Renessanss (4)

Renessanss
Renessanssi algus.
8. aprill 1341. a – Rooma senaator andis Kapitooliumi mäel luuletaja Petrarcale loorberipärja.
See autasustamise viis oli mitu sajandit unustusehõlmas olnud.
Humansim ja humanistid .
Itaalias iga renessansi sajand omaette ajajärk:
trecento -14. saj (alates 1300. a)
quattrocento -15. saj
cinquecento -16. saj.

• Humansimi ajalugu Itaalias –renessansilku mõtte sünniga seotud parimate lootuste täitumine ja järgnenud pettumus.
  

• Esimene renessansi uurija Šveitsi filosoof ja kunstiteadlane Jacob Burckhardt, raamatu „Itaalia renessansikultuur“(1860) autor. – renessanss kui vabanemine kristlikust dogmatismist.
  

! Uus ajastu algas humanismist (renessansi filosoofia).

• Esimesena kasutas sõna „humanism“ Leonardo Bruni (1374-1444) –ühendas ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega.
  

• Humanistid pühendusid teadmisele maiste asjade ja inimese kohta, mida nimetati studia humanitatis. Selle tarkuse tipuks pidasid humanistid antiikaja kirjandust ja filosoofiat.
  
• Taaselustasid antiikkultuuri. Tõlkijate ja ümberkirjutajate poolt moonutatud tekstide algupärane taastamine. Nende roll oluline Firenzes.
  

Coluccia Salutati ( 1331 -1406) –juhtis tähelepanu sõnale humanitatis („vooruslikkus ja õpetatus“) Kirjutas: „Kõige tähtsam on olla suursugune ...“ Sotsiaalne seisund ei takista väärikust.

• Humanistid olid valitsejate nõunikeks, kardinalid, koguni Rooma paavstid : Vatikani raamatukogu rajaja Nicolaus V (1447-1455), antiigiharrastuslane Pius II (1458-1464) ja ka Leo X (1513-1521).
  

Medicite parekonna võimu ajal sai humansitist filosoof, kes jätkas vanakreeka mõttetarga Platoni tegevust. Platoni järgijad rajasid Firenzes akadeemia (Akademose mälestuseks).

• Cosimo de´ Medici(suguvõsa rajaja) kinkis humanistile Marcilio Ficinole (1433-1499) villa, aitas kaasa Akadeemia loomisele.
  

Gutenbergi ajastu algus –trükipress oli tööle hakanud, Ficino nägi Platoni teoseid juma trükitud kujul.
Pico della Mirandola (1463- 1494 ) –Platoni akadeemia liige. Krahv. Kirjutas kõne 1486. a, millest sai humanistide kõige loetum tekst. „Inimese väärkusest“.
Niccolo Macciavelli (1469-1527) –vastuolulisim isik Firenze ajaloos. Tuntud teesi „Eesmärk pühitseb abinõu“ kaitsja. Sellele teesile tuginedes võib poliitikategelane õigustada mistahes kuritegusid eesmärgi nimel.
Võimalus tegutseda ja väärkus läksid lahku.

• Mujal maades alles hakati unistama :
  

Thomas More ( 1478 -1535) –„ Utoopia “ –õiglane kodanikeühiskond.
Tommaso Campanella „Päikeselinn“ –looduslähedus.
! 1600. a märts –põletati kristluse juubeli auks Roomas ketser Giordano Bruno (1548-1600).
Unistus ühtsest Euroopast.
Itaaliast levis humanism Alpidest põhja poole.
1348.a –Euroopat tavas katkuepideemia , elanike arvu vähenemine ligi kolm korda. Majanduslik langus. Idas ähvardasid moslemite vallutussõjad.
„...uue Euroopa rajajoonteks tuleb pidada nende kahe suure kompleksi tugevnemist: Põhi ja Lõuna, Madalmaad ja Itaalia, Põhjameri koos Balti merega ja kogu Vahemere-äärne piirkond.“
1453. a – Konstantinoopoli langemine . Osmanite impeeriumi laienemise oht.
* 15. saj lõpu sündmused tõestasid, et oli alanud geograafiliste avastuste ajastu.
1410 . a -õlgiti ladina keelde Ptolemaiose töid.
1492. a –Kolumbuse esimene teekond Ameerikasse. Hispaanias jõudis lõpule rekonkista, viimane mauride käes olnud piirkond Granada vabastati.
1494. a- paavst Aleksander VI Borgia kutsel liikus läbi Itaalia Prantsuse kuningas Charles VII ja rüüstas Rooma.
1497 -1498. a – Vasco da Gama jõudis Indi rannikule .
1521-1522.a –Magalhaesi ümbermaailmareis.
*Mikolaj Kopernik -tema peateos „De revolutionibus orbium coelestium“,ilmus 1543. a:
heliotsentrilise maailmasüsteemi mudel, kummutas Ptolemaiose seisukohad geotsentrilise süsteemi kohta.
Karl V Habsburgi (1519.1556) ajal –ühtse Euroopa utoopia täitumise võimalus. Tema impeeriumis „ei loojunud päike kunagi.“ Peale poliitilise utoopia kehastas ta veel rüütliau ideed, mille päris vanaisalt Charles Südilt.
1517. a –Martin Luther Wittenbergi 95 teesi, protesteeris indulgentside müümise vastu. Reformatsiooni algus.
1521. a – Lutheri esinemine Wormsi riigipäeval keisri ja kõrgemate vürstide juuresolekul. Loetakse ka reformatsiooni alguseks.
Lutheri idee võidukäik – keskaegse Euroopa ühtsuse lammutamine.
Reformatsiooni kokkupõrge katoliikliku maailmaga ja humanismiga.
16. saj kultuurielu nihkunud Itaaliast põhja poole, kus teguses Rotterdami Erasmus , humanistide pea. Kaitses tahtevabadust. Ajastu traagiline finaal.
Renessansikirjanduse žanrid.
-Novell ja sonett žanrite uue süsteemi esimesed lülid.
-Esialgu vahetasid žanrid parodeerivalt kohti: karneval tõstis naeruks tõsimeelsuse ja humanistlik satiir ei põlanud ära naeru .
-Klassikaline ladina keel erines keskaja vulgaarladina keelest –soov saada taas elavaks sõnaks. Kakskeelne õhkkond, sellest tulenevalt sai alguse renessansi romaan.
-Esimene romaan Francois Rabelais ´ „Gargantua ja Pantagruel “ –tugines folkloorsetele ja karnevallikele elementidele.
-Romaani kunstilises ruumis sündis eepos .
-Renessansiaja romaan algab kahe erineva eepilise traditsiooni –kangelaseepose ja rüütliromaani –parodeerimisest. See on võimalik tänu žanri dialoogilisele loomusele.
-Romaani kõrvale tekkis essee, dramaturgias keskaegse teatri lammutamine –vabalt mõtleva ja kõneleva inimese ilmumine lavale. Selle pöörde tegi Shakespeare , kes tõmbas joone ala kogu renessansiajastule.
Kolm Firenzelast :
1. Dante (1265- 1321 )
Seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis.
Tema armastusluule pühendatud Betrici´le.
Pletooniline armastus, mida mõjutas Platoni filosoofia.
„Uus elu“ – luulekogu , pühendatud armastusele.
Peateos „ Jumalik komöödia“ koosneb 3 osast: „Põrgu“, „ Purgatoorium “ ja „Paradiis“.
2. Petrarca (1304- 374)
Peetakse uusaegse lüürika isaks.
Kirjutas oma teosed ladina ja itaalia keeles.
Soneti looja, 12. saj teisel poolel tekkinud žanr. Koosneb 14 värsireast, mis on itaalia variandis jagatud kaheks(selle kanoniseeris Petrarca): 1) oktaav ( 8 värsirida ), mis koosneb kahest katräänist.
2) sekstiin ( 6 värsirida ), mis koosneb kahest tertserist.
Sonetti iseloomustab mõttetihedus, sünonüümirohkus.
Peateos „Laulude raamat“, mis pühendatud Laura´le, koosneb 2 osast „Madonna Laura eluajal“ ja „Pärast Madonna Laura surma“. Kogumik koosneb 366 luuletusest.
Taunis, nagu Dantegi, lihalikku armastust.
Läks allegoorialt üle metafoorile.
3. Boccaccio (1313-1375)
Klassikalise novelli rajaja.
Klassikalise novelli osad: ekspositsioon, sõlmitus, dispositsioon, kuminatsioon, peripeetia, konklusioon .
Koostas eelmiste firenzelaste eluloo , kommenteeris „Jumalikku komöödiat“, mille nimesse just tema lisas ülistava epiteedi.
Novelli iseloomustab üks tegevuskoht, üks sündmus, tegelaste vähesus, ootamatu lõpp.
Algatas itaaliakeelse proosaromaani, võttis kasutusele kaheksavärsilise salmi.
Peateos „ Dekameron “, tõlkes kümme päeva. 100 novelli.
Kiidab heaks maise armastuse.
Inimeses hindab mõistust ja kooskõla loodusega, usklike paheks peab silmakirjalikkust.
Rotterdami Erasmus
(1469-1536)
Sünnikoht Hollandi linn Rotterdam.
Teoloogiaõpingud, antiikkeelte tundmine, ladinakeelsed luuletused.
Õppis Pariisis. Õpetas Pariisis.
Vihkas skolastikat, sellest sai tema pilgete objekt. Tema vaated kujunesid välja humanismi ning vaba usu alusel, hakati nimetama kristlikuks humanismiks.
Ladinakeelsed traktaadid: „Õpetamise viisist“, „ Kirjade kirjutamisest“.
1500. a – ladinakeelsete tsitaatide ja kõnekäändude kogum „Adagia“.
„Usalduslikud kõned“ –üks populaarsemaid ja enam välja antud raamatuid 16. saj. Ladinakeelsete, lihtsate, elu-olu käsitlevate dialoogide kogum.
1524. a –avaldas Baselis arutluse „Vabast tahtest“, humanistlikult mõttest kantud dialoog , kõneles kõlblusest. Erasmuse esimene argument reformaatorite vastu. Sest see on „...inimeste mõtteviis, kes nii truult ja pimesi pooldavad ühte arvamust, et nad ei suuda taluda mitte midagi sellest erinevat“.
Usk vabasse isiksusesse. Deviis „ Credo nulli“ (Olen leppimatu).
Tohutu pärand: traktaadid, pamfletid, tõlked, kommentaarid, kirjad...
„ Narruse kiitus“
-1509. a kirjutatud. Ladina keeles. Pühendatud Thomas More´ile.
-Erasmuse Narrus lobiseb pikas monoloogis välja kõik oma saladused , ta on karnevallik kuju. Tunneb rõõmu, et ainuüksi tema ilmumine kutsub esile muigeid ja naeru. Ta on rikkusejumalanna Plutose tütar.
-„Narruse kiitus“ jätkab narridest pajatava saksa rahvakirjanduse satiirilist traditsiooni.
Sebastian Brant (1457-511) satiiriline poeem „Narrilaev“ räägib keskaegse maailma narrusest pseudoõpetuse tõttu.
Thomas More
(1478-1535)
Londoni jõukate juristide perest. Hea sõber Rotterdami Erasmusega.
Inglismaa troonile tõusnud Tudorite dünastia ajal tekkisid mitmed humanistide ringid. Esimene Oxfordis, millega oli seotud ka More.
Peamised humanistlikud teosed: „Kuningas Richard III elu ja valitsemise traagiline lugu“ ning „Utoopia“. Kirjutatud aastatel, mil oli Londoni šerifi asetäitja. Esimeses näitas, milline valitseja ei tohiks olla, teises kujutas ideaalset ühiskonda.
„Utoopia“
-Kaks osa: ideaalsele kavale eelneb reaalse Inglismaa kirjeldus.
-Raamatu žanr: dialoog. Pöördub Pieter Gillesi poole, menutab Antverpenis aset leidnud vestlusi ränfur Hythlodausega, kes jutustas talle peapiiskop John Mortoni juures(More kasvas tema majas üles) toimunud kõnelustest.
-Utoopia saar, kus elatakse oma mõistuse ja kogemuste järgi. Platoni vabariigi kirjeldus.
Teose viimane osa: „Usuasjadest Utoopias“.
-Uskus loodusesse ja mõistusesse.
Ajastu peategelaste konfliktid: Lutheri ja Karl V, Lutheri ja Rotterdami Erasmuse ja Thomas More´i ja Henry VIII vahel.
Francois Rabelais
(1494-553)
Tema romaani„Gargantuad ja Pantagrueli“ nimetatakse sageli esimeseks uue aja romaaniks .
-Raamat Pantagruelist on eepose suhtes üsna otsekohene paroodia, raamat Gargantuast on alguses enam karnevallik.
-Raamat kirjutati ajal, mil Itaalias ja kogu Euroopas suurenes pettumus võimaluses humanismi teostada kui ühiskonnaelu programmi.
-Esimeste raamatute ja kolmanda osa avaldamiste vahe on pikk.
„Gargantua“ ja „Pantagruel“ olid menukad. 1542. a avaldas Rabelais mõlemad raamatud koos. Neljanda raamatu peatükid nägid ilmavalgust 1548. a alguses ja raamat tervikuna 1552. aastal.
-Kirjutas proosas . lülitas süžeesse peategelaste vägiteod kui ka tema kasvatamise. See oli tähtis üleminekule eeposelt romaanile. Isiksuse kujunemine oli humanistide kogemustest pärinev motiiv.
-Teda kasvatati frantsisklaste kloostris. 1525 . a läks ta dominiiklaste juurde üle. 1530. a loobus ta valimulikuseisusest, hakas õpetama oma meditsiinikursust.
-Tema raamatus leiame ka kiriku parodeerimist.
Miguel de Cervantes
( 1547 - 1616 )
Kirjanduslik pärand suur: komöödiad, intermeediumid, rahvuslik tragöödia „Numancia“, luuletused ja poeemid , lamburiromaan „ Galatea “, kogumik „Õpetlikud novellid“, rüütliromaan „Persilise ja Sigismunda kannatused“.
Viimane kirjutatud pärast „Don Quijotet“ ja pidi seda žanri parodeerima. Tulemus oli igastahes tähendusrikkam.
–1605. a ilmus „Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast“.
Rüütliromaani eelkäijaks ongi kelmiromaan e picaro. Rüütliromaane kirjutati 16. saj kogu Hispanias. Cervantes viis picaro´de sissetallatud suurele teele oma romaani peategelase, kuulsusest ja kangelastegudest unistava õilsa rüütli.
„Don Quijote“
Tekst algab pühendusega nimekale soosijale ja on allkirjastatud autori rõelise nimega. Jutustus Don Quijote elust ja surmast tähendas uue inimese ja uue kirjandusžanri –romaani sündi. Tema avastuseks oli kaasaeg , teemaks utoopia, humanistliku müüdi hukkumine.
Romaani lõpp on helge ja nukker .
Unistuse ja reaalsuse kokkusobimatuse tunnetamisest tekkis uus kirjandus. Selle kõige olulisem žanr on romaan.
William Shakespeare
(1564-1616)
36 näidendit, SONETTE ( lõi inglise soneti).
Looming jaguneb 3 kategooriasse:

komöödialooming: „Tõrksa taltsutus“, „Suveöö unenägu“ jt.

tragöödialooming: kangelaste hukk (väiklus, võimuiha) „Hamlet“, „ Othello “, „Macbeth“ jt.

ajalookroonikad : erinevate ajastute suurkujud, kuningad „Kuningas Lear “
Shakespeare´i kaasaegne CHristopher Marlowe (1564- 1593 ?), sai temast palju varem kuulsaks. Shakespeare oli vaimustuses tema andest . Marlowe oli arendanud nii luule- kui ka draamakunsti.
Shakespeare kasutas palju süžeelaene, nt itaalia novellidest ja näidenditest. Paljud tema kuulsad teosed on juba enne eksisteerinud. „Richard III“ süžee võttis ta üle More´ilt.
Esimesed sammud dramaturgina arvatavasti 1580 . aastatel.
1590. a –kirjutas ja avaldas kaks poeemi „ Venus ja Adonis “ ja „Lucretia“, ka 154 sonetist koosneva kogumiku .
Näidendeid Shakespeare ei avaldanud, me tunneme tema kuulsaid teoseid tänu tema sõpradele, kes pärast dramaturgi surma avaldasid foolioväljaande.
Loomingus 3 perioodi:

16. saj viimane aastakümme: ajalookroonikad, suurem osa komöödiaid ja esimesed tragöödiad. „ Romeo ja Julia“ ja „ Julius Caesar “

1600-1608 –tragöödite periood. Hilised komöödiad.

1608-1913 – viimased tragöödiad, kujunes uus žanr: romantilised draamad .