- mõisate tekkimise järel uus kohustus-teotöö e. mõisategu - kaubandus ja meresõit (tulutoovad alad) jäeti linnakodanikele. 8. Linnade teke -muistsete linnuste kohale - Kujunes 9 linna: Tallinn, Tartu, Paide, Narva, Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Pärnu (uus ja vana) - Hansa Liitu kaasati 4 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. 9. Maapäev(kutsuti kokku erinevate seisuste esindajad) - jõuvahekorrad Läänemere maades muutunud - Maapäeva kutsusid kokku Riia peapiiskop ja ordumeister ühiselt. - toimus kas Valgal või Valmieras. - Esmakordselt nimetatid kõiki seaduseid 1435.a Valgas sõlmitud lepingus. - Ei tähendanud rahu ja tülide lahenemist! 10. Jüriöö ülestõus - 23. aprill 1343.a Harju-ja Läänemaal. - põletati Padise klooster, piirati Haapsalut ja Tallinna. - Juulis algas sõjategevus Saaremaal. - 1346.a müüs Taani kuningas oma valdused. 11. Läänikord - ühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud läänimeestele ning kus maad harivad
maapuudus. · Ristisõdijad sakslased ``tung itta`` , juht Rooma katoliku kirik. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasid. · Algselt olid suunatud Palestiinas asuvate ristiusuliste pühapaikade vabastamiseks islamiusuliste võimu alt. Sellega kaasnes maade vallutamine. · Ristiusk ei olnud muistsetele eestlastele võõras. Misjonil käisid siin mitmed vaimulikud (Meinhard, Albert). · Baltimaade vallutamise etteotsa asus Bremeni peapiiskop Albert, 12. Saj II poolel sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri. · Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi Maarjale -> Maarjamaa, 1201 Albert rajas Riia linna, 1202 asutas Alberti abiline Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudeti alistada ja koostööpartneriteks saada liivlased ja latgalid. · Vabadusvõitluse algus : 1. Rünnati Ugandit. 1210 Ümera lahingus olid eestlased edukad
a juulis pidi Luther ilmuma 60 päeva jooksul Rooma, et kaitsta end ketserlussüüdistuste vastu. Lutherilt nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäio endale kindlaks. 1520 avaldas paast bulla, milles ähvardas Lutherit kirikuvandega, kui too 60 päeva jooksul oma väiteid tagasi ei võta. Luther põletas selle bulla, järgnes uus, mis panigi Lutheri kirikuvande alla. 1521 aprill kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi , et teda omal istungil üle kuulata. Keiser ja Trieri peapiiskop nõudis, et ta hülgaks oma õpetuse kuid ka nüüd ei andnud Luther järele. * Wartburgi lossis olles asus Luther tõlkima Piiblit saksa keelde. Uus testament ilmus 1522, kogu piibel ilmus 1534.a. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ja andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Luther soovitas maarahva laste õpetamiseks: Iga poeglaps õppigu päevas vähemalt 2 tundi, tütarlaps 1 tund. Majandus Saksamaa majanduse iseloomulikumaks osaks oli kapitalistlike suhete kiire areng 15
· Kuningas Henri III Valois · Hugenottide juht Henri Bourbon- võitis süja ja sai kuningaks · · NANTESi EDIKT 1598 · riigis lubati mõlemad religioonid v.a Pariisis · kuningas vahetas usku juba 1594 · lõpetas antud konflikti, kuid ei lahendanud probleemi Vastureformatsioon Inglismaal: · Mary I 1553-58 (Verine-Mary) · Henry VIII katoliiklasest tütar · Ulatuslik protestantide tagakiusamine, hukati peapiiskop Th. Cranmer · Elizabeth I 1558-1603 (Virgin Queen) · Protestandist Inglismaa kuninganna · Taastas anglikaani kiriku, võideldes ka puritaanidega · Lähimaks nõustajaks oli Sir Francis Walsingham · Suurim ja ohtlikum konflikt tekkis Hispaaniaga Sõda Võitmatu Armaadaga 1588: · Hispaania katse vallutada Inglismaad · Felipe II käsul ehitati riigi ajaloo suurim laevastik (22 galeooni ja 108 sõjalaeva) · Inglismaal oli vastu panna 247 alus
1220 rootslaste sissetungikatse Läänemaale lüüakse Lihulas tagasi 1223 eestlastel õnnestub lühikeseks ajaks vabaneda võõraste ülemvõimust, vaid Tallinn jääb taanlaste valdusse 1224 august Tartu langemisega on kogu Mandri-Eesti taas võõrvõimu all 1227 3. veebruar Muhu ja Saaremaa alistumisega lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus. Algab võõrvõimude võitlus Liivimaa jagamise pärast. Võõrvõimud on: Riia peapiiskop ja piiskopid, Mõõgavendade ordu ja Taani kuningas. Lõplik maa jaotamine toimus Stensby lepinguga 1238 pärast Saule lahingut 1236, kus lakkas olemast Mõõgavendade ordu, mis kujundati ümber Saksa ordu Liivimaa haruks. Algas Vana- Liivimaa ajajärk. 5) Eestlaste lüüasaamise põhjused. Loetle ja analüüsi. Milline nendest põhjustest sai kõige määravamaks? 6) Arutle, argumenteeri, kinnita näidete ja faktidega:
LIIVIMAA RISTISÕDA.. ..sai alguse sellest, kui Berthold pühitseti Üksküla piiskopiks. Kuna eestlased hakkasid järjest rohkem sakslasi umbusaldama, ei tahtnud ka Bertholdi piiskopina vastu võtta. Kuid Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlasi jõuga alistuma sundida. 1198 saabus Ükskülasse 1000-meheline sõdijate vägi, kus toimus lahing, milles Berthold hukkus. Miks toimus selline pööre ? *Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196
20 aastaselt oli Mozart jõudnud luua rohkem teoseid kui L. van Beethoven oma elu jooksul kokku. Mozartil ei õnnestunud kogu oma elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid, Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal esitas ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata. W. A. Mozarti elulugu Mozart asus elama Viini, kus ta elas kümme aastat vaba ja sõltumatuna. Omandamata kindalt töökohta kannatas ta sageli majanduslikku kitsikust. Mozart andis tunde, esines klaveri- ja orelimuusikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed. Alates 1787. aastast töötas Viini õukonna kammermuusikuna. W. A. Mozarti elulugu 4. augustil 1782. aastal abiellus Mozart
· Maalikunst - allakäik, vähe kujutava kunsti näiteid, miniatuurmaalid, tarbekunst · Kirjandus - põhilised kirjaoskaja dolid vaimulikud, kes kirjutasid tekste ümber · Skulptuur - on säilinud vaid üksikuid madalreljeefe Keskaja inimese maailmavaade - Haridus oli alla käinud, kirja-ja lugemisoskus oli madal. Vaimulikel oli suur müju inimeste maailmavaate kujunemise üle. Inimesed olid sügavalt usklikud Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano peapiiskop Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust.Kristlus legaliseeriti aastal 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, nt. Tours, St. Gallen, Metz. Liturgia - jumalateenistuse korraldus ehk ülesehitus Missa katoliku kiriku jumalateenistus 1x päevaskõikidele kristlastele, jaguneb eelmissaks ja peamissaks
Autoriks Hieronymus (347-420) 432 alustas St Patrick oma misjonitööd Iirimaal 496 ristiti frankide kuningas Chlodovech 525 tuli munk Dionysius Exiguus välja tänase ajaarvamise (Anno Domini) ideega 6. sajandi keskel tegutses Wales'is misjonärina St David, kes ristis enamuse sealsest rahvast 589 võtsid läänegoodid Hispaanias arianismi asemel vastu Nikaia versiooni ristiusust 597 saabus Lõuna-Inglismaale munk Augustinus, kellest sai esimene Canterbury peapiiskop ja kes ristis esimese Inglismaa valitsejana Kenti kuninga Ethelberti 627 ristiti Inglismaal Northumbria kuningas Edwin 634-644 valitses araablaste Kalifaati Umar, kes vallutas Süüria, Egiptuse ja Pärsia 711-718 vallutasid araablased Hispaania 722-1492 reconquista Hispaanias 732 pandi Tours'i ehk Poitiers'i lahinguga seisma islami edasitung Euroopas 793 algas Lindisfarne'i kloostri rüüstamisega viikingite aeg 800 krooniti Carolus Magnus paavsti poolt Püha Rooma keisriks
Tsivilisatsioonide ja kultuuride üldine langus, linnade arv ja tähtsus vähenesid. 17. Võrdle kiriku rolli hilise rooma keisririigi ajal ja pärast keisririigi lõppu Lääne- Roomas- hilise rooma keisririigi ajal ühendas kristlasi katoliku kirik millel oli suur tähtsus, kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust. Pärast keisririigi lõppu suurenes kirikuosa ühiskonna elus veelgi. Hädakorral hakati lootma abi kirikult. 18. Miks omandas Rooma peapiiskop keskajal väga suure mõjuvõimu- Kuna Rooma oli kõige suurem ja tähtsam linn keisririigi lääneosas ja esimeseks Rooma piiskopiks olevat olnud Kristuse jünger apostel Peetrus, kelle Kristus ise olevat piibli järgi määranud oma asemikuks maa peal. 19. kuidas aitasid mungad ja vaimulikud kaasa kreeka ja rooma kultuuripärandi säilitamisele? Nad olid kultuursed ja haritud mehed ja pärit sageli just vanadest suursugustest suguvõsadest
Apostlid Peetrus ja Paulus, nende tegevus. Peetrus – esimene Rooma piiskop (papa – paavst) 6. Kristlased ja Rooma riik - vastuolude põhjused Suhtumine teise usundi (paganluse) esindajatesse Keiser kui jumal – kristlaste monoteism Kristlaste tagakiusamine, märtrisurm (märter – usukannataja) RISTIUSK HILISES ROOMA KEISRIRIIGIS (§ 30) 1. Ristiusu kiriku organisatsioon (piiskopkond (diötsees, ülesanded, peapiiskop e. metropoliit, esialgsed peapiiskopkonnad: Jeruusalemm, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol, sinod) 2. Kristluse legaliseerimine ja ristiusu vastuvõtt, hilise keisririigi lagunemise algus. Mis toimus neil aastatel? - 313. a. – - 330. a. – - 381. a. – - 395. a. - 3. Kloostrite teke (askees, eremiit, munk, klooster, tegevus, mõju) 4. Pühakirja sünd - 3. saj
noorematest poegadest) · Trääl ehk ori- Sõjavangid, võlgnikud, surmanuhtlusest vabaks ostnud inimesed. Mõisad oli talud, kuid suuremad kui talupoegadel. Mõisnikud käisid Idamaades ja kuna nad tahtsid samuti hakata elama nii nagu seal aga selleks oli vaja raha, siis koormised tõusid. Maapäev-otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse, tehti seadusi talupoegade pagemise eest. Oli esindatud 4 seisust: · Riia peapiiskop ja muud vaimulikud · Ordumeister ja muud orduametnikud · Vasalkondade esindajad · Linnade esindajad Meespäev- koguneti vasallide siseküsimuste lahendamiseks Linnadepäev- linnaametnikud kooskõlastasid oma huvisid Wolter von Plettenberg- tugevaim ordu juht ja hea diplomaat Linna ja kaubandus: Linnaõigused: 1. Lübecki õigus- Tallinn, Narva, Rakvere 2. Riia linnaõigus- Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu 3. Nn. Piiskopiõigus- Haapsalu, Vana-Pärnu Linna juhtis Raad Raekojas
vallutuslik üritus. 12. sajandi keskel rajati Lübecki linn, mis oli esimene saksa linn Läänemere ääres. Sakslased tegid tehinguid liivlastega ning peatusid vahepeal ka Eestis. Ristisõda jõuab Eestisse 12. sajandi lõpul hakkasid sakslased üritama mere poolt retki Eesti rannikule. Piiskop Albert, kel olid oma plaanid, õhutas taanlasi Eestisse tungima. Seal tehti juba ettevalmistusi ristisõjaks eestlaste vastu. 1206. aastal maabus peapiiskop Andreas suure väega Saaremaal. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist Holm'i lahingus alustasid sakslased rünnakuid LõunaEestisse. Ristisõda jõuab Eestisse II Kõigepealt langes nende rünnaku alla Ugandi maakond. Sinna tulid mitmed sakslaste saadikud kes esitasid mitmeid nõudmisi. 1208. aasta sügisel asus sakslaste vägi uuesti Ugandisse, seekord Otepää linnusesse. Linnus süüdati põlema. Rüüstajad puhkasid kolm päeva ja siis suundusid koju koos saagi ja vangidega.
Eesti ala valitsejad 13.-18.sajandil 1208-1227 aastatel toimus eestlaste muistne vabadusvõitlus, peale mida kujunes Eestis välja feodaalne killustatus. Muistses vabadusvõitlused osalesid: venelased,sakslased,rootslased,taanlased ja eestlased. Liivimaaks nimetati Eesti ja Läti alasid, mis olid vallutatud sakslaste poolt, Taani kuningriigi valduses olnud Põhja-Eestit aga Eestimaaks. 1222.aastal Eestis toimunud ülestõusu järel asusid Riia peapiiskop ja mõõgavennad maad tagasi vallutama. 1224.aasta suveks oli jäänud tähtsaimaks vallutuspunktiks ainult Tartu. 1227.aastal alistusid saarlased ning võtsid vastu ristiusu. Maa tagasivallutamisel langesid Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. Taanile jäid: Rävala, Harjumaa, Tallinn. 1224.aastal sõlmisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu maade jagamise lepingu, mille kohaselt kuulus Eestimaa piiskopile
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valits...
kui pulbri vaati, mis võib kohe plahvatada. Paraku sellele kirjale ei vastatud. 1970.-1972. aastal pidas Desmond Tutu loenguid Lesotho Rahvuslikus Ülikoolis. 1975. aastal sai ta anglikaani kiriku superintendendiks Johannesburgis, aasta hiljem oli ta Lesotho piiskop ja 1978.-1986. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigi Kirikute Nõukogu peasekretär. Desmond Tutu algatas vägivallatu vastupanu valitsuse apartheidipoliitikale. Aastast 1986 on ta Kaplinna peapiiskop ja Lõuna-Aafrika metropoliit. Hetkel on Desmond Tutu 78-aastane. Ta elab Kaplinnas ja on ametlikult pensionil, kuid tegeleb aktiivselt mitmesuguste toetuskampaaniatega ning hea nõuandja ja preester. Isiklik elu Teisel juulil, 1955. aastal abiellus Desmond Tutu Nomalizo Leah Shenxane'ga. Nomalizo oli õpetaja, keda Tutu oli kohanud kolledzis. Neil oli neli last: Trevor Thamsanqa Tutu, Theresa Thandeka Tutu, Naomi Nontombi Tutu ja Mpho Andrea Tutu
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest- Hiliskeskajgse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: -paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike
rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutseb riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik. Valitsus: Küpros on presidentaalne vabariik, esimeseks presidendiks valiti peapiiskop Makarios III, kelle valitsemise ajal sai noor vabariik ka ÜRO täieõiguslikuks liikmeks. Samal aastal kinnitati ka Küprose põhiseadus, mille põhimõtted kestavad siia ajani
kirjanduses, usus .Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus. Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud Jahhe ja Jehoova. Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne õige uskumine. Hereesia ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit erak. Munk elu pühendab jumalale. Klooster eremiitide elupaik
27. Mis on hing? Mida usuti seoses hingega? 3p Hing hoidis keha elus. Magamise ajal hing lahkus kehast,surmakorral jäädavalt. Hinged sekkusid elavate ellu. Jätkasid elu uues kohas. 28. Kirjelda muinasusundit oma sõnadega 3p 29. Millest teame, et ristiusu alged olid eestlastele tuttavad? 2p Paljud sõnad tulid ida poolt nagu rist, raamat,papp jne. Alates 11 saj levib kristliik matmine 30. Nimeta esimesi teadaolevaid eestlaste piiskoppe ja misjonäre 3p peapiiskop Adalbert, piiskop Johannes, munk Fulco, Nikolaus Täida Eesti maakondade kontuurkaart. Kanna sinna 14 Eesti maakonda max 14p
kirjanduses, usus .Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus. Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud – Jahhe ja Jehoova. Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne – õige uskumine. Hereesia – ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus – üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees – liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit – erak. Munk – elu pühendab jumalale. Klooster – eremiitide elupaik
Luteri usk Katre Vendel EKK-2 Click to edit Master text styles Second level Luterlus Third level Fourth level Fifth level Kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana Lähtub M. Lutheri usupuhastusest ja usukäsitlusest Sai alguse 16, saj Saksamaal Kuni 19. sajandi lõpuni olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud valdavalt saksakeelsed Lutheri...
1147. aastal läks Eleanor abikaasaga koos sõdima 1162 - sündis Genghis Khan, Teise ristisõtta. Võitlustes ei läinud neil hästi ning Mongolite impeeriumi rajaja ka paari omavahelised suhted üha halvenesid. 1163 - paika pandi esimene Suurimaks tülipõhjustajaks oli Eleanori onu, keda nurgakivi Notre Dame’i kiriku jaoks sõjateel kohati. Eleanori ja onu kohta hakkasid 1170 - Canterbury peapiiskop liikuma kuulujutud, mis Louis’i armukadedaks Thomas Becketi mõrv muutsid. Pärast retkelt naasemist ning pingete 1185 - lõpeb Genpei sõda, mille tõusmist ja omavahelisi konflikte, toimus 1152. kaotusest algab Taira klanni allakäik aastal Eleanori ja Louis’i ametlik lahutus. 1188 - kirja pandi Glanvill, mida Eleanorist sai seejärel taaskord Akvitaania ametlik peetakse üheks esimeseks ja valitsejanna
11. klass: klassitsism ja romantism 1. Klassitsism kui kunstisuund – defineeri! Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. 2. Mida tähendab sõna ’klassikaline’? Klassikaline - esmaklassiline, parim, suurepärane; miski, mida seatakse eeskujuks. 3. Mis aastatel valitses klassitsism muusikas? Muusikas on klassitsismile raske anda ajalist määratlust, kuid siiski 18. saj II pool- 19. saj I veerand ja selle kõrgaeg oli aastatel 1780-1810. 4. Millised olulised muutused toimusid muusikaelus? Millised olid uued väljakutsed heliloojale? Muutused, mis toimusid muusikaelus olid järgnevad: -tekib avalik kontsert; - uued väljakutsed/võimalused heliloojale; - tekib muusikaajakirjandus ja kriitika. Uued väljakutsed heliloojale olid järgnevad: - helilooja hakkab suhtlema laia ja anonüümse publikuga; - hakatak...
Kord pärast muistset vabadusvõitlust. Eesti aladel kujunes välja 4 erinevat haldusjaotust.1) Taani valdus(P-Eestis)13-20 saj sõna eestimaa ainult põhja valduste kohta. 2) Ordu alad- Kõige suurem sõjaline ja ilmalik võim siin aladel.. 3) Tartu piiskopkond-kuulus Riia peapiiskopile. Riias oli peapiiskop, kellele kuulusid ka Eesti aladel mingid maavaldused. Riia peapiiskop läänistas maad eestis olevatele piiskoppidele . 4) Saare-lääne peapiiskopkond, kuulus ka riia peapiiskopile Maahärrad- need, kellele kuulus maa. Maahärradeks olid Tartu piiskop, Saare-lääne piiskop, Taani kuningas, Ordumeister Selline haldusjaotus oli 13-16 saj keskpaik, võib nim ka Eesti alade poliitiliselt killustatuse ajajärguks. 13-16 saj nim kas ORDUAEG või VANA LIIVIMAA AEG. Omavahel 4 maahärra vahel pidevalt konfliktid ja kodusõjad. Ordul ja Taanil kujunes sõda ja
Vabatalupojad – tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu teotööst vabad. Maavabad – kõige kõrgem kiht talurahva seas. Neid oli üksikuid, üldiselt muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Nad ei kandnud tavalisi talupojakoormisi, aga sõja korral pidid teenima feodaali ratsaväes. 9. Katoliku kirik ja usupuhastus Eestis Katoliku kiriku roll – Katolik kirik on tegur, mis ühendas Vana-Liivimaad. Kiriku juhtimine – Kõrgeim juht Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu piiskop ja Saare-Lääne piiskop. Toomkapitel – piiskopi kõrgemate vaimulikkude kodu (12 liiget). Sinod – kiriku kõigi vaimulikkude nõukogu. Selle kaudu toimus kirikuelu kontrollimine. Missa – Katoliku kiriku jumalateenistus. Kihelkonnakirikud – territoriaalsed kogudused, mille teenistusi viisid läbi kogudusepreestrid. Kabel - palvetamiseks väiksem ehitis. Preester – jumalateenistuste läbiviija. Kirkukümnis – osa talusaagist, mis maksti kirikule.
Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud." Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed. Sõpru, tuttavaid ja imetlejaid oli küll. Kuid ta oli liiga andekas helilooja ja tal oli palju kadestajaid
ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud ka eestlaste kommete muutumises. Alates 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole, see sar- nanes kristliku matmiskombega. 12. sajandil kanti ehetena juba väikesi pronksristikesi. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi Eesti ristiusustamise vastu. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemere maade rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse kes misjonitöös tulemusi ei saavutanud. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco, kes külastas arvatavasti 1170. aastate algul ka Eestit. Ida-Eestisse võis mõningaid ristiusu elemente levida Venemaalt. Varem toodi selle tõestuseks eesti keele sõnu ,,rist", ,,raamat", ,,papp" jms, mida peeti vene laensõnadeks
Paavsti võim vastuolu valitsejate võimu kasvuga. Muutused: 1. jumalateenistus ema keeles. 2. piibel ema keeles 3. kaotati kloostrid nende varad, aga kirikute varad läksid ilmalike kätte 4. sakramentidest kõige tähtsam ristimine ja armulaud 5. vaimulike tsölibaat heideti kõrvale 6. usu aluseks vaid piibel ja igaüks pidi oskama seda lugema 7. paavsti ja kirikukogude otsused kehtestati 8. pole vaja reliikviaid 9. kirikupeaks oli mitte paavst, vaid riigivalitseja või peapiiskop 10. hakati väärtustama tööd. 1555 a kehtestas Ausburgi usurahu 6. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. I oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Seostus inkvisitsiooni tugevnemiseda, mille eesmärk oli protestantismi väljauurimine ja teisitimõtlejate hävitamine
laulkõnesaatmisele mingil muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii zestide, miimika kui ka farsilike veiderdustega. Nad rändasid ühest maakonnast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. 6. ,,Rolandi laul" pärineb XI sajandi lõpust või XII sajandi algusest 7. See käsitleb VIII sajandi lõpu sündmusi, võitlevaid kristlikud rüütlid islamiusuliste araablastega 8. Eeposes on tähtsad isikud krahv Roland, kuningas Marsilius, Kard Suur, peapiiskop Turpin. 9. 10. Selle suurteosega algab prantsuse rahvuskirjandus. 11. Selles teoses ülistatakse prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite õiglast sõda teiseusuliste vastu. 12. ,,Laul minu Cidist" pärineb 12. saj keskpaigast. 13. 14. Selle eepose eripära on see, et teosele on täiesti võõras religioosne fanatism ning see eepos on märksa tõetruum. 15. See on kirjutatud assonantsriimis 16
* Eestimaa jagunemine: -) Keskaegne haldusjaotus pärast muistset vabadusvõitlust Vana-Liivimaal ehk 6 väikeriiki: 1) Liivi Orduriik juhtis ordumeister ja keskus asus algselt Riias, siis Cesises. 2) Eestimaa Hertsogkond Taani kuninga valdused, mille ta müüs 1346, pärast Jüriöö Ülestõusu Ordule. 3) Riia peapiiskopkond juhiks oli Riia peapiiskop ja keskuseks Riia. 4) Tartu piiskopkond juhiks oli Tartu piiskop ja keskuseks Tartu. 5) Saare-Lääne piiskopkond juhiks piiskop ja keskus liikus Lihula Vana-Pärnu Haapsalu Kuressaare. 6) Kuramaa piiskopkond juhiks Kuramaa piiskop ja keskuseks Piltene, Läti. *) Kolm suurimat linna olid Tallinn, Tartu, Riia. -) Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad: Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg
Elulugu Mozart, täisnimega Wolfgang Amadeus Mozart [m'ootsart] (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolgangus Theophilus Mozart). sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses, Alpide lähedal, Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791 Viinis, elades vaid 35- aastaseks. Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perre, vanematel oli 7 last, kellest Wolfgang oli noorim. Kuid vaid tema õde Maria Anna, kes oli Wolfgangist 5 aastat vanem, ja ta ise elasid lapseeast vanemaks. Juba varajases eas märgati, et lastel on annet muusikale. Kui õde kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne. Isa oli küll pojale silmapaistev manager, kuid seevastu pole teada, kas poiss üldse kooliharidust omandas, kuid eluks oli ta küll tõsiselt ette valmist...
1236 Saule lahingus Mõõgavendade ordu häving o Taani alad e. Eestimaa hertsogkond 1238 Stensby leping kinnitas taani valdused: Tallinn, Harju- ja Virumaa, Järvamaa 1346 taani müüs oma valdused saksa ordule o Tartu piiskopkond o Saare-Lääne piiskopkond o Kuramaa piiskopkond o Riia piiskopkond 6 maahärrat o Maahärra on vastava haldusüksuse kõrgeim juht -> peapiiskop o Taani aladel Taani kuningas o Ordu aladel kõrgordumeister Piiskopkonnad o Piiskoppidel ilmalik ja vaimulik võim o Tlna piiskopil ainult vaimulik (taani kuningal ilmalik võim) o Piiskopi määras toom kapiitel e. Toomhärrade kogu o Piiskopkonna peakirik katedraal e. Toomkirik SAKSA ORDU o Loodi 12.saj Palestiinas o 14.sajandist keskus Preisimaal, algselt Jeruusalemmas o Ordu kõrgeim juht kõrgmeister
(Tartu piiskop), Saare-Lääne piiskopkond (Saare-Lääne piiskop) ja Liivi orduriik (ordumeister). Maapäev hakkas koos käima alates 1420. aastatest, sest Läänemere piirkonnas muutus jõudude tasakaal ning välisohu suurenemine sundis liivimaalasi koonduma. Need toimusid Valgas ja Volmaris. Maapäeva kutsus kokku, kas Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Sinna kuulus 4 seisust: 1. Piiskopkonna valitsejad ja kõrgemad vaimulikud 2. Ordumeister ja käsknikud 3. Vasallid 4. Linnade esindajad 4. Lääniaadli (vasallide) õiguste kindlustumine (§ 9) Lääniaadlite õiguslik seisund polnud esialgu eriti kindel, kuna läänid polnud pärandatavad. 1315. aastal aga said Taani kuninga vasallid õiguse pärandada lään isalt pojale (Valdemar-Eeriku lääniõigus). 1329
Luterluse võit lõi eeldused eestikeelse trükisõna ja koolihariduse tekkeks. 1525. a. esimene teadaolev eestikeelne trükis Lübeckis trükitud jumalateenistuse käsiraamat. See aga hävitati kohe. Luterluse olemus. 1. põhimõte inimene saab õndsaks usu läbi. Südames peab usk olema, kirikus käima, palvetama ega välja näitama ei pea. 2. põhimõte ainuke usuallikas on pühakiri. Katoliku kirikus on bullad piibliga võrdsed. Luteri kirikus peameest pole, igas riigis on peapiiskop. Suhtumine sakramentidesse. Katoliku kirikus on 7 püha sakramenti. Tavausklikel 6. 1.Ristimine säilinud ka luterluses. Inimeste hulka võtmine. Katoliikluses kastetakse ülepea vette, luterluses 3 tilka otsaette. 2. (igapäevane) armulaud toimub peale jumalateenistust. Antakse osa Kristuse verest ja ihust. Luterluses ja katoliikluses ühtemoodi. 3.Konfirmatsioon e. leer luteri kirikus pole see kohustuslik. Ainult siis on vajalik, kui tahetakse abielluda. 4.Kiriklik abielu, laulatus. 5
Saksamaal pühitseti augustiinlane Meinhard piiskopiks ja anti ülesandeks Liivimaa ristiusustada. 1196 - Liivimaa piiskopiks sai tsistertlane Berthold. Toimus murrang, liivlased olid hakanud sakslasi usaldama ja ei tahtnud piiskoppi vastu võtta, Berthold sai paavstilt volituse ristisõjaks, sest rahulik misjon oli olnud aeglane ja ebaedukas. 1198 saabus Saksamaalt tuhande meheline ristisõdijate vägi ja toimus lahing, kus Berthold hukkus. Agressiooni peapõhjus: Hamburgi Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku liidri positsiooni Põhja-Euroopas. Ristisõdijaid toetasid igati ka saksa kaupmehed. Kirik tagas neile suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rüütlid saksa aladelt tulid meelsasti sõtta, et saada endale uusi valdusi. Samuti tuli täita tõotus, mis usulise vaimustuse tõttu kirikule oli antud. Liivi ja Eesti alal tegutsesid mosjonäridega enamasti tsistertlased, kes olid Euroopas üheks olulisemaks ristisõdade idee kandjaks
Linnaõigus-juriidiline dokument keskajal, mis fikseeris linna olemasolu. Linnafoogt maahärra esindus rae juures Jungingeni armukiri-1397. aastal Saksa Ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt välja antud akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. Danzigi kongress-1397 24. juuni-15. juuli toimus Danzigis kongress Saksa ordu ja Liivimaa opositsiooni vaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. Võeti vastu otsus, et Riia peapiiskop peab edaspidi olema ordu liige. Ordu omalt poolt loobus õigusest nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu sõjategevusest, mis tugevasti vähendas Ordu poliitilist osakaalu.
1. Miks kujunes Liivimaa-Venemaa sõjalisest konfliktist alanud Liivi sõjast suur rahvusvaheline heitlus? · Ilma välise abita polnud 1561. aastaks Liivimaal lootust venelastele vastu seista · Ordu ja peapiiskop kapituleerusid Poolale · Tallinn koos lähema ümbrusega alistus Rootsile · Saare-Lääne piiskopkond müüdi Taanile 2. Millal ja milliste tulemustega lõppes Liivi sõda? · Poola-Vene Jam Zapolski vaherahu 1582; Rootsi-Vene Pljussa vaherahu 1583 Liivi sõja lõpp · Läti ja Lõuna-Eesti läks Poolale · Põhja-Eesti läks Rootsi valdusse · Saaremaa jäi Taani valduseks 3. Võrrelge Liivi sõja ja Põhjasõja põhjusi ning osapooli. Milliseid sarnasusi ja
Maksu kokkusaamiseks anti 3 aastat aega ja siis ollakse nõus vaherahu 15 a pikendama. Selle nõude põhjendus oli, et see piirkond oli igipõline Venemaa ala ja sealt pole kunagi maksu nõutud. Vana-Liivimaa saadikud kirjutasid alla sellele leppele, aga kui nad jõudsid tagasi Vanale- Liivimaale, siis seal ei võetud seda lepingut tõsiselt. Põhimõtteliselt ei tehtud midagi selleks, et raha kokku saada, mindi hoopis kodusõtta. Ühelpool oli ordu ja teisel pool peapiiskop. Ordu sõlmis ka veel liidulepingu Poolaga. See andis Venemaale aluse Vana-Liivimaa süüdistusteks, sest Vana-Liivimaa ei tohtind sõlmida liitu. Kui saabus 1557, kui tuli maks viia, olid saadikud Moskvas, aga raha polnud. Taheti lepingu piekndust, aga seda ei juhtund. 1558 ründasid Vene väed Vana-Liivimaad. 58 a jooksul terve rida Ida-Eesti linnused vallutati või pärast piiramist alistusid. Järelikult Tartu piiskopkond lõpetas eksisteerimise. Venemaa kontrollis ka nt Virumaa alasid
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
3. Kõrvaleheitmine Rooma katoliku kirikust 1517. aastal teatas paavst Leo X uue vooru patukustutustest, et aidata ehitada Püha Peetruse basiilikat. Sama aasta 31. oktoobril lõi vihane Martin Luther 95 väitekirjaga paberi ülikooli kabeli uksele (sel samal päeval tähistavad luterlased usupuhastuspüha). Kuigi ta oli kavatsenud, et need oleksid arutelu punktid, ’’95 teesi’’ kuulutasid välja patukustutuste laastava kriitika, laostades inimeste usku. Luther saatis ka koopia peapiiskop Albertile, et too lõpetaks patukustutuste sedelite müügi. Koopiad 95 teesist levisid üle Saksamaa kahe nädalaga ja üle Euroopa kahe kuuga. Kirik oli lõpuks nõus lõpetama väljakutsete akti. 1518. aasta oktoobris, kardinal Thomas Cajetani kohtumisel Augsburgis, käsiti Martin Lutheril lahti ütlema tema 95 teesist paavsti asustuse poolt. Luther ütles, et ta ei ole nõus sellest enne lahti ütlema, kui pühakiri arvab teisiti
Roomlased täiustasid just portreekunsti need on isikupärased. Hoiti alles esivanemate portreesid. Tehakse väga palju keisrite ja ratsanike skulptuure. Kimäär elukas, kes koosneb 3-st loomast(lõvi, madu, kits) Tahvelmaal puitlauale joonistatud maal Askees liha suretamine Presbüter ristiusu koguduse vanem Ariaanus ristiusu kool, peab Jeesust inimeseks Sinod ristiusu kiriku kõrgeim organ(kohus) Metropoliit kõrge vaimulik, suurema ja tähtsama diöteesi peapiiskop Latiinid - Latiumis elanud itaalikute hõim Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Senat - Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr. Foorum turuplats Patroon - Roomas muistse kombe kohaselt rikas ja mõjukas isik, kes võttis vaesed inimesed
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
maks Vene tsaarile -üks mark aastas iga elaniku pealt. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse. Selline väljamõeldis üllatas lüvimaalasi väga, kuid sõja vältimiseks otsustati ränk nõudmine vastu võtta. Vaherahu sõlmiti 15 aastaks. "Tartu maks" tuli tasuda 3 aasta jooksul.Samal 1554. aastal saabus Lüvimaale tsaari saadik, kelle juuresolekul Riia peapiiskop, ordumeister ja Tartu piiskop kinnitasid Iepingu tingimused. Seda tehti küll puigeldes ja juba ette lootes, et maksmisest suudetakse siiski kavalusega hoiduda, aga nii kinnitati vaidlustava maksu õiguslikkus igave- seks paberile. See oli Vene diplomaatia.suur edu.Aastatel 1556-1557 pidas ordujäljekordse sõja Riia peapiiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga. Sõja kulg tunnistas veel kord, et Vana-Liivimaa jõud on nõrk. See tõdemus tõstis veelgi naaberriikide isu
mis oli igas piiskopkonnas. c. Tulutoov hansakaubandus tõstis linnade osatähtsus: · 14. saj keskpaigast korraldati linnadepäevi peamiselt kaubandusküsimuste arutamiseks. d. Ordu kui peamine Liivimaad koondav jõud ja julgeolekutagaja: · Otsis liitlasi piiskoppide vasallide ja linnade seast. · Kutsus kokku 14. saj algul esimesed Liivimaa seisuste kogunemised. e. Maapäeva teke 1421 Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek: · Osavõtu õigus 4 seisusel (Riia peapiiskop koos teiste piiskoppidega, ordumeister oma kõrgametnikega, vasallid ning Riia, Tallinn ja Tartu linnad). · Igal seisusel 1 hääl ja otsus pidi olema üksmeelne. · Tegemist oli katsega luua õiguslikult korrastatud riiki. · Järgmist sammu ühtse riigini ei astutud, jäädes riikide nõrgaks konföderatsiooniks. 5. Linnused, mõisad, kirikud a. Kivilinnused vasallide kaitseehitised: · Toompea kastell-linnus nelinurkse korrapärase müüriga.
veini elementides. Bucer teeb vahet välise ja vaimuliku või sisemise vahel ja on seetõttu oma mõtlemises lähedal müstikutele. Ta jõuab järeldusele, et Kristuse ihu märk ehk leib pannakse suhu. Samal ajal pakutakse hingele tõelist Kristuse ihu. Bucer ütleb: ,,Suu võtab vastu leiba ja usu suu tõelist Kristuse ihu." (http://www.calsky.com/lexikon/de/txt/e/eu/eucharistie.php) Buceri müstilisest positsioonist mõjutatuna ütleb hiljem Canterbury peapiiskop Thomas Cranmer (14891556): ,,...see on Kristuse Tõeline Ihu, seesmiselt usu kaudu söödud kõigi nende poolt kes tulevad Tema juurde nii nagu ette nähtud, ja süües toidab See neid igaveseks eluks." Kuid Cranmer eristub oma ütlustes Bucerist, sest ta ei kasuta ainult Piibli keelt. Tema vastused mõjuvad selgematena kui Buceril: ,,Me ei ütle, et Kristuse Ihu on leivas ja veinis või leiva ja veini kujul või nendes, kes sellest söövad ja joovad
on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga kristlaste pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks. Osad:evangeelium (Matteus, Markus, Luukas, Johannes); Apostlite kirjad; Johannese ilmutusraamat, Apostlite lood. Messias: päästja, lunastaja Kogudus-ühendus, mille moodustasid kõik ristitud inimesed. Presbüter- koguduse vanem, kes oli koguduse eesotsas Piiskop: algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. peapiiskop ehk metropoliiti: neil oli kirikut ja usku puudutavates küsimustes teistest suurem sõnaõigus. Kirik: Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon. katoliiklik kirik: kirik, mis hõlmas kogu kristlaskonda diötsees: piiskopkond sinod: kristlik kirikukogu askees: usklike, eriti munkade ja eremiitide rõhutatult kasin ja karm eluviis, millega taheti vabaneda maise elu kiusatustest ja jõuda lähemale Jumalale ning taevariigile.
· pinnapealne vaimuliku elu, rikastumine, liiderlikkus, pideva vaimuliku eetika rikkumine · maal kihelkonnakirikud, kaugemates paikades kabelid, jumalateenistust viisid läbipreestri asendajad - vikaarid. Sageli sattusid kirikujuhtideks ilma vajaliku hariduseta tähtsamate suguvõsade liikmed. · piiskop Johannes IV Kievel viis läbi oma valdustes visitatsioone, mis tõid esile kirikutes valitseva korralageduse , usukorrastust nõudis ka peapiiskop Johannes Blankfeld, kuid tagajärjetult Kloostrid: · tsisterlaste ordu - eesmärk eemaldunud vaikne jumalateenistus, karjakasvatus, põllumajandus, aiandus. XIV saj. ka naistsisterlaste haru. 2 · dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud - jutlustajad vennad. Õppisid kohalikku keelt, kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles. Jumalateenistust pidasid ka saksa keeles. Munkadel kohaliku rahva poolehoid. jagasid ka kooliharidust
ehk feodaalile ehk läänimehele. Vasall peab oma isandale andma nõu, andma majanduslikku abi ja osalema sõjakäikudel ning senjöör kaitseb oma vasalli, aitab teda kohtus, pakkuma elatist. 6. Katoliku kirik. 313- ristiusk legaliseeriti Rooma riigis. 381- ristiusk sai Rooma riigiusuks. Viimase rahvana Euroopas võtsid ristiusu vastu leedukad- 1386. Ristiusu kirik varakeskajal= katoliku kirik. Piiskop- seisis koguduse eesotsas. Katedraal- kirik, kus tegutseb peapiiskop. Preestril oli õigus pidada jutlust, sooritada kiriklikke toiminguid. Kümnis- kirikumaks, algselt 1/10 saagist. Piibli ülesehitus määrati kindlaks 2. sajandil- Vana Testament- juutide ajalugu, Uus Testament-Jeesus Kristuse elu. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, vaimulikuks pühitsemine. 4. -5. sajandil tõusis Rooma piiskoppide tähtsus- hakatakse kutsuma Rooma paavstiks. Gregorius I Suur. 756. a
ennast iseseisvaks. II sõda: 1999 alustatud sõjakäik, millega vallutati Tsetseenia tagasi* Isikud: Andrei Sahharov Nõukogude akadeemikust teisitimõtleja, kes pagendati sundasumisele Gorkisse* Aleksandr Solzenitsõn Nõukogude kirjanikust teisitimõtleja, kes saadeti NSV Liidust välja* Lech Walesa Elektrik, kes tõusis treigi eesotsa ning esitas majanduslike nõudmiste kõrval ka poliitilisi. 1990 Poola president* Johannes Paulus II 1978 aastal valitud peapiiskop kadrinal Karol Wojtyla Rooma paavst* Wojciech Jaruzelski Kindral, kes sai Poola kompartei eesotsa* Vaclav Havel - Tsehhi kirjanik ja poliitik. Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 19891992 ja Tsehhi Vabariigi president 1993 2003* Nicolae Ceasescu - Rumeenia kommunistlik diktaator 1965. aastast 1989. aasta detsembrini. Ta lõi enese ümber isikukultuse* Kazimira Prunskiene Valisus Leedus* Ivars Godmanis - Läti poliitik, Läti Tee esimees. Ta oli Läti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
