- tänapäeval tuginevad kõik parteid, samuti enamik ühiskonnaliikumisi mingile ideoloogiale, on nende tegevuse lähtealus - asub alati mingil kindlal positsioonil, pole kunagi neutraalne ( ühte pooldab, teist taunib) - täidab kahte funktsiooni: a.) annab hinnangu eksisteerivale olukorrale õigustab ja mõistab hukka b.) loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas on vasakpoolsed. LIBERALISM parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust. Põhiseisukohad: - ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus. Üksikisik on olulisem kui kollektiiv või riik tervikuna. Inimõigused, humanism, sallivus - usuti mõistuse ja teadmiste kõikvõimsusesse valitsejad ei peaks vanadest traditsioonidest kinni hoidma, ühiskonda tuleb julgelt reformida.
Eesti Vabariigi territooriumi kujunemisel ning et riiklikust maafondist jagataks etendasid otsustavat rolli kõigepealt maad kõigile soovijatele, kuid mitte Vene Ajutise Valitsuse määrus 30. seda eraomanduseks müües, vaid märtsist 1917, mille alusel ühendati põlisren- dile andes. Parempoolsed olid senise Eestimaa kubermanguga kategooriliselt talumaade riigistamise Liivimaa kubermangu põhjaosa; vastu ning nõudsid reformi teostamist seejärel Tartu rahuleping, millega arvati järk-järgult ja pikema aja jooksul, Eesti koosseisu Narva koos Jaanilinnaga
Nõo Reaalgümnaasium REFERAAT Jaapan Anu Saaremäe 12.b klass Nõo 2016 Sissejuhatus Autor valis oma töö teemaks „Jaapani pärast II maailmasõda“, kuna tundis isiklikku huvi selle riigi vastu ning kaalub võimalust tulevikus Jaapanit külastada. Ta alustas oma esitluse tegemist üpris pealiskaudsete teadmistega Jaapani ajaloo kohta ning lootis töö käigus selle teema kohta rohkem teada saada. Autor seadis enne presentatsiooni koostamist endale paar eesmärki, mida ta plaanis täita. Esimeseks neist oli Jaapani, selle kultuuri ja ajaloo kohta rohkem teada saamine. Teiseks soovis ta edukalt saada valmis oma Powepointi esitlus ning seda märtsis klassikaaslastele ette kanda. Autor eeldas, et Powerpointi esitluse jaoks võiks kuluda 1-2 päeva, kuna selle koostamisega tuli tegeleda kooli kõrvalt ning teema oli üpris mahukas. Referaadi koostamine võiks autori arvates minna kiiremini, võttes aega kuni pool päeva, kuna sell...
kummitab ületoodangu oht. 1968. aasta mai sai kuulsaks seoses Pariisi üliõpilasrahutustega ning mitmeid muutusi ühiskonnas ja käitumises hakati seostama nn 68. aasta põlvkonnaga. 1970 - 1979 Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker Araabia-Iisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud reziimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati 1974. aastal Salazari reziim ja Hispaanias suri 1975 kindral Franco. ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri summasid, et luua vaestes piirkondades töökohti ja arendada infrastruktuuri. Euroopa Parlament suurendas oma mõju liidu poliitikale ning 1979. aastal said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida. 1980 - 1989
Kõigile tagatakse inimõigused, võrdsus seaduste ees ja eraomand. Samal ajal keelatakse ametiühingud ja streigid. 1791. a. 1. oktoober tuleb kokku põhiseaduse alusel valitud SEADUSANDLIK KOGU Hakkavad kujunema poliitilised parteid. Seadusandlikus kogus on 745 saadikut. · Montanjaarid ehk ultravasakpoolsed · Zirondiinid ehk vasakpoolsed (136) varakas kodanlus; vabariiklased ja föderalistid; pooldasid revolutsiooni süvendamist · Monarhistid ehk parempoolsed (264) · Sõltumatud ehk soo (435) ilma selge poliitilise programmita Poliitiliste klubide kujunemine Revolutsiooni käigus tekkisid poliitilised klubid ja rahvaesindused. Mõjukaim neist oli jakobiinide klubi, mis käis koos Püha Jakobi kloostris ja sinna kuulusid alguses nii montanjaarid kui ka zirondiinid. Hiljem hakati jakobiinide all silmas pidama ainult montanjaare. Nende juhiks kujunes Maximilien Robespierre.
arvates on vaja sekkuda valitsuse tegevusse (vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonnakorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsituse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ning on alati seotud võimuga. Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempoolsuse mõistest. Parempoolsed on jäigemad, vasakpoolsed aga liberaalsemad. XIX sajandi alguses domineeris konservatiivne ja liberaalne suund. Konservatiivid esindasid kuningavõimu, tahtsid traditsioone säilitada ning kaitsesid privileege ja absolutismi. Liberaalid esindasid valgustusaja vaateid. Kodanlus, keda esindasid liberaalid, tahtis suuremat võimu. Tööstus arenes, tööliskond suurenes, kuid tema olukord halvenes, hoolekandesüsteem puudus. 1830
perepoliitikat. Heaoluriik ei saa olla sajaprotsendilise tururegulatsiooniga ühiskond, kus kehtib täiskonkurents ning üleüldine ostmisemüümise põhimõte. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega. Kas ja kuidas tõhusust ning õiglust tasakaalustada? Selle üle vaidlevad jätkuvalt liberalistliku ning sotsiaaldemokraatliku ühiskonnanägemuse pooldajad. Nii arvavad parempoolsed (liberaalid), et sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud selleks piisav varu. Vasakpoolsed (sotsiaaldemokraadid) väidavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks peetakse ka ühishüvede pakkumist. Võttes enda kanda niisuguseid teenuseid ja riske, millest turg huvitatud ei ole, tõstab heaoluriik kaudselt ka turumajanduse efektiivsust. Heaoluriigil on kaks põhilist tunnust
Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. nn kolmas tee ehk vasaktsenter selge klassiorientatsioon puudub: tegu on kodanikuideoloogiaga; pooldab uut segamajandust nt MTÜ-d) ja kosmopoliitilist rahvuslust, eeldab, et riik oleks aktiivse kodanikuosalusega demokraatia ning soovib luua ühiskonnas b) Parempoolsed ideoloogiad Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad, väiksemad maksud, üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi. Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Liberalismi iseloomustab järgmine: ·isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega. ·ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus
ROCCA al MARE KOOL Geograafia Iirimaa Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 Iirimaa üldandmed.............................................................................................................4 Asend, asukoht, suurus ..................................................................................................... 5 Pinnamood ........................................................................................................................5 Kliima................................................................................................................................5 Vetevõrk .......................
milles osales vähemalt 3 erakonda. o Siiski oli palju valitsuskriise, mis toimusid tihti parteipoliitilistel kaalutlustel, rahvas ei olnud rahul erakondadega. o Riigipöörded Leedu riigipööre o ööl vastu 17.dets. 1926 hõivasid garnisoniväeosad parlamendihoone, kaitseministeeriumi, kindralstaabi jt. tähtsamad objektid. Koduaresti pandud president sunniti alla kirjutama valitsuse tagasiastumispalvele, seejärel ta tagandati. Parempoolsed valisid uueks presidendiks A.Smetona. Parlamentaarne demokraatia asendus autoritaarse reziimiga. Eesti ja Läti riigipööre o majanduskriisi jõudmisel hakati süüdistama erakondi ja ebasobivaid põhiseadusi. Rajati uusi erakondi. Eestis Vabadussõjalaste Keskliit. Propageerisid autoritaarset valitsemisviisi ja rahvaühtsust, halvustasid poliitilist pluralismi. o Eestis 1933 rahvahääletusel vastuvõetud uus põhiseadus muutis Eesti presidentaalseks
suured. Niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. Pariisi rahukonverentsil ei arbestatud Itaalia nõudmistega ning see tekitas revansismitaotlusi. Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju. Eriti kasvas Sotsialistliku Partei tähtsus, mis oli Euroopa sotsiaaldemokraatlikest parteidest vasakpoolseim. Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasud koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid kommunistide võimulepääsu. Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees, hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistlikku meelsust kandvad nn võitlusliidud, mis kujunesid endise sotsialisti B. Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks parteiks. Rahvusluse rõhutamine ja lubadus riigis ,,kord majja lüüa", suurendas selle populaarsust. 1922. aastal korraldasid fasistid ,,marsi Rooma". See oli jõudemonstratsioon, millega taheti
Partei, kes 1925. aastal ühinesid Eesti Sotsialistlikuks Tööliste Parteiks. * Eestimaa Kommunistlik Partei oli Moskva tööriist, tegutses Eesti vastu (kommunistid tahtsid iseseisvat Eestit hävitada ning Nõukogude Venemaaga liita), seega oli tema tegevus keelatud. VALIMISED Parteide paljusus tingis ägeda valimisvõitluse ja teravad vaidlused parlamendis. Näiteks osales II Riigikogu valimistel 26 parteid ja rühma, neist 14 pääses parlamenti. 1920. aastail said pahem- ja parempoolsed ning tsenter enamvähem ühepalju hääli. Viimastel demokraatlikel valimistel 1932. a kaldus kaalukauss paremale. Valimistest osavõtt ulatus peaaegu 75%-ni. Parlamendis ei saadud hoobelda kõrge poliitilise kultuuriga (poliitikud sõimasid üksteist, harva mindi isegi kaklema). KOMMUNISTLIK ÕÕNESTUSTEGEVUS 1920. aastate esimesel poolel ähvardas riigi julgeolekut kõige rohkem Moskvast juhitud kommunistlik õõnestustegevus, seda soodustasid majanduse ümberkorraldamise
" 1790. kaotati aadliseisus. Le Chapelier' seadusega keelati streigid ja töölisühingud. 1791. võttis Asutav Kogu vastu esimese konstitutsiooni. 21. septembril tuli kokku Rahvuskonvent e. Konvent. Kuhu kuulus 749 Prantsusmaa ja 34 kolooniatest valitud saadikut. Esimesel istungil võeti vastu seads, millega kaotati kuningavõim. Konvent'i otsusel (380 poolt, 310 vastu) hukati giljotiinil 21. jaanuaril 1793.a. Louis XVI. Konvendi parempoolsed zirondiinid (ettevõtluse vabadus), vasakul olid montanjaarid. Prantsusmaa vabariik sattus kriisolukorda seoses lüüasaamistega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu. Peapõhjuseks samuti paljude Euroopa riikide sõda revolutsioonilse Prantsusmaa vastu. Kriitilises olukorras leiti,e t valitsusasutused on muutunud teovõimetuks. Moodustati Rahvapäästekomitee (12 liikmest koosnev diktatuuri organ). Juunis 1793 kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates
P's said võimule tsentristlikud erakonnad, kes ei suutnud riiki tõhusalt juhtida. Saksamaa Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSVL'i, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. NSVL'i tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord, lääneriikide tsoonides asuti aga teostama demokraatlikke reforme. 1948 a. algatasid vabadel valimistel valitud liidumaade esindusorganid uue põhiseaduse, mis jõustus 1949 a. järgnenud Saksa Liidupäeva valimistel saavutasid võimu parempoolsed kristlikud demokraadid, kantsleriks sai Konrad Adenauer . Majanduslik olukord oli väga raske. Raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses. Kristlik-demokraatlik valitsus alustas majandusreformi, mis sai tuntuks sotsiaalse turumajanduse nime all, selle eestvedajaks oli Ludwig Erhard. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 1948 a. toimus Lääne-Saksamaal rahareform,
pakkumise puudumine), siis riik peab sekkuma. Riigi rolli ulatusest tuleneb ka jaotus nn ``paksuks`` ja ``õhukeseks`` riigiks. ``paks riik`` 1. riik kulutab rohkem raha haridusele ja tervishoiule 2. on rohkesti riigile kuuluvaid ettevõtteid 3. maksud on pigem kõrged 4. loosung ``Rohkem riiki!`` 5. paksu riiki toetavad pigem vasakpoolsed erakonnad ``õhuke riik`` 1. maksud olgu madalad 2.vähem riigile kuuluvaid ettevõtteid 3. loosung ``Vähem riiki!`` 4. õhukest riiki toetavad parempoolsed erakonnad Kodanikuühiskond. Elanikkond kõik, kes elavad riigis (mõni elab ajutiselt, mõni on teise riigi kodanik jne). Kodanikkond kodanikud, kel on riigi ees nii õigused kui kohustused. Kodanikuühiskond ühiskond, kus kodanikud püüavad ühiselt oma probleeme lahendada ning osalevad mitmesugustes seltsides ja ühingutes. Selles valdkonnas tegutsevatel inimestel ei ole eesmärgiks ei võim ega majanduslik kasum .
pakkumise puudumine), siis riik peab sekkuma. Riigi rolli ulatusest tuleneb ka jaotus nn ``paksuks`` ja ``õhukeseks`` riigiks. ``paks riik`` 1. riik kulutab rohkem raha haridusele ja tervishoiule 2. on rohkesti riigile kuuluvaid ettevõtteid 3. maksud on pigem kõrged 4. loosung ``Rohkem riiki!`` 5. paksu riiki toetavad pigem vasakpoolsed erakonnad ``õhuke riik`` 1. maksud olgu madalad 2.vähem riigile kuuluvaid ettevõtteid 3. loosung ``Vähem riiki!`` 4. õhukest riiki toetavad parempoolsed erakonnad Kodanikuühiskond. Elanikkond kõik, kes elavad riigis (mõni elab ajutiselt, mõni on teise riigi kodanik jne). Kodanikkond kodanikud, kel on riigi ees nii õigused kui kohustused. Kodanikuühiskond ühiskond, kus kodanikud püüavad ühiselt oma probleeme lahendada ning osalevad mitmesugustes seltsides ja ühingutes. Selles valdkonnas tegutsevatel inimestel ei ole eesmärgiks ei võim ega majanduslik kasum .
põhjal saame sõnastada järgmised väited: 1. Kui f ` ` (x) > 0 iga x (a; b) korral siis joon y = f(x) on nõgus vahemikus (a; b). 2. Kui f ` ` (x) < 0 iga x (a; b) korral siis joon y = f(x) on kumer vahemikus (a; b). 19. Käänupunkti piisavate tingimuste tõestus. Kui ja punkt a on funktsiooni f(x) käänupunkt, siis f''(a) = 0. Tõestus:Et punkt a on käänupunkt, siis leiduvad sellised vahemikus sisalduvad punkti a vasak- ja parempoolsed ümbrused, millest ühes on funktsiooni f(x) graafik kumer ja teises nõgus. *Kui /= 0 ja f ''' on pidev punktis a, siis punkt a on funktsiooni f(x) käänupunkt. Tõestus: Lause tingimusel on funktsiooni f(x) teist järku Taylori valemil punktis a kuju . Et /= 0 ja , siis punktile a piisavalt
lammutamist revolutsiooni teel, 20.saj algul polnud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Neli suunda: 1) Revisionistid- leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada e revideerida ning sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega. 2) Vene enamlased- Lenini eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud, toetasid parempoolsed nii omad kui bulgaarlased. Ainus tee sotsialismini vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 3) Tsentristid- eesotsas Karl Kautsky, eelnevate vahel kesktee, enamlaste teravad rünnakud 4) Anarhistid- kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik valitsemisvormid mõttetud.
ning jõesuudmete läheduses olevaid tugevasti magestunud kohtasid. Lesta, nii nagu kõiki lestalisi, iseloomustab ebasümmeetriline, tugevasti külgedelt kokkusurutud keha, mille üks külg on funktsionaalselt kujunenud alumiseks, teine ülemiseks. Moonde läbinud isenditel on mõlemad silmad samal kehapoolel. Alumist poolt nimetatakse ka pimedaks pooleks, pealmist poolt silmapooleks. Kuigi lestalised on tavaliselt parempoolsed ehk nende silmad on paremal pool, on lesta perekonnas palju vasakpoolseid isendeid, olenevalt asurkonnast 4058%. Lesta keha on lapik. Selja- ja pärakuuim katavad pea 8 kogu külge. Kõhuuimed paiknevad eespoolrinnauimi. Piki selja- ja pärakuuime alust ning küljejoont on tal kühmud või luuplaadid. Küljejoon on tal sirge või rinnauimede kohal väga vähe kooldunud. Lesta pime külg on valge, harvem pruunide tähnidega, silmapool
EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939 Referaat Sisepoliitika Demokraatia ajajärgu (1920-1934) poliitilist spektrit iseloomustab ühiskonnagruppide erihuvide suur lahknevus ja erakondade rohkus. Näiteks II Riigikogusse pääses 26 parteist tervelt 14. See põhjustas ägeda valimisvõitluse ja teravad parlamendivaidlused, mida hakati nimetama ,,lehmakauplemiseks". Riigikogu valimistel 1920, 1923, 1926 ja 1929 aastal said vasak- ja parempoolsed enam- vähem ühepalju hääli ning tsenter oli kergelt ülekaalus. Poliitilise ümberrühmitumise tõttu tugevnes 1932 a. Valitud V riigikogus parempoolne tiib. Valijate aktiivsus viie esimese Riigikogu valimistel oli üsna stabiilne, kõikudes vahemikus 67 74%, mis teste Ida-Euroopa maadega võrreldes oli üsna suur näitaja. Tugevaimad parteid: Erakonna nimi Tuntumaid liikmed Poliitiline suundumus Põllumeeste kogud K.Päts, J
ARUTELU JA KOKKUVÕTE Gentrifikatsiooniprotsessi mõjude suhtes on palju eriarvamusi.Kas gentrifikatsioon on pigem positiivne nähtus, mis toob kasu elamupiirkondadele, või hoopis negatiivne, millega kaasneb rohkem kahju, kui kasu? Osad näevad gentrifikatsioonis linna keskuse päästjat ja teised ohtu selles piirkonnas elavatele inimestele. Atkinson (2004) täheldab, et gentrifikatsiooni mõjude suhtes arvamuse kujunemisel on oma osa ka poliitilistel vaadetel need, kes on parempoolsed, näevad tihti gentrifikatsiooni kui siselinna päästjat ning vasakpoolsed toovad välja vaesema elanikkonna väljatõrjumise antud piirkonnast. Üldiselt on gentrifikatsioonil nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid, nii kasu saajaid kui ka neid, kellele gentrifikatsioon toob kahju. Positiivsed omadused: Allakäivate piirkondade stabiliseerimine Kinnisvara väärtuse kasv Hõivamata elukohtade vähenemine Kohalike maksude tõus
reparatsioonide tasumist saboteerima, tundes sel puhul Suurbritannia ja USA vaikivat toetust, kuna need ei olnud huvitatud Prantsusmaa liigsest tugevnemisest. · Saamaks Saksamaalt kätte reparatsioonina tarnitavat kivisütt, okupeeris Prantsusmaa koos Belgiaga 11. jaanuaril 1923 Ruhri piirkonna. · Saksamaal kujunes terav majanduslik ja poliitiline kriis ning olukord ähvardas väljuda kontrolli alt. Pead tõstsid nii kommunistid kui parempoolsed jõud. Edasisest suuremast survest päästis Saksamaad üksnes võitjate kartus, et seegi riik satub kommunistide meelevalda. Seetõttu nõustus Pariis reparatsioonide probleemi rahvusvahelise reguleerimisega. · Seda tehti Londoni konverentsil juulis-augustis 1924, kus ühendriiklase Dawes`i juhtimisel töötati välja plaan, mille kohaselt Saksamaa reparatsioone esialgsega võrreldes kergendati (1929 asendati veelgi leebema Youngi plaaniga). ·
Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. Prantsusmaa Seadusandliku Kogu tegevuse ning vabariigi väljakuulutamise ajal Konstitutsiooniline monarhia ja selleaegsed sisevõitlused Seadusandlik Kogu oli valitud juba 1791. aasta suvel ning asus 1. oktoobril kohe tegutsema. Seal moodustusid kolm selget poliitilist gruppi: föjaanid ehk parempoolsed, zirondiinid ehk mõõdukad vasakpoolsed ja Mäe rühmitus ehk montanjaarid, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. Lisaks neile olid veel ka sõltumatud saadikud ehk Soo, mis moodustas Kogu liikmetest enamiku. Seega oli igal rühmitusel vajalik enese poole võita just nende, ideoloogiliselt mitte kuigi põhimõttekindlate saadikute toetus. Esialgu oli tugevaim positsioon föjaanidel, kes toetasid senise riigikorralduse säilitamist ning igasuguste muudatuste täielikku lõpetamist
ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikat...
potentsiaalsete kurjategijate arvu ning suurendada väärtuste ja tulu loojate arvu (Kilvits). Kui eetiline eesmärk rajaneb suuresti humaansetel, siis poliitiline ja majanduslik eesmärk täiesti ratsionaalsetel põhjendustel. Kuna meie kultuuriareaalis abstraktselt humanistlikud argumendid enamikku inimesi niikuinii ei veena, võikski sotsiaalpoliitika problemaatikale läheneda eeskätt majanduslikust aspektist. Kui parempoolsed me ka ei oleks, tänapäeva Euroopas peab riik paratamatult hoolitsema nende eest, kes ise enda eest hoolitseda ei suuda või siis ei tahagi. Euroopa sotsiaalharta nõuab, et riigid kindlustaksid oma territooriumil elavatele inimestele väärika elatustaseme (Kilvits). Arukat sotsiaalpoliitikat on vaja ka Eesti majandusele. Selle jätkusuutlikku arengut ohustavad asotsiaalide karjad; getod Tallinna sees ja ümber; riigi asemel mängureegleid
ja vürtsikilu. -5- -6- 3. Lest Lesta (Platichthys flesus ), nii nagu kõiki lestalisi, iseloomustab ebasümmeetriline, tugevasti külgedelt kokkusurutud keha, mille üks külg on funktsionaalselt kujunenud alumiseks, teine ülemiseks. Moonde läbinud isenditel on mõlemad silmad samal kehapoolel . Alumist poolt nimetatakse ka pimedaks pooleks , pealmist poolt silmapooleks . Kuigi lestalised on tavaliselt parempoolsed ehk nende silmad on paremal pool, on lesta perekonnas palju vasakpoolseid isendeid, olenevalt asurkonnast 40–58%. Lesta pime külg on valge, harvem pruunide tähnidega, silmapool värvunud halliks, pruunikashalliks või punakaspruuniks . Pealmise poole värvust suudab lest muuta ning see oleneb põhja värvusest ja mustrist . See omadus on seotud nägemisvõimega, sest pimedaks tehtud lest ei suuda enam värvust. muuta
Niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (näiteks ühendada kõik itaallastega asustatud alad); see tekitas revansismitaotluseid. Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju (eriti Sotsialistliku Partei tähtsus; Euroopa sotsiaaldemokraatlikest parteidest vasakpoolseim). Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist (ehk kommunistide võimulepääs 1917.a. oktoobris). 5 Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn. võitlusliidud. Võitlusliidud kujunevad endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks (fasistid)
majanduslikult kiiremini arenema kui Euroopa Liit. Nii peaks ka ühendusel olema võrdlemisi selge, et rohkem bürokraatiat ei too sidusamat ega paremat Euroopat. Paremäärmuslaste esiletõus valimistel Saksamaal, Prantsusmaal ja Hollandis, aga ka rahvahääletus Kataloonias on andnud selgelt mõista, et suur osa eurooplasi ei taha suurt, vaid kohalikku kontrolli. Esimest korda pärast Teist maailmasõda on Saksa parlamendis äärmuslikud parempoolsed, kes olemata võimul, saavad põhjustada palju probleeme. Nüüd on tugevate juhtide nagu Angela Merkeli, Emmanuel Macroni ja Donald Tuski otsustada, millises suunas Euroopa liigub, kus juures ärimehe vaistu ja kõrvaltvaataja pilguga Prantsuse presidendil on selge potentsiaal saada kahekiiruselise Euroopa arhitektiks. Ühendatud valuuta- ja fiskaalpoliitikaga liit peab sündima loomulikult. Euroopa Liidu tihe koostöö majanduskoostöö
märgukirjasid. 16. oktoober rongkäik. 94 surnut (sõjavägi tulistas). 17.oktoober Oktoobri Manifest. Lubati demokraatlikud vabadused. Lubati kokku kutsuda rahvaesindus ehk duuma. Eesti Rahvameelne Eduerakond ehk ERE Talurahva maavalduste suurendamist, rahvuslikku enesemääramisõigust. ESDTÜ (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölisteühisus). Rahvaasemike koosolek asemikud jagunesid kaheks: parempoolsed radikaalid ja parempoolsed mõõdukad. Parempoolseid radikaale juhtis J. Teemant Aula koosolek 500 meest. Saksakodanike vergendus 300 Bürgermusse. Erinevused Sarnasused Aula Venemaa kui demokraatlik vabariik, Alkoholi müümine keelata, keskvõimu boikott, omavalitsused, laiali revolutsioonilised komiteed, rüütelkonna ja kirikumaad + riigimaad
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
paigaldatud pealtkuulamisseadmes. Selle avalikustamisel astus Nixon tagasi. Samal ajal tuli avalikkuse ette hulk dokumente, USA juhtkonna ja sõjaväelaste pettusest õigustamaks Vietnami sõda. Konservatiivne revolutsioon: Läänemaailmas tekkis vajadus uute juhtide järgi. Optimismi taastamine ja traditsiooniliste väärtuste taasleidmine saidki algava konservatiivse rev üheks nurgakiviks. 1970. lõpul tõusid lääneriikides eesotsa parempoolsed poliitikud. Muutsid nii väärtushinnanguid kui majandus- ja välispoliitikat. Konservatiivid kritiseerisid valitsuse liiga suureks kasvanud rolli, mis oli tekitanud inimestes sõltuvuse abirahadest ja -programmidest. Nõuti, et inimesele antaks rohkem võimalusi oma elu üle otsustamiseks. Majanduspoliitiliseks aluseks sai monetarism. Leiti, et valitsus peab majandust mõjutama vaid ringluses oleva raha reguleerimise teel. Peamine eesmärk oli võitlus inflatsiooni vastu.
Ideoloogia korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. · Iga ideoloogia ei ole poliitiline(budism,feminism,asketism jne) · Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi(erakonnad, sotsiaalsed liikumised) Ideoloogiad VASAKPOOLSED PAREMPOOLSED Tähtsustavad avalikku Tähtsustavad erasektorit ja sektorit, võrdsust ühiskonnas sotsiaalseid erisusi Liberalism Konservatism Sotsiaal Kolmas tee demokraatia Põhiväärtused Indiviidväärtus Traditsioonid, inimstele väärika Aktiivse kodaniku rahvuslus elutaseme ideaal
järgi DIKTAATORID KONSTANTIN KARLIS ULMANIS ANTANAS PÄTS president SMETONA peale riigivanem/president 1934 40 riigipööret 1934 40 Puudus parlament ja 1926 40 Ainupartei puudus partei (riigipööre toimus parempoolsed vasakpoolsete vastu) Laiapõhjaline valitsus BALTI RIIKIDE AJALUGU 6.oktoober.2011 Teema Eesti Läti Leedu KOMMUNISTID 1989 108 000 Juuni 1940 967 Juuni 1940 1741 50,2% olid Eestlased. inimest juuni 1941 inimest juuni 1941
Ka naised said õiguse valida. Arendati ka laevaehitust ja kangatööstust, mis kumbki ei edenenud. Lisaks oli ka võlg USA-le. Suurbritannia importis põllumajandus saadusi. Briti Rahvaste Ühendus= Suurbritannia + dominioos( omavalitsus: Kanada, Uus- Meremaa, Austraalia, Lõuna-Aafrika) + kolooniad 9. USA 1920-30. aastatel Usa parteipoliitiline süsteem sarnanes Suurbritanniale. Seal toimis ka kaheparteisüsteem ning mõlemad olid parempoolsed ehk sarnased. Aga Usa-s oli vabariiklik kord (presient). Vabariiklased esinasid majanduslikku liberalismi, ehk siis seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi (ehk ei sekkuta majanduse arengusse). Kuna Ameerikas keelati igasugune alkoholi valmistamine ning vedu, siis hakkasid sellega tegelema maffiarühmad. Maffiabossid olid riigiametnikud ja advokaadid ära ostnud ning need aitasid maffiabossidel vältida karistusi saamast. Maailma
Nõo Reaalgümnaasium EESTI VABARIIK Referaat Nõo,2011 Sisukord Sisepoliitika..........................................................................................................................................3 Riiklik korraldus..............................................................................................................................3 Poliitilised parteid............................................................................................................................3 Põhiseaduslik kriis...........................................................................................................................3 Vaikiv ajastu ja autoritaarne Eesti....................................................................................................3 Välispoliitika..................................................................................................................
MATA TEOORIA Teooriaküsimused nr. 1 1) Mis on funktsioon? Mis on sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja? Eeskirja, mis seab sõltumatu muutuja igale väärtusele vastavusse sõltuva muutuja mingi ühe kindla väärtuse, nimetatakse funktsiooniks. Sõltuv muutuja - Valemis muutuja, mille väärtus sõltub ühest või enamast teisest muutujast. Sõltumatu muutuja - Valemis iga muutuja, mille väärtus ei sõltu ühestki teisest muutujast. 2. Mis on funktsiooni määramispiirkond muutumispiirkond? Mis on funktsiooni loomulik määramispiirkond? Funktsiooni määramispiirkond - valemina antud funktsiooni argumendi x selliste väärtuste hulk, mille korral on võimalik funktsiooni f(x) väärtust välja arvutada. Funktsiooni muutumispiirkond - muutuja y kõigi väärtuste hulk. Funktsiooni loomulik määramispiirkond argumendi väärtuse hulk, mille korral funktsiooni määrav ees...
maksupoliitika abil ümber tulusid ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Heaoluriik ei saa olla sajaprotsendilise tururegulatsiooniga ühiskond, kus kehtib täiskonkurents ning üleüldine ostmisemüümise põhimõte. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega. Kas ja kuidas tõhusust ning õiglust tasakaalustada? Selle üle vaidlevad jätkuvalt liberalistliku ning sotsiaaldemokraatliku ühiskonnanägemuse pooldajad. Nii arvavad parempoolsed (liberaalid), et sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud selleks piisav varu. Vasakpoolsed (sotsiaaldemokraadid) väidavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks peetakse ka ühishüvede pakkumist. Võttes enda kanda niisuguseid teenuseid ja riske, millest turg huvitatud ei ole, tõstab heaoluriik kaudselt ka turumajanduse efektiivsust. Heaoluriigil on kaks põhilist tunnust
· Sisepoliitikat sajandivahetusel aktiviseeris Dreyfus`i afäär (Vt.õpik lk.26). · Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas; palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. · 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti kirikukoole; keelati vaimulikel koolides õpetamine; kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. · 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslikke relvaprogramme. · Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik (kolooniad valdavalt Põhja- Aafrikas ja Kagu-Aasias). · Peamine välisvaenlane oli 19.sajandi teisest poolest alates Saksamaa, põhjuseks lüüasaamine 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas ning Elsass-Lotringi piirkonna kaotamine. · Saksamaa vastu liitlasi otsides hakkas Prantsusmaa parandama suhteid Venemaa ja Inglismaaga.
IMPERIALISM 1870 - 1914 Imperialism on maailma jagamine suurriikide vahel majanduslikeks ja poliitiliseteks mõjusfäärideks. Suurriikide mõjukuses tominub muutus: 1. USA muutub maailma suurimaks majandusjõuks. 2. Saksamaa on Euroopas esikohal. 3. Inglismaa majandus on kinni jooksnud, aga ta on kolmas tänu rahandusele, merendusele jms. 4. Prantsusmaa on arengus peatunud, aga tänu oma pangandusele ja luksuskaupadele neljas. 5. Venemaa püsib heal positsioonil tänu laiale siseturule ja odavale tööjõule. · Kaug-Idas on uus tõusev majandusjõud Jaapan. 1867. a. viiakse Jaapanis õnnestunult läbi Meiji reformid, mis tagavad riigi moderniseerumise. · Hiina avaneb ja Euroopa suurriigid hakkavd dikteerima Hiina tegevust : rendivad linnu, dikteerivad kaubandust. Hiina majandus allutatakse lääne huvidele. Hiinas hakkab kodusõdade ajajärk. (2009-11-02) JAAPAN Jaapani tõusu põhjuseks...
TEOORIAKÜSIMUSED nr 1 1. Mis on funktsioon? Mis on sõltumatu muutuja? Mis on sõltuv muutuja? Funktsioon on eeskiri, mis määrab seose, kus igale elemendile hulgast X on vastavusse seatud üks elemented hulgast Y. Sõltumatu muutuja on x ehk argument. Sõltuv muutuja on y. 2. Mis on funktsiooni määramispiirkond, muutumispiirkond? Mis on funktsiooni loomulik määramispiirkond? Hulka X nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks. Hulka f(X)={ y e Y: leidub x e X, nii et f(x)=y} nimetatakse funktsiooni muutumispiirkonnaks. Hulk Y. Funktsiooni loomulik määramispiirkond on argumendi väärtuste hulk, mille korral funktsiooni määrav eeskiri on rakendatav. 3. Millised on funktsiooni põhilised esitusviisid? Põhilised esitusviisid: valemi abil, graafiku alusel, tabeli abil. 4. Mis on funktsiooni graafik? Funktsiooni graafik on kõikide järjestatud paaride [x, f(x)] hulk, kus x on määramispiirkonna X elemen...
Rooma lepingu (EMÜ) ajajärgul sai 6st riigist 12 riigi ühendus Euroopa Majandusühendus. Järk- järgult kaotati liikmeriikide vahelised tollimaksud, kaotati impordi koguselised piirangud ja riikidevahel kaubandus elavnes oluliselt. Tolliliidu peamised eesmärgid saavutati 1968 (kaotati tollid tööstuskaupadele) põllumajanduspoliitika (CAP) toetas abirahadega (kõrge kokkuostuhinna sisseviim- farmereid, eriti Prantsusmaal. Uuesti võimuletulnud ja Prants 5 Vabariigi (al 1958 kuni 1981 parempoolsed võimul) moodust de Gaulle tekitas nn tühja tooli kriisi EL-s (juuni1965- jaan 1966). Prantsusmaa (de Gaulle) oli vastu föderalistl suunale: Prantsusmaale on prioriteediks rahvusriikide Euroopa. 1966. jaan a Luxemburgi kompromissiga sisseseatud (Prantsusmaa nõudel) vetoõigust prooviti osaliselt asendada ühisturu uute õigusaktide-paketi (Cockfieldi e Komisjoni valge raamatuna tuntud) paketi vastuvõtmisega (sisaldas 282 seni kehtestamata
Tartu ülikool · 1920 avalikkude algkoolide seadus haridus emakeelne, tasuta, kohustuslik · 1922 keskkoolide seadus · 1934 keskkoolireform · 1919 Tartu ülikool + Pallas, Konservatoorium · 1936 Tehnikaülikool · 1938 Teaduste Akadeemia 1925 Kultuurkapitali seadus. 6 sihtkapitali 8. 1919. a põllumajandusreform 9. Parteide tüübid kuni 1934, parteide keelamine (nn vaikiv ajastu). Punane rist, skaudid · Kuni 1934 palju erinevaid, siis ainult Isamaaliit · Parempoolsed Põllumeestekogud Kristlik rahvaerakond Majaomanike seltside liit · Keskparteid Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunikud · Vasakparteid Sotsid Iseotsid Kommunistid (pärast 1.12.1924 keelatud 10. Kutsekojad Alates 1938. aasta valimistel · 1924 Kaubandus-tööstuskoda · Loomaarstide · 1931 põllutöökoda · Maatööliste
Lk 46 1.Milles seisnes põlvkondade konflikt 1950.aastate lõpul ja 1960.aastate algul? Kuidas muutused noorema põlvkonna väärtushinnangud sel ajal? Noored mässasid vanemate vastu. Heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid, sündsustunde jne. Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Oli ka vägivaldseid meeleavaldusi. Pariisis toimusid ulatuslikud noorterahutused, milles olid juhtivad tudengid. 2.Millised ühiskondlikud muutused võimaldasid üles ehitada heaoluühiskonna? Turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Inimestel tekkis rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks. Soetati isiklike autosid. Keynesi idee 1960. ja 1970. mis rõhus võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suur tähelepanu vaestele, töötutele, mustanahalistele ja ressursside ümberjagamine toimus. Vaesust jäi vähemaks. 3.Loetlege ühiskondlikke probleeme, mis k...
EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639 Iga pühapäeva keskpäevaks tuleb neile anda lihakarnist ostetud värsket loomaliha, seni kuni Rae mõisas karjatatavaid lambaid saab tapale viia. Härja- või lambaliha peab virtin keetma koos vedela supiga, kuhu on lisatud tangu, nii et vaesed saaksid sinna sisse leiba murda. Pühapäeva õhtul peab virtin lihasupi hospidalis üles soojendama ja vaestele välja jagama. Ja nii peab sündima terve nädala jooksul, nimelt et k...
MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused kevad/2014 (kaugõpe) 1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism samastas rikkuse rahaga, pidas kasumi allikaks kauba- ja raharinglust, nõudis riigi aktiivset sekkumist majandusellu, väliskaubanduse arendamist ja kaitsetollide kehtestamist. Merkantilism hakkas tähtsust kaotama 17.saj keskel, kui rikkuse suurendamise peamiseks vormiks kujunes laiendatud kapitali taastootmine. Kaupmeeste ideoloogia 15-17. sajandil. Itaalia keeles mercante tähendab kaupmeest. Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763. aastal. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika. Sünd langeb kokku rahvusriikide kujunemiseg...
Selle põhjused olid: a. Itaalias osales I maailmasõjas küll võitjate poolel, ent inimkaotused olid väga suured. b. Niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. c. Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega; see tekitas revansismitaotluseid d. Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju e. Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist f. Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad võistlusliidud g. Võitlusliidud kujunesid endisesotsialisti Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks. Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse rõhutamine.
Ta tegeles sellal tõsiselt polüneeslaste ja Kesk- Ameerika maiade keelte ja kultuuridega, uuris kitsee maiade muistset püha raamatut "Popol Vuh". Ta kavatses ise reisida Guatemalasse, luua maiadele ühtse kirjakeele ja püüda nad ühendada võitlusse oma riigi eest. Vahele tuli sõda ja me ei tea, kui tõsine see Masingu indiaani revolutsiooni plaan oli. Ta arvas, et küllap oleks ta olnud liidus vasakpoolse presidendi Jacobo Arbenz Guzmániga ja küllap oleksid USA toel Guzmáni kukutanud parempoolsed ta maha lasknud. Nagu vanad juudi prohvetid pööras ka Masing palju rohkem tähelepanu lääneilma ja läänestuva-saksastuva Eesti pattudele kui voorustele, ta oli võitlev müstik. Muidugi ei olnud talle võõrad ka lunastusvisioonid. Nendest on ta kirjutanud minu meelest oma 9 kõige kaunimad luuletused, millest kahjuks suurem osa on ikka veel avaldamata, kuigi
piilpart, rootsiitsitaja ja teised linnud. Vagula on Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht. · Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ning jõgikond 1420 km². Vagula järvest ülesvoolu kannab ka nime Pühajõgi ning alamjooksul Voo jõgi. Võhandu jõgi on laevatatav Peipsi-Pihkva järvelt Võõpsu sadamani. Võhandu jõe parempoolsed lisajõed on Mügra oja, Kokle jõgi, Sillaotsa jõgi, Kärgula oja, Jaska oja, Rõuge jõgi, Koreli oja, Iskna jõgi, Palumõisa oja, Pahtpää jõgi, Mädajõgi ja Varesmäe oja. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv. Aastal 1963 moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kus muuhulgas asuvad
ületoodangu oht. 1968. aasta mai sai kuulsaks seoses Pariisi üliõpilasrahutustega ning mitmeid muutusi ühiskonnas ja käitumises hakati seostama nn 68. aasta põlvkonnaga. Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker Araabia-Iisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud reziimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati 1974. aastal Salazari reziim ja Hispaanias suri 1975 kindral Franco. ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri summasid, et luua vaestes piirkondades töökohti ja arendada infrastruktuuri. Euroopa Parlament suurendas oma mõju liidu poliitikale ning 1979. aastal said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida. Poola ametühing Solidarno ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980
riigikantslerile umbusaldust jne. Piirkondlike monarhiate kaotamine, liidumaade ehk administratiivüksuste teke. Püüe lämmatada piirkondlikku separatismi, riigi suunitlus unitaarriigi tekkeni ja halvakspanu eri osade autonoomiapüüdluste suhtes (Prantsuse mudel kui tsentraliseerituse etalon). Rahvahääletus kui uus võimuhoob presidendi jaoks (realiseerumatu, kasutatud vastupidiselt Hitleri poolt võimule tulemise ühe abimeetodina). Parteisüsteem: parempoolsed Saksa Rahvapartei (lib), Saksa Rahvuslik Rahvapartei (vanad kons.), Tsentrum (katol.), Saksa Demokraatlik Partei (end. Vabad kons), Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, Baieri Rahvapartei & vasakpoolsed Sotsiaaldemokraatlik Partei, Kommunistlik Partei (omakorda oponendid). Weimari vabariik kui parteide ohver. SAKSAMAA LIITVABARIIK (AL 1949): Perioodid 1945-1959 (Saksamaa jagatud II ms võitjate vahel okupatsioonitsoonideks), 1949- 1990 (SLV ja SDV) ja 1990 - ..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
