Pingelõdvendus 20.sajandil - õppematerjal (1)

PIINGELÕDVENDUS
Pingelõdvenduse algus:
1970. oli läänepoliitika ummikusse jõudnud; hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süst hävitamiseks puudub Läänel jõud.
1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö
NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga.
1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder- Neisse jõge.
1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brežneviga.
USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas.
USA ja NSVL suhete soojenemine:
1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh „NSVL ja USA suhete alused“, mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut.
Oluliseks lepinguks oli võidurelvastamist piirav dok. - I raeketitõrjesüsteemide rajamine, II strateegilise relvastuse piiramine (SRP1, pidi jägnema ka SRP2 – jäi ära)
Helsingi protsess:
Pingelõdvenduse sümboliks Eur kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine e Helsingi protsess. Oluline roll Soome presidendil U. K. Kekkonenil.
1973 alanud nõupidamistel oli 3 etappi :
I osalesid peaministrid
II läbirääkimised lõppakti sisu üle diplomaatide ja ekspertide vahel ( Genfis )
III 1975 a Helsingis, 1. aug allkirjastasid 33 Eur riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi „Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel“.
Lõppdokument koosnes 3 korvist:
1) Euroopa julgeolek ja selles kinnitati Euroopa riikide piiride vääramatust
2) majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö
3) koostöö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas
Lõppaktiga pangi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile OSCE .
NSVL oli saanud Läänelt tunnustuse ja samas ei kavatsenudki kodanikeõigusi parandada
Pingelõdvenduspoliitika tulemused:
NSVL saavutas kõik eesmärgid ja Lääs mitte ühtegi. NSVL kasutas paranenud suhteid ära oma positsiooni tugevdamiseks Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumiseks.
Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ja idabloki vahel. Majanduslik koostöö eähendas lääneriikidele invensteeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri- ning teadusalane suhtlemine ja turism.
Kõik see õõnestas idablokki seestpoolt. Satuti sõltuvusse Läänest (laenude pärast)
ARAABIA MAAD JA ISLAMIMAAILM
Araabia maade vastasseis Iisraeliga:
Araabia maid ühendas omavahel vastasseis Iisraeliga
1964 moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille sihiks oli Iisraeli „merrepühkimine“ ja selle asemel Palestiina riigi loomine.
1967 alustasid Süüria ja Egiptus + Jordaania avalikult ettevalmistusi sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid ennetava vastulöögi nn kuuepäevane sõda. Sõja tulemusel okupeeris Iisrael Siinai poolsaare, Jordaania läänekalda ja Golani kõrgendikud.
6. okt 1973, juutide usupühal jom kippuril alustasid Egiptus ja Süüria ootamatult pealetungi Iisraeli positsioonidele. 24. okt sõjategevus peatati ÜRO nõudel.
Sõda oleks araabia maailma ja lääneriikide suhted peaaegu katkestanud. Araabiamaad kehtestasid Iisraeli toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid hinda 4x. Läänemaailmas energiakriis .
Egiptus oli sõjast väsinud. Uus president A. Sadat ei soovinud enam olla NSVL sõltlane. Likvideeriti üheparteisüsteem, era-ja väliskapital said tegevusvabaduse. Suhete korrastamine Iisraeliga. 1979 Camp Davidi rahuleping, Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare.
Islamirevolutsioon Iraanis :
1960 alustas Pahlavi nn valgete revolutsiooni: naistele anti meestega võrdsed õigused, teostati maareforme, arendati tööstust, moderniseeriti haridus - ja tervishoiusüsteem.
Tulemus: lammutati senine patriarhaalne elukorraldus, tuhanded talupojad suundusid linna tööd otsinma, tekkisid uuendusi taunivad islamiliikumised.
1970 kasvas rahulolematus üldiseks vastuhakuks, mida juhtis Homen.
1979 naasis ta Iraani ja kuulutas välja islamivabariigi.
Ta eesmärk oli peatada Iraani läänestumine: kehtestati väliselt demokraatlik põhiseadus, kehtestas totalitaarse diktatuuri, rahvalt nõuti lääne kommetest loobumist, keelati alkohol, koka jne, naised pidid taas kandma traitsioonilist riietust.
Iraani välispoliitika muutus agressiivseks, põhivaenlaseks kuulutas USA.
1980 alustas sõda Iraagiga.
Islami fundamentalism:
Islamirevolutsiooni võit Iraanis tugevdas äärmusliku islami positsioone araabia maailmas.
Islami fundamentalismi iseloomustab äärmine konservatiivsus, moslemite 7.-8. saj kujunenud tavaõiguse täpne järgimine ja sõjakas sallimatus läänemaailma vastu.
Oma vaateid kuulutades osutasid nad tõsiasjale, et Lääne ideed ja saavutused pole inimest õnnelikums teinud; seal levib narkomaania, alkoholism , kuritegevus, vägivald.
Islami fundamentalismi juurde kuulub ka „püha sõja“ pidamine kõigi uskmatute vastu. Langenud lähevad otse paradiisi.
Läänemaailma kõrval kuulutasid fundamentalistlikud liikumiseks oma vaenlaseks ka mõõdukamad araabia riigid, eriti Saubi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid.
UUSKONSERVATIIVSED SUUNDUMUSED
Muutused Lääne ühiskonnas 1970. aastate teisel poolel:
Teadude- ja tehnikarevolutsioon muutis lääneriikide sots struktuuri – vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes diplomeeritud spetsialistide nind teeninduses töötavate inimeste osa, hoogustus väikeettevõtlus
Riikide edukuse määras nende suutlikus uutele vajadustele kiirelt reageerida (lääs arenes, ida jäi maha)
Lääne majandust tabas 1970 energia- ja toorainekriis. Nafta hing oli 4x kallinenud. Tööstusriikides vähenes tootmine,ettevõtteid suleti (polnud turgu)
Tööpuudusele ja stagnatsioonile lisandus inflatsioon – stagflatsioon.
Ühendriikides lisaks majanduse langusele ka Vietnami sündroom ehk arusaamine oma suutmastusest maailmas midagi muuta.
1974 Watergate'i skandaal – Nixoni teadmisel oli valimiskampaania ajal Demokraatliku Partei peakorterisse paigaldatud pealtkuulamisseadmes. Selle avalikustamisel astus Nixon tagasi.
Samal ajal tuli avalikkuse ette hulk dokumente, USA juhtkonna ja sõjaväelaste pettusest õigustamaks Vietnami sõda.
Konservatiivne revolutsioon:
Läänemaailmas tekkis vajadus uute juhtide järgi. Optimismi taastamine ja traditsiooniliste väärtuste taasleidmine saidki algava konservatiivse rev üheks nurgakiviks.
1970. lõpul tõusid lääneriikides eesotsa parempoolsed poliitikud . Muutsid nii väärtushinnanguid kui majandus- ja välispoliitikat.
Konservatiivid kritiseerisid valitsuse liiga suureks kasvanud rolli, mis oli tekitanud inimestes sõltuvuse abirahadest ja -programmidest. Nõuti, et inimesele antaks rohkem võimalusi oma elu üle otsustamiseks.
Majanduspoliitiliseks aluseks sai monetarism . Leiti, et valitsus peab majandust mõjutama vaid ringluses oleva raha reguleerimise teel. Peamine eesmärk oli võitlus inflatsiooni vastu.
Oli seisukoht et maksude alandamine elavdab majandust ja riik saab maksude lekumise suurenemisest raha tagasi.
Välispoliitikas kritiseerisid nad pingelõdvenduspoliitikat ja süüdistasid valitsust diktatuurile järeleandmises. Pidasid vajalikuks tõsta lääneriikide sõjalist võimsust. Kommunistidest ikestatud rahvaid tuli reaalselt toetada.
Konservatiivide poliitika osutus edukaks kuna nad mitte ainult ei lubanud vaid asusid neid ka ellu viima.
Tatcherism Suurbritannias:
1979 sai peaministriks Margaret Tatcher, kes lubas lõpu teha sotsialismi võinutsemisele SB-s.
Kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaalprogramme jm toetusi. Erastati tööerakondlaste natsionaliseeritud ettevõtted. Surus Alamkojas läbi ametiühingute õigusi piiravad seadused.
Kuigi ta muutus ebapopulaarseks valita ta tervelt 3 valitsusajaks.
Tatcheri edu põhjuseks oli tema karmide reformide positiivsed tagajärjed – inflatsioon vähenes, tõõstuse struktuur muutus, makduse alandamine tõi sisse väliskapitali, arenes kõrgtehnoloogiline tootmine, taastus tööstuse konkurentsivõime, majandus hakkas kasvama, tööpuudus alanes , rahvas oli rahul.
Tacher arenas koostööd USA-ga, paranes SB rahvusvaheline positsioon.
Oma otsusekindlust demonstreeris 1982 Falklandi kriisis . Saatis Falklandile laevastiku ning brittide dessant vllutas argetiinlastelt territooriumi tagasi (selle asemel et läbirääkimisi pidada).
Reaganoomika USA-s:
1981 presidendiks valitud Ronald Reagani majanduspol aluseks oli arusaam, et sots probleemide lahendamine vaid tuluderiigieelarvelise ümberjaotamise abil pidurdab majanduse arengut. Seetõttu asus kärpima sotsiaalprogramme. Kärpis makse.
Algul kaasnes suur tööpuudus, järgnes kiire majandustõus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus langes, inimeste sissetulekud suurenesid.
Välispoliitikas lõppes pingelõdvendus. USA eesmärgiks sai võitlus NSVL kui „ kurjuse impeeriumi“ vastu.
Kui 1983 puhkes Grenadal segadused ja tekkis Kuuba mõju suurenemise oht, lasi Reagan mereväel saare vallutada.
USA positsiooni taastamiseks maailmas käivitas Reagan ulatusliku relvastusprogrammi.
Reagan aitas ameeriklastel taastada kaotsiläinud eneseusu.
NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE
Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s:
Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik
1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus.
Võimul püsis endiselt Brežnev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil.
Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö „letialune kaubandus“.
Vaid vähesed teisitimõtlejad e dissidendid julgesid oma nördimust NSVL süsteemi üle välja öelda. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solženitsõn ja Sahharov said tuntuks üle maailma. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei peatanud NSVL allakäiku.
Sissetung Afganistani 1979 aastal:
Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailma üle suurenenud. Neid ei rahuldanud enam marionettvalitsused, sooviti mõni riik täielikult enda kontrolli alla saada.
1979 tegi NLKP Keskkommitee poliitbüroo Afganistanis riigipöörde ja pani riigi etteotsa otse Morkvale alluva valitseja. 27. detsembril tungis NSVL väeüksused Afganistani, tapeti sealne president. Vaenujalal afgaani relvarühmad ühinesid NSVL vastu, algas sissisõda.
USA ja teiste lääneriikide reageering oli järsk – 1980 Moskva olümpiamägnud boikoteeriti.
Sõda kurnas NSVL-d nii poliitiliselt, majanduslikult, kui ka moraalselt.
Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks:
1978 sai paavstiks endine Karkovi peapiiskop Karol Wojtyla.
Temast sai ikestatud ja unustatud Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste eeskõneleja.
1979 soovis ta külastada Poolat, kus ta kuulutas, et inimestel on õigus vabadusele ning kutsus üles hirmust üle saama.
NSVL-ile oli paavst pinnuks silmas. 1981 aastal sooritati talle Roomas atentaat , kuid paavst jäi ellu. Selle taga oli KGB.
Solidaarsuse loomine:
1970 puhkesid Gdanskis rahutused, mille mahasurumiseks kasutati sõjaväge. Poola kompartei eesotsa astus Gierek .
Lääne laenude abil käivitati küll majandusreform, aga see kukkus läbi. Tugevnes opositsiooniliikumine, mille eesmärk oli alternatiivse ühisk ehitamine sots süsteemi kõrvale.
Tekkis iseseisvate haridus- ja kultuuriasutuste võrk, haritlased moodustasid põrandaaluseid org, mille eesmärk oli tööliste õiguste eest seismine ja vabade ametiühingute loomine.
Augutis1980 streik vallandatud ametiühinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. Mõne päeva pärast streikis kogu Poola. Tehastevaheline streigikomitee esitas võimudele 21 nõudmist.
31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati õigus ühineda ametiühingutesse, tõstis töötajate palka, lubas paremaid töötingimusi. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus .
Poliitiline kriis Poolas 1980-81:
Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhendajatelt „kontrrevolutsiooni“ peatamist ja „korra“ jaluleseadmist.
Poola kompartei eesotsas olev Jaruzelski pandi valiku ette: kas ta surub AÜ-d ise maha või tulevad Poolasse NSVL tankid .
13. dets 1981 kehtestas Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Tegelikult suruti nad lihtsalt põranda alla.
LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA
Uus strateegia külma sõja võitmiseks:
Reagani plaan: USA pidi takitsama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas momg toetama võitlust kommunismi vastu; tuli NSVL majanduslikult nurka suruda, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade müügist ning relvakaubandusest; pidi NSVL-le peale suruma uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine.
Ainus toetaja oli Reaganil M. Tatcher.
USA toetus nõukogudevastastele liikumistele :
NSVL ja USA peamiseks võitlustasandiks kujunes Afganistan. Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid e modžaheede moodsate relvadega.
Teiseks oluliseks vastasseisuks oli Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga.
Reagan kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis Jaruzelski režiimi nõrgestasid. Tekkis kaksikvõim, kus jõud kuulus kommunistidele, vaimne toetus aga Walesale nind paavstile.
Ühendriikide majandussõda NSVL vastu:
Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Viidates vägivallale Poolas keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa.
Reagan surus alla ka naftahinnad. USA-l õnnestus veendaSaui Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda.
Lisaks piiras USA oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi NSVL-i
Kokkuvõttes viis USA majandussõda NSVL 1980. aastatel pankrotti .
Võidurelvastumise uus etapp:
NSVL lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias.
Eriti laastavalt mõjus NSVL-le 1983 välja kuulutatud strateegilise kaitsealgatuse kava. Eesmärk oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile pigaldatud relvasüsteemide abil kosmiline kilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. Tähesõdade programm tekitas NSVL-s paanikat
Reaganile olid abiks NSVL liidrid ise, kes pingete maandamise asemel neid hoopis suurendasid
1979 võttis NATO vstu ostuse alustada 1983 Euroopasse uute ülitäpsete keskmaarakettide paigaldamist. NSVL luure käivitas küll raketivastase liikumise, kuid see oli kasutu.
1980 keskpaigaks sai selgeks, et USA on relvastuse võidujooksu võitnud. Samal ajal NSVL armee nõrgenes, poldud võimeline enam isegi tavaliste relvadega võitlema, Afganistani avantüür lõpetati.
NSVL kaotus külmas sõjas:
NSVL liidrid seisid vastastiku Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kreml ise.
NSVL-s juurdus sisepoliitiline kriis. Brežnev oli haige ja vaid vormiliselt võimul, 1982 ta suri. Tema järglane Andropov püüdis administratiivsete võtetega NSVL arengule uut hoogu anda, ta suri 1984. Järgmine president oli 72 aastane Tšernenko, kes suri 1985. NSVL oli maailma naerualune.
1980 keskpaigas hakati Kremlis mõistma, et riik seisab silmitis külma sõja kaotusega. NSVL oli kaotanud oma rahvusvahelise autoriteedi ja kääris sisemiselt. Majandus oli pankrotis . Vajati reforme.
PERESTROIKA
Gorbatšovi tõus NSVL etteotsa:
1985 sai Gorbatšovist NLKP KK partei peasekretär. Ta oli veendunud et NSVL vajab ümberkorraldusi, samas eesmärgiks oli käsumajanduse ja impeeriumi päästmine.
Juhtkond lootis Läänt petta ja keerulisest olukorrast pääseda. Aga Reagan nähes NSVL liidrite soovi vastasseisu leevendada andis talle hoogu juurde. USA toetas enam Afganistani sisse ning vastupanuliikumisi Kesk- ja Ida-Euroopas, eriti Poolas
Muudatuste algus NSVL-s:
1985 teatas Gorbatšov, ettema peamine ülesanne on NSVL majandusliku arengu kiirendamine. Selleks viis läbi perestroika (sost ühisk ümberkujundamine). Tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga. Tungimata probleemide tuumani, asus ta võitlema nt alkoholiga .
Glasnost e avalikustamine pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõele.
1986 Tšernobõli katastroof. Gorbatšov oli toimuvat tunnistama pidanud. Tsensuuri lõdvendati. Võis rääkida 2 alal – keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest. Suurendati massiteabevahendite rolli.
1988 konverentsil surus Gorbatšov läbi pol reformi kava, mis nägi ette presidentaalset valimissüsteemi, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse Rahvasaadikute Kongressi, kohalike küsimuste andmist rahvasaadikute nõukogude kätte.
Siiski kasvas riigis segadus. Vana käsumajandus lagunes , turumajandusele ei suudetud aga üle minna. Rahulolematuse kasv.
Suhete reguleerimine Läänega:
Gorbatšov parandas suhteid lääne, eriti USA-ga. Muutused toimusid 3 vallas: relvastuse vähendamine, piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse.
Katkestati keskmaa rakettide paigaldamine NSVL Euroopa osasse , peatati tuumarelvakatsetused. (lootuses USA-d meelitada loobuma tähesõdade programmist)
Kokkuvõttes oli järeleandja Gorbatšov ise, nõustudes 1987 dets alla kirjutama kokkupellepe kesk- ja lähismaarakettide likvideerimise kohta.
NSVL lõpetas ka rahvusvahelise terrorismi rahastamise. Märtsis 1988 kokkupele, mille alusel 1989 veebruatiks on vene väed Afganistanist lahkunud. 1988 lõpetati kodusõda Nicaraguas.
Tehti järeleandmisi inimõiguste küsimuses.
Rahvuslik vabadusliikumine NSVL-s:
1986-87 peamiselt keskkonnakaitse loosungite all alanud vabadusliikumine kasvas 1987 II pooleks üle poliitiliseks meeleavalduseks. 23. aug 1987 nõuti kõigis 3 Balti riigi pealinnas M-R pakti salaprotokollide avalikustamist ja tühistamist
1988 kevadel toimus Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kritiseeriti Balti olukorda
1988 sai Eestist alguse laulev revolutsioon. Toodi välja eesti lipp. Juunis koguneti lauluväljakule, kus lauldi ja nõuti Eestile vabadust.
Aprillis 1988 loodi Eestis erinevid spositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne , peagi ka Lätis ja Leedus (Sajudise).
1988 nov kuulutas Eesti end suveräänseks. Gorbatšov tühistas selle otsuse.
1989 NSVL Rahvasaadikute Kongressi valimistel olid Balti riikide rahvarinnete kandidaadid edukad nind moodustasid Moskva kongreasil ühtse saadikurühma.
23 aug 1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi balrimaade ulatuv inimkett , kus osales miljoneid inimesi.
1989 lõpuks toetas enamik baltimaalasi iseseisvuse taastamist.
SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE
Brežnevi doktriini lõpp:
Gorbatšov kutsus Kesk- ja Ida-Euroopat üles samasugustele muudatustele nagu oli NSVL-s. 1987 loobus avalikult Brežnevi doktriinist, teatades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida.
Kommunistliku režiimi langemine Poolas:
Poola kommunistliku juhtkonna algatatud reformid ei kandnud tulemusi, Jaruzelski hakkas otsima kontakte Solidaarsusega.
1988-89 tabas Poolat ulatuslik streikide laine, halvad kogu majanduse. Streikide lõpetamise tingimuseks oli ümarlauakõneluste alustamine pol reformide teostamiseks. Tulemuseks oli vabade valimiste korraldamine, Jaruzelski jäi presidendiks ent taganes peagi. Võidu saavutas Solidaarsus. Uueks presidendiks sai Walesa.
Uuenduste algus Ungaris:
sept 1987 alustasid Ungari kommunistid reformimeelne juhtkond läbirääkimisi opositsiooniliste rühmitustega. Valitsus kuulutas oma eesmärgiks „poliitilise pluralismi“
Opositsiooni peamiseks nõudmiseks oli ajalookäsitluse ümberhindamine ja nõue NSVL vägede väljaviimiseks. 1989 rehabiliteeriti 1956 revolutsiooni märter Nagy.
1989 avati piir Austriaga, kirjutati alla ka kokkuleppelem, mis nägi ette põhiseaduse muutmist ja vabade valimiste kuulutamist. Võitis opositsioonijõud.
Berliini müüri langemine:
1897 -88 hoogustus idasakslaste põgenemine läände.
Okt 1989 algasisd paljudes Ida-Saksa linnades meeleavaldused, mis nõudsid opositsioonirühma Uus Foorum legaliseerimist.
9. nov 1989 tungisid meeleavaldajad berliini müüri juurde ja rahvas murdis end selelst läbi. Piirivalve vaatas toimunut jõuetult pealt.
Järgnes läbimurre: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol lõpetati, algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks
Berliini taasühinemine:
Berliini müüri langemise tagajärjel langes kommunistlik süsteem kokku. Kuulutati vabad valimised. 1990 saavutas võidu Saksa kiiret ühinemist pooldav Saksamaa Liit.
Veebruaris alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-, sotsiaal- ja valuutaliidu moodustamisega 1. juulil.
NSVL soovis I-Saksat näha neutraalse riigina. 1990 mais algasid läbirääkimised. Gorbatšov nõustus ühinenud Saksa jäämisega NATO-sse, Nõukogude väed tuli 1994 aug lõpus Saksast välja viia.
1990 sept kirjutati Moskvas alla kokkuleppele ja 3. okt taasühines Saksa ametlikult.
Kommunistliku valitsuse kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas:
Tšehhis muutusid meeleavaldused peale Berliini müüri langemist niivõrd ulatuslikuks, et võimud olid sunnitud järeleandmisteks. 1989 moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon. Presidendiks valiti Havel, sametrevolutsioon oli lõppenud.
Bulgaarias ja Rumeenias olid vastupanuliikumised nõrgemad. Kommunistlikul valitsusel õnnestus püsima jääda, ei toimunud radikaalseid majanduslikke ja poliitilisi reforme.
Bulgaarias tulid võimule noorema põlvkonna kommunistid, kes kuulutasid välja demokratiseerimise programmi ning teatasid kavatsusest kommunistlik partei ümber kujundada tavaliseks vasakpoolseks parteiks. 1990 juunis võitis valimised „ uuenenud “ sotsialistik partei.
Rumeenias puhkes mäss Ceausescu režiimi vastu, tapeti.
1989 lakkas eksisteerimast Varssavi Lepingu Organisatsioon
1991 apr saadeti laiali VLO sõjalised nõukogus ja komiteed.
Tegevuse lõpetas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
NSVL LAGUNEMINE
Gorbatšov püüab NSVL koos hoida:
11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi.
Leedu vastu alustati majandusblokaadi, ka Eesti ja Läti olukord oli jäik. Lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks .
Eesti, Läti ja Leedu valitsused alustasid poliitilisi ja majandusreforme, et muuta täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks.
1990 hakkasid Nõukogude liiduvabariigid end üksteise järel suveräänseks kuulutama.
NSVL juhtkonnd seisukohal, et impeeriumit hoiab koos vaid sõjaline jõud. 1989 tehti seda Gruusias, 1990 Aserbatžaanis, 1991 oli Baltimaade kord. Operatsioon kavandati 1991 a jaan.
13. jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi. Järgmisena kavandati parlamendihoone rünnakut, rahvamass hoidis selle ära.
20. jaan 1991 ründas Lätis OMON Riias siseministeeriumi hoonet, oli sunnitud taanduma.
Eur Liit ja USA ähvardasid Gorbatšovi sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSVL-le.
Gorbatšovi vastu astus ka Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele.
1991 jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni.
Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks:
1991 juunis sai presidendiks Jeltsin. Andis korralduse lõpetada riigiasutustes kommunistliku partei tegevus.
Gorbatšov üritas NSVL-d koos hoida uue liidulepingu abil. 9 liiduriigiga jõuti kokkuleppele Suveräänsete Riikide Liidu moodustamisel, mis oli konföderatsioon. Balti riigid keeldusid läbirääkimistest. Ei hoolinud ka Gorbatšovi majandussanktsiooni ähvardusest.
Sõjaväelise riigipöörde katse 19-21 aug 1991:
Ettevalmistused erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991. Selle taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelised, sõjatööstuskomplekti esindajad ja NLKP juhid.
Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, eesotsas asepresident Janajev .
19. aug teatas RESK, et on võimu üle võtnud. Kuulutati sõjaseisukord ja seinduskogud saadeti laiali. Kavas lämmatada vabaduspüüded impeeriumi äärealadel.
Vastuhaku etteotsa tõusis Jeltsin, kes kindlustas end valges majas. Kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks.
RESK nõudis kõigi NSVL põhiseadusega vastuolus olevate seaduste tühistamist, rahvakogunemiste ja meeleavalduste keelustamist .
Baltimaad eirasid RESK-i. 20. aug 1991 kuulutas eesti välja taasiseseisvumise. 21. aug järgnes Läti. Jeltsin tunnistas nende iseseisvust.
20 aub rünnati valget maja, Moskva kesklinnas kokkupõrked valge maja kaitsjatega.
21. aug saabusid linna Jeltsinile ustavad üksused, RESK lagunes. Võim läks Jeltsinile
Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine:
NSVL osad kuulutasid end üksteise järeö iseseisvaks.
6. sept 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust NSVL
24 aug kuulutas end iseseisvaks Ukraina
27 aug iseseisvusid Valgevene ja Moldaavia, järgnesid enamik liiduvabariike.
8. dets 1991 allkirjastasid venemaa, Ukraina, Valgevene juhid avalduse Nõukogude Liidu laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta.
25. dets loobus Gorbatšov võimust.
Esialgu arvati et SRÜ kujuneb NSVL aseaineks, tegelikult tugevat ühendust ei kujunenud.