Baltiriigid (0)

BALTI RIIKIDE AJALUGU 08.september.2011
1154 . aastal Tallinna esmamainimine
1095. Aastal Ristisõjad algasid
632. Aastal Araabia riigi teke  Balti riikide teke on seotud Ristisõdadega.
1201. Aasta Riia linn  Riiga suunduti, kuna jõe kaudu oli väga hea ja lihtne pääseda Venemaale, Novgorodi
Teema
MAINIMINE
Eesti
1154. aasta Idris Araabika
Läti
1201. aasta Riia
Leedu
14.09.1009 nunnad kirjeldasid Leedut
SÕJAD/ISIKUD
Lembitu (positiivne)
Kaupo (positiivne ja negatiivne)
28.09. 1236 aasta Saule lahing  Läti ja Leedu ühinesid ning lõid ristirüütleid
06.07.1253 Mindaugas kroonis end kuningaks (positiivne)
28.09.1236 aasta Saule lahing  Läti ja Leedu ühinesid ning lõid ristirüütleid
KOHT EUROOPAS
324 Baltisaksa perekonda = 1/8 tsaari õukonna perekonnast
Gustav Adolf II
1632 – Tartu Ülikool
Kuramaa - Caerland (Saksa ordu jäänus; hertsoginna Anna Ivanova ; viimane baltimaade osa, mis liideti Venemaaga) 1561 – 1795
RIGA oli Rootsi pealinn – Kuninganna Kristiina (1932 – 54)
1862 – Riga Polütehniline Instituut
1919 – Läti Ülikool
Vytautas 1392 – 1410 Baltic  Black Sea
1569 + Poola = Suurim Euroopas
1579 – Vilniuse Kolledž – Stefan Bathory
KOHAVAHETUS
1710 – VENE VÕIMU ALLA
1710 – VENE VÕIMU ALLA
1795 – Kuramaa
1795 – Vene võimu alla Leedu + Poola
PÄRISORJUS
1816; 1819
1819
1817 – Kuramaa
1861
VASTUPANU
Mahtra sõda 1858. Aastal
1863-64 Ülestõus
RAUDTEE
1870. aastal avati
1861. aastal
1861. aastal
AJALEHED
1857. aastal „Perno Postimees “
1856 . aastal
1820. aastal
LAULUPIDU
1869. aastal
1873. aastal
1924. aastal
I MS
1917. aastal veebruarirevolutsioon
1917. aastal Oktoobri revolutsioon , bolševikud
15. november 1917 – Õigus enese määramisele
30.05.1917 – Petrograd 400 000 eestlast nõuavad autonoomiat
14.02.1918 Saksa väed Soome
24.02.1918 – Iseseisev
12.04.1918 – Balti Hertsogi Riik
11.08.1919 – EV ISESEISVUS
1915. aastal Daugavo jõgi
Oktoober 1917 Saksa väed  Riia
16.11.1917 – Läti Rahvanõukogu
16.11.1918 – Läti Iseseisev
18. november 1918 Saksa Nõukogu
16.02.1918 – kuulutatakse välja iseseisvus (23.02 – Sakslased tunnustavad)
PÕHISEADUSED
Asutav Kogu

• Juuni 1920
  
• Šveitsi järgi
  

Asutav Kogu

• 7.11.1922
  
• Lisaklausel veebruaris 1922
  
• Prantsusmaa järgi
  

Asutav Kogu

• August 1922
  
• Võeti mitmete riikide järgi
  

DIKTAATORID
KONSTANTIN PÄTS – riigivanem / president
1934 – 40
Ainupartei
KARLIS ULMANIS – president
1934 – 40
Puudus parlament ja puudus partei
ANTANAS SMETONA – peale riigipööret
1926 – 40
(riigipööre toimus parempoolsed vasakpoolsete vastu)
Laiapõhjaline valitsus
BALTI RIIKIDE AJALUGU 6.oktoober.2011
Teema
KOMMUNISTID
Eesti
1989 – 108 000 50,2% olid Eestlased. 1,6 miljonit inimest elas eestis tol hetkel.
Piiriäärsetel aladel ei tohtinud anda täpset statistikat. See arv hõlmab ka siin asunud sõjaväe osa – ohvitserid enda perekondadega.
Mitte eestlastel oli parem juurdepääs partei liinis.
Juuni 1940 – 133 inimest  juuni 1941 – 3732 inimest (umb 1000 venemaalt)
Läti
Juuni 1940 – 967 inimest  juuni 1941 3130 inimest
Leedu
Juuni 1940 – 1741 inimest  juuni 1941 – 4620 inimest
PIIRID
1944.aasta Narva – Ivangorod - Setumaa
1944.aasta – Abrene (Põtalavo)
1939.aasta + Vilnius (Leedu laienes Poola arvelt)
+/- Klaipeda ( Hitler võttis ära ja Stalin andis tagasi) + Kura
USA + LÄÄNE suhtumine
1941. aastal Atlandi Harta (Roosevelt + Churchill )
1945 – 46. Aastal Pariisi ja teised rahukonverentsid
COLD WAR – Külm sõda
1941. aastal Atlandi Harta (Roosevelt + Churchill)
1945 – 46. Aastal Pariisi ja teised rahukonverentsid
COLD WAR – Külm sõda
1941. aastal Atlandi Harta (Roosevelt + Churchill)
1945 – 46. Aastal Pariisi ja teised rahukonverentsid
COLD WAR – Külm sõda
VASTUPANU
(Mastaabid ei olnud nii suured, veidi on arvuliselt üle pingutatud !)
Metsavennad
Kim Philby ( Cambridge kool) – Tema oli see, kes tegelikult reetis Eesti ja Läti. Tema andis kõik need mehed välja NSVL . Tema kätte tulid otseselt kõik teave ja materjalid.
ELKNÜ XIII kongress 1966. Aastal – esimest korda, alternatiiv programm. Tavaliselt teine sekretär oli alati Moskvast – see hääletati maha !
Mässavad noored 1989. aastal
Metsavennad
Kim Philby
1958 – 59 Berklavs, Läti asepeaminister. Hruštšovi sulaaeg . Loobuti Moskva poolt industraliseerimisest, suurendadi läti keele osakaal, kõrghariduses eriti.
Hakati kolhoose ühendama, et minna üle suurtootmisele.
6-7 kuu jooksul võeti Lätis maha 2000 tippjuhti – Berklavs saadeti Lätist välja ja keelati tagasi tulla. Valiti Läti parlamenti 1973. Läti iseseisvuspartei juht oli.
Metsavennad (Kõige kauem olid nad Leedus, tulid välja kusagil 53. aastatel)
Atlandi Harta – pärast sõda saavad Ida-Euroopa riigid oma maad tagasi. Tegelikkuses oli sõnastus küllaltki ümargune. Mingit kindlust selles lepingus Balti riikide suhtes ei olnud. Samas see Baltikumi probleem oli selline kahevahel olev asi.
Enne Külma sõda käis vaid mingi udu ajamine . Tegelt sooviti balti riike NSVL koosseisu.
1956. aastal XX kongress. Esimest korda andi Stalinile halb hinnang. Paljastati NSVL roimad ja kuriteod.  Ungari Ülestõus 1956 23.oktoober – 4.november. Ülestõus lõppeb sellega, et NSVL viib tangid sisse ja kehtestab uue korra ja paraku Lääs üldse ei reageerinud sellele, USA vaatas enda suhtumise ja dokumendid NSVL suhtes üle, mis puudutas Ida-Euroopat.
1957. aastal organiseeritakse esimest korda Week of the Captive Nations (Ikestatud rahvaste nädal) – Poola, Leedu, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Tsehhoslovakkia jne. USA poliitikas tekkis selline uus suud , põhjuseks oli Ungari ülestõus – see poliitika töötas
1980. aastal Helsingi protsess  Madriid (1969 aastal algas suhete parandamine kahes suunas – Suurriikide vahel – Esimene suund on sõjaline ja teine on humanitaarne, inimeste liikumine jne. Alates 1980. Aastal käsitleti neid kohtumisi Madriidis.
1981. aastal Ronald Reagan USA presidendiks  Seadis avalikult eesmärgiks NSVL likvideerimise , sõjad  Star Wars
14. juuni 1982 aastal Reagan annab dekreedi hakata tähistama The Baltic Freedom Day – st Ameeriklased pöördusid tagasi 1940 oleva deklaratsiooni juurde ja hakkasid seda selgelt rõhutama. Nemad ei ole nõus Balti riikide kuulumisega NSVL koosseisu – Iga aastase pidupäevana hakati seda kasutama 1983. Aastal.
Kekkonen külastas Eestist 1964. Aasta märtsis – kuidas ta küll siia maandus ? Ta oli ametlikult visiidil Poolas, tagasi lennul lennuk juhuslikud maandus Tallinnas, aga juhsulikult oli tal vastas kogu NSVL juhtkond ja juhuslikult sõitis Tartu, kus teda juhuslikult oodati ! Kekkonen rikkus Lääne reeglit mitte minna Balti riikidesse. Tänu sellele läks käiku esimene laevaliin Soome  Eesti, me ei saanud sinna sõita. 1981. Aastani sõitsime me Soome läbi Leningradi . Teine hea asi oli VIRU hotell (1972. Aastal, ta valmis kolme aastaga. Täpselt samasugused hotellid Vilniuses ja Riias valmisid 8 ja 12. Aastaga), siis juba tulid kohale Soome töölised, tekkisid sidemed ja suhted, tänu soomlaste kohalolekule toimus ka televisiooni algus.
1967. aastal NSVL peaminister Aleksei Kossõgin sõitis Inglismaale, tema delekatsioonis oli NSVL peaminister V. Klaousson. Milles iva on? Tegelikult pidi Kossõgin sõitma Inglismaale 1966. Aastal. Selle visiidi käigus 67. Aastal oli Eesti peaminister kaasas, et anda nõusolek, kolme balti riigi nimel, et meie kuld antakse üle NSVL. Seetõttu, kui Eesti sai taas iseseisvaks oligi esimene küsimus kulla reguleerimine, Inglismaa kompenseeris kõikidele Balti riikidele siis. Läti ja Leedu saatkonnad Pariisi ja Roomas, mis NSVL võttis üle ja kust nad loogiliselt oleksid pidanud lahkuma , aga nad ei lahkunud. Prantsusmaa ja Itaalia kompenseerisid selle ! Eestil oli ainult üks juhus, saatkonnaga Helsingis, mis oli alguses NSVL käes  Bulgaariale, siis Soome maksis Bulgaariale uue maja eest ja saime enda vana hoone tagasi.
1986. aastal „Chattagud“ Riias USA  NSVL people’s contact. Ameeriklaste soovil valiti selleks kohtumise paigaks Läti. Moskva läks selle peale veendumuses, et Ameerika ametiisikud peavad sõitma Riiga. Publik oli muidugi üle NSVL. Effekt oli selles, et kui suursaadik hakkas kõnelema, kõneles ta Läti keeles.
1989. aastal esimene tegelane Läänest, kes käis Eestis oli Rootsi välisminister. Eesti ei olnud siis ikka veel mitte vaba. Rootsi oli viimane, kes ütles, et iseseisvuge. Mängisid koguaeg Korbatšoviga kokku lepingud .
BALTI RIIKIDE AJALUGU 13.10.2011
TEEMA
PERESTROIKA (ümber tegemine(
GLASNOST = AVALIKUSTAMINE
1985 - 1991
EESTI
KÕIGIS KOLMES BALTI RIIGIS, perestroika kui säärane, algas selge hilinemisega
1988 –
Igal pool olid ametisse pandud suhtelised konservatiivsed inimesed: Karl Vaino
Kui Moskvas toimus alati midagi uut, siis nad ei läinud uuendustega kaasa, vaid ootasid. Nad olid omamoodi passijad.
1987 - Fosforiidisõda
LÄTI
KÕIGIS KOLMES BALTI RIIGIS, perestroika kui säärane, algas selge hilinemisega
1989 –
Igal pool olid ametisse pandud suhtelised konservatiivsed inimesed. Kui Moskvas toimus alati midagi uut, siis nad ei läinud uuendustega kaasa, vaid ootasid. Nad olid omamoodi passijad.
1986 – Daugapilsi Hüdro Elektrijaam
LEEDU
KÕIGIS KOLMES BALTI RIIGIS, perestroika kui säärane, algas selge hilinemisega
1988 –
Igal pool olid ametisse pandud suhtelised konservatiivsed inimesed. Kui Moskvas toimus alati midagi uut, siis nad ei läinud uuendustega kaasa, vaid ootasid. Nad olid omamoodi passijad.
Tšernobõl 1986
SUVERÄNITEET St. ENSV niivõrd kui Eesti seda ise aksepteerib.
Tekkis küsimus, kui palju saab iga riik otsustada enda riigi küsimustes
16. november 1988 ENSV ülemnõukogu ükshäälselt hääletes selle seaduse poolt, et kehtib see, mis öeldakse Tallinnas.
MITMEPARTEILISED

28.07.1989 – võtsid vastu deklaratsiooni
MITMEPARTEILISED
18.05.1989 – võtsid vastu deklaratsiooni.
MITMEPARTEILISED
NSVL paragrahv 6
Eestis tühistatakse 23.02.1990
Alternatiivsed võimuorganid – Eesti Kodanike Peakomitee – 11.11.1989, neil oli eesmärk taastada Eesti nagu ta oli enne II MS
Rahvarinne 13.04.1988
Gorbatšovi valimised 11.03.1990
Eesti Kongress 24.02 – 1.03.1990 Enne Ülemnõukogu valimist – T. Kelam – toetus eeskätt valismaalt.
11.01.1990
Rahvarinne TF oktoober 1988
Gorbatšovi valimised 11.03.1990
Läti kongress tuli kokku 1.05.1990
07.12.1989
Sajudis 14.96.1988
Leedus määratakse Gorbatšovi valimised 24.02.1990
Leedu parlament 11.03.1990 tuli kokku ja kuulutas välja iseseivumise
Venemaal on nö kaks venemaad: Esimene suund Moskva ja Peterburg  Ülejäänud venemaa.
Kui kõrvutada nüüd Moskvat ja Eestit, siis Eestis oli ilmselge maha jäämine. Kõik seisnes partei aparaadi taga, kes olid valmis ootama ja laveerima ! Kui ei oleks toimunud stiihilised massiliikumised, siis poleks neid uuendusi ka vastu võetud.
Esimene arvestatav ja võitnud rahva liikumine Eestis: Fosforiidisõda 1987. Kõne alla tulid uued kaevandused – see sama massiliikumine kukutas Karl Vaino ja tema asemele tuli tollane suursaadik Vaino Väljas – toimus võimu vahetus.
Lätis 1986 – Teha Daugapilsi kõrvale uus elektrijaam, olgugi et oli üks juba olemas. Teine idee oli plaan ehitada Metroo , tollel ajal vaadati seda teise pilguga, et tuuakse kohale muulasi, et ehitada Metroo.
Leedus 1986 – Tšernobõli tuumaelektrijaama katastroof.
Pärast seda kui Balti riigid olid vastu võtnud enda deklaratsioonid, siis läks lahti teistel NSVL kuuluvates riikides deklaratsioonide vastuvõtmine.
Märt 1989 – Gorbatšovi Suur Parlament. Gorbatšovi suur parlament koosnes erinevatest gruppidest. Kui alguses loeti parlamedis ainult parteilasi ja parteiduid. Siis pidi olema töölisi, talupoegi ja ülejäänud pidid olema inteligendid. Gorbatšovi ajal siis jagati parlament kaheks – u 60 % kohtadest kandideeriti nii nagu vanasti, aga siis toodi juurde kodade süsteem (Noorsoo organisatsioon , abistavad armeed – almanüü, noorteühendus) 1989 detsember, kohalikud valimised
Augustis 1988 – Parteid Eestis - ERSP, KD, KS, SDP
Eestis 1990 veebruaris-märtsis tekkis kaksik võim. Üks oli ametlikult valitud organisatsioon – Eesti kongress ehk Eesti komitee. Rahvarinne - hüppasid reele ja võtsid osa Eesti kongressi valimisest, ja sai kõige suurema esinduse. Savisaar tuli kohale sinna istungile ja rohkem ei tulnud, sisuliselt loobus tegevusest.
Kuigi see veel ei olnud klaar , et Savisaar ajab kahepalgelist poliitikat, siis Eesti Ülemnõukogu valimised olid üllatavad, et Rahvarinne, kes oli koguaeg tooni andjad ja eeskujud – Rahvarinne ei võitnud 1990 aasta märtsis toimunud valimisi, nad jäi vähemusse.
Viimasel hetkel Savisaar tegi diili kokkulepe Nugisega ja tema valiti Ülemnõukogu eesistujaks.
Marju Lauriste ja Savisaare vastasseis hakkas sellest, et Savisaar tegi kokkulepe kellegi teisega !
20.august vastu võetud dokumendiga - legaliseeritakse Eesti Komitee olemasolu. Ülemnõukogu ja Eesti Komitee moodustavad eelnõu uue põhiseaduse väljatöötamiseks.
BALTI RIIKIDE AJALUGU 20.oktoober.2011
Teema
PARLAMENDID
Eesti
Ülemnõukogu 90-92
Valiti VII riigikogu, aastateks 92-95
VIII 95-99
IX 99-03
X 03-07
XI 07-11
XII 11- ...
101 liiget
Läti
Ülemnõukogu 90-93
VI Saima 93-95
VII 95-98
VIII 98-02
IX 02-06
X 06-10
XI 10-11
XII 11- ...
100 liiget
Leedu
Ülemnõukogu 90-92
Leedulased olid esimesed, kes lõid ülemnõukogu
VI Seimas 92-96
VII 96-00
VIII 00-04
IX 04-08
X 08- ...
141 liiget
Eesti valitsuses on algusest peale olnud paraja ülekaaluga, soliitse enamusega koalitsiooni valitsused, kus on reeglina kolm partnerit, aga on hakkama saadud ka kahega. Riigikogus on kõige väiksem arv olnud 51 – Mart Laari ajal, siis tehti kaks kohta juurde.
51-64, koalitsioonivalitsused pole kunagi olnud üle 67 liikme.
Eesti parlamendis 8 ja 9 riigikogus oli esindatud vene keelse elanikkonna parteid.
Lätis tänaseni on olukord natukene teine. Läti parlamendi koosseis on ka veidi teine.
Läti koalitsioonid on 3-4-5 liikmelised, opositsiooni jäävad reeglina vene keelset elanikkonda esindajad.
Lätis on vene keelsed parteid alles
John Shimkus ja Richard Durbin – kaks Leedu päritolu Ameerika juudid .
Vilniuse nimi oli Northen Jerusalemm kuni I MS, siis läks Vilnius Poola kätte
Leedus on ka vene keelseid parteisid, mis pole saanud vajalikke toetusi. Eksisteerivad siiani.
Probleemid on Poola vähemusega. Poola vähemuse jaoks on parlamendis esindatud 4 kohta.
Ajalugu on kõige rohkem ümberkirjutanud ajalugu.
Eesti põhiseadus jõustus 03. 07. 1992. Põhiseadus võeti vastu ja otsustati kiirelt teha valimised 1992, 20 sept. Põhiseaduse järgi toimuvad valimised märtsis.
Lätlased 4. Mail 1990 jõustasid kuus punkti oma vanast põhiseadusest. 93 kõik ülejäänud. Läti ainuke riik, kus kehtib vana 92 aasta põhiseadus. Vana ps järgi oli nende parlamendi volituste aeg kolm aastat, sellest lähtuvalt pikendasid nad parlamendi volitusi kolmeks aastaks, alates maist 93.
1993- 2000 seaduse järgi oli nr1 välisministeerium, nr2 oli Vabariigi President, nr3 Riigikogu, nr4 Valitsus.
Läti ainuke riik, kus toimusid erakorralised valimised.
Polulistlikud poliitilised jõud. Eestis tulid populistid 2003 Res Publica , endine rahandusminister Veskimägi, Tõnis Konts. Täielik ausus, korrektsus. JUHAN PARTS
BALTI RIIKIDE AJALUGU 27.oktoober.2011
Teema
KOHALIK OMAVALITSUS
Eesti
Läti
Leedu
1990 – haldusreformi otsus
ERASTAMISAGENTUURID
1993-2001 V. Sarnet, peale teda tuli Liivin, oli ametis 6 kuud ja pandi kinni.
DIREKTORID /ETTEVÕTTE JUHID  CEO
Kuni aastani 1994, kuna siin olid NSVL väed siis, suurt rolli mängisid need väed, need struktuurid püsisid. Esimeseks kooskäimise vormiks oli direktorite klubid.
1992 – 94 majandusministri kandidatuuri pakkus välja olemasolev direktorite klubi.
1995 – 96 Eestis on kaks paralleelset organisatsiooni ETK (koonderakond) ja ETEK ( reformierakond ) Oleks nii jäänud kui EL poleks öelnud, et igas riigis saab olla vaid üks organisatsioon.
Segadused  Oligarhid, suuremad ettevõtted (sadamaid palju, energeetika, uued telekommunikatsiooni ettevõtted, pangad ) Sealt siis hakkasidki välja kujunema igasugused grupeeringud (oligarhid)
Tuntum oligarh on A. Lembergs Ventspilsi linnast (suured gaasijuhtmed, mis juba omal ajal NSVL ehitati baltikumi suunas, siis kõige kaugem sadam, kuhu nad välja läksid oli siis Ventspilsi sadam, sinna viivad ka suured raudteed )
1990 Leedu töösturite konföderatsioon. Selle liider oli B. Lubys, kes siis esitati 92 peaministriks.
Brazauskas nimekiri 2000 –
Roman Paksas – Leedu president 2003-2004, kes süüdistati siis selles, et ta sai valimiskampaanias raha vene agentidelt. Tal keelati poliitilises tegevuses osalemine, aga ta kasutas 2009 aastal EL parlamendi valimise seadust ja astus EL parlamenti ja seal on ta saavutanud enda poolehoiu.
ÄRIMEHED POLIITIKAS
Tiit Vähi sai 95 aastal peaministriks kui poliitik, aga tegelikult oli ta juba enne ettevalmistunud.
1999 Jüri Mõis, siseministriks, endine pankur – see tähistab ärimeeste tulekut poliitikasse.
Olari Taal – 2002-2003 Res Publicas
Oliver Kruuda , üritas ka poliitikasse tulla, aga ilmselgelt ei tulnud välja.
Lukas üritas ka saada Tallinna linnapeaks, aga siis tal ei õnnestunud. Ta oli üks esimesi, kellel oli vaist, ta sai esimeses hääletusvoorus edasi teise.
R. Paksas
V. Uspahrih
KORRUPTANDID
Villu Reiljan – 2007 maadevahetamise afäär, Tuiksoo võib ka järgi minna.
Poliitilised skandaalid - Hermann Simm
Läti parlamendi esimees Indulis Emsis – 2005, ta ei osanud ise ka kuidagi reageerida. Temal leiti suur summa raha ja ta ütles, et tahtis traktorit osta
Lätis on suured pangandus afäärid – 1990ndad Baltijas Banka
2000ndatel on Parex Banka
Poliitilised skandaalid – Niisugust vahelejäämist ei ole olnud
Bickauskas – kaitseminister , üks suurimaid Vilniuse teletorni aegseid tegelasi.
1997 võeti vahele siis suure summaga vahele
Peaminister oli isegi 90ndate keskel seotud afääri.
Poliitilised skandaalid – Presidendil sidemed vene luurajatega Paksas
Eestis, Lätis ega Leedus pole haridusreformi kokkuleppeid. Ühiskondliku leppe sihtasutus 2001-2009, siis reorganiseeriti, aga see pole enam see. Tol ajal reklaamiti seda, et see oli Iiri rahvusliku kokkuleppe alusel (1987), see kokkulepe nägi kätte seda, mis järjekorras nad täidavad tingimusi, mida esitab EL. Iiris oli suur majanduslik edu ja tõus, mis siis tähendab, et neil puudusid sotsiaalsed konfliktid – tugevad ametiühingud, pankade laenu poliitika oli enamustele vastuvõetav ja ka immigratsiooni poliitika oli enamustele vastu võetav – Iirimaa oli üks esimesi, kes avas end Balti riikidele. Siis lõpuks Eestis õnnestus Rüütlil see idee kuidagi realiseerida, nii kui ta lahkus, siis pöörati see protsess jällegi tagasi. Et meil on vabariigi põhiseadus ja see ongi ühiskondlik kokkulepe.
2003 korraldati referendum EL liitumise üle, kus siis paljud ütlesid, et nad on selle vastu või siis jäid neutraalseks. Leedus aga sarnane küsimuse esitamine oli välistatud, sest nad kõik kirjutasid alla paberile, et nad toetavad valitsuse põhiseisukohti.
Konkreetne näide 1994, kui Bulgaarias rahvusliku kokkuleppe alusel lükati edasi suur majandite likvideerimine, põllumajandus.
Eesti puhul veel haldusreform – tema mitte tegemine. Kiidetakse ära, viiakse läbi algne kava, esimene lugemine ja siis hakkab asjade venitamine .
Leedulased läksid 1989 Moskvasse USA saatkonda, nendel oli läbi töötatud kava, kuidas nad lahkuvad NSVL. Kui siis 94 Leedus oli haldusüksusi (valdasid) 581, siis kahe aasta pärast jäi neid järgi 66.
Eestis oli 94 aastal 260 valda ja linna ning praeguseks on järgi 230.
Läti puhul siis oli umbes sama seis nagu meil, asi hakkas venima ja enne majanduslikke raskusi oli neil 553 valda ja linna ja 2008 aastal reformi käigus jäi järgi 118.
Kõigis kolmes riigis, EL soovitusel seati sisse erastamise agentuurid – see oli niisugune mudel, mida siis Lääs välja pakkus kõikidele Ida-Euroopa riikidele, mis on siis huvitav on see, et Eestis juhtis algusest peale kuni lõpuni 1993-2001 Väino Sarnet. Olgem ausad, tema vastu uuriti ka igasuguseid asju, et kinni panna, aga ametlikult oli kõik korras.
Lätis juhtis kokku seitse inimest erastamise agentuuri , nendest seitsmest kaks pandi kinni, üks tapeti
Esimesena balti riikides tegi siis säärase triki, et moodustas omanimelise partei 1960 aastal A. Šnele ja A. Slešers  2011 on nad mängust väljas olnud.
EESTI JA LÄTI JA LEEDU PÕHISEADUSED ! Võtta siis kaasa nende algusosa, mis puudutab sissejuhatust, kus on presidendi valitus olemas, vähemalt sinna maani. Katsuda siis võrdlus teha ja vaadata neid !
BALTI RIIKIDE AJALUGU 3.november.2011
Kes parlamendi istungi avab?
Lätis – eelmine spiiker – tuleb ja annab võimu üle – Läti seim on rahvas, kiidab seaduse heaks ja siis riigi president kuulutab välja järgmise seaduse.
Läti riigi valimised toimuvad oktoobri esimesel laupäeval – Milleks? Ühest vastust pole, aga huvitav mõte. Lõuna-Euroopas on teada, et seal hääletatakse pühapäeval ja esmaspäeval – seal on selline seletus, et pühapäeval käivad inimesed kirikus. Lätlased on esimesed, kes laupäeva sisse tõid (Naaberriikidel on meil pühapäeviti)
Eestis tekib „auk“ valitsuste vahel. Ja Eesti põhiseaduses on toodu millal algavad – algavad valimise tulemuste väljakuulutamise päevast, aga lõpu kohta pole midagi öeldud
Eestis iga aasta valitakse uus koalitsioon, et proovida koalitsiooni tugevust. Toomas Alatalust jäänud 
Leedu seim võib seadused muuta, hääletuse järgi, kui rohkem kui pool seimist osalejat hääletavad poolt
Venemaal presidendi võimu üle andmine – presidendi lint , võtab selle lindi ära, nende vahel seisab riigikohtu esimees, tema kätte antakse see lint ja tema paneb uuele presidendile . (Eestis on kaela kett, selline suur) (USA-s regaal antakse üle ja siis president paneb käe Piiblile ja annab üle ametivande)
Esimesed 4 paragrahvi Eesti, Läti ja Leedu põhiseadusest
Läti põhiseaduses tekitas Venemaaga probleeme kolmas punkt, piiriküsimused ! Venemaa ei olnud nõus, et Läti põhiseaduses oli viide Latgale piirile.
Leedu põhiseaduses konkreetselt Leedu piiride kohta, et Vilnius on Leedu pealinn ja Leedu maale kuulub, mitte Poolale. Mille poolest 17 paragrahv originaalne on? Pikaajaline pealinn – mida sellega öelda tahetakse? Et on kaua olnud ja ajalooline