Jaapan (0)

Nõo Reaalgümnaasium
REFERAAT
Jaapan
Anu Saaremäe
12.b klass
Nõo 2016

Sissejuhatus

Autor valis oma töö teemaks „Jaapani pärast II maailmasõda “, kuna tundis isiklikku huvi selle riigi vastu ning kaalub võimalust tulevikus Jaapanit külastada. Ta alustas oma esitluse tegemist üpris pealiskaudsete teadmistega Jaapani ajaloo kohta ning lootis töö käigus selle teema kohta rohkem teada saada.
Autor seadis enne presentatsiooni koostamist endale paar eesmärki, mida ta plaanis täita. Esimeseks neist oli Jaapani, selle kultuuri ja ajaloo kohta rohkem teada saamine. Teiseks soovis ta edukalt saada valmis oma Powepointi esitlus ning seda märtsis klassikaaslastele ette kanda.
Autor eeldas, et Powerpointi esitluse jaoks võiks kuluda 1-2 päeva, kuna selle koostamisega tuli tegeleda kooli kõrvalt ning teema oli üpris mahukas. Referaadi koostamine võiks autori arvates minna kiiremini, võttes aega kuni pool päeva, kuna selleks ajaks oli autor juba kogu materjali läbi töötanud.

Jaapan

Jaapan on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab sedaVaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri.
Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on „päikese allikas“, mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks.
Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart . Neist neli suuremat on Honshū, Hokkaidō, Kyūshū ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Suur-Tōkyō piirkond, kuhu kuulub de facto pealinn Tōkyō ja mitmed ümbritsevad prefektuurid, on maailma suurim metropol, kus elab üle 30 miljoni inimese.
Jaapan on konstitutsiooniline monarhia , kus formaalseks riigipeaks on keiser , seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament .

Saared

Jaapani saarestikku kuulub neli suuremat saart, ning arvukalt väiksemaid saari. Jaapani saarestiku peasaared põhjast lõunasse on Hokkaidō, Honshū, Shikoku jaKyūshū. Kokku moodustavad need neli saart 97% kogu Jaapani maismaa pindalast. Jaapanile kuuluvad ka Ryūkyū saared (tuntud ka Nansei saartena), nende seas Okinawa saar, mis paiknevad Kyūshū saarest lõuna pool, ulatudes Taiwani saareni. Kokku arvatakse Jaapani saarestiku suuruseks 6852 saart (lugedes saareks maismaad, mille läbimõõt on rohkem kui 100 m). Vaidluse all on nelja lõunapoolsema Kuriili saarestaatus (Venemaal tuntud kui Lõuna-Kuriilid, Jaapanis kui Põhjaterritoorium): pärast Teist maailmasõda läksid Kuriili saared NSV Liidule, kuid tänase päevani pole Venemaa ja Jaapan jõudnud üksmeelele, millised saared täpsemalt Kuriilide alla kuuluvad.

Pindala

Jaapani kogupindala (ilma vaidlusaluste Kuriili saarteta) on 377 915 on km² ja maismaapindala 364 485km², mis tähendab, et ta on pisut suurem kui Saksamaa, kuid väiksem kui Rootsi. Maailmas on Jaapan oma kogupindala poolest 61. kohal.

Pinnamood

Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshū saarel. Piki Honshū saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tōkyōst umbes 80km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mis on tegelikult vulkaan (purskas viimati aastal 1707). Ka paljud teised Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades on rohkelt kuumaveeallikaid. Umbes 108 vulkaani on praegugi aktiivsed. Vulkaanide ja kuumaveeallikate rohkus Jaapanis tuleneb sellest, et saarestik asetseb Vaikse ookeani tulerõnga piirkonnas kolme laama – Filipiini laama, Euraasia laama ja Vaikse ookeani laama – kokkupuutekohas.

Maavärinad

Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad . Igal aastal registreeritakse 7000–8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei tunne. Maavärinaid, mis ei põhjusta küll purustusi, kuid on tuntavad, registreeritakse aastas umbes tuhat . Aeg-ajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-magnituudises Suur Kantō maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tōkyō ja hukkus kuni 142 000 inimest. 1995. aastal Kōbe linna tabanud 7,2-magnituudises maavärinas hukkus üle 6000 inimese. 2011. aasta 9-magnituudine Tōhoku maavärin ja sellele järgnenud tsunami tappis vähemalt 15 000 inimest ning põhjustas tõsise avarii Fukushima tuumaelektrijaamas.

Kliima

Jaapani saarestikus eristatakse koguni kuut erinevat kliimatüüpi. Valdavaks on parasvöötmeline kliima, kuid see varieerub tugevasti põhjast lõuna poole liikudes. Peasaartest põhjapoolseimal, Hokkaidō saarel on talved lumerohked, temperatuur jääb vahemikku −5 kuni −10 °C (Hokkaidō külmarekord on aga koguni −41 °C). Suved on Hokkaidōl pehmed , õhutemperatuur kõigub 20 °C ümber. Jaapani lõunaosa saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, enamasti üle 30 °C, ja ka talvel ei lange temperatuur tavaliselt alla 15 °C. Tōkyōs on suved niisked ja palavad (temperatuur tõuseb 30 kraadini), talved selged ja mitte väga külmad (üldiselt ei lange talvine õhutemperatuur alla 5 °C).
Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Okinawal, saarestiku lõunaosas, algab vihmaperiood juba mai alguses, jõudes Hokkaidōle umbes juuli lõpuks. Suuremal osal Honshū saarest algab vihmaperiood enne juuni keskpaika ning kestab umbes kuus nädalat.
Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – taifuunide – teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju.

Riigikord ja rahvastik

Riigikord

Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Valitsemissüsteemi aluseks on põhiseadus (Kenpo), mis kehtestati pärast II maailmasõda 1947. aastal. Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu. See koosneb alamkojast ehk esindajatekojast (Shugi-in) ja ülemkojast ehk nõunikekojast (Sangi-in). Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud saama mõlema koja heakskiidu. Kui kojad jäävad eriarvamusele, siis mõne seaduse puhul on esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil. Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi.

Rahvastik

Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaidō saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased.
Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaidō saar.
Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus.Mediaanvanus oli 2009. aastal 44,4 aastat, mis on kõrgeim maailmas. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%. Pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis 2007. aasta septembri lõpuks oli neid juba 32 295, 2008. aasta septembri lõpuks 36 276, 2009. aasta septembris 40 399, 2010. aasta septembris 44 449, 1. septembril 2011 47 756, 2012. aasta septembris 51 376 ja 2013. aasta septembris 54 397. Samas on laste osakaal maailma riikidest madalaim – 2009. aasta andmetel oli alla 15- aastaste osakaal rahvastikus 13,4% ja 2013. aastal 12,9%.

Välispoliitika

1951 sõlmis Jaapan San Franciscos (USA) toimunud rahvusvahelisel rahukonverentsil 48 Teise maailmasõja võitjariigiga rahulepingu. Jaapan tunnustas rahulepinguga Korea sõltumatust ning loobus pretensioonidest varem tema valdusesse kuulunud Taiwanile, Lõuna-Sahhalinile ja Kuriili saartele. Sama lepinguga tunnistati Jaapani õigust individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele. Rahulepinguga ei määratud kindlaks Jaapani reparatsioonide suurust sõja ajal okupeeritud riikide kasuks, vaid need lahendati hiljem erilepingute kaudu. 1952 sõlmis Jaapan rahu Hiina Vabariigi (Taiwani) ja Indiaga, 1954 Birmaga, 1956 sõlmiti reparatsioonilepe Indoneesia ja Filipiinidega ning 1959 Lõuna-Vietnamiga. Lõuna-Korega normaliseeriti suhted 1956 ning rahulepingu allkirjastamiseni Hiina Rahvavabariigiga jõuti alles 1978.
Jaapani suhteid NSV Liiduga pingestas nn Põhja territooriumite küsimus. Kuna NSV Liit keeldus 1951 San Francisco rahulepingut allkirjastamast, võimaldas see Jaapanil edaspidi tõstatada nelja lõunapoolse Kuriili saare kuuluvuse küsimust. Antud saared oli NSV Liit okupeerinud pärast Jaapani alistumist Teises maailmasõjas. Kuigi 1956 lõpetati sõjaseisukord NSV Liiduga ning sõlmiti diplomaatilised suhted, on rahuleping Venemaaga (NSV Liidu õigusjärglane) siiani sõlmimata.
1951 sõlmis Jaapan USA-ga ka julgeolekulepingu, mille kohaselt jäid Jaapanisse ka edaspidiseks USA sõjaväebaasid ja relvajõud , et kindlustada Kaug-Idas rahu ning kindlustada Jaapani julgeolekut.
1954 loodi politseireservi baasil Omakaitsejõud. Jaapani relvajõud koosnevad maa- ja mereväest ning õhujõududest. Vabatahtlikest moodustatud omakaitsejõudude koosseisu kuulub u 250 tuhat meest. Kui esialgu kulutati relvajõudude ülalpidamiseks u 1% SKP-st, siis aegamööda on see kasvanud 6% SKP-st (2010).
Jaapan väljus sõja järel järk-järgult välispoliitilisest isolatsioonist. 1956 võeti Jaapan vastu ÜRO liikmeks ning 1964 korraldati Tokios olümpiamängud, mis oli märgiks selle kohta, et riik on võetud tagasi rahvaste perre. 1992 anti Jaapani relvajõududele õigus osaleda ÜRO rahuvalveoperatsioonides (nt Kambodžas) ning 2004 saatis Jaapan oma sõdurid Iraaki (peamiselt inseneriväeosad, mis osalesid ülesehitustöödel).
Jaapani tõsisemaks välispoliitiliseks probleemiks on viimastel aastatel olnud Senkaku saarte kuuluvuse küsimus ja Teise maailmasõja ajal toime pandud sõjakuritegude pärast vabandamine Hiina Rahvavabariigi ees.

Sisepoliitika

Alates 1945 olid erakonnad ja massiorganisatsioonid Jaapanis taas lubatud. Kui esimestel sõjajärgsetel aastatel olid poliitilises elus tooniandvateks poliitilisteks jõududeks sotsiaaldemokraadid ning kommunistid, siis kümnendi lõpuks tõusid esiplaanile parempoolsed jõud. Paremtiiva hulgas domineerisid Liberaalne Partei (1948-1954 oli peaministriks liberaal S.Yoshida) ja Demokraatlik Partei. 1955 liberaalid ja demokraadid ühinesid, moodustades Liberaaldemokraatliku Partei (LDP), mis on sõjajärgsel perioodil olnud Jaapani sisepoliitika jagamatu valitseja. LDP poolt hääletas 1950.-1970.aastatel ligi pooled valijatest, tagades kuni 1983.aastani absoluutse enamuse parlamendi mõlemas kojas . LDP-d tegevust on iseloomustanud parteisiseste fraktsioonide olemasolu, sagedased korruptsiooniskandaalid ja kiire valitsuste vahetumine (1946-2006 on Jaapanis olnud 48 valitsust). Jaapani suurimad opositsiooniparteid on Sotsiaaldemokraatlik Partei, Demokraatlik Partei, Uus Partei jt.

Majandus

Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika , tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu . Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.
Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kiiret majanduse kasvutempot: 1960. aastatel oli see keskmiselt 10%, 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992–1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980. aastate lõpul esinenud üleinvesteerimise järelmõjud ning aktsia- ja kinnisvaraturul toimunud spekulatiivse hinnatõusu tagajärjed. Valitsuse eelarve- ja rahanduspoliitika ning madal inflatsioon kergitasid 1996. aastal majanduse kasvutempo 3,9%-ni, kuid 1997. aastast alates on Jaapani majandus olnud depressioonis raskuste tõttu pangandus - ja kinnisvarasektoris, mida süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus . 1999. aastal suutis valitsus majanduse enam-vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja koondumine linnadesse.

Akihito

Akihito on Jaapani keiser alates 1989. aastast, mil suri tema isa Hirohito ehk Shōwa-tenno. Akihito on Jaapani 125. keiser ja tänapäeval maailma ainus keiser.
Akihito deviis on Heisei (平成 'üldine rahu'), seega saab temast pärast surma Heisei-tennō.
Akihitol oli neli vanemat õde, kellest üks suri väikelapsena, ning noorem vend ja noorem õde.
Ta on õppinud kõrgkoolis nii Inglismaal kui ka Jaapanis (politoloogiat Gakushuini ülikoolis), kuid pole kõrgkooli lõpetanud.
Sellegipoolest on ta harrastusihtüoloog ning avaldanud artikleid ja raamatuid merihärgade kohta. Tema järgi on nimetatud 2005 avastatud merihärg Exyrias akihito. Ta on avaldanud ka artikleid Jaapani teadusajaloost ajakirjades Science ja Nature .1986 valis Londonis asuv Linné ühing ta oma auliikmeks.
Kuigi Akihito oli troonipärija sündimisest saadik, nimetati ta ametlikult troonipärijaks alles 10. novembril 1952 Tokio keisripalees toimunud tseremoonial.
1953. aasta juunis esindas Akihito Jaapanit Londonis Elizabeth II kroonimise tseremoonial.
Akihito oli esimene Jaapani keiser, kelle abikaasa pole aadlik . Michiko isa oli suurärimees.
Ta abiellus Michikoga 10. aprillil 1959 ja neil on kolm last:

• kroonprints Naruhito (sündis 23. veebruaril 1960)
  
• prints Akishino (11. november 1965)
  
• sayako Kuroda (endine printsess Sayako) (18. aprill 1969)
  

Erinevalt varasematest keisritest kasvatasid Akihito ja Michiko oma lapsi ise, mitte ei jätnud seda lapsehoidjate ja teenijate hooleks.
Akihito hakkas osa keisri kohustusi täitma pärast oma isa haigestumist 1988. aasta septembris, sealhulgas osales ta Jaapani parlamendi istungi avatseremoonial. Hirohito suri 7. jaanuaril 1989, kuid ametlikult krooniti Akihito keisriks alles 12. novembril1990.
Akihito on konstitutsiooniline monarh, kelle olulisim ülesanne on riigi esindamine ning rahvusliku ühtsuse ja traditsioonide säilimise tagamine. Juba enne keisriks saamist käis ta oma abikaasaga ametlikul visiidil 37 riigis. Samuti on nad külastanud kõiki 47 Jaapani prefektuuri.
Akihito on avaldanud Jaapani vägede tegutsemise üle Teises maailmasõjas Koreas ja Hiinas küll kahetsust, ent pole ametlikult vabandanud, ehkki nii Hiinas kui ka Koreas on seda oodatud.
24. ja 25. mail 2007 külastasid Akihito ja Michiko Eestit

Kokkuvõte

Autor täitis kõik sissejuhatuses püstitatud eesmärgid. Referaadi ja esitluse koostamise käigus õppis ta palju uut Jaapani ning selle ajaloo kohta. Näiteks sai ta teada, et Venemaa ja Jaapan ei sõlminudki pärast II maailmasõda rahulepingut ning on teoreetiliselt kogu selle aja sõjas olnud. Samuti sai ta teada, et Jaapan ei ole oma sõjakuritegude eest vabandanud.
Lisaks sellele sai ta märtsis enda tehtud tööd Powerpointi esitluse näol ka teistele tutvustada.
Tagasi tehtud tööle vaadates võib autor öelda, et suur osa seal kirjas olevast informatsioonist oli talle enne esitluse tegemist peaaegu tundmatu. Kõige keerulisem oli informatsiooni leida Jaapani sisepoliitika kohta. Autor tugines oma töös põhiliselt Internetist leitud allikatele.
Esitluse tegemiseks kulus autoril ligikaudu üks päev, referaadi sai ta aga valmis paari tunniga. See ületas sissejuhatuses püstitatud ootused seoses töö tegemiseks kulunud ajaga .
Autor on rahul, et valis oma töö teemaks just Jaapani, kuna sai seeläbi teada palju uut ja huvitavat talle huvipakkuva riigi kohta. Kuna teema oli autori jaoks põnev , kulges ka esitluse ja referaadi koostamine ladusamalt. Autor soovitab ka teistel Jaapani-huvilistel selle riigi ajalooga lähemalt tutvuda.

Kasutatud kirjandus

https://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan#Majandus
https://et.wikipedia.org/wiki/Akihito
http://www.miksike.ee/referaadid/jaapan_liina.ht m
https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=8&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwiXgsnDsffLAhWElQ4KHX-xAAcQFghAMAc&url=http%3A%2F%2Fwww.yle.edu.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2013%2F08%2FII.Jaapani-ajalugu-20.sajandil.docx&usg=AFQjCNFFxzWOtr4vsCkpMGCmAszWReGfeQ&sig2=vSA0ViV4Awt0Ji6Vj5J3eA