Ajaloo laiendatud kava 42-45 (1)

1 HALB

Lõik failist

§ 42. ELUOLU JA KULTUUR

Nihked maailmapildis
1.1 70ndad kui pettekujutelmadest vabanemise ajajärk. Ebapopulaarne Vietnami sõda. Heaoluillusiooni murendus naftahindade järsu tõusu tõttu..
1.2 eitustel põhinev kultuuriline liikumine e kontrakultuur . Akadeemilist meditsiini eitavad teraapiad, nn vabakliinikute ja vabaülikoolide levik. Zen-budismi kui moeröögatus. Bioenergeetikasse ja karma saladustesse süvenemine.
1.3 Uusvasakpoole mõttesuund, juhtkujudeks M. Foucault , J. Derrida , R. Barthes, J-P Sartre jt. Postmodernism.
1.4 Rohelise liikumise võidukäik(60ndad). Rachel Carson “Hääletu kevad”(1962) - “väike on ilus”. Säästlikkusenõue. Jaapanlased elasid 70ndatel majandussurutise suuremate probleemideta üle.

Uusi andmeid inimestest
2.1 Geenitehnoloogia võidukäik. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu.
2.2 Richard Dawkinski “Isekas geen” (1976) – inimene kui sotsiaalne olend. Indiviidi olelusvõitlus.
2.3 Füüsiline antropoloogia – Lucy leidmine, mis oli I-Aafrikast leitud hominiidiluustik, mis oli 3,2mln a vana. Laetoli jalajälgede leidmine kivistunud vulkaaniliselt tuhalt, 3,7a vanad(inimese eellane).

Muusika ja mood
3.1 Popkultuuri ja - muusika välja kujunemine. ABBA võidukäik (Eurovisiooni võit 1974, 1982 laialiminek).
3.2 Diskoajastu – J. Travolta “Laupäevaõhtune palavik ” (1977). Ansamblid Led Zeppelin ja Yes – sarnane sümf. Muusikale .
3.3 Teksased , pildiga T-särgid, platvormkingad, kloššpüksid, meesterahvastel õlgadeni juuksed. 70Ndad kui halva maitse sümbol. Punki sünd – Sex Pistols . Tervisejooks, algelised dieedinipid, anoreksia .

Kultuuriline mitmekesisus
4.1 Sõjakas feminism . Erich Segali “Armastuse lugu” (1970). George Lucase “Tähtede sõda”(1977).
4.2 George Pompidou kultuurikeskus Pariisis - tehnikavaimustus, kui paariline Lucase filmile . Pluralistlikku ajastu saabumise kuulutamine.
4.3 Maailmakuulsa lavastaja Peter Brooki tegevus – peegeldas iseloomulikku tendentsi – kultuurilist globaliseerumist . Eksootiliste elementide populaarsus – Somaalia modell Iman .
§ 43. NSV LIIDU JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE

Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidus
1.1 70ndad – majanduse ekstensiivne arendamine, täiendavad töökohad, loodusvarade kasutuselevütu laiendamine.
1.2 70ndate alguseks NK majandussüsteem ammendunud päästjaks vaid Läänt tabanud araabia maade naftaembargo , mis sundis avastama NSVLi tohutuid naftamaardlaid. Sellest saadud tulu eest osteti tarbekaupu, toiduaineid. Sõjatööstuse elavnemine , Läänest maas . Maj. Efektiivsuse poolest arenguriik .
1.3 Võimul Leonid Brežnev, kes ei tegelenud riigiasjadega. Tegelik võim armee ning julgeolekuaparaadi käes.
1.4 Elatustaseme langus. Püsiv defitsiit, “letialuse kaubanduse” vohamine.
1.5 Dissidentide aktsioon tugevnemine – protest sissetungi vastu Tšehhoslovakkiasse 1968. Teisitimõtlejad A. Solženitsõn(kirjanik) ja A. Sahharov(akadeemik) ülemaailmse kuulsusega. Neid kiusati, ent NSVLi allakäik jätkus .

Sissetung Afganistasni 1979.aastal
2.1 NSVLi välispoliitlised avantüürid, karistamatuse tunne.
2.2 1979.a vaenulike grupeeringute vahel konflikt, mille osapooled kutsusid NSVLi appi.
2.3 NLKP Keskkomitee poliitbüroodel tekkis mõte Afganistani segadust ära kasutada, võttes see maa oma kontrolli alla. 27. 12. 1979 – NK vägede tung Afganistani, eriüksus Alfa ründas NK langevarjude toetusel presidendipaleed Kabulis, tappes kogu perekonna.
2.4 Maailm ei kavatsenud NSVLi tegevust pealtvaadata: 1980.a Moskva OM boikoteeriti.
2.5 Afganistanis algas sissisõda, mille NSVL kaotas (15tuh meest). Miljonid kohalikud hukkusid, jätsid kodumaa.

Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks
3.1 1978 valiti Rooma uueks paavstiks endine Krakovi peapiiskop kardinal Karol Wojtyla, Johannes Paulus II.
3.2 J.P II kui väga võimekas juht ja organisaator . Euroopa rahvaste mõjukas eeskõneleja.
3.3 1979.a külastas Paavst Poolat ning tema sõnum, et inimestel on õigus vabadusele aitas hajutada kommunistliku vägivalla abil rahvasse aastakümnete jooksul süstitud hirmu- ja jõuetustunnet.
3.4 1981- sooritas KGB paavstile Roomas atendaadi. Ime läbi paavst jäi ellu ning tema tegevus kommunismi lagundamisel vaid hoogustus .

Solidaarsuse loomine
4.1 1970 puhkesid Gdanskis(Poola) rahutused, mille mahasurumiseks kasutati sõjaväge. Poola kompartei etteotsa sai Wladyslaw Gomulka asemel Edward Gierek , kes ei suutnud maad kriisist välja viia. Opositsiooniliikumise tugevnemine, haridus -ja kultuuriasutuste võrgu tekkmine. Haritlaste põrandaaluste organisatsioonide loomine.
4.2 1980 augustis Gdansi laevatehase 17tuh töölise streik , eesotsas elektrik Lech Walesaga, kes majanduslike nõudmistega esitas ka poliitilisi.
4.3 Mõne päevaga streik kogu Poolas. Walesa juhtimisel moodustatud tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist. Vaba Euroopa raadiosaadete tugi. 31. august 1980 kirj valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ning tagas neile paremad töötingimused. Sai algus ametiühingukoondis Solidaarsus .

Poliitiline kriis Poolas 1980-1981
5.1 Gdanski kokkulepe kui pol. Elu aktiviseerija, meedia vabanemine tsensuuri alt. Kommunistlik juhtkond kaotamas kontrolli.
5.2 Oktoober 1980 nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhtidelt “kontrrevolutsiooni” peatamist, “korra” jaluleseadmist.
5.3 Kompartei etteotsa rahvalemmik kindral W. Jaruzelski , ent Solidaarsuse võidukäik jätkus.
5.4 13.12 1981 kehtestas Jaruzelski sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Üle 10tuh ametiühinguaktivisti vangistamine, ka Walesa. Kommunistliku partei juhtkonnale saadeti tagasi mln parteipiletit, puhkesid ülemaalised stiihilised streigid , mille sõjavägi maha surus.
5.5 Solidaarsuse tegevuse jätk “põrandaall”.
§ 44. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA

Uus strateegia külma sõja võitmiseks
1.1 Reagani hoiakud NSVLi suhtes kajastusid kõnedes, kus kuulutas eesmärgiks “ kurjuse impeerium ” hävitada ning visata kommunism ajaloo prügikasti.
1.2 Reagani plaan, et USA takistab NSVLi võimutsemist ning toetab võitlust kommunismi vastu. Teiseks lõigata läbi NSVLi sissetulekuallikad ( nafta , gaas ).
1.3 Siht idablokk lammutada. Ainsa Lääne liidrina toetas USA-d tingumusteta Margaret Thatcher .

USA toetus nõukogudevastastele liikumistele
2.1 NSVLi ja USA peamiseks võitlustandriks Afganistan . Pakistani kaudu varustas USA vastupanuvõitlejaid e modžaheede. NK soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele Stingeri rakette, mille kasutuselevõtt oli eduks USAle.
2.2 Reagani korraldus USA salateenistusele varustada põrandaalune Solidaarsus side-ja trükitehnikaga, mis aitas sel aktiivselt tegevusse astuda.
2.3 Reagan kehtestas Poola suhtes maj.sanktsioonid, mis Jaruzelski režiimi nõrgestasid. 1983.a Walesal Nobeli rahupreemia.
2.4 USA aktiivsem vastupanuliikumiste toetus, mis andis tõuke suurtele muutustele, põhjustades kommunistide võimu kukutamise Euroopas.

USA majandussõda NSVLi vastu.
3.1 Reagan takistas gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, mis tähendanuks sissetulekuallikas NSVLile.
3.2 Reagani edu naftahindade allasurumisel, suutis veenda Saudi Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda – laastav mõju NSVLile. USA piiras oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSVLi.
3.3 USA majandussõda viis NSVLi 1980.a keskpaigaks pankrotti . USA alustas võidurelvastumise uut etappi .

Võidurelvastumise uus etapp
4.1 1983.a strateegilise kaitsealgatuse kava – hiiglaslik programm Tähtede sõda, mille käivitamine võttis aega u 20a. Eesmärk oli luua USAle ja liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis tabamatud ründerelvade vastu.
4.2 Moodsate keskmaarakettide SS-20 paigaldamine I-Euroopasse – esimese löögi relvad, mida NSVL oleks kasutanud III MS alustamiseks. 1979 võttis NATO otsuse, et 1983 paigutatakse Euroopasse uued ülitäpsed keskmaarakettid.
4.3 1980 keskpaidaks selge, et USA on relvastuse võidujooksu võitnud, NSVLI taganemine, Afganistani avantüüri lõpetamine.

NSVLi kaotus külmas sõjas
5.1 Esimest korda seisis NSVL vastamisi Lääne liidritega, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond.
5.2 Vana haige Brežnev võimul vaid vormiliselt, novembris 1982 suri. Tema järglaseks sai KGB esimees Juri Andropov , kes üritas karmide administratiivsete võtetega NSVLi arengule uut hoogu anda, mõistamata käsumajanduse ammendatust.
5.3 Andropov surmahaige, 1983 haigevoodis, 1984 suri. Rahva seas jutt gerontokraatiast e vanurite võimust. Andropovi järel sai võimule 72-aastane väeti tervise ja välimusega Konstantin Tšernenko, kes suri 1985. märtsis.
5.4 1980 keskpaigaks arusaam Kremlis, et riik kaotab külma sõja. Majandus pankrotis, relvastuse suur ressursi neelamine.
5.5 Vajati reforme, etteotse seada uut tüüpi liidrid , mis sai aluseks NSVLi uuendamise programmile – Perestroika .
§ 45. PERESTROIKA

Mihhail Gorbatšovi tõus NSVLi etteotsa
1.1 1985.a märtsis NLKP Keskkomitee pleenum kinnitas partei peasekretäriks Mihhail Gorbatšovi(35), kes oli noorim liidel NSVLis pärast Stalini võimuletulekut, esindades põlvkonda, kes oli tulnud pol.-sse Hruštsovi sula ajal. G uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et seda usuvad ka paljud NSVLis ja sotsialismimaades, ent too arvamus oli ekslik
1.2 Loodeti, et NSVLi välist poolt õnnestub muuta ja kaunistada, et petta Läänt ning keerulisest olukorrast väljapääs leida.
1.3 Reagan tugevndas survet NSVLile, nähes, et selle uute liidrite soovi vastasseisu leevendada. USA toetas veelgi enam vastupanuliikumisi Kesk- ja I-Euroopas, eriti poolas.

Muudatuste algus NSVLs
2.1 1985. aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil G teade, et peab oma ül-ks NSLVi maj. Arengu kiirendamist. Ta asus võitlema alkoholitarvitamisega, kasutades nk-likke võtteid(viinamarjaistanduste hävitus). Glasnost e avalikustamine – pidi tähistama Kremli juhtide suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõneleda.
2.2 1986. aprillis Ukrainas Tšernobõli aatomielektrijaama katastroof, mida üritati algul maha vaikida. Tsensuuri lõdvendati, ehkki ei tähendanud sõnavabandust, kuid võidi rääkima hakata kkprobleemidest ja Stalini kuritegudest. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades sisse pol.se elu liberaliseerimise.
2.3 G otsustas alustada ulatsuslikumaid reforme, et nõrgendada uuendustele vastu töötavat parteiaparaati. 1988. juuni NLKP XIX konverentsil surus G läbi pol reformi kava, presidentiaalse valitsemissüsteemi kehtestamise . Rahvasaadikute Kongress .
2.4 1989.märtsi Rahvasaadikute Kongressi valimistel olid pol. Erakonnad keelatud, kolmandiku selle koosseisust määras NLKP, ent selle liikmeks pääses arvukalt opositsioonilise suuna poliitikuid .
2.5 Vana käsumajanduse lagunemine . Maj.raskuste süvenemine. G püüdis säilitada käsumaj.

Suhete reguleerimine Läänega
3.1 Olulised muutused: desarmeerimine e relvastuse vähendamine, regionaalsed e piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse.
3.2 Katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSVLi Euroopa osasse ning peatati tuumarelvakatsetused.
3.3 1987.a detsembris nõustus G kirjutama alla kokkuleppele kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Leping puudutas 4% kogu sõjalisest tuumapotentsiaalist – murrang: üks tuumarelvaliik likvideeriti täiesti. Lepingu täitmise kontrolli süsteem loodi.
3.4 NSVL lõpetas rahvusvahelise terrorismi rahastamise ja toetamise . 1988 märts kirjutas NSVL Genfis alla kokkuleppe, mille alusel viis 1989.a jaanuariks väed Afganistanist välja. 1988. a märtsis lõpetati kodusõda Nicaraguas, lahenesid ka mitmed teised regionaalsed konfliktid.
3.5 USA survel vabastati enamik poliitvange, NSVList lubati välja mitte ainult juute , vaid ka teised, hõlbustus ränne NSVLi ja maailma vahel. 1988 külastas Reagan Moskvat, kus ta väga hästi vastu võeti – paljudele tähist.külma sõja lõppu. G muutus Läänes populaarseks, puhkes “ gorbamaania ”, kodumaal aga ta maine langes.

Rahvuslik vabadusliikumine NSVLis
4.1 Perestroika ja glasnosti kasutasid ära pakutud võimalused.
4.2 Kõige paremini kasutasid perestroika võimalusi Baltimaad . 23. august 1987 nõuti meeleavaldustel Baltikumis Molotov -Ribbentropi salaprotokollide avalikustamist ning tühistamist. Lääne teravnenud tähelepanu tõttu ei keeldunud võimud demonstratsioone.
4.3 Protestiliikumise kasv. 1988 kevadel toimusid Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseerti olukorda selles.
4.4 1988.a kevad-suvel sai alguse laulev revolutsioon . Eesti kommunistliku partei ebapopulaarse juhi Karl Vaino vahetas välja Vaino Väljas.
4.5 Eestis levis laulev revolutsioon Läti ja siis Leetu. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne , mis jätkas tegevust ka Lätis ja Leedus. 1988.a novembris kuulutas Eesti ennast suveräänseks. G tühistas selle otsuse, ent keskvõimu autoriteeti ei suutnud taastada.
4.6 23. august 1989 moodustati rahvarinnete algatusel Baltikett , kus osales mln-eid vabadust nõudvaid inimesi. 1989.a lõpuks oli enamik eestlasi-lätlasti-leedulasi asunud toetama iseseisvuse taastamist.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

murakamurel Õppematerjali autor

42 - Eluolu ja kultuur ; 43 - NSV Liidu ja tema mõjuvõimu nõrgenemine ; 44 - Lääs võidab Külma sõja ; 45 - Perestroika

ajalugu laiendatud kava 12 klass tiiu vöö nsv liit

Sarnased õppematerjalid

doc

NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE

Reagan surus alla ka naftahinnad. USA-l õnnestus veendaSaui Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda. Lisaks piiras USA oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi NSVL-i Kokkuvõttes viis USA majandussõda NSVL 1980. aastatel pankrotti. Võidurelvastumise uus etapp: NSVL lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias. Eriti laastavalt mõjus NSVL-le 1983 välja kuulutatud strateegilise kaitsealgatuse kava. Eesmärk oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile pigaldatud relvasüsteemide abil kosmiline kilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. Tähesõdade programm tekitas NSVL-s paanikat Reaganile olid abiks NSVL liidrid ise, kes pingete maandamise asemel neid hoopis suurendasid 1979 võttis NATO vstu ostuse alustada 1983 Euroopasse uute ülitäpsete keskmaarakettide paigaldamist. NSVL luure käivitas küll raketivastase liikumise, kuid see oli kasutu.

Ajalugu

docx

Pingelõdvendus 20.sajandil - õppematerjal

Ajalugu

doc

NSVL lagunemine, Saksamaa ühinemine, Baltimaade taasiseseisvumine

USA-l õnnestus veenda Saudi Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas oluliselt nafta hinda, seega ka NSVL ei saanud naftamüügist nii palju raha kui vaja olnuks. Kokkuvõttes viis USA majandussõda 1980. aastate keskpaigaks NSV Liidu pankrotti. Reagan alustas NSV Liidu lõplikuks nurkasurumiseks võidurelvastumist kõrgtehnoloogia vallas ja siin ei suutnud NSVL tõepoolest sammu pidada, Eriti laastavalt mõjus NSV Liidule 1983. aastal välja kuulutatud strateegilise kaitsealgatuse kava. Nn Tähtede sõda tekitas NSV Liidus paanika. 1980. keskpaigaks oli selge, et USA oli relvastuse võidujooksu võitnud. Lisaks ei suutnud NSVL isegi tavarelvadega sõda pidama ja tegevus Afganistanis lõpetati. November 1982 suri Breznev, tema järglaseks sai KGB esimees Juri Andropov, kes üritas karmide administratiivsete võtetega NSV Liidu arengule uut hoogu anda, mõistmata, et käsumajandus oli ennast ammendanud

Ajalugu

doc

Kommunistliku maailma lagunemine

on lähedal. USA president Ronald Reagan oli teiselt arvamusel. Ta oli kommunismi vastu võidelnud aastakümneid, olles veendunud, et Lääs ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid kommunistliku süsteemi kui sellise hävitama. Reagan uskus, et kui NSV Liidule peale sundida tõsine konkurents, siis variseb too kokku. Reagani hoiakud NSV Liidu suhtes kajastusid kõnedes, kus ta kuulutas oma eesmärgiks võitluse ,,kurjuse impeeriumi" vastu ning lubas heita kommunismi ajaloo prügikasti. Samal ajal töötasid Reagani nõunikud presidendi korraldusel välja Ühendriikide uue poliitika alused. Reagani plaani kohaselt pidi USA esiteks takistama NSV Liidu võimutsemist Kesk- ja Ida- Euroopas ning toetama võistlust kommunismi vastu nii mainitud regioonis, NSV Liit majanduslikult nurka suruda, lõigates selleks ära tema sissetulekuallikad loodusvarade nafta ning gaasi müügist ning relvakaubandusest. Kolmandaks pidid Ühendriigid sundima NSV Liidule

Ajalugu

doc

NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine

gaasijuhtme projekt õnnestus läbi kukutada  Reagani edu naftahindade allasurumisel – õnnestus veenda Saudi Araabiat rohkem naftat tootma → mõjus laastavalt NSVL-le ja tema marjonettrežiimidele, polnud raha relvi osta ja NSVL-l jäi saamata tulu relvakaubandusest  kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi piiramine NSVL-i  1980. keskpaigas NSVL pankrotis Võidurelvastumise uus etapp:  1983 strateegilise kaitsealgatuse kava – eesmärk luua USA-le ja liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks  Tähtede sõja programm tekitas NSVL-s paanika, katsed sammu pidada kukkusid läbi  Reaganile abiks NSVL liidrid ise, kes pingete maandamise asemel neid suurendasid, nt moodsate keskmaarakettide SS-20 paigaldamine Ida-Eur-sse, esim löögi-relvad, mida NSVL

Venemaa

doc

Lähiajalugu II

Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. 1948. juunis algas Berliinig blokaad. NSVL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, toidust jne., et neid seeläbi endaga liita. 324 päeva piiramist. Avaliku külma sõja algus: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. Majan

Ajalugu

rtf

Gorbatšov, Laulev revolutsioon, Rahvarinne

Gorbatsovi tõus NSVLi eesotsa. 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi.G. oli veendunud, et NSVL vajab ümberkorraldusi, ning oli valmis neid tegema. Tema eesmärgiks oli käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Gorbatsov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSVLis ja sotsialismimaades.See eksiarvamus läks Gorbale kalliks maksma.Nõukogude juhtkond lootis, et nii nagu Hrustsovi sul ajal, õnnestub NSVLI fassaadi mõnevõrra muutes ja kaunistades Läänt petta ning keerulistest olukorrast välja pääseda.Hingetõmbeaja saavutamiseks vajas NSVL pin- gete leevendumist rahvusvahelisel areenil ning võidurelvastumise pidurdumist.Gorbatsovi õn- netuseks olid läänes võimul teistsugused liidrid kui 1950. aastatel. Reagan tugevndas survet NSV liidule.Nsv liidul polnud erinevalt varasematest kordadest jõudu Kesk- ja Ida-Euroopas toimuvaid protsesse takistada. Esimese kommunistliku diktatuuri

Ajalugu

pdf

Teine maailmasõda ning külm sõda- Isikud ja seosed

J. Stalin NKP peasekretär 1922-1952. Suri 5. märts 1953 W. Churchill Suurbritannia peaminister II MS ajal. Ametiajad 1940-1945 ja 1951-1955. USA president II MS lõpuaastatal. Ametiaeg 1945-1953. Andis käsu heita jaapanile tuumapommid. Trumani H. Truman doktriini looja. USA sõjaväelane ja ka riigisekretär(1947-1949). Marshalli plaani looja(1947. aastal algatatud abiprogramm G. Marshall sõjas laastatud euroopa riikide aitamiseks.) J. McCarthy USA Senaator, Makartismi alusepanija Hiina KP juht 1945-1976. Oli rahva hulgas populaarne. Tema saavutusteks loetakse tasuta haridus, arstiabi ja M. Zedong tagatud töö (mitmekümne miljoni inimelu hinnaga). USA president 1961-1963. Tema presidendiksoleku ajal toimus kuuba kriis(1962). Kennedy mõrvati 1963 J.F. Kennedy Dallases. D. Eisenhower USA president 1953-1961. Esimene NATO ülemkomandör aastal 1951. Ameerika aktivist, Afroameeriklaste õiguste ee

Ajalugu

Rohkem sarnaseid