Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Baltimaade ajalugu 1920-1940 (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Baltimaade
ajalugu 1920-1941

  • Sisepoliitiline areng
    • Parlamentaarne demokraatia

    Põhiseadused
    , Eestis 1920, Lätis,Leedus 1922
    • Kehtestati laiad kodanikuõigused: võrdsus seaduste ees; isiku- ja korteripuutumatus; ühinemise-, koosoleku-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus; õigus eraomandile; kaotati seisused .

    Mitmepartei
    süsteem
    .
    • Eestis ja Lätis oli erakondade paljususe tõttu mõeldavad ainult koalitsioonivalitsused , milles osales vähemalt 3 erakonda.
    • Siiski oli palju valitsuskriise, mis toimusid tihti parteipoliitilistel kaalutlustel, rahvas ei olnud rahul erakondadega.
    • Riigipöörded

    Leedu
    riigipööre

    • ööl vastu 17.dets. 1926 hõivasid garnisoniväeosad parlamendihoone , kaitseministeeriumi, kindralstaabi jt. tähtsamad objektid. Koduaresti pandud president sunniti alla kirjutama valitsuse tagasiastumispalvele, seejärel ta tagandati. Parempoolsed valisid uueks presidendiks A.Smetona. Parlamentaarne demokraatia asendus autoritaarse režiimiga.

    Eesti
    ja Läti riigipööre

    • majanduskriisi jõudmisel hakati süüdistama erakondi ja ebasobivaid põhiseadusi. Rajati uusi erakondi. Eestis Vabadussõjalaste Keskliit . Propageerisid autoritaarset valitsemisviisi ja rahvaühtsust, halvustasid poliitilist pluralismi.
    • Eestis 1933 rahvahääletusel vastuvõetud uus põhiseadus muutis Eesti presidentaalseks riigiks. Valitsusjuht K.Päts ja erukindral J.Laidoner otsustasid haarata võimu.
    • 12.03.1934 võttis sõjavägi Tallinna enda kontrolli alla. Kehtestati kaitseseisukord ja keelustati poliitilised koosolekud .
    • Lätis 1934, valmistusid peaminister K.Ulmanis koos sõjaminister J.Balodisega ettevalmistusi võimuhaaramiseks. 15. mail see teostati .
    • Autoritaarsed režiimid
    • Baltiriikide olukord oli küllaltki sarnane: kehtis kaitseseisukord, poliitiline tegevus oli keelatud, parlamendid enamasti ei tegutsenud, seadusandlus anti riigipea kompetentsi, ajakirjandus allus tsensuurile, kontrolliti seltside tegevust.

    Leedus
    • jätkasid poliitilised erakonnad siiski tegevust kuni 1936. a.ni.

    Lätis ja Eestis
    • üritati asendada parteid kutseesindluslike kodadega, mis koondaks valitsuse seljataha erinevate elukutsete esindajaid. Eestis loodi ka lisaks kodadele Isamaliit , valituse suunamisel tegutsev ainupartei . Lätis laienesid oluliselt presidendi õigused. 1938.a. kehtestati uus konstitutsioon , mis laiendas tema õigusi veelgi. Samal aastal jõudis uus põhiseadus ka Eestisse, millega loodi presidenti ametikoht ning parlament muudeti kahekojaliseks.

    Uus parlament
    • Eestis(1938) ja Leedus(1936) loodi uus parlament. Lätis mitte. Parlamendil oli võim vähemtähtsaid seadusi välja töötada, olulisemad seadused anti välja presidendi dekreetidega.

    Opositsioon
    • oli küll olemas, kuid jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. Ainult Leedus toimusid ülestõusmis katsed, mis küll nurjusid, aga opositsioon säilis.

    • Vähemusrahvused

    Leedus



    Eestis
    ja Lätis


    • venelased, võimukuselt baltisakslased (pärast iseseisvumist lahkusid)
    • Lubati neile palju, sest oli tähtis, et nad oleksid lojaalsed.

    Kultuuromavalitsused
    Natisionalismi
    ilmingud

    • Halvendasid seniseid eeskujulikke suhteid vähemusrahvustega.. Eriti Lätis, kus natsionaliseeriti sakslastele, venelastele ja juutidele kuulunud eraettevõtetest ja segaabieludes sündinud lapsed pidid astuma läti koolidesse. (Eestis määrati lapse rahvus isa järgi).

  • Majanduslik areng
    • Baltimaad olid küll Vene riigi üks arenenumaid piirkondi, aga jäid siiski Lääne-riikidest kõvasti alla.
    • Majanduselu kannatas tugevasti sõdade tagajärjel.
    • Kariloomade arvu vähenemine, maa sööti jäämine, võlg paljudele euroopa riikidele, kogemuste puudumine viis majandus reformini.

    Liberalism
    (1920 algus)

    • Riik jättis initsatiivi erakapitalile. Tööstusettevõtete arv kasvas, suurenes tööliste arv.
  • Vasakule Paremale
    Baltimaade ajalugu 1920-1940 #1 Baltimaade ajalugu 1920-1940 #2 Baltimaade ajalugu 1920-1940 #3 Baltimaade ajalugu 1920-1940 #4 Baltimaade ajalugu 1920-1940 #5 Baltimaade ajalugu 1920-1940 #6 Baltimaade ajalugu 1920-1940 #7 Baltimaade ajalugu 1920-1940 #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katu90 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    19
    docx

    Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

    · pandi paika piirid · Eesti sai 15 mln kuldrubla · NV lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist kodumaale · lepiti kokku omavahelise kaubanduse arenemises · vangid vabastati · Venemaa andis Eestile üle eesti alale jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad Tartu rahu tähtsus: · mõlemad riigid tunnustasid teineteist · sõlmiti diplomaatilised sidemeed 7. Eesti Vabariik 1920-1940 (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Sisepoliitika Majandus välispoliitika · Mitmeparteiline · Põhiprobleem: · Põhiprobleemid: demokraatia liigne seotus tunnustus ja · Parteid: Põllumeeste Venemaaga julgeolek Kogud, Rahvaerakond, · Esialgne kurss · Saavutused: Tartu

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    9.klass, ptk 9,9a,9b,11,11a

    Ptk 9 ­ Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament ­ Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena · Läksid pankrotti paljud tehased, ärid ja talud

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    doc

    1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal

    Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ­ ühekojaline parlament ­ Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal ­ vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastai

    Ajalugu
    thumbnail
    18
    odt

    Eesti ajalugu.

    Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi ­kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et leida süüa kergemini ja rännata. T

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

    Eesti Vabariik 1920-1939 1. Eesti majanduslik arengut 1919 ­ 1940. a) maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas b) rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus) 2) 1928- eesti kroon (rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel) 3) 1933- krooni devalveerimine (väärtuse vähendamine) (Tõnisson) c) pangad ja olukord panganduses ­ anti välja laene liiga kergekäeliselt, laene tagasi enamasti ei saadud, oldi sunnitud raha juurde trükkima, marga kurss hakkas langema. Eesti Pank alustas kullatagavarade realiseerimist.

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    docx

    Ajalugu Eksamiks

    Tartul oli olemas hariduse andmise traditsioon Selleks, et ülikool üldse eksisteerida saaks, oli vaja raha. Ülikooli kasutusse anti Ingerimaal asuvad riigi mõisad, millelt saadud tulu kasutati ülikooli ülalpidamiseks. Ülikooli teaduskonnad: kunsti-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Gümnaasium asutati Tallinnasse ja Tartusse Õpiti palju keeli (ladina, kreeka, heebrea, prantsuse keel). Õpiti ka aritmeetikat, geomeetriat, retoorikat, ajalugu ja loogikat. Haridusolud Kirikus hakati õpetama inimestele kohustuslikus korras lugemist ja kirjutamist Esimene eestikeelne grammatika raamat (vaimuliku sisuga) EESTI 18.SAJANDIL EHK UUSAEG Põhjasõda (1700-1721) Osapooled: Taani, Rootsi, Poola, Leedu Põhjused: Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Soov tagasi saada kaotatud alad Kaubateede hõivamine Tagajärjed: Eesti ala läks Vene võimu alla Venemaa sai väljapääsu Läänemerele

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    pdf

    Eesti Vabariik 1920. -1930. aastad

    Teema 7 Eesti Vabariik 1920. -1930. aastatel.  24. 02.1918 kuulutati välja Eesti demokraatlik Vabariik  02. 02.1920 sõlmiti Tartu Rahu – Eesti iseseisvust tunnustati  15. 06.1920 võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik. Eesti Vabariik 1920. aastatel I Eesti riigi ülesehitus vastavalt Põhiseadusele  Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant.  Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid  1920 – 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid).  Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati koalitsiooni

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Eesti Vabariik 1920-1940

    Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline)

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun