Baltimaade ajalugu 1920-1940 (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Baltimaade ajalugu 1920-1941

Sisepoliitiline areng

Parlamentaarne demokraatia

Põhiseadused , Eestis 1920, Lätis,Leedus 1922

Kehtestati laiad kodanikuõigused: võrdsus seaduste ees; isiku- ja korteripuutumatus; ühinemise-, koosoleku-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus; õigus eraomandile; kaotati seisused .

Mitmepartei süsteem.

Eestis ja Lätis oli erakondade paljususe tõttu mõeldavad ainult koalitsioonivalitsused , milles osales vähemalt 3 erakonda.
Siiski oli palju valitsuskriise, mis toimusid tihti parteipoliitilistel kaalutlustel, rahvas ei olnud rahul erakondadega.
Riigipöörded

Leedu riigipööre

ööl vastu 17.dets. 1926 hõivasid garnisoniväeosad parlamendihoone , kaitseministeeriumi, kindralstaabi jt. tähtsamad objektid. Koduaresti pandud president sunniti alla kirjutama valitsuse tagasiastumispalvele, seejärel ta tagandati. Parempoolsed valisid uueks presidendiks A.Smetona. Parlamentaarne demokraatia asendus autoritaarse režiimiga.

Eesti ja Läti riigipööre

majanduskriisi jõudmisel hakati süüdistama erakondi ja ebasobivaid põhiseadusi. Rajati uusi erakondi. Eestis Vabadussõjalaste Keskliit . Propageerisid autoritaarset valitsemisviisi ja rahvaühtsust, halvustasid poliitilist pluralismi.
Eestis 1933 rahvahääletusel vastuvõetud uus põhiseadus muutis Eesti presidentaalseks riigiks. Valitsusjuht K.Päts ja erukindral J.Laidoner otsustasid haarata võimu.
12.03.1934 võttis sõjavägi Tallinna enda kontrolli alla. Kehtestati kaitseseisukord ja keelustati poliitilised koosolekud .
Lätis 1934, valmistusid peaminister K.Ulmanis koos sõjaminister J.Balodisega ettevalmistusi võimuhaaramiseks. 15. mail see teostati .
Autoritaarsed režiimid
Baltiriikide olukord oli küllaltki sarnane: kehtis kaitseseisukord, poliitiline tegevus oli keelatud, parlamendid enamasti ei tegutsenud, seadusandlus anti riigipea kompetentsi, ajakirjandus allus tsensuurile, kontrolliti seltside tegevust.

Leedus

jätkasid poliitilised erakonnad siiski tegevust kuni 1936. a.ni.

Lätis ja Eestis

üritati asendada parteid kutseesindluslike kodadega, mis koondaks valitsuse seljataha erinevate elukutsete esindajaid. Eestis loodi ka lisaks kodadele Isamaliit , valituse suunamisel tegutsev ainupartei . Lätis laienesid oluliselt presidendi õigused. 1938.a. kehtestati uus konstitutsioon , mis laiendas tema õigusi veelgi. Samal aastal jõudis uus põhiseadus ka Eestisse, millega loodi presidenti ametikoht ning parlament muudeti kahekojaliseks.

Uus parlament

Eestis(1938) ja Leedus(1936) loodi uus parlament. Lätis mitte. Parlamendil oli võim vähemtähtsaid seadusi välja töötada, olulisemad seadused anti välja presidendi dekreetidega.

Opositsioon

oli küll olemas, kuid jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. Ainult Leedus toimusid ülestõusmis katsed, mis küll nurjusid, aga opositsioon säilis.

Vähemusrahvused

Leedus

juudid , poolakad ja venelased

Eestis ja Lätis

venelased, võimukuselt baltisakslased (pärast iseseisvumist lahkusid)
Lubati neile palju, sest oli tähtis, et nad oleksid lojaalsed.

Kultuuromavalitsused
Natisionalismi ilmingud

Halvendasid seniseid eeskujulikke suhteid vähemusrahvustega.. Eriti Lätis, kus natsionaliseeriti sakslastele, venelastele ja juutidele kuulunud eraettevõtetest ja segaabieludes sündinud lapsed pidid astuma läti koolidesse. (Eestis määrati lapse rahvus isa järgi).

Majanduslik areng

Baltimaad olid küll Vene riigi üks arenenumaid piirkondi, aga jäid siiski Lääne-riikidest kõvasti alla.
Majanduselu kannatas tugevasti sõdade tagajärjel.
Kariloomade arvu vähenemine, maa sööti jäämine, võlg paljudele euroopa riikidele, kogemuste puudumine viis majandus reformini.

Liberalism (1920 algus)

Riik jättis initsatiivi erakapitalile. Tööstusettevõtete arv kasvas, suurenes tööliste arv.

1923.-1924.a. tõsine majanduskriis Eestis

Lootuses, et vene turg avaneb .

Rahvuslikud valuutad

Lätis, Leedus 1922.a. vastavalt kuldfrank ja litt
Eestis oli 1919-23 suhteliselt ebakindel mark, mis asendati hiljem krooniga .

Majanduslikud prioriteedid (1920 teine pool)

juhtivaks majandusharuks sai põllumajandus ning orienteeruti Lääne-Euroopa turule.
Vabaneti Venemaa pärandist, kujunes iseseisva väikeriigi vajadusele vastav majandusstruktuur ja integreeruti Euroopa majandusruumi.

Ülemaailmne majanduskriis

Tabas esimesena Baltimaades põllumajandust. Hinnad langesid , sissetulekud vähenesid, paljud talud läksid pankrotti . Tehaseid sulgeti, suurenes tööpuudus. Siiski laastas see kriis Balti riike vähem kui enamikku Euroopat.
1934-35 algas majanduse kiire areng, mille käigus ületati kriisi eelne tase.
Riigi aktiivne sekkumine majandusellu.

1930. date lõpp

Suurenes inimeste sissetulek ja langes elukallidus.
Toimus edasi kiire areng.
Põllumajandus

Maareform

Sundvõõrandati mõisamaad, hooned, inventaarid ja loomad. Moodustati riiklik maafond.

Milles jagati maad kehvikutele ja maatameestele, keda hakati nimetama asunikekes.

Järgmistel aastatel laienes haritav põllupind, paranes saagikus, tõusis kariloomade arv, levisid moodsad maaharimisviisid, üha rohkem hakati kasutama masinaid jne. Suurenes ka ühistegevuse roll.

Tootmine

Korraldati ümber tootmine.
Eestis tõusis esikohale loomakasvatus , milles domineerisid piimakarja ja peekonisea pidamine.
Suurenes teravilja toodang.
Seoses loomakasvatusega laienes söödakultuuride külvipind.
Põllumajanduse kitsaskohtadeks jäid talude väiksus, mehhaniseerituse madal tase ning tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Elekter polnud maale veel jõudnud.
Tööstus

Eesti

Eesti suurimad tööstusharud olid tekstiilitööstus ja masinaehitus . Olid ka veel põlevkivikaevandused ja seda töötlevad tehased, puidutööstus – saeveskid, tikuvabrikud ja mööblitehased, kui ka tselluloosi-ja paberivabrikud. Rajati meiereid ja tapamaju. Eriti hoogsalt arenes tööstus 1930.aastate lõpus, mil tööliste arv tõusis I maailmasõja aegsele tasemele.

Läti

Lätis domineerisid puidu-ja metsatööstus, neile järgnesid metalli-ja masinaehitustehased, toiduainete- ja tekstiiliettevõtted. Läti tööstustoodangu kasvutempo oli üks kiiremaid Euroopas.

Leedu

Leedus edenes tööstus suhteliselt aeglaselt, põhinedes eelkõige põllumajandussaaduste töötlemisel. Metallitöötlemisettevõtted tekkisid alles 1930. aastatel

Väliskaubanduspartnerid

Peamiselt Suurbritannia ja Saksamaa. Ekspordis olid esikohal põllumajandus saadused, neile järgnesid metsamaterjal ning tööstustoodang. Impordis domineerisid keemiakaubad, tööstusseadmed, samuti toorained ning mõningad toidutained.

Kultuurielu

Omariiklusel kujunes väljarahvuslik kõrgkultuur. Kultuuri hakati finatseerima riigieelarvelistest vahenditest. Lätis loodi Läti Kultuurifond ja Eestis Eesti Kultuurkapital . Need jagasid väljapaistvatele loovisiksustele toetusi, stipendiume ja preemiaid.
Kultuuritaseme tõusule aitasid kaasa leedu, läti ja eesti keele uuendamine, samuti loomeliitude rajamine. Profesionaalse kõrgkultuuri kõrval püsis ja traditsiooniline rahvakultuur. Rahvas osales selles väga aktiivselt.
Haridus ja teadus

Haridussüsteem

Aluseks sai ühtluskooli põhimõte, mis tagas kõigile lastele edasipääsu madalamast kooliastmest kõrgemasse. Loodi emakeelsed alg-ja keskkoolid.
Leedus piirduti alguses 4-klassilise algharidusega, mis muudeti kohustuslikuks 1930.a. 1936.a. muudeti kohustuslikuks 6-aastane algharidus. Lätis ja Eestis kehtestati kohustuslik 6-klassiline algharidus juba omariikluse algaastail.

Rahvuslikud kõrgkoolid

Leedus tegutsesid Kaunase ülikool ning põllumajandusakadeemia, veterinaarakadeemia, kunstiinstituut ja konservatoorium jt.
Lätis avati Riia polütehnilise instituudi baasil loodud Läti ülikool, mille kõrval töötasid kunstiakadeemia ja konservatoorium ning põllumajandusakadeemia.
Eestis olid jagatud kõrgkoolid kahe keskuse vahel: Tartus tegutsesid Tartu ülikool, kõrgem kunstikool Pallas ning kõrgem muusikakool , Tallinnas tehnikaülikool, kõrgem kunstikool, konservatoorium ja kõrgem sõjakool.
Kõrgkoolid kujunesid peamisteks teaduskeskusteks.
Maailmamaine saavutasid paljud Läti, Leedu ja Eesti teadlased. Nt. eestlastest põlevkivikeemik P. Kogerman, astronoom E. Öpik , majandusgeograaf E. Kant, neurokirurg L. Puusepp.
Kirjandus

Eesti

Eesti kirjanduselu elavnes 1917.a kui loodi noori luuletajaid koondav Siuru rühmitus.
1920.aastate algul püsis esikohal peamiselt luule, proosas viljeledi peamiselt lühivorme, novellidega paistis silma F. Tuglas
Kümnendi keskel asendus uusromantism realismiga ning esikohale tõusis romaanižanr. Kulminatsioon A. H. Tammsaare epopöa „Tõde ja Õigus“ Edukad kirjanikud olid veel A. Gailit ja M. Metsanurk, H. Raudsepp (draama) prosaistid A. Mälk ja K. Ristikivi. See oli romaani kõrgaeg, mil senine olustikuline realism asendus psühholoogilise realismiga.
Teater ja muusika

Leedu

Ooperite- ja draamateatrite avamine Kaunases, mis hiljem ühendati Riiklikuks teatriks. 31.dets 1920 nägi publik esimest professionaalset ooperilavastust C. Verdi „Traviatat“. Lavastuse juht oli laulja K. Petrauskas. 1925 etendus esimene ballett .

Läti

1919.a avati Riias Rahvusteater. Samuti hulk teisi teatreid. Kutselised teatrid olid peaaegu kõigis suuremates linnades. Rahvusvahelise tuntuse pälvis dirigent T. Reitersi juhitud Riia Ooperiteater , millest sai alguse nii läti algupärane ooper kui ka ballett.

Eesti

Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, koos kolme suure kutselise teatriga – Estonia, Draamateater ja Töölisteater. Tuntumad sõnameistrid olid P. Pinna , E. Villmer, A. Lauter, L. Reiman . Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis.

Muusika

Laienes muusikaga tegelevate isikute ring, tekkisid uued laulukoorid ja orkestrid. Üldlaulupidusid hakkati korraldama ka Leedus. Tegevust jätkasid juba tuntud heliloojad : Eestis J. Aavik , H. Eller, C. Kreek , P. Süda.
Kujutav kunst

Leedu

Kerkis esile Lääne-Euroopas kunstihariduse saanud põlvkond, kes astus välja iganenud vormide ja väljendite vastu, propageeris julgelt modernismi. Tuntumad kunstnikud olid: P. Kalpokas, K. Sklerius, A. Galdikas, S. Ušinskas.

Eesti ja Läti

Valitses väga kirev pilt. Levinud olid nii traditsioonilised impressionism ja ekspressionism kui ka mõnevõrra äärmuslikumad kubism ja konstukrivism. Kümnendi vahetusel see veidi rahunes, eeskujuks võeti Prantsusmaa uusrealism, voole jäi vähemaks. Tuntumad kunstnikud Lätis olid: V. Purvitise, R. Suta, V. Tone, J. Liepind, K.Miesnieks. Eestis: K. Raud, K. Mägi, N. Triik, A. Vabbe. Graafikuist saavutas üleeuroopalise tuntuse pikka aega Pariisis töötanud E. Wiiralt .

Sportlikud saavutused
Alates 1924.a (Eestis juba 1920.a) osaleti Olümpiamängudel. (Eestlased said sealt 6 kulda, 6 hõbedat ja 8 pronksi)

Leedu

Leedu sportlased olid edukad lauatennises ja males ning saavutasid eriti väljapaistvaid tulemusi korvpallis. Leedu korvpallimeeskond tuli 1937. ja 1939. a Euroopa meistriks, korvpallinaiskond aga pälvis Euroopa esivõistlustel hõbemedali.

Läti

Kõige massilisem spordiala oli jalgratta sõit. Samuti veel sportlik käimine, maadlus, kiiruisutamine , korvpall ja male . 1935.a tuli Euroopa meistriks Läti korvpallikoondis.

Eesti

Eestis jõudsid maailma tippude hulka eelkõige maadlejad ja tõstjad. 1936.a. Berliini olümpiamängudel võitis K.Palusalu kuldmedali nii klassikalise kui ka vabamaadluse raskekaalus. Ülemaailmselt kuulsaks said maletaja P. Keres ning Eesti laskesportlased. Esikoht MM-il 1937 ja 1939.a.

Välispoliitika

1920. aastate algus – Balti liit

Balti liit

Peeti peamiseks julgeolekutagatiseks Balti liitu, mis pidanuks kindlustama Balti mere äärsete riikide (Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola) majandusliku ja kultuurilisem aga eriti sõjalis-poliitilise koostöö. Leedu-Poola relvakonflikt aga rikkus selle.

Soome.Eesti-Läti-Poola liit

1922. a kevadel kirjutati Varssavis alla sõjalis-poliitilisele liidulepingule. Soome parlament jättis aga leppe ratifitseerimata lootes balti riikidest distantseerudes läheneda Skandinaaviamaadele.
Balti liidu ainsaks reaalseks tulemuseks jäi 1923. a lõpul allakirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping.
Leedu mittekallaletungi leping NSV Liiduga muutis Läti ja Eesti suhted Leeduga veelgi kaugemaks.
Rahvusvaheline koostöö 1920. aastate lõpul
Tihenesid Eesti ja Läti suhted naabritega, esmajoones Rootsiga. Kerkis esile Baltoskandia idee – tihe koostöö Skandinaavia ja Baltiriikide vahel. See kestis kuni 1934. a sest autoritaarsete valitsemisviisidega Läti ja Eesti ei äratanud enam demokraatlikus Rootsis sümpaatiat.
Eesti tundis huvi ka Poola vastu, mida tõlgendati , kui Leedu-vaenulikku sammu, mis halvendas ajutieselt Eesti-Leedu vahekorda .
Head suhted säilisid kõigil Balti riikidel Suurbritanniaga.
Paranesid suhted Saksamaaga.
Ajutiselt näis, et isegi NSV Liiduga on võimalik sõlmida rahumeelseid suhteid.Kümnendi lõpul õnnestus Lätil ja Eestil sõlmida idanaabritega suhteliselt soodne kaubandusleping ning 1932. a. lisandusid neile pärast 10 aasta pikkusi läbirääkimisi ka mittekallaletungipaktid.
1930. aastad – pingete kasv

Majanduskriis

Mõjutas ka rahvusvahelisi suhteid. Püüti kaitsta oma turgu.

Regionaalsete liitude moodustamine

Kuna rahvasteliit ei suutnud enam konflikte lahendada, hakati moodustama eraldi liite.Balti riikides tekitas Saksamaa agressivsuse suurenemine ärevust. Tõsist ohtu nägid Eesti ja Läti valitusus ka NSV Liidu aktiviseerumises. 1933-35 esitas Moskva mitmeid projekte Balti riikide sidumiseks endaga, põhjendades seda vajadusega ühendada jõud Saksa ohu tõrjumiseks. Siiski suhtusid Baltimaad nendesse ideedesse skepiliselt. NSV Liidu õhutusel loodi lõpuks siiski Balti kolmikliit , mis ei olnud aga sõjaliselt seisukohalt mingi tähtsusega.
1930.a lõpul. Olid Balti riigid sattunud välispoliitilisse isolatsiooni. Rahvasteliit oli kaotanud igasuguse mõjujõu, sõjalispoliitilise Balti liidu loomine oli ebaõnnestunud.
1938 .a kuulutas Eesti ennast neutraalseks.
Saksamaaga sõlmiti mittekallaletungilepinug( Läti ja Eesti) Suurt ohtu kujutas siiski NSV Liit.

5. NSV Liidu okupatsioon

Baasidelepingud

Molotov-Ribbentroppi pakt

23.augustil.1939 sõlmisid Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungilepingu. Mille salajase lisaprotokolliga läksid Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia NSV Liidu ning Leedu Saksamaa mõjusfääri. (28.sept. täienduslepinguga sattus ka Leedu NSV Liidu mõjusfääri). Poola jagati omavahel.
II MS säilitasid Balti riigid neutraliteedi. Esialgu põhjustas see ainult majanduslikke piiranguid.
Poola allveelaev „Orzel“i saabumisega Tallinnasse, süüdistas NSV Liit Eestit neutraliteedi rikkumises, kuna nemad olid Poolaga sõjajalal. Sellega nõudis NSV Liit vastastikkuse abistamise pakti sõlmimist ja Punaarmee baaside loomist Eesti pinnal. Keeldumisel ähvardas Moskva kasutada jõudu ja koondas hoiatuseks piirile Punaarmee. Kuna Eesti oli võimetu ennast kaitsma, võttis Eesti valitsus nõudmised vastu ja 28. sept allkirjastati vastastikuse abistamise pakt.
Samasugused lepingud lepingud sõlmiti Lätiga (5.okt.) ja Leeduga( 10. okt)
Lepinguga pidid osapooled üksteist aitama sõjaliselt, hoiduma teise vastu suunatud koalitsioonidest. Lisaks sellele pidi NSV Liit müüma Balti riikidele relvastust ning Baltimaad omakorda rentima NSV Liidule sõjaväebaase.
Eestisse toodi väidetavalt baaside kaitseks 25000 punaväelast.
Lätisse 30000 ja Leetu 20000.
Paktis lepiti kokku, et NSV Liit, ei sekku riikide siseasjadesse ning olemasolev riiklik ja majanduslik kord jääb püsima.

Sõltumine NSV Liidust

Balti riikide välispoliitika sattus sõltuvusse NSV Liidust. Piiratud oli suhtlemine lääneriikidega, samal ajal aga tihenesid suhted Moskvaga .

Talvesõda

Kuigi siinsete rahvaste poolehoid kuulus jäägitult Soomlastele, ei saanud valitsus midagi teha ja pidi jääma erapooletuks, ka Rahvasteliidu erakorralisel täiskogul, kus NSV Liit maailmaorganisatsioonist välja heideti. Samuti ei suutnud Eesti valitsuse arglikud protestid takistada Eesti lennuväljadelt startivaid Nõukogude pommitajaid Soome poole.
7.okt, tehti teatavaks Saksamaa avaldus kutsuda kodumaale kõik baltisakslased. See tõestas Venemaa ja Saksamaa vahelise salasobingu olemasolust.
Okupatsioon

Leedu

14.juunil.1940 nõudis NSV Liit ultimatiivselt Leedu valitsuse väljavahetamist, siseministri ja julgeoleku departemangu juhi kohtu alla andmist ning Punaarmee lubamist Leedu territooriumile. Kuna neil polnud teist võimalust pidid nad ultimaatumi vastu võtma
15.juunil ületasid 300 000 punaväelast Leedu piiri ja hõivasid kogu riigi.

Eesti ja Läti

16.juunil esitati sama ultimaatum ka Eestile ja Lätile. Siin toimus kõik täpselt samamoodi. 17.juuni õhtuks olid kõik Baltimaad okupeeritud.
NSV Liidu poolt saadeti sündmuste koordineerimiseks NSV Liidu eriesindajad.
Valitsuste etteotsa määrati kultuuri tegelased, kes ei olnud poliitikaga varem tegelenud. Eestis sai selleks arstist luuletaja Johannes Vares -Barbarus.

Parlamendivalimised

14.juulil kuulutati välja parlamendi valimised, kus seati üles ainult valitsuse pool kinnitatud kandidaadid. Tulemusi võltsiti ja valijaid mõjutati.
17. juulil tulemused avalikustati ja väideti, et antud kandidaatide poolt hääletas 92,9% valijatest. Samal õhtul korraldatud miitingutel nõudsid kommunistlikud kõnemehed esimest korda Leedu, Läti ja Eesti ühendamist NSV Liiduga.
21.juulil kokkukutsutud „rahvaesindused“ kuulutasid Leedu, Läti ja Eesti Nõukogude Sotsialistlikeks Vabariikideks ning palusid need võtta NSV Liidu koosseisu.
Samas otsustati natsionaliseerida suurettevõtted ja teostada maareform.
Augustis võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Leedu, Läti ja Eesti NSV Liidu koosseisu.
Sovetiseerimine
Augustis kehtestati uued konstitutsioonid. Nende kohaselt nimetati parlamendid ümber ülemnõukogudeks, millest pidid kujunema uute liiduvabariikide seadusandlikud võimuorganid. Tegelikult kiitsid nad heaks vaid Moskva korraldused. Täidesaatev võim kuulus rahvakomissaride nõukogule. Omavalitsuste süsteemis asendati linna-ja vallavalitsused kohalike täitevkomiteedega, mille liikmed määrasid parteijuhid.
Loodi rahvakohtud, politsei asendati Miilitsaga, rahvuslikud sõjaväed reorganiseeriti Punaarmee territoriaalseteks laskurkorpusteks.
Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, majandusplaane koostas Riiklik Plaanikomitee.
Organiseeriti esimesed sovhoosid , tehti ettevalmistusi kolhooside rajamiseks.
Rahareformi ning hindade järsu tõusu tagajärjel langes rahva elatustase, tuli palju muulasi, kes tekitasid toiduainete ja tarbeesemete defitsiidi.
Kultuurirevolutsiooni raames täiendati kooliprogramme mitmete õppeainetega( marksism , leninism jne.) Kogu kultuurielu allutati rangele tsensuurile. Algas ka varasemate kultuuriväärtuste hävitamine.
Repressioonid ja vastupanuliikumine
Kuni 1940. aasta lõpuni arreteeriti, deporteeriti või hukati peaaegu kogu endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majanduseliit, intelligents. Nende hulgas ka Läti ja Eesti president.

1941.a massiküüditamine

14. juunil 1941. a deporteeriti Leedust üle 18 000, Lätist umbes 20 000 ja Eestist üle 10 000 inimese. Täisealised mehed arreteeriti ning paigutati vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Naised, vanurid ja lapsed saadeti Siberisse asumisele. Kellegi üle ei langetatud kohtuotsuseid ega esitatud süüdistust. Kavandatud uutele küüditamistele tegi lõpu Nõukogude-Saksa sõja puhkemine.

Rahva vastupanu

Oli suhteliselt võimatu, siiski moodustati põrandaaluseid organisatsioone. Lätis ja Eestis läksid mehed metsadesse, et varjata end repressioonide eest ja maksta kätte vägivalla eest. Pärast 14.juuni massiküüditamist hakkasid tekkima relvastatud salgad.
Baltiriikide välissaadikud esitasid korduvalt noote lääneriikide valitsustele, kus palusid okupatsiooni mitte tunnistada. Enamik riike seda ei teinudki ning Balti riikide saatkonnad võisid jätkata tegevust

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 55 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katu90 Õppematerjali autor

eesti läti leedu balti riigid

Sarnased õppematerjalid

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

· pandi paika piirid · Eesti sai 15 mln kuldrubla · NV lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist kodumaale · lepiti kokku omavahelise kaubanduse arenemises · vangid vabastati · Venemaa andis Eestile üle eesti alale jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad Tartu rahu tähtsus: · mõlemad riigid tunnustasid teineteist · sõlmiti diplomaatilised sidemeed 7. Eesti Vabariik 1920-1940 (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Sisepoliitika Majandus välispoliitika · Mitmeparteiline · Põhiprobleem: · Põhiprobleemid: demokraatia liigne seotus tunnustus ja · Parteid: Põllumeeste Venemaaga julgeolek Kogud, Rahvaerakond, · Esialgne kurss · Saavutused: Tartu

Ajalugu

doc

9.klass, ptk 9,9a,9b,11,11a

Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena · Läksid pankrotti paljud tehased, ärid ja talud

Ajalugu

doc

1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal

Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastai

Ajalugu

odt

Eesti ajalugu.

Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et leida süüa kergemini ja rännata. T

Ajalugu

doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

Eesti Vabariik 1920-1939 1. Eesti majanduslik arengut 1919 1940. a) maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas b) rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus) 2) 1928- eesti kroon (rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel) 3) 1933- krooni devalveerimine (väärtuse vähendamine) (Tõnisson) c) pangad ja olukord panganduses anti välja laene liiga kergekäeliselt, laene tagasi enamasti ei saadud, oldi sunnitud raha juurde trükkima, marga kurss hakkas langema. Eesti Pank alustas kullatagavarade realiseerimist.

Ajalugu

docx

Ajalugu Eksamiks

Tartul oli olemas hariduse andmise traditsioon Selleks, et ülikool üldse eksisteerida saaks, oli vaja raha. Ülikooli kasutusse anti Ingerimaal asuvad riigi mõisad, millelt saadud tulu kasutati ülikooli ülalpidamiseks. Ülikooli teaduskonnad: kunsti-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Gümnaasium asutati Tallinnasse ja Tartusse Õpiti palju keeli (ladina, kreeka, heebrea, prantsuse keel). Õpiti ka aritmeetikat, geomeetriat, retoorikat, ajalugu ja loogikat. Haridusolud Kirikus hakati õpetama inimestele kohustuslikus korras lugemist ja kirjutamist Esimene eestikeelne grammatika raamat (vaimuliku sisuga) EESTI 18.SAJANDIL EHK UUSAEG Põhjasõda (1700-1721) Osapooled: Taani, Rootsi, Poola, Leedu Põhjused: Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Soov tagasi saada kaotatud alad Kaubateede hõivamine Tagajärjed: Eesti ala läks Vene võimu alla Venemaa sai väljapääsu Läänemerele

Ajalugu

pdf

Eesti Vabariik 1920. -1930. aastad

Teema 7 Eesti Vabariik 1920. -1930. aastatel.  24. 02.1918 kuulutati välja Eesti demokraatlik Vabariik  02. 02.1920 sõlmiti Tartu Rahu – Eesti iseseisvust tunnustati  15. 06.1920 võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik. Eesti Vabariik 1920. aastatel I Eesti riigi ülesehitus vastavalt Põhiseadusele  Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant.  Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid  1920 – 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid).  Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati koalitsiooni

Ajalugu

doc

Eesti Vabariik 1920-1940

Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid