Uku Masing (0)

Kooli nimi
Nimi
klass
Uku Masing
Referaat



Juhendaja :


SISUKORD
Sisukord.......................................................................................................................3
Elulugu.........................................................................................................................4-6
Teised tema kohta........................................................................................................7-11
- Toomas Paul Ukust 7
- Jaan Kaplinski Ukust 8-11
Looming.......................................................................................................................12-15
- Arbujad 15
Kokkuvõte....................................................................................................................16
Kasutatud kirjandus......................................................................................................17
Lisa
- Pildid....................................................................................................................18




ELULUGU
Hugo Albert Masing sündis 11. augustil 1909. aastal Raplamaal, Raikküla vallas, Lipa külas Einu talus. Lugemise sai poisipõnn selgeks juba viiendal eluaastal ning sealtpeale on õppimine ja enese arendamine olnud Masingule nii hobiks kui ka eesmärgiks. Õpinguid alustas ta 1917. aastal Raikküla ministeeriumikoolis. Ta lõpetas seal kuue klassilise algkooli.
Aastatel 1921-1926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis. Hugo oli teadmistehimuline ning süvenenud õpilane. Ajaks, mil keskool lõppes, tundis Hugo juba vähemalt nelja Euroopas kõneldavat keelt ning oli isegi avalikusele esinenud nii luuletaja kui ka tõlkijana. Et teda huvitasid matemaatika , geoloogia ja botaanika kõrval ka Vana- Idamaade ajalugu ja keeled tuli tal halva nägemise tõttu loobuda õpingutest astronoomia vallas ning valida alaks Tartu Ülikoolis hoopis usuteadus . Enne ülikooli algust, 1926. aasta suvel käis Hugo ka leeris, Rapla õpetaja J. Liiva juures.
Eduka nelja aasta jooksul õppis Masing klassikaliste keelte ( heebrea , kreeka, ladina) ja teoloogia kõrval ka psühholoogiat, antiikkirjandust ja assürioloogiat(kiilkirja kasutanud rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus). Enim huvitus ta siiski semiidi keeltest ja Vanast Testamendist , mida tudeeris ta eriti suure hoolega Alexander von Bulmerincqi käe all, ülieduka õpilasena. 1926. aastal TÜ’s õpinguid alustanud Hugo kirjutas üliõpilasena auhinnatöö “Elihu kõnede suhe Hiobi raamatu teistesse osadesse” , mille eest sai teoloogia magistrikraadi(19.12.1930).
Ülikooli lõppedes, seega 21ks eluaastaks oli Masing avaldanud juba mitmeid arvustusi, luuletusi, tõlkeid, esseid ning ka teaduslikke töid. Ülikooli lõppedes otsutas Hugo veelgi süveneda Vana Testamendi uurimisele. Seega jäi ta veel kolmeks aastaks doktorikraadi taotlema. 1931 -32 õnnestus tal saada Haridus - ja Sotsiaalministeeriumi poolt kodumaine stipendium.
Aprillist 1932 kuni augustini 1933 viibis Masing riiklikult jagatava välismaise stipendiumiga kolm õppesemestrit Saksamaal. Algselt Tübingenis, kus tema juhendajaks oli etiopistika suurkujust proffessor Enno Littmann, kes teeb Masingule, keda ta tõeliseks imelapseks peab, ettepaneku jätkata tööd Saksamaal tema assistendina. Millest Hugo loobub ning jätkab õpinguid Berliinis. Vana Testamenti õpib ta Berliinis E. Sellini ja A. Bertholeti juures, assürioloogiat B. Meissneri käe all. Veel töötas ta Preisi Riigiraamatukogu idamaiste käsikirjade osakonnas .
Sellest ajast pärineb temalt nii kalligraafiliselt ära kirjutatud etioopia ja araabia käsikirju ning kiilkirjatekste kui ka esseid ja teaduslikke artikleid. Ta täiendab end etiopistikas, arabistikas, judaistikas, Vanas Testamendis , sumeroloogias, assürioloogias ja muudel aladel. Selle kõige kõrvalt õpib ta veel indiaani , polüneesia ning ka teisi keeli.
1933. aastal tagasi Eestisse jõudes oli tal enamvähem valmis doktoritöö käsikiri(alustas ta selle kirjutamist 1931) "Der Prophet Obadja"(kuid olude tõttu saab ta võimaluse seda kaitsta alles aastal 1947 ning doktorikraadi omandab ta aastal 1948). Sama aasta sügisest alustab ta tööd Alexander von Bulmerincqi assistendina, õpetades semiidi keeli ja Vana Testamendi aineid.
Pärast võrdleva usundiloo professori Eduard Tennmanni 1936. aastal pidas Masing loenguid ka võrdlevas usunditeaduses, nagu näiteks polüneesia usund või usundipsühholoogia. 1.jaanuaril 1938. aastal määrati Masing Tartu Ülikoolis tiitliga ”noorim” professori kohale ja seda mitte Vana Testamendi , vaid usundiloo alal ning sinna jäi ta kuni teaduskonna sulgemiseni 1940. aastal. Ta pidas loenguid soome- ugri , maiade ja polüneesia usundist, usundipsühholoogiast ja -filosoofiast ning ka muudel teemadel. 1938. aasta kevadel pärast Bulmerincqi surma võttis Uku ka tema kohustused Vana Testamendi usuteaduse ja semiidi keelte õpetamise enda õlule. Nii sai ta1940. aastal ka Bulmerincqi järeltulijaks. Kuid okupatsioonide tõttu usuteaduskonna sulgemisega samal suvel lõppes ka tema karjäär Tartu Ülikoolis.
Küll veidi ebameeldiva, kuid tasustatava õppejõu töö kõrvalt jõudis Masing 1935. aastal välja anda ka oma esimese luuleraamatu "Neemed vihmade lahte ". Raamat on leidlikult üles ehitatud – üksikluuletusi ei ole tekstiosas lahutatud pealkirjadega – nõnda võib raamatut lugeda terviktekstina, poeemina -,ent sisukorras antud pealkirjad jagavad luulekogu üksikluuletusteks. Hugo omapärane väljenduslaad tekitas ilmumisajal teatud nõutust ning ka erutust kriitikute seas, kellelt teos pigem teravat arvustust pälvis. Masing küll jätkas kirjutamist, kuid 1930ndatel aastatel temalt rohkem luuletusi ei ilmunud. Alates 1960ndatest aastatest avaldati Stockholmis , Torontos ning lõpuks ka Eestis mitu Masingu luulekogu. Seega jäi Masingu loomingu tegelik avastamine sõjajärgsesse aega ning suurelt osalt mõjutas 1960. aastatel luule arengut ja inspireeris ka luuletajaid.
Tartu Ülikooli aegadesse mahtus Hugo Albert Masingu intrigeeriv eesnimevahetus tuhande üheksasaja kolmekümneseitsmenda aasta kaheksateistkümnendal jaanuaril. 1930. aastatel oli perekonnanimede eeststamise kampaania taustal selline eesnime vahetamine hoopis harvem nähtus. Kuna