Ajaloo kordamisküsimused (suuriigid, kolmas maailm) (11)

Lk 46
1.Milles seisnes põlvkondade konflikt 1950.aastate lõpul ja 1960.aastate algul? Kuidas muutused noorema põlvkonna väärtushinnangud sel ajal?
Noored mässasid vanemate vastu. Heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid , sündsustunde jne. Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Oli ka vägivaldseid meeleavaldusi. Pariisis toimusid ulatuslikud noorterahutused, milles olid juhtivad tudengid.
2.Millised ühiskondlikud muutused võimaldasid üles ehitada heaoluühiskonna?
Turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Inimestel tekkis rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks. Soetati isiklike autosid. Keynesi idee 1960. ja 1970. mis rõhus võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suur tähelepanu vaestele, töötutele, mustanahalistele ja ressursside ümberjagamine toimus. Vaesust jäi vähemaks.
3.Loetlege ühiskondlikke probleeme, mis kutsusid esile rahutusi 1960.aastatel. Millistes rahutustes oleksid oma veendumuste järgi osalenud?
Noorte rahulolematus ; vastuhakk senistele väärtustele ja elukorraldustele muutus mässumeelseks 1960. aastatel; mustanahalisus ja rassiprobleemid; seksuaalrevolutsioon; inimesed, kes olid olnud punalippude all, muutusid ise mingi aeg põlatuteks kodanlasteks ja nad moodustasid terroristlikke organisatsioone;
4.Kas 1950. ja 1960. aastate iidolid olid kangelased, kes kujutasid ajastut, või olid nad ajastu kujundatud kangelased? Põhjendage oma arvamust.
1950. keskel USA-s algas boheemlaslik liikumine, mille liidriteks olid peamiselt kirjanikud (nt Allen Ginsberg). Filosoofid - Sokrates ja Nietszche- kõik kolm kuulutasid üksikisiku vabanemist, keset traditsioonikindlat ühiskonda(kohustustest ja tavadest).
Lk 52
1. Iseloomustage Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa tugevaid ja nõrku külgi suurriigina 1950.- 1960. aastatel. Kummad on teie arvates ülekaalus?
Inglismaa- pidi identiteedi ja mitmed teisedki asjad ümber hindama , Tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega; tekkisid rassiprobleemid; kaduma kippus briti eluviis; kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuudusu hirmusmajanduskasv oli pärsitud; Nad suutsid hästi superriigi seisusest loobuda ilma suuremate eskimusteta; Saksamaa- riik sammus ülesmäge; ebausk taastus, viimased sõjavaremed kadusid , majandusime jätkus; Prantsusmaa- Marssal oli keisrilike maneerida mees, kes käitus väliselt nii, nagu oleks Prant . maailma suurvõim number üks või vähemalt jagaks kohta Ameerikaga; see andis hoogu juurde prant. kes arvasid, et nende riik ei kujuta supervõimu; nad lahkusid NATOst ja tegid ise omale tuumapommi.
2.Võrrelge Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa arengut sel perioodil. Milliseid sarnasusi ja erinevusi märkate?
Inglismaa- majandus arenes ja heaolu kasv, ehki mitte nii suurte sammudega kui Saksmaal ; Tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega; kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuudusu hirmusmajanduskasv oli pärsitud; Inglismaal oli alles ülemereturg, see ei stimuleerinud innovaatilisust ega efektiivsust ; Maj. kasv oli pärsitud – sõja ajal käivitatud sotsiaalprogrammide ja kahjumiga töötavate ettevõtete tõtu; Saksamaa – riik sammus ülesmäge; ebausk taastus, viimased sõjavaremed kadusid, majandusime jätkus; ei kaldutud tagasi revianšismi; lepiti ära Prant. ja sellest alustati kahe riigi majanduslike huvide põimimist, millest arenes välja Euroopa Liit; 1960. loodi uuesti sõjavägi; Prantsusmaa- 1958. kuulutati välja 5 vabariik; järgenvadl parlamendivalimistel saavutasid suure võidu gaulle - istid ning esimest korda ei saanud suurimaid hääli kommunistid; üritati sõda lõpetada; lahkusid NATOst; tegid oma tuumapommi 1960., mil pommid enam populaarsed polnud;
3.Kuidas mõjutas koloniaalvaldustest loobumine suurriikide majandust, poliitikat ja rahvastikku?
Mõjutas hästi. Riigid olid majanduslikult tõusuteel. Majandus arenes ja heaolu kasvas.
Lk 52
4. Konrad Adenaueri kui Saksamaa poliitika kujundaja ja eeskuju iseloomustus.
Tänu Adenauerile tulid sakslased välja sõjajärgsest masendusest, tehti selgeks, et mingitpidi oli terve riik süüdi natside tegevuses. Ent mindi positiivselt edasi ja tänu majandusimele oli, mille üle uhke olla. Adenaueri valitsuse all lepiti ära prantslastega, millest ajapikku kujunes Euroopa Liidu alge. Samuti eitati fašismi ja kommunismi, hoiti ära Saksa DV tunnustamise teiste riikide poolt, väites, et Saksa DV on ainult ajutiselt okupeeritud ala.
5.Euroopa Majandusühendus (ehk ühisturg).
Algsed liikmed: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland , Luksemburg . Ja need riigid, kuna nad olid majanduslikult stabiilsed, asusid lähestikku, olid heades suhetes (minu ajusünnitis).
Kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt hakkasid liikuma inimesed, kaubad kui ka kapital , eesmärgiga ühtlustada ettevõtjaile ja põllumajandustootjaile makstavaid dotatsioone (inglisekeelne def. Law the act of giving a dowry; endowment, toetused vist pmst) ning eksporditoetusi, et lõpetada ebaausat konkurentsi tekitav üksteise ületrumpamine.
Lk 57
1.USA ja NL näitel üliriikide iseloomustus.
Reaalne üleolek teistest riikidest nii majanduslikult, sõjaliselt, teadusalaselt, tehnoloogiliselt, spordilt etc. Sealt tuli ka nn võidurelvastumine – soov olla parim, number 1. N: Esimene kuulkäik- USA.
2.JFK poliitiline pärand - reaalsus või legend?
Kuna Kennedy ei saanud kaua olla USA president (1960-1963) ja tema elu lõppes atendaadiga, siis tehti temast kindlalt märter ja tema tegusid idealiseeriti. Ent samas tegi ta ka palju: ei olnud palju puudu Kuuba raketikriisi ajal, et oleks tulnud III maailmasõda, aga tema otsustuskindel käitumine suutis selle ära hoida. Samuti ta oli innovaatiline ning puhus tervele rahvale, samas ka tervele maailmale, elu sisse. Tema teod viisid samuti esimese kuulkäiguni.
3.Hruštšovi optimism põhines järgmistel NL edusammudel.
Eesotsas NL maine tõstmises olid teadlased kosmonautika alal (Maa esimese tehiskaaslase loomine, Gagarini kosmoselend). Samuti oli NL majandus tõusuteel ning oldi optimistlikud, et kommunism saabub õige pea.
4.Hruštšovi asendamine Brežneviga.
Hruštšovi käitumine muutus ettearvamatuks, ta muutus närviliseks ja sallimatuks.
6.USA ja NL presidentide võimalused oma riikide vormimisel.
NL presidenti hoidis ohjes parteiladvik, mis võis vale liigutuse korral ta asendada kellegi teisega (see juhtuski Hruštšoviga), samal ajal kui USA presindendil olid suhteliselt vabad käed tegemaks, mis ta soovis. Samas pidi USA president kuulama rohkem om rahvast, sest tal polnud võimalik rahva rahulolematust vägivallaga allutada.
Lk 63
1.Berliini müüri püstitamise tagamaad
Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Sm´l. Saksa LV ja kogu demokraatlik maailm keeldusid tunnustamast Saksa DV-d, NSV Liit taotles jätkuvalt Lääne-Berliini allutamist oma võimule.
Inimesed pöörasid üha enam rahulolematusest majandusliku ja poliitilise olukorraga Saksa DV-le selja. Olukord oli pingeline ja segane. Lääs ei suutnud päästa idatsooni, kuid NSV Liit ei suutnud alla neelata Lääne-Berliini.
Müür ehitati 1961. aastal, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Ida-Sm´l valitses tugev kommunism ja selle mõju oli negatiivne majandusele. Inimesed teadsid, et läänes on hea elu,seepärast nad ka põgenesid.
Jeijooo, müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus Läänes NSV Liidu mainele väga halvasti!
2. Kumb üliriik on vastutav kriisiseisundi tekkimise eest Kuuba piirkonnas? Kas leitud kompromiss lahendas kriisi?
1956 alustas Fidel Castro ( Kuubal oli võimul) ülestõusu organiseerimist valitseva diktaatori Batista vastu,kes oli tihedalt USAga seotud.
Castro kehtestas omaenda diktatuuri, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi. Teravnesid suhted USAga. Kui USA teatas 1960. et enam ei osta Kuuba peamist väljaveoartiklit, suhkrut – natsionaliseeris Castro USA kapitalile kuulunud ettevõtted. NL avaldas soovi ise see suhkur ära osta. 1961 katkestas Washington Havannaga diplomaatilised suhted. Toimus sotsialistlik revolutsioon .Hruštšov lubas Castrole, et vajadusel astuv NL tema kaitseks relvadega välja.
1962. sai Washington teada, et Moskva on hakanud Kuubale toimetama maa-maa tüüpi keskmaarakette, strateegilisi pommituslennukeid, Kuubas olid alanud Nõukogude sõjaväetehnikute ehitustegevus.
Kennedy kuulutas välja kontrolljoone merel, millest ta ühelgi laeval üle sõita ei lase ja nõudus ka veel raketibaaside likvideerimist. Hruštšovil kästi täita nõudmisi või muidu Ameerika tõesti ründab. NSV Liit tuunustas kontrolljoont ja lasi raketid likvideerida . Vastutasuks lubati Castro režiimil püsima jääda. Sõda oli ära hoitud tänu USA valitsuse ja president Kennedy kindlameelsusele.
3.USA ei suutnud võita sõda Vietnamis ja tõkestada kommunismi võidulepääs, sest..
Saigoni(Lõ-Vietnami pealinn) režiim oli ebademokraatlik ja diktaatorlik, see soodustas kommunistide mõju kasvu. Usa ei saanud seda võita olukorra piirangute tõttu, mis ei lubanud täielikult kasutada Ameerika sõjaväe võimsust. 1973 sõlmiti Pariisi rahu, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma . Siiski kodusõda jätkus, USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa, Saigon alistus ja ketestati jäik kom. režiim.
4. Tšehhoslovakkial ei lastud ühiskonda reformida, kuna..
1)seal oli tõsine rahulolematus partei esimese sekretäri ja riigi preisidentiga
2)kaotati tsensuur
3)kaotati ideoloodiline järelvalve(Moska ei tahtnud piirkonda, kus igaüks võib mõelda ja öelda, mida tahab)
5.Üliriikide roll maailmas on tegelikult ikka suur. Nad on siiski mõnes mõttes rahutagajad, nt kui nad oleks tahtnud, siis oleks nad vabalt saanud hakkama uue maailmasõja puhkemisega. Kuna nad üritasid uut sõda ära hoida, siis seda ei tulnudki, kuigi oldi väga lähedal. Nt Kuuba raketikriis, kus USA ja NL nägid vaeva, et sõda ei tuleks.
Lk 68
1.“ kolmandaks maailmaks” hakati kutsuma riike, mis püüdsid ennast mitte siduda kahepooluselise maailma põhijõudude, USA ja NSV Liiduga. Hiljem laienes see mõiste arengumaadele, sõltumata sellest, kui arenemisvõimelised nad olid. Siia kuulusid Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia , Lõuna-Korea.
lk 68 2-4
2. Äsja iseseisvunud Aafrika riikide probleemid. Millised olid tingitud koloniaalikkest.
- ebaloomulikud piirid (kolonisaatorite poolt seatud piirid ei kattunud aafriklastele tähtsate hõimupiiridega)
- vaesus
- relvakonfliktid
- korruptsioon ja onupojapoliitika - kolonisaatorite poolt toime pandud
- deomkraatia asemel oli tribalism - hõimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määramisel, riiklike tellimuste jagamisel jne.
Rahvas ise oli natuke liiga naiivne ja äksi täis äsja saavutatud iseseisvuse üle ja vb ei pannud tähele, mis ümberringi toimus. Rahvas oleks pidanud
ette nägema neid asju natuke ja riigis toimuvale tähelepanu pöörama. Siis oleks saanud ka toimuvaid sündmusi ära hoida või vähemasti leevendada
3. Demokraatia püsimine Ladina-Am. riikides olenes sõjaväelaste võimust, mis tõi endaga kaasa demokraatlike vabaduste piiramise. Sõjaväelaste
riigipöörete laine oli see, mis pani demokraatia proovile. USA abiprogramm oli katteks demokraatia lõhestamisele.
4. USA tegevus Ladina-Am, omakasupüüdmatu abi, dem eksport .USA käivitas Ladina-Am. ulatusliku abiprogrammi, mis üritas sealsetes maades mitmekesist majandust arendada. See oli hea võimalus USAl Ladina-Am. riigid "oma käpa" alla saada, kuna abistamisel jätsid Ühendriigid endast hea ning abivalmi riigi mulje, kuid samal ajal said eksportida demokraatiat Ladina-Am. riikidest. Niiet see oli kahe otsaga asi. Ühelt poolt jätsid mulje, et vaid aitavad majandust parandada, teisalt olid neil aga enda huvidmängus. Kuna La.-Am. riikides oli USA-vastased meeleolud, tuli USAl eriti kaval olla. Aga Ladina-Am. struktuuriline ühekülgsus oli riigid madalseisu viinud ning abi oli vaja. Seal tuli mängu uuuuusaaaaaaaa yea:D
lk 73
1.Jaapani edu põhjused pärast II MS´i.
- sõja kaotus vabastas Jaapani asumaadest ning sõjalistest ambitsioonidest
- sõja kaotus tõi neile kaasa sunniviisilise demokratiseerimise, mis sai teoks täna USA okupatsioonile
- Jaapani majandusime
- Jaapanit ei koormanud raske riiklik sõjaline eelarve
- avatus uutele ideedele ning leiutistele
- elektroonikatööstus õitses
no pmst kõik oli lill japside jaoks
2. Indoneesia jaoks tähendas diktaatorlik režiim pahempoolse terrorirežiimi kehtestamist, Hollandi kapitalil põhinevate ettevõtete natsionaliseerimist, parlamendi laialisaatmist ja parempoolsete parteide keelustamist. Nii nagu Hiinaski, kaasnes kõige sellega šovinistlik vägivald riigi äärerahvaste suhtes. Indoneesia lahkus ÜRO-st 1964, põhjuseks viha iseseisva Malaisia vastu. Ebademokraatlike ümberkorralduste ja sõjaka natsionalismi koosmõju Indoneesiale oli laastav. Kogunes suuuuuuuuuuur välisvõlg, majandus feilis, riigisüsteem korrumpeerus. Indoneesia kahjuks olid seal ka kodusõjad ja riigipöördekatsed.
3. Mao Zedongi algatatud “suure hüppe” eesmärk oli Hiina ülikiire arengu saavutamine nii tööstuses, kui ka põllumajanduses. Loobudes NSV Liidu pakutavast abist ja rahvast maksimaalselt mobiliseerides loodeti leida Hiina RV-le oma arengutee (st.mitte järgida Moskva poliitikat ja suuniseid).
1965.a. algatas Mao Zedong nn.suure proletaarse kultuurirevolutsiooni, mille eesmärgiks oli:
- ametlikult “linna ja maa, vaimse ja füüsilise töö, tööliste ja talupoegade vahelistevastuolude kaotamine”
- tõeliseks eesmärgiks oli aga Mao poliitiliste vastaste kõrvaldamine võimult (loosungiks “ tuld staapide pihta”) ja oma isikuvõimu suurendamine
pmst mõlema eesmärgiks oli Mao võimu suurendamine ja selle hoidmine, lihtsalt nende erinevate teiste eesmärkidega varjati see rahva eest ära.
Lk 73
4. Kuivõrd edukaks peate India arengut 1950.-1960.aastatel? Põhjenda.
India jätkas J.Nehru juhtimisel katseid ühendada dem. ja sotsialism , jäädes sõltumatus USA-st ja NSVL ’st. algas nn blokiväliste maade liikumine, „kolmanda maailma“ käibeletulek. Püüti murda dem’ga ühitamatuid traditsioone ja seada avalik elu euroopalikuks. Avaliku elu ilmalikustamine. Probleemiks oli äärmine usuline ja keeleline mitmekesisus . Industrialiseerimisprogramm. Asuti kaasajastama põllumajandust.
5. Milline oleks olnud tasakaalustatud arengutee Aasia riikide jaoks pärast II MSi. Kuivõrd oleks see üldse olnud võimalik?
Oleks pidanud kehtestama demokraatia, et vaba turumajandus oleks saanud majanduskriisist riigid välja tuua. Samuti oleksid need riigid pidanud loobuma oma sõjalistest ambitsioonidest ja asuma uuendama tehnoloogiliselt tööstust jne
See poleks olnud väga tõenäoline, kuna usulised ja traditsioonilised taustad olid riigiti väga erinevad ning kõik rahvused pole valmis demokraatiaks, vajavad tugevat kätt jne, ei oska muudmoodi elada.
Nt Indias, kus on nagu hästi palju erinevaid uske, seal oleks olnud demokraatia kohene kehtestamine tõenäoliselt kaasa toonud kaose
Lk 79
1. Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris? Näited.
Kirjanduslik liikumine/vool(noored vihased mehed), käsitleti heaoluühiskonda, nn kraanikausidraamad.
Jätkus teaduse võidukäik, küberneetika, strukturaalne antropoloogia , uusvasakpoolsed mõtlejad. Popkunst, satelliitside, spordi areng; nn uus laine.
Ei leidnud, mis otseselt need vastuolud olid.
2. Milline tollane teadussaavutus on teie arvates muutnud inimeste elu kõige enam? Põhjenda.
Küberneetika, sest see tegeles juhtimise, side ja infotöötluse seaduspärasuste uurimisega. Arvutite areng. Satelliitside -> televisiooni laienemine -> spordi areng .
Lk 80
4.Vasakpoolsete diktaatorlike režiimide ühised jooned.
Diktaatorid üritasid luua „uut inimest“, kelle mõttelaad ja käitumine vastaks sotsialismi normidele ja ideaalidele. Kui parempoolsed diktatuurid üritasid luua uut rassi, siis vasakäärmuslased inimese uut sotsiaalset mõtlemist, uut ühiskonna korraldust. Et rahvaste eripära ja kultuur ei jääks sellele eesmärgile jalgu , otsustati inimesed paisata ühte suurde salatikaussi, et erinevate etniliste tasutadega inimesed sulaksid ühte massi.
5.Kas kommunism lahendas Hiina mahajäämusest põhjustatud probleemid?
Ei lahendanud, pigem süvendas mahajäämust. Kommunismi pöörased ja ebaratsionaalsed ideed majandus- ja igapäevaelu reformide kohta ei arvestanud kohalike olude ja inimestega. Näiteks uute põllukultuuride külvamisel ei arvestatud mulla koostise ega kliimaga .
6.Kas uute juhtide esilekerkimine tõi kaasa pöördelisi muutusi üliriikide suhtes?
Jah, tõi küll. Näiteks USA’s valiti 1960. aastal presidendiks Kennedy, kes arvas , et peale peaks astuma uus teotahteline ja idealistlik põlvkond. Seda ideed, kui veel võiksamates mõõtmetes - „suur ühiskond“ - jätkas pärast Kennedy surma L.B Johnson . Mustanahaliste õiguste jalulesademine. Hariduse tähtsustamine.
NSVL – pärast Stalini surma algas n-ö sulaperiood. Hruštšov mõistis avalikult hukka isikukultuse. Hakati normaliseerima NSVL ja teiste riikide vahelisi suhteid. Taheti USA’le järgi jõuda. Hruštšov käis visiidil USA’s, millest kogu maailm oli võlutud. Majanduslik olukord oli paranemas, kuid mitte kauaks. Kui võim Brežnevi kätte sai, siis jõuti NSVL’i lõpliku mandumiseni.
7.Demokraatlike riikide edu ja tagasilöögid.
Demokraatlikud riigid suutsid hitleri saksamaa hävitada, ent pidid vaatama, kuidas nõukogude liit ja kommunistlik ideoloogia aina enam mõjuvõimsamaks said. Demokraatlikke riike tabasid tagasilöögid Aasias, kus kommunistlik hiina ja vietnam olid kommunistlikult meelestatud. samuti ei suudetud ära hoida NSVL haarde laienemist USA väravasse, Kuubale, kus võimule tuli F.Castro. Küll aga USA abiga suutsid afganistaani võitlejad ära hoida NSVL ekspansiooni Afganistaani. 1991 aastal suutis läänemaailm eesotsas USA-ga hävitada NSVL, sundides kommuniste aina enam tegema majanduslikke kulutusi, millega ei saanud NSVL juhid edukalt hakkama.
9.Millised olid Hruštšovi valitsemisaja lootused ja pettumused ?
Hruštšov tahtis parandada suhteid teiste maailma riikidega. Ta tahtis, et NSVL oleks tema ametiaja lõpuks saavutanud toidu- ja tarbekaupade külluse ning saanud maailma kõige rikkamaks maaks. Kuid majandusnäitajad näitasid peagi, et lubatud küllus jääb saabumata. Hruštšov muutus järjest ettearvatamtuks, närvilisemaks ja sallimatumaks (lõid välja stalnisti jooned).
Lk 57 6.Kui edukaks riigiks võib pidada USA-d või NSV liitu 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel?
Lõpul: USA – Eisenhoweri valitsetud ametiaeg oli edukas. Kuid 1956. sai USA koos ülejäänud Läänega lüüa, suutmata midagi ette võtta ungarlaste kaitseks, teisest küljest oli Suessi kriis tõstnud USA läänemaailma vaieldamatuks liidriks . 1957-Eisenhoweri dokrtiin(ameeriklased pidid aitama Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistliku võimu kehtestamine). 1958 pingestus olukord Berliinis
NSVL – juhtis kosmose võidujooksu selgelt USA ees.
1960: USA – Valiti presidendiks Kennedy, kes arvas, et esile peab astuma uus, teotahteline ja idealistlik põlvkond. Ta arvas, et ameeriklased peaksid jälle asuma teele ja hõivama veel senitundmatuid alasid – rajaama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse.
Pärast mitmeid tagasilööke valitses Ameerikat teotahe ja lootus ning võidu algasid.
NSVL – Gagarini kosmoselend oli NSVL’le n-ö võiduks, kui USAle suureks pettumuseks.

• Pmst 1950. aastad olid edukamad NSVL’i jaoks, kuid 1960. aastad olid edukamad USA jaoks.
  

lk 79
3. Kelle valiksite teie selle ajastu ikooniks ? Põhjendage oma valikut.
Mina valiksin selle ajastu ikooniks Neil Armstrongi, kuna inimese jõudmine Kuule oli erakordselt suur saavutus. Samuti teavad paljud inimesed tema kuulsat lauset:“ That’s one small step for a man, one giant leap for mankind.“
4. Analüüsige televisiooni rolli ühiskonnaelu kujundajana. Kuivõrd on televisioon inimeste elu parandanud, kuivõrd nivelleerinud?
Televisiooni tähtsus ühiskonnaelu kujundajana avaldus teravalt ja isegi dramaatiliselt: 1960. aastal näidati USA presidendikandidaatide John Kennedy ja Richard Nixoni teledebatti, mis kallutas võidu Kennedy poole. 1963. aastal jälgisid aga sajad miljonid inimesed, sealhulgas NSV Liidus, teleülekannet Kennedy matustest. Televisioon on inimesete elu parandanud sellega, et info on kergesti ja paljudele kättesaadav. Nivilleerinud on televisioon kindlasti ühiskonda moe valdkonnas.
5. Kas ja mil määral on kultuur seotud erinevate ideoloogiatega? Leidke näiteid erinevatest vaatenurkadest.
Ideoloogia mõjutab kultuuri suurel määral. Näiteks totalitaarsetes riikides on kogu kultuur allutatud võimu ülistavale propagandale. Dissidendid , kes julgevad kultuuri tuua ka reaalset ühiskonnapilti, hukatakse või saadetakse maalt välja(NSVL ja Hitleri-Saksamaa). Samuti on kultuur seotud tugevalt ka usuliste ideoloogiatega. Näiteks islamiriikides on omad ranged reeglid ja mujal muu usuga seonduvad reeglid.
lk 80
1.Seletage mõisted „Eisenhoweri doktriin “, „Brežnevi doktriin“ ja „vietnamiseerimine“.
1957. aastal kuulutas president välja nn Eisenhoweri doktriini,, mille järgi ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine.
NLKP kõrgem juhtkond otsustas tšehhide-slovakkide eksperimendi jõuga lõpetada. Sõjavägede teele saatmise puhul kuulutas Leonid Brežnev, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi(st nõukogulikku režiimi) kõikjal ning et NSV Liit kavatseb seda teha ka tulevikus – Brežnevi doktriin.
1968. aastal presidendiks valitud Richard Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“(sõjapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootuses, et need suudavad Ameerika relvade ja nõuandjate abil vastu pidada).
2.Miks kujunes just Berliini müürist külma sõja sümbol?
Lääne- Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961. aastal otsustas Hruštšov selle värava sulgeda. 13. augustil rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis Lääne-Berliini tihedalt sulges. Müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus Läänes NSV Liidu mainele võib-olla halveminigi kui Ungari sündmused, mis ajapikku unustati.
3.Mis muutis Kuuba kriisi külma sõja kõige teravamaks konfliktiks kahe üliriigi vahel? Põhjendage oma seisukohta.
NSV Liit hakkas Kuubale paigaldama maa-maa-tüüpi rakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USA-st. Tänu aerofotodele sai USA sellest teada ning Kennedy teavitas sellest 22. oktoobril 1962 kogu maailma, kuulutades ühtlasi välja kontrolljoone merel, millest ta ühelgi laeval üle sõita ei lase. Lisaks nõudis Kennedy raketibaaside likvideerimist. Maailm seisis tuumasõja lävel.
Heaoluühiskond
Sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv.
Rohkem võimalusi, aega meelelahutuse jaoks, televisiooni levik.
Sotsiaalse õigluse nõue, (võrdõiguslikkus).
Vaesust jäi vähemaks.
–
Kodanikust sai tarbija, kellega suurfirmad manipuleerisid.
Massikultuur (püüti olla „nii nagu naaber“, ehk siis „tal on pesumasin, ma ostan ka“).
Mässumeelsus, vastuhakk, noorterahutused.
Minakeskne maailmavaade.
Põlvkondade konflikt.
Heaoluühiskond-sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv
Suur ühiskond-võrratu ühiskond
Massikultuur-püüti olla nii nagu teised
Põlvkondade konflikt-noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhim.,eesm.,rõivamoed,viisakusreeglid
Gaulle’istid-de Gaulle’i partei Liit Uue Vabariigi Eest
Eu.Maj.ühendus-ühisturg
Sula-Stalini surmajärgne periood
Seitseaastak- 1959 -1965
Vietkongid-punapartisanid
Praha kevad-1968.aasta sündmused, (Dubceki reformikava)
Kolmas Maailm-riigid, mis püüdsid ennast mitte siduda USA ja NSVL’iga; hiljem kõik maj.maha jäänud riigid.
Tribalism-hõimusuhete eelisarvestamist ametikohtade määramisel
Abiprogramm-üritas Ladina-Am maades edendada mitmekesisemat majandust
Noored vihased mehed-uus kirjanduslik liikumine/vool
Küberneetika-tegeleb juhtimise, side ja infotöötluse seaduspärasuste uurimisega
Strukturaalne antropoloogia-kõikide kultuuride aluseks on teatavate vastandpaaride süsteemid
Keynes -Inglise majandusteadlane
Adenauer-Lääne-Sm juht
Eisenhower-USA president 1956
Kennedy- senaator
Johnson-asepresident
Brežnev-NLKP Keskkomitee sekretär
Poth-Kambodža diktaator
Dubcek-Tšehhoslov.juht
Guevara-Castro lähedane kaasvõitleja
Nehru-India peaminister
Gandhi -Nehru tütar
Zedong-Hiina esimees
Xiaoping-Hiina kompartei peasekretär
Sukarno-Indoneesia president
Suharto-Indoneesia kindral
1957- algas Euroopa ühinemisprotsess
1968- Praha kevad
1.Nimeta diktaatorlike riikide sarnasused vms 2.millised probleemid olid vast iseseisvunud Aasia, Aafrika ja Ladina - Ameerika riikidel
3.Nimeta heaoluühiskonna plussid/miinused 4.Hruštšovi aja lootused ja pettumused
5. Kriisikolded maailmas (aeg, koht, põhjused, tagajärjed)