Põhjalik konspekt Külma sõja kohta (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Pärast II MS'i muutusid paljude riikide piirid, mistõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Samuti muutis II MS jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, teiseks suureks jõuks sai Nõukogude Liit. Juba II MS'i käigus jahenesid NSVL 'i ja läänebloki riikide suhted. 1946 a. pidas Stalin kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Stalini kõne andis märku, et NSVL on valmis konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem pidas kõnne Churchill , kus kutsus liitlasti kommunismile vastu seisma. Läänes Churchilli ei toetatud, ei tahetud konflikti NSVL'iga. Stalin sai sellistest järeleandmistest aina hoogu juurde. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes ka intensiivselt sõjaks. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima (Trumani doktriin , Marshalli plaan)

Trumani doktriin – Truman tegi USA parlamendile e. Kongressile ettepaneku osutada maj. abi ainult nendele riikidele, kes on valinud parempoolse maailmavaate ja kapitalismi. Marshalli plaan – Trumani doktriini rakendus , Euroopa taastamise plaan
NATO – 1949 Põhja-Atlandi lepinguorganisats.
VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, NSVL + Ida-Euroopa sotsialismimaad
VLO – Varssavi Lepinguorganisats. 1955
Söe- ja Teraseühendus - riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952–1967. 1967–2002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid.
Idabloki riigid – juht NSVL, satelliitriigid : Saksa DV, Poola, Bulgaaria , Rumeenia , Tšehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba
Läänebloki riigid – juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia

Berliini blokaad 1948 juunis – Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne- Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama.

Mao Zedong , Hiina Kodusõda. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli II MS'i lõppedes haaranud võimu Mandžuurias, saades Punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontroll Kirde- ja Põhja-Hiina üle läks seega kommnistidele, kes 1946.a. alustasid kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi valitseva kodanliku Rahvusliku Rahvapartei e. Guomindangi vastu. Esialgu oli ülekaal G poolel, 1948 a. toimus aga kodusõjas pööre. Kommunistid asusid pealetungile ning vallutasid suurema osa Hiinast. Võim Hiinas läks kommunistide kätte ning 01.10.1949 kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi.

Läänebloki riigid külma sõja ajal. USA – tõusis Läänemaailma võimsaimaks riigiks. Suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegse majanduse. Selle tulemuseks oli majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus, tugevdas veelgi positsiooni maailmas. USA asus looma liite teiste riikidega, lootes sellega kommunismi levikut peatada. Sellest sai 1950date aastate USA's sise- ja välispoliitiliselt suurim eesmärk. Sisepoliitikas väljendus see makartismina, mis kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Kasvas nõiajahiks, vallandati tuhandeid inimesi. 1954 a. mõistis Senat McCarthy tegevuse aga hukka. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid . Pärast Roosevelti surma 1945 a. sai nende liidriks H. Truman. Truman osutus võimekaks ning kaugelenägevaks poliitikuks, kes vaatamata demokraatliku partei ebapopulaarsusele 1948 a. ametisse tagasi valiti. 1952 a. loobus Truman kandideerimast ning presidendiks sai vabariiklane Dwight D. Eisenhower , kes kritiseeris Trumani doktriini kui liiga passiivset ning lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda. Lubaduseks see jäigi.
Suurbritannia - pärast sõda näis Suurbritannia olevat võimsuse tipul, olles saavutanud võidu hitlerliku Saksamaa üle ning säilitanud oma koloniaalimpeeriumi. Lõpuks sai Londonile siiski selgeks, et ei jõua seda impeeriumi kooshoida, ning Briti asumaad iseseisvusid. Enamik neist astus India eeskujul ka Briti Rahvaste Ühendusse, mida 53'dast aastast teatakse lihtsalt Rahvaste Ühendusena. Briti impeeriumi lagunemine kujunes suhteliselt valutult ning S säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Samas tähendas see rahvusvahelise tähtsuse langust, S'ist oli saanud tavaline Euroopa riik S'is säilis kaheparteisüsteem, võimul olid kord konservatiivid , kord leiboristid . Esimesed sõjajärgsed valimised võitsid leiboristid. Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sotsiaalhooldussüsteemi. 51. a. tulid võimule konservatiivid, parempoolse poliitikaga.
Prantsusmaa – sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas seisnud kindral Charles de Gaulle moodustas maa vabastamise järel 1944a. Ajutise Valitsuse. Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud, esimestel sõjajärgsetel valimistel anti palju hääli ka kommunistidele. 1946 a. koostatud ja referendumil heaks kiidetud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Küllaltki vasakpoolseks sai ka P majanduspoliitika . De Gaulle oli IV põhiseaduse vastu. Uus poliitiline süsteem osutuski ebakindlaks: 12 a jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust. P's said võimule tsentristlikud erakonnad , kes ei suutnud riiki tõhusalt juhtida.
Saksamaa – Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSVL'i, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. NSVL'i tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord , lääneriikide tsoonides asuti aga teostama demokraatlikke reforme. 1948 a. algatasid vabadel valimistel valitud liidumaade esindusorganid uue põhiseaduse, mis jõustus 1949 a. järgnenud Saksa Liidupäeva valimistel saavutasid võimu parempoolsed kristlikud demokraadid, kantsleriks sai Konrad Adenauer . Majanduslik olukord oli väga raske. Raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses. Kristlik-demokraatlik valitsus alustas majandusreformi , mis sai tuntuks sotsiaalse turumajanduse nime all, selle eestvedajaks oli Ludwig Erhard. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 1948 a. toimus Lääne-Saksamaal rahareform , kehtestati uus rahaühik Saksa mark. Majandus hakkas kiiresti arenema. Uus poliitika oli alguses küll ebapopulaarne, aga Valitsus jäi endale kindlaks ning peagi sai Saksamaast kiireima majandusliku arenguga riik Euroopas. Saksa majandusime

Idabloki riigid külma sõja ajal. Stalini aegne NSVL – Stalini kontroll küll vähenes, aga ta ei kavatsenud sellega leppida. Kommunistliku diktatuuri kindlustamiseks tuli hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis, mistõttu repressioonid NSVL'is aina tugevnesid. Sõja lõpul said hoo sisse massilised arreteerimised. Jätkusid küüditamised. Vangilaagrite võrgustikku vajas Stalin ka majanduse käigushoidmiseks. Stalin andis käsu suunata peamised ressursid tööstusse, eeskätt sõjatööstusse. Ametlikult kujunes majandus edukalt, kuid tegelikkuses oli edu raske näha. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. Hakati võitlema „läänestumise“ vastu. (Lääne kultuuri ja teaduse) Likvideeriti geneetika. NSVL eraldus maailma kultuurist ja teadusest. Võimupüramiidi ladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. Välisele hiilgusele vaatamata kujutas NSVL 1950ndate a. algul nõrgenevat riiki, mis maailmaga sammu pidamiseks vajas kiireid reforme. Satelliitriigid – Kesk- ja Ida-Euroopa olid okupeeritud NSVL'i poolt. 1948 a. allutas kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile. See kõik kehtestati kindla skeemi põhja, rajati Ajutised Valitsused. Ajutine Valitsus tegi mõned ümberkorraldused, maareformid. Siis korraldati valimised, milleks moodustati erinevatest pahempoolsetest erakondadest rahvarinne , kus kommunistidel oli juhtpositsioon. Valimistel järel sots.dem.ühinesid kommunistidega ning alles jäid vaid need erkonnad, mis pooldasid kommuniste. Kommunistid natsionaliseerisid kogu tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse. Sellisel kombel tõusid kommunistid võimule Poolas, Tšehhoslovakkias, Rumeenias , Ungaris ja Bulgaarias. Analoogse skeemi järgi üritati kommunistlikku korda kehtestada ka Ida-Saksamaal, kuid see ebaõnnestus ning 1949a. kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik.

Hruštšovi aegne NSVL - „sula“ periood. 1956 a. veebruaris toimunud NLKP XX kongressil mõistis N. Hruštšov avalikult hukka nii isikukultuse kui ka „partei elu leninlike normide rikkumise“. Üritas normaliseerida NSVL'i suhteid välisriikidega, eesotsas USA'ga. Mõningate Lääne tehniliste saavutuste suhtes näidati üles isegi lugupidamist, kuulutati välja eesmärk USA'le järele jõuda ja mööda minna, nt. toidukaupade tootmise osas. 1956 a. üritati H'd kukutada , kuid see ei õnnestunud. Liiduvabariikide õigusi suurendati, represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid lasti koju. Eriti tõhusalt aitasid NSVL'i mainet tõsta teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas. Aastad 1957-1969 olid Nõukogude kosmonautika kuldajastu ja eriti edukad selle algusaastad. 1957 a. esimene Maa tehiskaaslane, 1961 a. 12.04 J. Gagarini kosmoselend. Hruštšov katkestas IV viisastaku ning kuulutas välja seitseaastaku. Majanduslik olukord oli paranemas, optimismiperiood. 1961 a. ehitatud Berliini müür tõi kaasa aga allakäigu, palju kommunismimeelsed euroopalased- ameeriklased olid pettunud , lubatud küllus NSVL'is jäi saamata, süvenesid probleemid riigipea isikuga. Hruštšov muutus järjest ettearvamatumaks ning 1964 a. sundis parteiladvik Hruštšovi valitsusohjad käest andma, võimule tuli Brežnev.

Kriisid . Suess – Egiptuse sisepoliitilisi probleeme läksid lahendama ühelt poolt Nõukogude Liit ja teiselt poolt Inglise ning USA väed. 1952 a. kukutasid rahvuslikult meelestatud ohvitserid korrumpeerunud kuningas Faruki. Võim läks kolonel -leitnant Nasserile. Ta unistuseks oli vabastada Araabia maad Euroopa kolonisatsioonist. 1956 a. võeti Egiptuses vastu uus konstitutsioon , mille alusel sai E'st sotsialistlik vabariik. Ametlikuks religiooniks sai islam . Alustati varade natsionaliseerimisega. E'd hakkas abistama idablokk , eesotsas NSVL'iga. 26.07.1956 a. E riigistas Suessi kanali, mis tõi kaasa RV skandaali, kuna Suessi kanal oli siiani olnud RV kasutuses. E suhted Inglismaa ja Prantsusmaaga halvenesid, püüti lahendada probleemi diplomaatiliselt, kuid ebaõnnestus. 29.10.1956 ründas USA relvade kaasabiga Iisrael E'd. Sissetung oli edukas, vallutati suur osa Siinai ps'st, läheneti Suessile. Konflikti lõpetamiseks alustasid Inglism . ja Pr. E pommitamist. RV olukord muutus äärmiselt pingeliseks, sekkus ÜRO. 6.11.1956 a sõlmiti vaherahu , Nasserist sai rahvuskangelane, Ing, Pr, Iisr väed lahkusid, Suessi kanali äärde paigutati ÜRO rahuvalvajad. 1958 a sai Suessi kanal ametlikult E omandiks. Berliin – 1955 a andsid Lääneriigid SLV'le täieliku suveräänsuse. NSVL andis ka vormiliselt SDV'le suveräänsuse. SLV ei tunnustanud SDV'd kui iseseisvat riiki. SLV's sõnastati Hallsteini doktriin, mille järgi SLV lõpetab kõik diplomaatilised suhted riikidega, kes suhtlevad SDV'ga. 1958 a nõudis NSVL, et Lääneriigid valdavalt tunnustaksid SDV'd, kuna pinged kahe riigi vahel püsisid, siis 13.08.1961 a SDV ja NSVL'i koostööna rajati Berliini müür. Läbikäimine SDV ja SLV vahel lõppes. Vastastikust suhtlemist pärssis ka julgeolekusüsteem Stas. Kuuba – 1950 a lõpul algas Kuubas partisanisõda diktaator Batista vastu. Partisanide juhiks F. Gastro. Gastro kandideeris ka parlamendivalimistel, aga valimised jäid ära, sest Batista korraldas sõjalise riigipöörde. 1959 a korraldas Fidel Kuubal Batista vastase ülestõusu, see õnnestus ja vasakpoolsed haarasid Kuubal võimu, toimusid reformid . Natsionaliseerimine. 1961 a teatati maailmale, et sots. reform on võitnud, Gastro nimetas ennast marksist -leninistiks. Likvideeriti mitmepartei süsteem. USA sattus paanikasse, räägiti ülemailmsest sotsialiseerumisest, USA seadis Kuubale maj. blokaadi, NSVL hakkas Kuubale viima raketisüsteeme. 1962 a. Muutusid NSVL'i ja USA suhted ülipingeliseks, seati sisse otseliin. Berliini ülestõus – vt Berliini kriis. Vietnami – 1954 a jagunes Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Paraku oli Saigoni (L-V pealinn) režiim küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. Soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957 a algas partisanisõda, mida toetas P-V valitsus, eesotsas Ho Chi Minhiga. Ametlikult astus USA P-V vastu sõtta 1964 a. P-V'd küll pommitati, aga maavägedega sisse ei tungitud. Sõda muutus järjest verisemaks ja ulatuslikumaks, väljapääsu ei paistnud. USA hakkas nõudma sõja lõpetamist. 1968 a presidendiks valitud Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“ (sõja üleandmist lõunavietnamlastele), sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi. 1973 a sõlmiti Pariisi rahuleping , mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma . Kodusõda kestis aga edasi. L-V sai lüüa, kehtestati jäik kommunistlik režiim. 1976 a ühendati V 2 osa. Praha kevad – Tšehhoslovakkias oli tekkinud rahva hulgas rahulolematus partei esimese sekretäri ja ühtlasi riigi presidendi A. Novotnyga. Novotny sunnitigi tagasi astuma ja partei uus juhtkond , mille eesotsas seisis A. Dubcek , kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi rajamise. Sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kuid neile lisati mõned turumajanduse elemendid, nt väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve. Ülestõusu ei toimunud. Kõik vastas 1960 aastate vägivallatule ja optimistlikule vaimsusele. Dubceki reformikava sisendas lootusi ja 1968 a sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks .

Eluolu ja kultuur I – pääses liikvele seisukoht, et nüüd on võimalik luua uus ja stabiiline maailm. Läänemaailma liidri koha oli hõivanud USA, kelle abil Euroopa hakkas üsna kiiresti tuhast tõusma. Saksamaa abitsioonid olid minema pühitud, Euroopale kergenduseks. Optimistlikud meeleolud. Majanduslikult oli olukord siiski raske. Kohe pärast sõda hakati ühendama turge ja erinevate riikide majanduslikud huvid põimusid. Lisaks ehitusbuumile tabas läänemaailma ja selle naaberalasid beebibuum – sündimuse järsk tõus, mis jäi 20 saj viimaseks . Algava heaolu üheks sümboliks kujunes Volkswageni legendaarne „põrnikas“. Hoogsalt hakkas arenema televisioon . Muude kodumasinate kõrval pidi 1950 aastate moodsas kodus olema ka televiisor . 1953 a saadeti USA's eetrisse esimesed värvilised telesaated. Puhkenud ehitusbuum lahendas Lääne-Euroopas võrdlemisi kiiresti sõja tekitatud elamispinna nappuse . Vabaplaneering: hooned seisid eraldi, moodustamata tänavat. Kaduma läks harjumuspärane linnamiljöö. Naabruskonna kadumine oli kogukondlikest kammitsatest väljapürgivatele inimestele meeltmööda. Rõivastuses, mööblis, arhitektuuris ja mujal domineeris 1940 a teisel poolel ja osalt veel 1950 aastate algulgi sõjaeelne stiil, mistõttu võib pidada nii 1920 & 1950 aastate ehitisi /puhvetkappe samadeks. See sarnasus on hõlmatav funktsionalismi mõiste alla. Rõivamoele oli sõda lisanud sõjaväelaslikku joont, nt kandsid naised kõrgendatud õlgadega pintsakut. Peagi taasavastati naiselikkus ja graatsia . Selles oli suur osa Pariisi moekunstnikul C. Dioril (pikk pidulik kloššseelik, pikad kindad) Otsiti välja korsetid peene piha rõhutamiseks. Uut stiili nimetati new look 'iks. Teadus. Eriti ilmekalt avaldus teaduse areng tuumafüüsikas, töötati välja tuumapommi. Pomm valmis 1945 a R. Oppenheimeri juhtimisel ja seda prooviti Jaapanis . Teadlased teadsid juba, et võib ehitada veel võimsama pommi, vesinikupommi . Hävitustehnikale lisaks oli sõda tõuganud tagant ka lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus muukida sakslaste šifrisüsteem Enigma. Selleks konstrueerisid inglased arvuti nimega Colossus, ameeriklastel valmis veidi võimsam arvuti Eniac. Arvutirevolutsioon oli alanud. Teine suursaavutus oli 1953 a. DNA struktuuri mõistatuse lahendamine. Kirjandus. Üheks kõige võimsamaks filosoofiks kujunes J-P Sartre , kelle 1945 aastal peetud avalik loeng eksistentsialismist tekitas sensatsiooni. Sartre omandas justkui prohveti maine. Vihkas USA kodanlikku ühiskonda, kiitis NSVL'i kõiki tegusid . Georg Orwell - „Loomade farm “, „1984“. 1948 aastal ilmus Ameerikas teaduslik teos, kus käsitleti avameelselt paljusid seni sündsusetuks peetud teemasid ja mida selle autori A. Kinsey järgi hakati nimetama „Kinsey aruandeks“.
Eluolu ja kultuur II – 1955 a, kui Allen Ginsberg San Franciscos pani oma poeemiga „Ulg“ aluse nn biitnike alternatiivkultuurile ja -kirjandusele, tuli Londonis lavale John Osborne 'i näidend „Vaata raevus tagasi“. Alguse sai kirjanduslik liikumine või õieti pigem kirjandusvool , mida hakati nimetama noorteks vihasteks meesteks. Käsitleti heaoluühiskonda või selle künnisele jõudnud keskklassi esindajat, kena kannustab raevukas energia, mis on kummatigi suunatud otsekui tühjusesse. Aleksander Solženitsõn, tema teostel oli tohutu menu. Sai ka Nobeli kirjanduspreemia. Teadus ja filosoofia. Jätkus teaduse võidukäik, tärkas huvi n-ö pehmete valdkondade vastu. Kujunes küberneetika, mis tegeles juhtimise, side ja infotöötluse seaduspärasuste uurimisega. Küberneetika arengule andis tõuke arvutite areng. Strukturaalne antropoloogia – strukturalistid nentisid, et kõikide kultuuride aluseks on teatavate vastandpaaride süsteemid. 1960 aastatel võttis maailmas maad mässumeelsus, mida väljendati ka loosungiga „Ühiskond on süüdi“, põhjendajateks olid uusvasakpoolsed mõtlejad. 1967 a toimus ka esimene südame siirdamine (C. Barnard) USA astronautide jõudmine Kuu pinnale ( Apollo 1969, Neil Armstrong ). Kunst , televisioon, sport . 1960 aastate algul voogas üle maailma popkunst, millele pani aluse Ameerika reklaamikunstnik A. Warhol. Populaarkultuuri – agressiivse reklaami, koomiksite, tarbegraafika jms ülistamine. Popkunst, reklaam ja üha suurenev heaolu on lahutamatud televisioonist ja meelelahutustööstusest. Värvitelevisiooni võidukäik, satelliitside. Sateliittelevisiooni võidukäik mõjutas oluliselt spordi arengut, kuna see tõi suurvõistlused kõigile koju kätte, kasvas neist osasaajate hulk järsult. Sporti paisati rohkem raha ja sporditulemused põimiti üha enam propagandaga. Muusika , mood, film. Muusikamaailma vallutasid 1950 aastate keskel rock'n'roll ja selle kuningas Elvis Presley . Presley'le ei jäänud sugugi alla ka The Beatles . Marilyn Manroe. Noortemood muutus tollal sihilikult räpakaks, seda suunda viljeles biitlite peamine rivaal ansambel „The Rolling Stones“. Filmikunstis oli kõnesolev ajajärk seni viimane, kus Hollywoodile veel mujalt maailmast tõsist konkurentsi pakuti. I. Bergman, F. Fellin , A. Wajdat – uue laine esindajad. Viimaste looming oli südavalt isikupärane, just uue laine mõjul kinnistus seisukoht, et filmi autoriks on režissöör. Tegelaste sisemaailma paremaks avamiseks kasutati mitmesuguseid uudseid tehnilisi võtteid. A. Hitchcock „Psycho“ ja S. Kubrick „2001:Kosmoseodüsseia“. Elizabeth Taylor.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

161 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jasmintea Õppematerjali autor

trumani doktriin, marshalli plaan, nato, vmn, vlo, söe- ja teraseühendus, idabloki riigid, läänebloki riigid, berliini blokaad 1948 juunis, mao zedong, hiina kodusõda, läänebloki riigid külma sõja ajal, idabloki riigid külma sõja ajal, hru?t?ovi aegne nsvl, kriisid: suess, berliin, kuuba, berliini ülestõus, vietnami, praha kevad, eluolu ja kultuur

trumani doktriin marshalli plaan nato vmn vlo stü idabloki riigid läänebloki riigid berliini blokaad mao zedong hiina kodusõda suessi kriis berliini kriis kuuba kriis berliini ülestõus vietnam praha kevad

Sarnased õppematerjalid

doc

Aastad 1945-1955. Sõjajärgne aastakümme

12 kohtualust mõisteti surma, 3 said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. See oli uuema aja ajaloos esimene juhtum, kui suure riigi juhtidele määrati kriminaalkaristus inimkonnavastaste kuritegude eest. Juriidilist vastutust riigi nimel või võimude käsul sooritatud kuritegude eest kandis igaüks ise. Riiklike huvide realiseerimine agressiivse sõja kaudu arvati nüüdsest kriminaalkuritegude hulka. Järgnesid protsessid vähemtähtsate Kolmanda Riigi isikute üle Nürnbergis ja mujal SM kohtutes. Jaapanis mõistis rahvusvaheline tribunal süüdi 25 sõjakurjategijat. ÜRO hakkas välja töötama rahvusvahelisi seadusi, mis kaitseks ka igat inimest võimude omavoli eest. ÜRO juurde loodi majandusliku koostöö organid: · Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (IBRD)

Ajalugu

doc

Külma sõja põhjalik kokkuvõte

vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine,

Ajalugu

docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA 04.02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini.

Ajalugu

doc

Aeg pärast II maailmasõda

Läänesektorid.Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed,mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga,et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla,mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lüplikult rikutud. Lääneriikides on Külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini Blokaadi. 1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit. Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Hukkus 3 miljonit inimest,sõda lõppes tulemusteta. Korea oli ka edasipidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks.

Ajalugu

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia

Ajalugu

docx

Maailm pärast Teist maailmasõda

demokraatliku valitsuse loomine II maailmasõja tagajärjed Kokku hukkus ligi 60 mlj inimese Oli suurenenud tsiviilisikute hukkumise hulk võrreldes I maailmasõjaga Balti riigid jäid NSVL võimu alla NSVL kontrolli alla läksid ka Kesk- ja Ida-Euroopa (kommunistlik blokaad e Teine Maailm) Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine Külma sõja algus Suured majanduslikud kahjud Toimusid suured poliitilise kaarti muutused Jaapani demokratiseerimine San Francisco konverents Toimus: 1951 Arutati: kokkulepet Jaapaniga NSVL polnud kutsutud sinna Otsustati: Jaapan tunnustab Korea poolsaare iseseisvust, NSVL-le Kuriili ja Sahhaliini saared, Jaapani nn uus põhiseadus demokratiseerimine Kahe üliriigi kujunemine

Ajalugu

doc

I ja II maailmasõja tagajärjed

Paljud lääneriigid olid Teises maailmasõjas raskeid kaotusi kandud, aitasid demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan neil oma majanduse kiiresti taastada. uued piirid Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSVL-ile (+osa Isa-Preisimaast koos Königsbergiga). Itaalia pidi loovutama oma Aafika kolooniad. Albaania taasiseseisvus. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Bessaraabia läks NSVL-ile+mitu Olulist piirkonda Soomelt. Island iseseivus sõja ajal. Potsdami rahukonverents. USA Tõusis läänemaailma võimsamaks riigiks. Muutus diplomaatia: isalotasiooni asemel asus USA looma liite teiste riikidega, lootes sedasi peatada kommunismi levikut. Sisepoliitikas väljendus see makartismina. Suurbritannia Puudu jõud impeeriumi kooshoidmiseks. Asumaad Aasias ja Aafrikas iseseivusid. Rahvusvahelise tähtsuse langus. Säilis kaheparteisüsteem konservatiivid, leiboristid. Prantsusmaa

Ajalugu

docx

Külm sõda

1 II. KÜLM SÕDA: Külma sõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid