Euroopa Liit (0)

Olustvere TMK

Raimond Mänd

Pm1B

Euroopa Liit

Referaat

Juhendaja : Endla Pesti

Olustvere 2014

Sisukord

Raimond Mänd 1
Euroopa Liit 1
Referaat 1
Juhendaja: Endla Pesti 1
Olustvere 2014 1
Sisukord 2
Euroopa Liit 3
Euroopa Liidu ajalugu 4
1945 - 1959 4
1960 – 1969 4
1970 - 1979 4
1980 - 1989 4
1990 – 1999 4
Euroopa Liidu laienemised 6
Euroopa Liidu nõukogu 7
Nõukogu ülesanded 7
Euroopa parlament 8
Euroopa komisjon 9
Euroopa keskpank 10
Ülesanded 10
Majandus- ja rahaliit 11
Euroopa kohus 12
Regionaalpoliitika 13
Kodanike Euroopa 14
Põhiõigused 14
Igapäeva elu 14
Vabadus 16
Euroopa Liit ja maailm 17
Eesmärgid 17
Lisad 18
Sisukord 2
Euroopa Liit 3
Euroopa Liidu ajalugu 4
1945 - 1959 4
1960 – 1969 4
1970 - 1979 4
1980 - 1989 4
1990 – 1999 4
Euroopa Liidu laienemised 6
Euroopa Liidu nõukogu 7
Nõukogu ülesanded 7
Euroopa parlament 8
Euroopa komisjon 9
Euroopa keskpank 10
Ülesanded 10
Majandus- ja rahaliit 11
Euroopa kohus 12
Regionaalpoliitika 13
Kodanike Euroopa 14
Põhiõigused 14
Igapäeva elu 14
Vabadus 15
Euroopa Liit ja maailm 16
Eesmärgid 16
Lisad 17

Euroopa Liit

Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning  Rooma Lepingute sõlmimist 1957. Aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal  Maastrichti lepinguga.Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro.

Euroopa Liidu ajalugu

1945 - 1959

Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg , Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit – saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 – juhtpositsiooni kosmosevõidujooksus. Samuti sõlmiti 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg.

1960 – 1969

1960. aastatel tekkis nn noortekultuur – The Beatles ´i taolised ansamblid meelitasid iga esinemisega kokku tohutuid teismeliste hulki hoogustades kultuurirevolutsiooni ja suurendades põlvkondadevahelist lõhet. Majandusele oli see aga hea aeg, osalt seetõttu, et kaotati tollid ELi riikide vahelises kaubanduses. Lepiti kokku ka toiduainetetootmise ühises korraldamises – seetõttu on praegu kõigil piisavalt süüa ning põllumajandust kummitab ületoodangu oht. 1968. aasta mai sai kuulsaks seoses Pariisi üliõpilasrahutustega ning mitmeid muutusi ühiskonnas ja käitumises hakati seostama nn 68. aasta põlvkonnaga.

1970 - 1979

Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker Araabia -Iisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud režiimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati 1974. aastal Salazari režiim ja Hispaanias suri 1975 kindral Franco . ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri summasid, et luua vaestes piirkondades töökohti ja arendada infrastruktuuri. Euroopa Parlament suurendas oma mõju liidu poliitikale ning 1979. aastal said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida.

1980 - 1989

Poola ametühing Solidarność ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980. aasta suvel toimunud streike Gdanski dokkides üldiselt tuntuks nii Euroopas kui ka maailmas. 1981 võeti Kreeka kümnenda riigina ELi liikmeks ning viis aastat hiljem järgnesid Hispaania ja Portugal. 1986 allkirjastati ühtne Euroopa akt. See leping oli vundamendiks suurejoonelisele kuue aasta pikkusele programmile, mille raames kaotati ELi sisepiiridel kaubandustõkked ning loodi „ühtne turg “. Suur poliitiline murrang toimus 9. novembril 1989, mil lõhuti Berliini müür, Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks.

1990 – 1999

Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990ndatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti.

Euroopa Liidu laienemised

1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia,  Holland , Luksemburg, Itaalia,Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema meretagused departemangud Réunion,Martinique, Guadeloupe ning Prantsuse Guajaana .
1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised  EFTA riigidSuurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜgaGröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. aastal.
1981. aastal liitus Kreeka.
1986. aastal liitusid  Hispaania ja Portugal.
1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DValadele.
1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria,Soome ja Rootsi.
2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola,Ungari, Tšehhi,  Slovakkia , Sloveenia, Malta jaKüpros.
2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga  Rumeenia  jaBulgaaria.
2013. aastal liitus Euroopa Liiduga Horvaatia.
Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia , Island,  Montenegro  ja Serbia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne kaAlbaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos.
Euroopa Liit on unikaalne majanduslik ja poliitiline partnerlus 28 Euroopa riigi vahel, kes üheskoos hõlmavad suurema osa sellest maailmajaost.Euroopa Liit loodi varsti pärast Teist maailmasõda. Esimese sammuna hõlbustati majanduskoostööd, mille taga oli idee, et omavahel kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult sõltuvaks ning tõenäoliselt püüavad seega konflikte vältida. Tulemuseks oli 1958. aastal loodud Euroopa Majandusühendus (EMÜ), mille raames tegid esialgu majandusalast koostööd kuus riiki: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa. Aja jooksul on loodud tohutu suur ühtne turg , mis areneb edasi, et saavutada oma täielik potentsiaal.

Euroopa Liidu nõukogu

Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon , mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga.Nõukogu on ühtne organ, kuid sõltuvalt arutusel olevast teemast koguneb nõukogu erinevates koosseisudes, millest võtavad osa valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.Vastuvõtmiseks vajavad nii Euroopa Liidu nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi heakskiitu Euroopa Liidu õigusaktid — Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused ja  direktiivid , mille eelnõusid koostab ja esitab Euroopa Komisjon.Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid , eelarve jne.).Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, milles Eestit esindab tavapäraselt rahandusminister, nimetatakse ka lühendiga ECOFIN.Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel.

Nõukogu ülesanded

• Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine.
  
• Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine .
  
• Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel.
  
• ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga.
  
• ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika .
  
• Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine.
  

Euroopa parlament

Euroopa Parlament (mitteametlikult ka europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon , mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". 2012. aastal on Euroopa Parlamendil 754 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast.
Euroopa Parlamendil on kolm põhilist ülesannet:

• arutada ja võtta koos nõukoguga vastu ELi õigusakte;
  
• jälgida teiste ELi institutsioonide (eelkõige komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet.
  
• arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu.
  

Euroopa komisjon

Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ, mis esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. Komisjon määrab Euroopa Liidu tegevuseesmärgid ja prioriteedid , esitab Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule õigusaktide ettepanekuid , haldab Euroopa Liidu poliitikavaldkondi ja eelarvet, esindab Euroopa Liitu rahvusvahelisel tasandil ja rakendab Euroopa Liidu õigust. Komisjon tegutseb valitsuskabinetina, kuhu kuulub 28 liiget ehk volinikku. Igast liikmesriigist on üks volinik, kuid volinikud on ametiajal kohustatud esindama Euroopa Liidu kui terviku, mitte oma kodumaa huve. Üks 28 volinikust on Euroopa Komisjoni president , kelle kandidatuuri esitab Euroopa Ülemkogu ja kelle kinnitab ametisse Euroopa Parlament. Seejärel nimetab Euroopa Ülemkogu presidendiga kooskõlastatult ülejäänud 26 voliniku kandidaadid. Kõik 27 kandidaati esitatakse ühe tervikuna ametisse kinnitamiseks Euroopa Parlamendile. Praegu on Euroopa Komisjoni president José Manuel Durão Barroso . Barroso esimene komisjon astus ametisse 2004. aasta lõpul ja alates veebruarist 2010 on ametis Barroso teine komisjon. Mõistet "Euroopa Komisjon" kasutatakse kitsamas tähenduses 28 voliniku ehk volinike kolleegiumi kohta, laiemas tähenduses aga kõigi 32 666 Euroopa Liidu ametniku kohta, kes töötavad Euroopa Komisjoni struktuuriüksustes – peadirektoraatides ja talitustes. Komisjoni sisemised töökeeled ja peamised menetluskeeled on inglise, prantsuse ja saksa keel. Komisjoni liikmed ja nende "kabinetid" ( vahetud meeskonnad) töötavad Brüsselis Berlaymonti hoones.

Euroopa keskpank

Euroopa Keskpank (lühend EKP) on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab  euroala   rahapoliitika eest 17 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro.  Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis.Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni. Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära, laenamise püsivõimaluse intressimäära ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäära.Euroopa Keskpanga esimene president aastail 1998–2003 oli varasem Hollandi keskpanga president Wim Duisenberg. 2003–2011 oli Euroopa Keskpanga president Jean- Claude Trichet. Alates 1. novembrist 2011 on Euroopa Keskpanga president  Mario Draghi.Euroopa Keskpanga juhatusse kuulub Euroopa Keskpanga president, asepresident (alates juunist 2010 Vítor Constâncio) ja lisaks neli liiget.Euroopa Keskpanga nõukogu koosneb 23 liikmest, sellesse kuuluvad kuus juhatuse liiget ja lisaks 17 euroala riigi keskpankade presidendid.Euroopa Keskpank on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 130 ei tohi EKP otsuseid mõjutada ühegi liikmesriigi ega ükski Euroopa institutsioon. Ka liikmesriikides tegutsevad EKP liikmeskeskpangad on oma liikmesriikide riiklikest organitest majanduslikult ja poliitiliselt sõltumatult.

Ülesanded

EKP rollide hulka kuulub:

• Põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine.
  
• Euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus.
  
• Aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta.
  
• euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti
  
• hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal.
  

Majandus- ja rahaliit

1988. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi viia järk-järgult ellu majandus- ja rahaliit (EMU). Ülemkogu tegi tollase Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Delors’i juhitavale komiteele ülesandeks uurida ja kavandada konkreetseid samme , mis viiksid rahaliidu moodustamiseni.
Komiteesse kuulusid Euroopa Ühenduse riikide keskpankade presidendid, Rahvusvaheliste Arvelduste Panga tollane peadirektor Alexandre Lamfalussy, Taani majandusprofessor Niels Thygesen ja Banco Exterior de España tollane president Miguel Boyer.
Komitee töö tagajärjel sündinud Delors’i aruandes tehti ettepanek, et majandus- ja rahaliit loodaks kolme eraldiseisva järjestikuse etapina .

• EMU esimene etapp
  
• EMU teine etapp
  
• EMU kolmas etapp
  

Euroopa kohus

Euroopa Kohus ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel.Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja kaheksast kohtujuristist. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on anda arvamus nende ülesannete täitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on kuus aastat, võimalusega seda pikendada. Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid .Euroopa Kohus asub Luksemburgis.Euroopa Kohut ei tohi segi ajada Haagi  Rahvusvahelise Kohtuga, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni institutsioon, ega Euroopa Inimõiguste Kohtuga  Strasbourg 'is, mis kuulub Euroopa Nõukogu juurde.Euroopa Kohus, üldkohus ja Avaliku Teenistuse Kohus kokku moodustavad Euroopa Liidu Kohtu, mis omakorda on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.

Regionaalpoliitika

Regionaalpoliitika on riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks. Regionaalpoliitika hõlmab endas nii teadlikku harupoliitikate regionaalse mõju suunamist kui ka täiendavaid regioonide arendamisele suunatud tegevusi. Regionaalpoliitikale pandi alus 1920ndate aastate lõpus Suurbritannias. Tänu sellisele ettevõtmisele hakati 1930ndatel aastatel soodustama ettevõtete ümberkolimist kõrge tööpuudusega aladele, et parandada sealset olukorda ning ühtlustada piirkondade vahelisi majanduslikke erinevusi. Tulemuseks oli arusaam, et regionaalpoliitika on kasulik kogu riigi arengule ning majandusele.
Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil:

suurem rõhk majanduskasvul ja tööhõivel ning vastutuse detsentraliseerimine

esmärkide ja määruste lihtsustamine ; abikõlblikkuse reeglite voolujoonelisus; finantseerimine ainuallikast ja paindlik finantsjuhtimine
3) ELi, riikliku ja kohaliku tasandi algatused koondatakse üle ühte dokumenti, mis kannab nime Community Strategic Guidelines (Ühenduse strateegilised suunised) .

Kodanike Euroopa

Euroopa Komisjon peab Euroopa kodakondsust Euroopa integratsiooniprotsessi tugevdamise ja kindlustamise oluliseks elemendiks ning sellest tulenevalt toetatakse jätkuvalt Euroopa kodanike kaasamist ühiskonnaelu kõikidesse aspektidesse, võimaldades neil osaleda üha tihedamalt kokku kasvava Euroopa ülesehitamises. Et seda efektiivsemalt toetada võeti 2006. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu programm „Kodanike Euroopa” ajavahemikuks 2007–2013, millega kehtestati õiguslik raamistik Euroopa kodanikuaktiivsust ning seega kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide Euroopa integratsioonis osalemist edendavate eri tegevuste ja organisatsioonide toetamiseks.

Põhiõigused

Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku , ühistele väärtustele rajatud tulevikku.Liit teadvustab oma vaimset ja moraalset pärandit ning rajaneb inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel; liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte. Liidu kodakondsuse kehtestamise ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seab liit üksikisiku oma tegevuse keskmesse.Liit toetab nende ühiste väärtuste säilitamist ja arendamist , austades samal ajal Euroopa rahvaste kultuuride ja tavade mitmekesisust, samuti liikmesriikide riiklikku identiteeti ning nende riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi asutuste korraldust; liit püüab edendada tasakaalustatud ja säästvat arengut ning tagada inimeste, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise ja asutamisvabaduse.Selleks on ühiskonna muutust, sotsiaalset progressi ning teaduse ja tehnika arengut silmas pidades vaja tugevdada põhiõiguste kaitset, tuues need hartas selgemini esile.Käesoleva hartaga kinnitatakse liidu pädevuse ja ülesannete ning subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt õigusi, mis tulenevad eelkõige liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest ja rahvusvahelistest kohustustest, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, liidu ja Euroopa Nõukogu poolt vastuvõetud sotsiaalhartadest ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast. Seoses sellega võtavad liidu ja liikmesriikide kohtud harta tõlgendamisel asjakohaselt arvesse selgitusi, mis valmistati ette harta eelnõu koostanud konvendi presiidiumi järelevalve all ning mida uuendati Euroopa Konvendi presiidiumi vastutusel.Nende õigustega kaasnevad vastutus ning kohustused teiste inimeste, inimühiskonna ja tulevaste põlvkondade ees.Seepärast tunnustab liit järgmisena esitatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid.

Igapäeva elu

Igapäevaelu toetamine  on ürituste kompleks , mille eesmärgiks on säilitada/toetada või parandada psüühikahäirega inimese, kes elab kodus, toimetulekut. Igapäevaelu toetamise teenust osutatakse reeglina päevakeskuses, kuid erandjuhtumitel ka kodus.
Eesti tingimustes aastal 2008, korraldab igapäevaelu toetamise teenust sotsiaalkindlustusamet.

Vabadus

Vabadus, ka  priius , kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.
Selle sõnaga tähistatakse erinevaid mõisteid vastavalt sellele, keda vaadeldakse vabaduse subjektina (kelle või mille vabadusest on jutt) ning milliste takistuste puudumist silmas peetakse. Vabadust tõlgendatakse erinevalt ka erinevuste tõttu filosoofilises või ideoloogilises positsioonis.

Euroopa Liit ja maailm

Euroopa Ühendusel on ainupädevus kaubanduse valdkonnas, mistõttu ta osaleb maailmakaubanduses, arendades nii omaenda kaubandustegevust kui ka osaledes aktiivselt struktuurides, mille eesmärk on hõlbustada maailmakaubandust.

Eesmärgid

Euroopa Liit on üks tähtsamaid kaubanduspiirkondi kogu maailmas ning tal on alati olnud võtmeroll maailmakaubanduse hõlbustamisega tegelevates struktuurides: üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning seejärel WTOs. ELi eesmärgid selles valdkonnas on:
– kauba- ja teenustevahetuse ning investeeringute liberaliseerimine, et tagada kaubanduse kasv ja seeläbi majanduslik heaolu;
– Euroopa huvide kaitsmine, eriti teatavates tööstus-, põllumajandus-, avalike teenuste ja kultuurisektorites;
– liberaliseerimise jaoks raamistiku loomine eekirjade abil, mis kaitsevad keskkonda ja töötajaid ning tagavad vähemarenenud riikidele õiglase osa.

Lisad

euroopa
euroopa lipp
euro sümbol
parlament