). Maailma Kaubandusorganisatsioon : 1990 Est, Lat, 2001 Lit. Balti koostöö: 1990 Balti Assablee & Balti Ministrite Nõukogu, 1994 Balti vabakaubanduspiirkond . Põhjamaadega: 1992 Läänemeremaade Nõukogu 1990ndad 5+3.
  
• 1994 lahkusid vene väed, 1995 taotlus saada EL-i liikmeks, samal aastal assotsiatsioonileping. 1997 Eesti sai kutse alustada EL-iga liitumiskõnelusi, mis lõpetati 2002a. 01.05.2004 Balti riigid EL-i. Valulised teemad: Leedu pidi sulgema Ignalina tuumaelektrijaama ja sattus rohkem sõltuvusse energeetiliselt Venemaast. Est,Lat vene vähemus: OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostöööorganisatsioon) töögrupp Est,Lat 1993-2001. Prioriteedid EL-s: konkurentsivõime tõstmine, teenuste vaba liikumine, IT, Idapartnerlus. 2007 Schengen . 2008 Lissaboni lepe PS. 2011 Eesti eurotsoonis, 2012 Euro.
  
• NATO . Kardeti jääda „halli tsooni“ Venemaa ja Lääne vahel, seega pürgiti NATO suunas. 1994 Balti riigid ühinesid NATO rahupartnerlusprogrammiga. 1998 Balti harta. 1990ndate teisel poolel lõid Balti riigid ühised sõjaväeasutused: jalaväepataljon, mereväeeskaader, õhutõrjesüsteem, Balti Kaitsekolledž. 2002 kutse NATO-ga liituda, 2004 liikmeks. Lat, Lit läksid üle elukutselisele sõjaväele.
  

Suhted Venemaaga

• USA survel lahkusid vene väed 1993 Lit, 1994 Lat, Est. Venemaa kritiseerib Balti riikides vene vähemuse kohtlemist ja ürtiab Balti riike näidata ebaadekvaatsetena, mistõttu viivtas ka piirilepetega. 2002 leping ratifitseeriti Leedu-Venemaa. 2007 Läti-Venemaa. 2005 kirjutati alla Eestiga, kuid ei ole siiani ratifitseeritud. Miks? Viitsed I vabariikidele. 2008 Gruusia : Ilves, Adamkus, Godmanis + Poola ja Ukraina presidendid läksid kohe solidaarsust näitama. 2005 Nordstream Sks+ Ven. Nafta transiit : 2003 peatati läbi Leedu, 2007 läbi Eesti. Valuline ajalugu: Läti veteranide iga-aastane mälestusrongkäik, mistõttu 1998 sanktsioonid. 2000 Vilniuse Komkurtegude tribunal. 2005 riigipüha, mida Est ja Lit presidendid boikottisid.