· Paulus V komisjoni moodustamine · Koperniku ideedesse uskumise keelamine · Paavsti vastuvõtt Elulugu - "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel" ja Galilei protsess · `'Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel'' 1632 · Rooma inkvisitsioonikohus · Süü omaksvõtmine · Eluaegne vanglakaristus · `'Diolago'', `'Discorsi'' ja `'Diagramma'' Elulugu Galileo vangistus ja surm · Toskaana saatkond Roomas · Siena peapiiskop · Arcetri villa · Surm 1642 Galileo on maetud Firenze Santa Croce kirikusse. Tuntumad saavutused · 1597 termoskoop · 1597 geomeetriline ja militaarne kompass · 1609 Galilei teleskoop ja tööd sellega. `'Täheteataja'' · 1623 Galilei teaduse manifest `'Väärtuseproovija'' · 1624 Mikroskoop · 1632 `'Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel'' · 1638 `'Arutlused ja matemaatilised demonstratsioonid kahest uuest teadusest''
Üksnes paavst võib keistrilt võimu võtta. Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste omi. Muidugi polnud keisrivõim sellest huvitatud, sest see piiraks keisrite võimu. Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid lõpetas wormsi konkordaat heinrich 5 ja calixtus 2 vahel 1122. selle järgi pidi piiskopid ja abtid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop. Suurima ilmaliku mõju, mis õhelgi paavstil kunagi on olnud, saavutas innocentius 3 ( paavst 1198-1216) Ketserlus. Ketseriteks nimetati nimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserid tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega. Inkvisitsioon. Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Kui ketser jäi endale kindlaks ja ei lasknud ennast ümber
ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia- reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige
1242 Jäälahing. 1346 müüs Taani kuningas Põhja-Eesti Saksa ordule. 1236 said Mõõgavennad Suule lahingus hävitavalt lüüa. 1238 sõlmiti Stensby leping, millega oli ordu sunnitud uuesti Põhja-Eesti Taani kasuks loobuma. 1343 Jüriöö ülestõus. 1494-1353 seisis ordu eesotsas Wolter von Pletterberg. 1554 kuuluteti välja usutunnistuse vabadus. 1558 tungisid Vene väed Vana-Liivimaale. 1560 toimus lahing Oomuli mõisa juures. 1562 märtsis kirjutasid Riia peapiiskop ja ordu alla alistumislepingule, millega vannuti truudust Poola kuningale Sigismund II Augustile. 1582 sõlmiti Poola ja Venemaa vahel Jam Zapolskis vaherahu, millega Vene pool loobus Vana-Liivimaast. 1583 sõlmiti Pljussa jõe suudmes kolmeks aastaks vaherahu.
8. Loetle teaduse ja kultuurisaavutusi, mis on jõudnud araablaste kaudu Euroopasse. 1) antiikkultuuripärand; 2) araabia numbrid; 3) paljud Euroopas kasutatavad mõisted pärinevad araabia keelest, näiteks alkeemia, tariif, algebra; 4) araabia keel ja Koraan. 9. Mõisted 1) katedraal ehk toomkirik piiskopkonna peakirik; 2) Missa armulauaga jumalateenistus; 3) misjonär kristluse levitaja; 4) preester jumala ja inimese vaimulik vahendaja; 5) peapiiskop piiskopkonna kõrgeim ülevaataja: 6) Islami usu rajaja Muhamed; 7) moslemite jumal Allah; 8) Siiidid moodustavad suniitide järel islami suuruselt teise suuna; 9) medresed Araabia kõrgkoolid; 10) dzihaad islami usukohustus; 11) 622 pKr moslemite ajaarvamise algus; 12) Bütsantsi lõpp 1453; 13) sunna ja sariaat koraani täiendavad raamatud.
Pärnu kuulusid ka kaubalinnade Hansa-Liitu. olulisim väljaviidav kaup Eestist oli keskajal teravili, lina, kalad, karusnahad. Sool oli oluline transiitkaubanduse artikkel. Lääne-Euroopast tulid siia mitmed luksuskaubad-- vürtsid, kallimad ja peenemad kangad, metallitooted. Sisekaubanduses oluline roll ka alevitel. Laadad ja turud kauplemiseks. KATOLIKU KIRIK JA HARIDUSELU (Eesti ajalugu I lk. 80-83 j lk. 86-87) Vana- Liivimaa tähtsaim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu ja Saare- Lääne piiskopkond. Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks kui mujal Lääne- Europas. Piiskop-- oma valduste kirikuelu juht. Juhtis kirikuelu ka Liivi ordu maadel. Sinod-- piiskopkonna vaimulike koosolek Kirikukatsumised-- kontrolliti, kuidas kuulutatakse jumalasõna, kuidas preestrid rahvast õpetavad, millised on usuelu väärnähtused Toomkapiitel-- kõrgeim vaimulike kolleegium Missa-- pidulik jumalateenistus katoliku kirikus
Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE. 3. Tartu piiskopkond moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU. 4. Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA. 5. Kuramaa piiskopkond. Juhiks piiskop ja keskuseks PILETENE. Piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Peapiiskopile Riias allusid Tartu ja Kuramaa piiskop. Ühel oli veits rohkem võimu. 6. Liivi Orduriik (saksa ordu Liivi haru). Ordumeister juhtis. Pealinn RIIA. Tekksid RIIA võimu pärast
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja (imelaps). Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa (mänedzer) korraldas esinemisi Euroopa täht. keskustes ning toimetas trükki esimesed teosed. 4-aastaselt hakkas klaverit mängima, 5 eluaastast andis ta 1. kontserti. Lapsepõlv möödus reisides. Mozart oli Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Isa nõusid lastelt rohket töötamist, reisidel põdesid tihti ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga, piiras reisimist ja ei lubanud tegutseda mujal. Konfliktid süvenesid ja 1781. lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta konserte ja tegutses muusikaõpetajana. Viinis ta abiellus ning...
BUDISM ISLAM KATOLIIKLUS(kristlus) ÕIGEUSK(kristlus) PROTESTANTISM(kristlus) Tekkeaeg, -piirkond 6. saj. e.Kr. India 7. saj. Araabia 1. saj. Lähis-Ida 1054. a. lahknes 1517.Saksamaa, levis ka katoliiklusest teistesse Euroopa riikidesse Pooldajate ligikaudne arv 300 miljonit üle miljardi 900 miljonit 160 miljonit 350 miljonit Levila Tiibet, Hiina, Jaapan, Lähis-ja Kesk-Ida, Türgi, Port. ,Hispaania, Poola, Venemaa, Ukraina, Põhja-Euroopa, Korea, Vietnam, Tai, Kesk-Aasi...
vaid ainult inimlik loomus. Term avalik saun. Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas. Sinod kirikukogu, et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju ning sinna kogunesid piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 493 oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani. Mercurius - Mercurius on vanarooma kaubanduse-, kasu- ja ärijumal. Ptolemaios - umbes 83161 oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses.
sai alguse reformatsioon. 2. Johann Koell-Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keelde. 3. Henricus Carvel- Tallinna dominiiklaste kloostri ülem 15. Sajandil. 4. Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. 5. Johannes Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop. Maailm ja Eesti: 1. Keskajal oli Eestis üheksa linna - Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Paide, Uus Pärnu, Vana Pärnu, Viljandi ja Tartu mida ühendasid kaubateed kaugema maailmaga. 2. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust, mis sõltus otseselt nende linnade geograafilisest asendist. 3. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa Liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade
- eesti usklikest on neljandik õigeusklikud KATOLIKU USK - kirikut juhib PAAVST - Ta on ka Vatikani riigipea - Praegu on paavstiks BeneDictus XVI - Eestis on katoliku kiriku usu juhiks piiskop philippe jourdan rooma protestandid? paavst? PROTSETANTLUS -protestandid eitavad paavstivõimu -protenstanlusel on mitu haru -üks neist harudest on luterlus -rajati saksamaal 16.saj -M.Luther -ta laskis kirikutest kõrvaldada pühakujud -alatskivi kirik -eesti luterliku kiriku peapiiskop on praegu andres põder - neljandik eestlastest peab end luterlasteks JUDAISM - judaism tekkis 2000 aastat E Kr - judaismi ainujumal on Jahve - iisraeli riigiusunk - preestrid on rabid HINDUISM -maailma on 700 miljonit hinduisti -nad usuvad ,et inimese hing ei sure. vaid elab edasi teises inimeses -hinduismis on palju jumalaid -tähtsaimad on Krisna . Visnu ja Rama. -nad usuvad suurde vaimu, mida nad kutsuvaks brahmaniks -kastisüsteem BUDISM -tekkis 6.saj. e Kr -budismi rajaja on Buddha
Taani Eestimaa vasallid, SaareLääne piiskop koos 21.02.1304 üleLiivimaaline liit toomkapiitli ja vassallidega ning ka Tartu piiskop koos toomkapiitli ja vasallidega Riia vastu 21.03.1304 uus Riia peapiiskop Friedrich von Pernstein, ordu tõsine Toimumiskoht kas Paide või vastane Tartu Ordu oli eestvedaja Teised liidust osavõtjad: Eestlaste kuningad Paides 4. mai 1343 jõudsid ordumeister ja eestlaste saadikud Paidesse läbirääkimistele Eestlaste saadikud: 4 kuningat, kes valiti Tallinna lähistel, ning 3 sulast Eestlased surmasid sakslased ja asusid vägedega Tallinna lähedale laagrisse konflikt Järva foogti sõjasulased tapavad eestlaste saadikud
8. Loetle teaduse ja kultuurisaavutusi, mis on jõudnud araablaste kaudu Euroopasse? 1) Hiina kompass 2) India arvusüsteem- araabia numbrid 3) Malemäng 4) Araabia keel 5) Kujunes välja farmakoloogia ehk ravimiteadus 9. Mõisted: Katedraal katoliku kirik Toomkirik luterikirik Missa armulauaga jumalateenistus Preester vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Peapiiskop kindla kirikupiirkonna kõrgeim ülevaataja. Medrese Moseede juures tegutsev islami kõrgem kool. Dzihaad- islami usukohustus, püha sõda 622 a Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama uut usku; põgenes tagakiusamise pärast Mediinasse; islami ajaarvamise algus 630 a sõitis ta koos oma toetajatega tagasi Mekasse, muutis Kaaba templi Allahi pühakojaks. Muhamedist sai araablaste valitseja. 1453 a sultan Mehamedi väed piirasid Konstantinoopoli ümber ja
Kuldkannuse rüütli aunimetuse. Mozartilt tellitud ooperite lavastusi kuulsas Milaano ooperiteatris tervitati vaimustusega. [3.Lk 36] Mozarti vara õitsele löönud arenes ennekuulmatult jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Näis,et ta loob muusikat iseenesest,samasuguse endastmõistetava kergusega,nagu lind laulab. Vaatamata erakordsele edule ei õnnestunud Mozartil kogu elu jooksul saada oma võimetele vastavat töökohta. Salzburgi peapiiskop suhtus temasse nagu kunagi õuemuusikusse, kelles oldi harjunud nägema peremehe käskudele ja keeldudele kuulekalt alluma kohustatud teenrit. Mozart oli esimene helilooja, kes sellisele olukorrale ei alistunud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Teistkordsele lahkumisavaldusele reageeris peapiiskop sellega, et laskis Mozarti majast välja visata. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna
Meinhard peapiiskopiks ül. Liivimaa ristiusustda) Meinhardit austati pühakuna Ristisõja algus Meinhardi surm (1196) uus piiskop Berthold politiseerub misjoni Rahvas hakkab sakslasi umbusaldama (ei taha Bertholdi piiskopiks valida) -Berthold saab paavstilt loa liivlased jõuga alistada (e. ristisõja korraldamiseks) Toimub 1000-meheline lahing praeguses Riias, kus Berthold sureb Miks toimus? 1) (Hamburgi-Bremeni) peapiiskop lootis taastada oma kunagist liidripositsiooni Põhja-Euroopas 2)Ristisõda toetasid saksa kaupmehed (nad tahtsid turvalisuse + kauplemisvõimaluse pärast rajada tugipunkti 3)(Ilmselt ka) tsistertslaste munga ordud olid kiirendanud protsessi Tsistertslaste ordu liivimaal üsna suurt rolli mänginud + tihedalt
kodusõdade lõppemist. Õpetuse Põhiseisukohad: Parlamendi aktidega suleti Inglismaal kõik kloostrid, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, munkadest sai täiendus töötute ridadel. Kaotati vaimulike tsölibaat. Kiriku tegevuses sai tähtsaimaks uuenduseks ingliskeelne jumalateenistus. Keelati indulgentside müük, tehti lõpp pühakute säilmete ja pühapiltide austamisele, vähendati kirikupühade arvu. Jumalateenistuse aluseks pidi olema peapiiskop Thomas Cranmeri koostatud palveraamat. Inimesed, kes ei pooldanud riigi ülimuslikkust kiriku suhtes ja pidas tähtsaks kogu kristliku maailma ühtsust, hukati. Kuna Henry VIII kartis opositsiooni uue riikliku kiriku vastu, keelas ta talupoegadel, käsitöölistel ja teenijatel Piibli lugemise ja arutamise.
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon
jalgatud läänivaldusteks. Hiljem muutusid maapäev. Need toimusid Valgas, vahel ka läänivaldused pärandatavaks. Volmaris. Kokkukutsujateks ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. Esindatud neli seisuslikku gruppi- vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Aruati tähtsamaid poliitilisi
Rolandi laul (Prantsusmaa eepos) * Tegevusaeg: 8.saj ll pool * Tegevus: Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste( araablsate kui paganate) vastu. * Tegelased: Roland, Karl Suur, peapiiskop Turpin, paganad e. araablased, Marsilius, kristlikud rüütlid ja Ganelon * Huvitavad faktid: Rolandi laulu motiivid kandusid edasi renessansikirjandusse. See on kõige kuulsam prantslaste kangelaslauludest. Autoril oli soov ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Laul minu Cidist (Hispaania) * Tegevusaeg: 11.saj. lõpp * Tegevus: Teemaks on rekonkista- maa tagasivallutamine araablastelt. Kastiilia kuninga Alfonso
kuninga kätte. Kirikule kuulunud mõisad ja maad läksid riigi omandiks. Kiriklik usupuhastus Taanis lõppes 1545. aastal Ribe artiklitega. Taani riigile allutatud Norra ei olnud usuliselt valmis reformatsiooni vastuvõtuks, siiski tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused. 1523. aastal konfiskeeriti Taani läänistused Norras, kuid Taani ja Norra ühiskuningas Frederik I hakkas neid maid uuesti aristokraatidele jagama. Norra vastupanu juhtis peapiiskop Olav Engelbrektsson, kelle poolt oli kogu rahvas. Vastuhaku lõpetamiseks likvideeris Taani Norra riigi, pool maadest läks Taani kuninga kätte. Norra reformatsiooni kõige suurem puudujääk oli, et see ei toonud kaasa emakeelset jumalateenistust, vaid jumalateenistust peeti ainult taani keeles. Inglismaal oli poliitiliselt kõige tähtsam ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutati 1534. aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest
, maa-vaba - muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes, seek pidalitõbiste varjupaik 12. Tõnnivakad - Tõnni esindas iidolina vahaküünal või puust nukk, mida hoiti toalakas või aidas tõnnivakas, kuhu viidi ohvriks peamiselt toiduaineid. Tõnn oli taluhaldjas, keda iga pere omaette kummardas. 13. Dietrich Damerow ja tema roll Eesti ajaloos Oli Tartu peapiiskop aastatel 1379-1400. Nõudis ordult ise läänivannet ja lõi laialdase orduvastase koalitisiooni, kuhu kuulusid Mecklenburgi hertsog Albrecht (kes oli samaaegselt ka Rootsi kuningas), Leedu suurvürst Vytautas ja Inglise kuningas. 14. Jungingeni armukiri - Jungingeni armukiri oli 13. juulil 1397. aastal Saksa Ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt välja antud akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi.
Saksa orduga. Liivimaal hakkas tegutsema Saksa ordu Liivimaa haru. Liivi orduriiki juhtis ordumeister ja algselt Liivi orduriigi keskus asus Riias, aga üsna peatselt viidi keskus üle Võnnusse. 2) Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga alad, aga ta ei viibinud ise kohal, teda esindas asehaldur. Selle keskus paiknes Tallinnas. *pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule. 3) Riia peapiiskopkond - seda juhtis Riia peapiiskop. Keskus oli Riia. 4) Tartu piiskopkond - juhiks tartu piiskop, see oli ainult tartus 5) Saare - Lääne piiskopkond - juhiks oli Saare-Lääne piiskop, aga keskus vahetus: kõigepealt oli Lihulas, aga Lihula linnust pidi piiskop jagama orduga ja seetõttu toodi Lihulast keskus ära ja viidi Vana-Pärnusse. Seejärel viidi üle Haapsalusse ja kõige lõpuks viidi keskus hoopis Kuressaarde. 6) Kuramaa piskopkond - juhiks Kuramaa piiskop, keskuseks oli Piltene.
nii palju vaeva kui mina. Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud." Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed. Sõpru, tuttavaid ja imetlejaid oli küll. Kuid ta oli liiga andekas helilooja ja tal oli palju kadestajaid. Teatav konkurents käis Mozartil õukonnamuusiku Antonio
Peeti läbirääkimisi. *Saare- ja Kuramaa piiskopid müüsid end Taani kaitse alla. Taani kuningas andis need alad oma vennale, hertsog Magnusele. *Enne rahu lõppu kogus ordu kõik oma väed kokku ja üritasid Tartu piiskopkonda tagasi saada. *(2.augustil 1560) hävitati Liivi ordu Oomuli mõisa juures. Pärast seda said venelased ka Viljandi, kus oli ordu üks parimaid kindlusi. *Tallinn ja Põhja-Eesti läksid Rootsile, aga muud alad said poolakad endale. *(1562) kirjutas peapiiskop lepingule alla. Ordut enam ei olnud. *Selleks, et saada raha sõdurite palkamiseks, pandi talupoegade väga suured koormised ja maksud. *(1560) hakkasid talupojad mässama, ning kurtsid, et kui rüüstamised toimuvad, ei saa nad aadlitelt mingit kaitset. *Ülestõusnud piirasid Koluvere lossi, kus oli palju feodaale. Paljud talupojad said surma. *Kogu Vana-Liivimaad tahtsid endale Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa. *1560 a. lõpetas Venemaa sõjategevuse *Pärast 1563 a
Reformatsioon Martin Luther Sündis 1483. aastal Saksamaal Eislebeni linnas. 1505. aastal asus õppima Erfurdi ülikooli õigusteaduse valdkonda. Ohtlik olukord pani Lutheri mõtlema kloostrisse minemisega. Isa pettumuseks valis Luther enda südamehääle. 1505. aasta juunipäeval pääses Luther eluga ja 15 päeva pärast asus poiss augustiinlaste kloostrisse. Martin Luther ei sallinud juute ja moslemeid. Luther mõistis, millised kloostrid tegelikuses on. Indulgentide müük 1517. aasta algas indulugentide müük. Rahvas uskus, hinge lunastavat dokumenti. Müügist saadud raha Rooma Peetri kiriku konstrueerimiseks. Martin luther otsis piiblist midagi, mis viitaks puhastustulele või võimalusele endale taevas koht osta. Martin Luther kirjutas 95 teesist koosneva pamfletti. Peapiiskop tunnistas Lutheri viivitamatult ketseriks. 1518 aasta oktoobris avaldas Luther vastumeelt paavstile. 1520. aasta juunis andis paavst Leo välja kirikust väljaheitmise bulla. ...
8. Kaupade liikumine Läänemerel, Hansalinnad Lääne-Euroopast luksuskaubad(metallesemed, vürtsid), sool, kangad -> Venemaale -: - sool, heeringas -> Liivimaale Liivimaalt vili, kala, hülgerasv -> Venemaale -:- vili, nahad, hauakivid -> Lääne-Euroopasse Venemaalt sibul, kapsas -> Liivimaale -:- metall, kanep, rasv, vaha, nahad -> Lääne- Euroopasse Hansalinnad: 9. Kiriku valitsemine Diaakon(pole vaja teada) -> preester -> piiskop -> peapiiskop -> kardinal -> paavst 10. Kloostrid ja vaimulikud ordud Tsitertslased, dominiiklased, augustiinlased 11. Reformatsiooni sisu ja tegevus Eestis Reformatsioon- usupuhastus
LIIVI SÕDA 1558-1583 allikas: Balthazar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika" (ilmus 1578.a.) konflikti põhjused: Läänemeri ümber olid keskvõimule allutatud suurriigid: Rootsi püüdis laiendada oma mõjuvõimu ida suunas, võimsust kogus Poola, Läänemere väinades valitses Taani, Moskva suurvürstiriigi piirid ulatusid Liivimaani ja nende plaanide hulka kuulus ka Läänemere idakalda omale võitmine. 1554 kirjutasid ordu esindajad, Riia peapiiskop ja Tartu piiskop alla lepingule, mis kinnitas Tartu maksu. Vana- Liivimaal tihti ordu vs. Riia peapiiskop sisesõjad, seetõttu oli riik nõrk. 1557 Tartu maksu ei tasutud ja see saigi sõja alustamise ajendiks. konflikti kronoloogia: 1558. 22. jaanuaril tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda (rüüsteretk) algas Liivi sõda. 1558. kevadel uus venelaste rünnak Liivimaale, mais alistus Narva, juulis Tartu ja lõppes Tartu piiskopkond. Augustis vallutati rida väiksemaid linnuseid. 1559
Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis. Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid kes oli küllaltki iseseisev. Riik jagunes kontuur- ja foogtkondadeks. Kontuuridele ja foogtidele allusid ordumõisad, eesotsas valitsejatega. Ordusse kuulusid rüütelvennad, preestervennad, poolvennad. Kandsid valgeid matleid musta ristiga. Tähtsaim vaimluik oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Kuramaa piiskop. Läti ala jagunes 4ks: 1) Ordu riik 2) Riia peapiiskopkond 3) Riia linn 4) Kuramaa piiskopkond Suhted eestlastega Algselt sõlmiti põliselanikega suuliselt lepingud, mis jätsid neile kombe- ja tavaõigused. Üldjuhulsäilitati maa jagunemisel ka endiste maakondade piirid. Kõige vähem jäi õigusi saarlastele, kes 1236-1241 suutsid sakslased ajutiselt välja tõrjuda.
Niisiis perekondlik ettevõtmine, milleks hangitakse paavsti toetus. Umbes 1202 Mõõgavendade ordu. Enamik liikmeid Bremeni kandist. Historiograafiast liialt idealiseeritud. Juhtkond vaimulik ning ordu rohkem usurpaator, kes liialt kõrvaliste asjadega teeb. Selle kõrval on ju ka veel Taani ristisõda. Peeti mingi hetk Riiat oma alluvusena ja toimub võimuvõitlus – võiduristimine. Ristimine juriidiline akt, kes ristib sellele alistutakse. 1186 Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks. Segebergi gäng oli tegutsenud slaavlastega. Järgmine piiskop 1196 Berthold. Ristiretke põhjendus apostaas – usutaganemine. Õigustatud on apostaasia vastane võitlus. Liivlased, kes olid vabatahtlikult usu vastu võtnud taganesid usust > võitlus õigustatud. Ristiretk hooajaline – talveks mindi koju. Kuna see ei toiminud, hakkas Albert läänistama ning tekkis püsiv sõjavägi. Aga see maa tuli enne ju vallutada
Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene-vastane Poola- Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita
Hirm Jumala ees puhastas inimest ja kujundas ta ümber. Inimesele "meenus" talle Jumala poolt antud headuse alge. Ta püüdles selle poole, et lahti öelda kirgedest, madalatest tungidest ja kurjadest mõtetest. Järk-järgult sündis kasvatuse protsessis "uus" inimene, kes polnud enam koormatud madalate ja tumedate tunnetega. Herarhia vaimulikkonnas Keskajal kujunes välja kiriku organisatsioon ja sellega herarhia selles. Kiriku peaks oli Paavst, kes oli ka Rooma peapiiskop ja Jumala asemik maa peal. Kirik oli rikas. Vaimulike ülesandeks oli kiriklike kombetalituste läbiviimine. Paavsti surma järgselt valivad paavsti poolt ametisse pantud nõuandiad, kardinalid, uue paavsti. Peapiiskop oli suurema piirkonna katoiliku kiriku juhiks. Peapiiskopile allusid piiskopid, kelle ülesandeks oli preestrite ametisse määramine ja vaimulike töö kontrollimine. Abtit ja abtissid olid vastavalt munga-,nunnakloostri ülemad. Kõige alamas seisuses olid
*orduriigi pealinnaks algselt Riia, pärast Võnnu (suurim linnus). *Orduala jagunes väiksemateks üksusteks: komtuur- ja foogtkondadeks (juhtisid komtuurid ja foogtid - neile allusid ordumõisad + valitsejad). *Rüütelvennad olid olulised- valge mantel, must rist (u 200-300) *Poolvennad- ka liikmed (nt sepad, pagarid, kingsepad jne) *Preestervennad- pidasid kiriklikke talitlusi *majanduselu hoidsid koras linnuste majandusülemad, laekurid, veski-ja köögimeistrid *Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandija Vana-Liivimaal. (allusid Tartu psk, Saare-Lääne psk ja Kuramaa psk Lätis) *Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega lepingud, mis fikseerisid kaotajate kohustused ja õigused. *Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid otsuse kuulutasid välja maarahva esindajad e õigusleidjad. *Saaremaa alistati alles 1241 ordumeistri poolt. valitsemine jäi kohalikele vanematele, aastas korra käis saarel foogt, kelle eesistumisel peeti kohut
Aga vidi hiljem tuli jäälahing, kus Pikva poolel olnud Andrei ja Aleksandr. 20 Sakas ordu oma suri, 6 pantvangi. Hiljem tehti rahu ja pantvangid vabastati. 1260 Seoses Vadja ja Karjalavabastamisega tuli rakveres sõda. Rakvere all oli eestlastest Saksa ordu, Taani kuninga Vasallid ja Tartu piiskop om ameestega vs. venelased. Lõpuks tehti rahu ja 1269, kus n-ö eesti pool loobus Narva jõest. Peapiiskop Albert Suerbeer ja tema vastasseis Saksa orduga. Albert Suerbeer oli esimene Riia peapiiskop.Kaotas üks moment oma Preisi alad Saka ordule. Peapiiskopi toolile ei saanud Albert aga kohe asuda, sest Saksa ordu oli tema Preisimaale asumise vastu. Albertil tekkis Liivimaal aga peagi konflikt Saksa orduga, mis seisnesid erimeelsustes Leedu ristiusustamisega ning peapiiskop ei toetanud seetõttu kuigivõrd ka ordu võitlust teiste mittekristlike rahvastega (kuralaste ja semgalitega) Liivimaa kodusõja algus 1297. Liivimaa Kodusõda kestis 12971330
paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, pani aluse Gregoriuse koraalile. Frangi riigi ja paavsti koostöö tulemused: kirikukümnise kujunemine, kirikuriigi tekkimine, paavst ilmaliku valitsejana Paavstivõimu nõrgenemise põhjused: Frangi riigi lagunemine, Lääne-Euroopa killustatus. 2. Kirikukorraldus. Piiskopkond: eesotsas piiskop, kristliku maailma osa Peapiiskopkond: mitut piiskopkonda ühendav, eesotsas peapiiskop, kes korraldab usuelu talle alluvas piirkonnas Katedraal: piiskopkonna keskus Toomkirik: e piiskopikirik e katedraal Piiskop: pühitses ametisse preestrid, kõrgem vaimulik Preester: koguduse hingekarjane, ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi Sakramendid(7): 1) ristimine 2) leer 3) armulaud 4) abielu 5) preestrikspühitsemine 6) pihtimine 7) matus
Andrus Kivirähk ,,Jumala lood" arvustus Kirjanik Andrus Kivirähk on kirjutanud Eesti päevalehes Jumala nime all lugusid, mis ta nüüdseks kuldsete kaante vahele pani ja avaldas teosena ,,Jumala lood". Teos on avaldatud 2009. aastal ja nagu pealkirigi ütleb, siis tuleb juttu Jumalaga seostuvatest lugudest. Teos on kirjutatud lugudena, millel on kindel kuupäev ja aasta ning väga tabav pealkiri, mis antud lugu kõige paremini iseloomustab. Teose lugusid alustab Kivirähk alati sõnadega: ,,Ahoi ristirahvas! Jumal jälle müristab siin pilve peal!", mis tähelepanu tema jutule tõmbavad. A. Kivirähki peategelane on Jumal, kelle seisukohast kogu teos on kirjutatatud ja kelle arvamust enamasti Eestis, kuid vahel välismaal juhtuvast autor edasi annab, ja EELK peapiiskop Andres Põder, kes on tema asemik Maa peal ning viib Jumala soove täide. A. Kivirähk kajastab 4-5 aasta Eesti huvitavaim sündmusi, mis rõhuvad sotsi...
linnaõigused) *1262- Tartu linnaõigused(Riia õigusedHamburgist) 1343-1345- Jüriöö Ülestõus(peet. ka muistse vabadusvõitluse jätkuks) *1346- Taani kuningas müüs 19000 hõbemarga eest enda Eesti osa Saksa ordule maha. XIII-Saksa ja Taani võim XIV- Saksa võim *Hinnus- kindla suurusega andam. Vana-Liivimaa valitsemine. *1346 jagati Vana-Liivimaa viieks osaks: 1. Saksa ordu Liivimaa haru 2. Riia piiskopkond 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond 5. Kuramaa piiskopkond *Riia peapiiskop, kellele allusid piiskopid, oli sel ajal tähtsaim. *1397Danzigi kongress-Jõuti kompromissini. Saksa odu ja piiskoppide vahel. Piiskopid pidid kuuluma liivi ordusse, piiskoppe ei sunnitud minema enam sõjaretkedele. *XIV- Hansaliit(Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi) *1420- Maapäevad: Valgas või Volmaris(Valmieras) *Osalesid: - vaimulikud eesotsas Riia peapiisk. ordumeister koos käskmikega vasallkonnad ja linnad *Arutati välis-ja majanduspoliitilisi küsimusi ning
sajandi keskpaigast, et arutada kaubandusega seotud küsimusi. Maapäevad · 15.sajandil, Läänemere piirkonnas : jõudude tasakaal + välisohu suurenemine = liivimaalased koondusid ja otsisid kompromisse · Maapäevad hakati korraldama alates 1420ndast aastast regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi. · Maapäevad toimusid Valgas, vahel ka Volmaris · Kokkukutsujateks olid : Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. · Esindatud olid ka neli seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad- · Maapäevadel arutati tähtsaid välis-ja majanduspoliitilisi küsimusi, püütilahe dada omavahelisi tülisi · Poliitiline killustatus jäi põsima ning ordu ja piiskoppide võimuvõitlus ei lakanud kuni Vana-Liivimaa lõpuni. Välissuhted · Kõige aktiivsem välissuhetes oli Saksa ordu
Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene- vastane Poola-Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus
Kui kuningas lahkus, asusid saarlased kohe aktiivselt tegustema. Ehitati 17 kiviheitemasinat ja taanlased löödi Saaremaalt minema. Teade võidust kutsus ka ülejäänud Eestimaa ülestõusule. 1223 ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. Taaselustati suhted vene vürstidega, kellelt saadi arvestatavat sõjalist toetust. Riia peapiiskop ja mõõgavennad kogusid end ja alustasid peagi järkjärgulist tagasivallutamist. 1227 aastaks oli taas kogu Eesti ristitud.
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart oli Austria helilooja, ta on sündinud Salzburgis helilooja ja viiuldaja Leopold Mozarti pojana. Mozarti anne oli geeniuslik ja ärkas üleöö. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Pikka aega oli isa ka poja mänedzer, ta korraldas esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning toimetas trükki noore Mozarti esimesed teosed. 4. aastaselt hakkas kirjutama esimesi palakesi. 5. aastaselt mängis klavessiini, 7. aastaselt alustas Viinis kontsertide andmisega, 8. aastaselt kirjutas esimese sümfoonia, 11. aastaselt esimene ooper. 14. aastasele Mozartile kinkis Rooma paavst Kuldkannuse ordeni Aastatel 1763-1773 viibis Mozart pikemat aega Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalia linnades. Seal võeti teda vastu kui väljakujunenud heliloojat, dirigenti ja virtuoosi. 1773. aastal tuli Salzburgis võimule vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnaka...
nimetusena, sõna "õpetaja" aga koguduse hingekarjase ametikoha tähenduses. Vikaarõpetaja ja -diakon märgivad vaimulikku, kes on mingi suurema piirkonna, praostkonna või üldkiriku teenistuses. (Põder, EELK vaimulikud 2013: 5-6) Uurimisperioodi 1987-2015 piiritlemine Milleks on valitud töö algusaastaks 1987 ja lõpetuseks 2015? Sellise valiku aluseks on mitu võimalust, antud juhul on peamine aga peapiiskopide ametis olemise aeg. EELK peapiiskop Edgar Harki surma järel asus just 1987. aasta lõpus (valitud 11.06.1987, pühitsetud 15.11.1987) ametisse Kuno Pajula, kelle ametiaja sisse jäid ühed olulisemad muutused ja arengud kirikuelus ja Eesti ühiskonnas - Nõukogude Liidu lagunemine, kirikuid tabanud usubuum, Eesti Vabariigi taasiseseisvumine ja sellega seotud seadusandluse loomine. Uurimisperioodi lõpuks on 2015. aasta küünlapäev, mil ametisse seati järjekorras 10. peapiiskop Urmas Viilma
. · 12sajandil · Rooma paavsti toetusel · Katoliku kiriku ja kristlike sõjaorganisatsioonide Mõõgavendade ordu) poolt · Liivimaal (tänapäeva Läti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda) · Lõppes : liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega. Ristisõja algus, pööre · Üksküla piiskopiks sai Berthold · Sellega kaasnes uuspööre. · Pöördepõhjused : 1. Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis sel teel taastada oma kiriku kunagise liigripostitsiooni Põhja-Euroopas 2. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed, nad olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Aga kuna misjonitöö oli osutunud äärmiselt vaevaliseks, loodeti kiiremaid tulemusi ristisõjast. Ristisõja algus
idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis tõenäoliselt kahel korral (1170. aastate paiku) Eestis paganaid ristimas, kuid poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. Fulco abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes oli ilmselt eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks
küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasallid alistusid Poola kuningale. 1563 – 1570 – Rootsi ja Taani (Poola) vaheline Põhjamaade Seitsmeaastane sõda. 1569 – Poola ja Leedu liituvad üheks riigiks Rzeczpospolita nime all. 1570 – hertsog Magnus määratakse Ivan IV poolt “Liivimaa kuningaks”. 1570 – 1571 – Vene väed piirasid Magnuse juhtimisel edutult Tallinnat. 1575 – 1576 – Vene väed vallutasid kogu Eesti, välja arvatud Tallinna linna
REFORMATSIOON EUROOPAS 1) majanduslikud poliitilised usulised *kun. soov saada kiriku varandusi *vaitsejad soovivad ise kirikus *vaimulikud ei pea kinni kat.kir *valitsejad pole rahul kirikumaksude ametnikke ametisse määrata eeskirjadest riigist väljaminemisega *tsentral. riikide kujunemine *indulgentside müük õõnestab *valitseja vajadus koondada kiriku autoriteeti võimu enda kätte 2)Martin Luther. *ref. on USUELU ümberkorraldamine *tähtsaim sakram. on armulaud kui osa saamine jumala loomusest *oli indulgenstside müügi vastu *inimene saab õndsaks vaid usu kaudu / ainus susline tõe allikas on Piibel mida in. peab ise lugema *kiriku varad sekulariseerida kat kirik-inimene ei saa jumalaga suhelda lut. kirik-jumalasõna allikas-piibel, selle kaudu s...
See on püüe leida keskteed kahe äärmuse (realismi ja nominalismi) vahel. Keskaja filosoofid Pierre Abelard (1079- 1142) - Lükkas juba nooruses ümber realismi teooria ja asendas selle enda välja töötatud kontseptualismi - Rajas mitmeid koole Prantsusmaal. - Dominiiklaste Albertus Magnus e. Püha Albert Suur (1193- 1280) ordust, tema kuulsaim õpilane oli Aquino Thomas. Anselm Canterburyst (1033- 1109) - Canterbury peapiiskop. - Tuntud eelkõige oma jumala olemasolu tõestuse poolest. ,,Jumal ei saa mitte olemas olla". Raimundus Lullus Maimonides William Ockham (1285- 1349) - Kahe tõe teooria Aquino Thomas (1225- 1274) - Peateos ,,Teoloogia summa". Katoliiklasest skolastik ja teoloog, katoliku pühak. Aquino Thomas (1225- 1274) Pierre Abelard (1079- 1142) Katoliiklasest skolastik ja Töötas välja kontseptualismi teoloog, katoliku pühak Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
3) Thomas Aquinost - kõrgkeskaja filosoof 4) Gregorius Suur - pani aluse kiriku ja kloostri korrale; paavst, kes taotles kontrolli ka ilmaliku võimu üle - 6.saj. 5) Gregorius VII - paavstiks 11.saj; tema võim oli ülimuslik ja talle kuulus ka ilmalik võim; reformid 6) Martin Luther - 1517 reformatsiooni algataja Saksamaal 7) Benedictus XVI - praegune paavst, sakslane 8) Andres Põder - EELuteriKiriku peapiiskop 2010 4. Küsimusi mõtlemiseks (vali 3 tk): 2) Nimetage 7 sakramenti. 1) ristimine 2) leeritamine 3) pihtimine 4) preestriks pühitsemine 5) abielu sõlmimine 6) armulaud 8) Millised olid Martin Lutheri seisukohad usupuhastuse küsimuses?
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi
raudrüü/soomussärk; loomise initsiaator piiskop Theoderich; Riia linnast üks kolmandik; kujunesid väe tuumikuks; allutati küll piiskopile, kuid hakkas ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile konkurendiks * 1206. alistas liivalased ja 1208. latgalid * Albert sai SaksaRooma riigivürstiks, sai Liivimaa lääniks * 1209. paavst nimetas Riia piiskopiks Tsistertslased tähtsamad ristisõdade idee kandjada ja kaitsejad. Kellele hea ja kuidas? * HamburgiBremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku liidripositsiooni PõhjaEuroopas * Saksa kaupmehed, paremad kauplemisvõimalused (Läänemere turg), meretee kiirem, ohutum * Saksimaa ja Vestfaali rüütlid, sooviti valdusi hankida Sakslased said enda poole osa liivlasi koos vanema Kaupoga. Teiste liivlaste vastupanu lõppes 120607.a siis toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikud ja määrati preestrid. 1208 võtsid ristimise vastu latgalid. Edasi suunduti eestlaste vastu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
