Uku Masing (0)

Kooli nimi
Nimi
klass
Uku Masing
Referaat
Juhendaja :


SISUKORD
Sisukord.......................................................................................................................3
Elulugu.........................................................................................................................4-6
Teised tema kohta........................................................................................................7-11
- Toomas Paul Ukust 7
- Jaan Kaplinski Ukust 8-11
Looming.......................................................................................................................12-15
- Arbujad 15
Kokkuvõte....................................................................................................................16
Kasutatud kirjandus......................................................................................................17
Lisa
- Pildid....................................................................................................................18
ELULUGU
Hugo Albert Masing sündis 11. augustil 1909. aastal Raplamaal, Raikküla vallas, Lipa külas Einu talus. Lugemise sai poisipõnn selgeks juba viiendal eluaastal ning sealtpeale on õppimine ja enese arendamine olnud Masingule nii hobiks kui ka eesmärgiks. Õpinguid alustas ta 1917. aastal Raikküla ministeeriumikoolis. Ta lõpetas seal kuue klassilise algkooli.
Aastatel 1921-1926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis. Hugo oli teadmistehimuline ning süvenenud õpilane. Ajaks, mil keskool lõppes, tundis Hugo juba vähemalt nelja Euroopas kõneldavat keelt ning oli isegi avalikusele esinenud nii luuletaja kui ka tõlkijana. Et teda huvitasid matemaatika , geoloogia ja botaanika kõrval ka Vana- Idamaade ajalugu ja keeled tuli tal halva nägemise tõttu loobuda õpingutest astronoomia vallas ning valida alaks Tartu Ülikoolis hoopis usuteadus . Enne ülikooli algust, 1926. aasta suvel käis Hugo ka leeris, Rapla õpetaja J. Liiva juures.
Eduka nelja aasta jooksul õppis Masing klassikaliste keelte ( heebrea , kreeka, ladina) ja teoloogia kõrval ka psühholoogiat, antiikkirjandust ja assürioloogiat(kiilkirja kasutanud rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus). Enim huvitus ta siiski semiidi keeltest ja Vanast Testamendist , mida tudeeris ta eriti suure hoolega Alexander von Bulmerincqi käe all, ülieduka õpilasena. 1926. aastal TÜ’s õpinguid alustanud Hugo kirjutas üliõpilasena auhinnatöö “Elihu kõnede suhe Hiobi raamatu teistesse osadesse” , mille eest sai teoloogia magistrikraadi(19.12.1930).
Ülikooli lõppedes, seega 21ks eluaastaks oli Masing avaldanud juba mitmeid arvustusi, luuletusi, tõlkeid, esseid ning ka teaduslikke töid. Ülikooli lõppedes otsutas Hugo veelgi süveneda Vana Testamendi uurimisele. Seega jäi ta veel kolmeks aastaks doktorikraadi taotlema. 1931 -32 õnnestus tal saada Haridus - ja Sotsiaalministeeriumi poolt kodumaine stipendium.
Aprillist 1932 kuni augustini 1933 viibis Masing riiklikult jagatava välismaise stipendiumiga kolm õppesemestrit Saksamaal. Algselt Tübingenis, kus tema juhendajaks oli etiopistika suurkujust proffessor Enno Littmann, kes teeb Masingule, keda ta tõeliseks imelapseks peab, ettepaneku jätkata tööd Saksamaal tema assistendina. Millest Hugo loobub ning jätkab õpinguid Berliinis. Vana Testamenti õpib ta Berliinis E. Sellini ja A. Bertholeti juures, assürioloogiat B. Meissneri käe all. Veel töötas ta Preisi Riigiraamatukogu idamaiste käsikirjade osakonnas .
Sellest ajast pärineb temalt nii kalligraafiliselt ära kirjutatud etioopia ja araabia käsikirju ning kiilkirjatekste kui ka esseid ja teaduslikke artikleid. Ta täiendab end etiopistikas, arabistikas, judaistikas, Vanas Testamendis , sumeroloogias, assürioloogias ja muudel aladel. Selle kõige kõrvalt õpib ta veel indiaani , polüneesia ning ka teisi keeli.
1933. aastal tagasi Eestisse jõudes oli tal enamvähem valmis doktoritöö käsikiri(alustas ta selle kirjutamist 1931) "Der Prophet Obadja"(kuid olude tõttu saab ta võimaluse seda kaitsta alles aastal 1947 ning doktorikraadi omandab ta aastal 1948). Sama aasta sügisest alustab ta tööd Alexander von Bulmerincqi assistendina, õpetades semiidi keeli ja Vana Testamendi aineid.
Pärast võrdleva usundiloo professori Eduard Tennmanni 1936. aastal pidas Masing loenguid ka võrdlevas usunditeaduses, nagu näiteks polüneesia usund või usundipsühholoogia. 1.jaanuaril 1938. aastal määrati Masing Tartu Ülikoolis tiitliga ”noorim” professori kohale ja seda mitte Vana Testamendi , vaid usundiloo alal ning sinna jäi ta kuni teaduskonna sulgemiseni 1940. aastal. Ta pidas loenguid soome- ugri , maiade ja polüneesia usundist, usundipsühholoogiast ja -filosoofiast ning ka muudel teemadel. 1938. aasta kevadel pärast Bulmerincqi surma võttis Uku ka tema kohustused Vana Testamendi usuteaduse ja semiidi keelte õpetamise enda õlule. Nii sai ta1940. aastal ka Bulmerincqi järeltulijaks. Kuid okupatsioonide tõttu usuteaduskonna sulgemisega samal suvel lõppes ka tema karjäär Tartu Ülikoolis.
Küll veidi ebameeldiva, kuid tasustatava õppejõu töö kõrvalt jõudis Masing 1935. aastal välja anda ka oma esimese luuleraamatu "Neemed vihmade lahte ". Raamat on leidlikult üles ehitatud – üksikluuletusi ei ole tekstiosas lahutatud pealkirjadega – nõnda võib raamatut lugeda terviktekstina, poeemina -,ent sisukorras antud pealkirjad jagavad luulekogu üksikluuletusteks. Hugo omapärane väljenduslaad tekitas ilmumisajal teatud nõutust ning ka erutust kriitikute seas, kellelt teos pigem teravat arvustust pälvis. Masing küll jätkas kirjutamist, kuid 1930ndatel aastatel temalt rohkem luuletusi ei ilmunud. Alates 1960ndatest aastatest avaldati Stockholmis , Torontos ning lõpuks ka Eestis mitu Masingu luulekogu. Seega jäi Masingu loomingu tegelik avastamine sõjajärgsesse aega ning suurelt osalt mõjutas 1960. aastatel luule arengut ja inspireeris ka luuletajaid.
Tartu Ülikooli aegadesse mahtus Hugo Albert Masingu intrigeeriv eesnimevahetus tuhande üheksasaja kolmekümneseitsmenda aasta kaheksateistkümnendal jaanuaril. 1930. aastatel oli perekonnanimede eeststamise kampaania taustal selline eesnime vahetamine hoopis harvem nähtus. Kuna Masing oli germanofoob oli tal just seesama eesmärk – oma nime eestistamine. Ema-isa panid ristimisel talle nimeks Hugo Albert eeldusega, et tulevikus hüütakse teda ikka isa järgi Aaduks, mitte selle saksapärase nimega. Et teda hoopis Uuguks nimetati, otsustas ta oma nime muuta Ukuks.
Veel jõudis Masing pärast magistrikraadi omandamist osaleda aktiivselt Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi töödes – olles 1933–1940 selle esimees. Sealjuures toimetas ta aastatel 1938–1940 “Usuteaduslist Ajakirja” , mille nime muutis ta 1939. aastal “Usuteaduslikuks Ajakirjaks” .
Enne tööde lõppu Tartu Ülikoolis jõudis Uku abielluda . Paljudele ootamatult ja avalikkuse eest varjatult 1939. aastal Saaremaal. Noor tudengineiu Eha Tuulemaa oli ilmselgelt Ukust vaimustuses. Neist arenes ka teineteist täiendav paar, majapidamine ja aiatöö jäi Ehale pigem olude sunnil. Haritud ja nutikast Ehast oleks võinud kujuneda ka Masingu abi ja sekretär, kuid Masing eelistas töötada üksi. Seltskonnasuhetes oli Ehal muidugi perenaiseosa ja vestlustes oli ta pehmendav pool.
Eesti oli II maailmasõjas küll erapooletu , kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid. Suured muutused elus ja olus puudutasid ka Uku Masingu elu. Sõja tõttu lükkus edasi tema doktorikraadi nii kaitsmine kui ka selle saamine. Okupatsioonide tõttu lõppes professoritöö Tartu Ülikoolis. Sõja ajal teeb ta peamiselt tõlketöid ning kirjutab mõned artiklid ajalehtedesse. 1940-1945 tõlkis ta Eesti Riiklikule Kirjastusele valikut “1001 ööst” ning 1943-1945 oli ta Õpetatud Eesti Seltsi Mündikabineti konservaator .
Vaatamata sellele, et Masing 1942. aastal tuberkuloosi haigestus, töötas ta edasi täpselt nii kuis jaksas. 1946-1964 oli ta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi teaduslik sekretär. Usuteaduse Instituudi (Usuteadusliku Kõrgema Katsekomisjoni) õppejõud aastatel 1949-1963. Peamiselt pidas ta pidas loenguid Vana Testamendi ja usundiloo teemadel(budismist, juudi müstikast jm.), ka Liivimaa 14. sajandi kirikuloost jm. Isiklike vastuolude tõttu vabastati ta töölt päevapealt, kuid kontaktid säilisid lähemate õpilastega, kes külastasid teda Tartus.
Suuremaid töid sõjajärgsel ajal on ELK Konsistooriumi tellimusel Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni jaoks kirjutatud “Vana Testamendi käsiraamat” (1945-1963), mis jäi küll lõpetamata, kuid redigeeritud ja tõlgitud said osad teosed. Analoogsena kavandatud “Usundiloo käsiraamat”. Kõrvaltööna avaldas ta paar artiklit ”Emakeele Seltsi Aastaraamatus” ning tõlkis ”Kreeka kirjanduse antoloogias” ilmunud tekste . 1970–1980. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristika väljaannetele soome-ugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta, ta on üks 12-köitelise “Enzyklopädie des Märchens” kaasautoreid.
Uku Masinu elutee lõppes 25. aprillil 1985. aastal Tartus. Maetud on ta Raadi Vana-Jaani kalmistule.
PEREST
Masingu emal Annal ja isal Aadul oli kaks last - poeg Uku(sünninimega Hugo Albert) ja tütar Agnes . Oma kodutalu olevat Uku isa Aadu saanud juba kaheksa aastaselt ja kaheksa kopika eest mõisahärra krahv Alexander Keyserlingilt.
Vaatamata sellele , et Uku lahkus isatalust juba 12. aastaselt armastas Uku väga oma perekonda ja kodutalu, ta veetis seal kogu oma vaba aja, kui oli ainult võimalik. Ta käis seal suviti abiks talutöödel ning niisama külas. Oma noorema õe Agnese võttis ta lausa 1933. aastal endaga Tartusse kaasa ning koolitas teda enda õppejõuna teenitud palga eest. Agnes abiellus teoloogiaprofessor/ pastor Evald Saagiga.
Masinugu vanemad olid hernuutliku ellusuhtumisega. Juba lapsepõlvest peale on teda mõjutanud vennastekoguduse traditsioonid. Uku isa oli seal jutlustaja. Ehk arenes juba sealt huvi laiale maailmale ja võõrastesse uskumustesse, mis näisid nii müstilised.
Abielus oli Uku Eha Tuulemaaga.
UKU MASINGU ÕPILANE TOOMAS PAUL UKUST
Uku Masing oli äärmiselt kriitiline kõigi kehtivate autoriteetide suhtes, näiteks Vana Testamendi eksegeesis tollal valitseva Julius Wellhauseni konstruktsioone armutult arvustades. Nagu ta on öelnud: “Kõige lõbusam on ikka siis, kui oled saand ühe avalikult ja üldiselt lugupeetud tõele panna jala taha või leidnud mõne dogma nondum declarata jaoks sellise võrdluse, et ta saab naeruväärseks ja väärtusetuks läbi ja läbi.“
Masing üritas kujutleda ka muiste elanud inimesi lihast ja luust olenditena. Näiteks – tema meelest oli 14. sajandil päev sama pikk kui praegu ning Eesti ajaloolaste aupakliku aukartuse asemel Hoenecke-Renneri riimkroonika võltsingute vastu väitis ta, et ordumeistri vägevad päevateekonnad Jüriöö-aegsel teedelagunemise perioodil eeldaksid hobuste asemel helikoptereid.
Teadlase stiililt oli Masing üks viimaseid klassikalise Saksa humanitaarteaduse esindajaid, kes kõik taotlesid oma erialal absoluutset kõige teadmist, nagu see avaldus näiteks ta mentori ja eelkäija professor Alexander von Bulmerinqi uurimustes. Äärmine pedant ja perfektsionist, kes ei kannatanud lohakust ka teiste töödes.
Maksimaalse põhjalikkusega pidi tema meelest kaasnema kaine kujutlusvõime. Vastupidi tavalisele oli tema arvamusel, et alati on olulised detailid, et üldised abstraktsioonid (olgu strukturalistlikus antropoloogias, kirjandusteaduses vm) on nii elutud ja aprioorsed, et neid ei saagi avastada , vaid neist tuleks rabelda end vabaks, et näha asju tõeliselt nende detailide välkvalguses.
Uku Masing ei tahtnud olla ei Õpetaja ega guru . Minu meelest on tema enda kohta kehtiv see, mida ta ütles kord oma budismi loengutes upekkha saavutanu kohta: “Ta on nagu saar rabas. Ta ei võitle soo vastu ega püüa õngitseda laukaist uusi saari. Kuid ta olemasolu tagab, et kõikjal rabast võib kerkida uusi saari.”
UKU MASINGU ÕPILANE JAAN KAPLINSKI UKUST
Uku Masing muutus juba eluajal müüdiks-legendiks ja on müüdiks ka jäänud. Nüüd uuel Eesti ajal on üht-teist tema teostest ilmunud ja ka temast on üht-teist kirjutatud. Kahjuks on see kõik poolik ja tihti ka ühekülgne.
Osa Masingut käsitlevast kirjavarast on pärit inimestelt, keda ta eluajal irooniliselt nimetas oma jüngriteks. See ei ole suur rühm, teda ühendab aga Õpetaja kultus ja usk, et Masingul oli kõiges ja alati õigus ja tema kritiseerimine on patt.
Selline sektantlik rühm tekib ikka geniaalse inimese ümber ja aitab kaasa müüdi loomisele temast. Selle müüdi sünnitas Masingu geniaalsus ja karismaatilisus, tema võime inimesi sütitada ja endasse uskuma panna. Huvitav on aga seegi, et nagu paljudel karismaatilistel inimestel, puudus Masingul sageli eneseusk . Ilmselt ei tahtnud ta ka võtta endale karismaatilisusega kaasas käivat liidrirolli.
Seda takistas tema häbelikkus, nõukogude võimu valvas pilk ja ka tema haigus. Noorest east peale põdes Masing tuberkuloosi ja elas viimased aastakümned tegelikult samahästi kui ühe kopsuga. Küllap see süvendas tema loomuomast emotsionaalsust, meeleolu kõikumist ja kahtlusi iseendas , vähendamata aga põrmugi tema erakordseid vaimseid võimeid.
Esimese kümmekonna aasta jooksul, mil temaga kokku puutusin, jätsidki minule kõige sügavama mulje Masingu geniaalsus ühelt poolt ja kõikumine ekstaatilise rõõmu ja musta meelemasenduse vahel teiselt poolt. See kahtlemata haiglane meeleolude kõikumine avaldus nii tema mõttearenduses kui luules. Ekstaasi hetkedel, mis võisid kesta päevi, oli ta särav ja nakatav. Depressioonipäevadel, mida oli kahjuks tunduvalt rohkem, lõi välja temas pesitsev trots ja jonn, ta võis teisi solvata ja mõnitada ning öelda kohutavaid asju, näiteks seda, et kõik suured rahvad tuleks hävitada.
Pettumusega maailmas ja Eestis, millest ta tihti rääkis, käis kaasas pettumus iseendas – see ulatus vahel enesehävituskihuni. Masing ähvardas tihti põletada kõik oma käsikirjad, öeldes, et tema tee on vale, ei ole kuskile viinud, ja korrates, et teda ei ole eesti rahvale vaja. Osa käsikirju olevat ta ka tõesti põletanud.
Kindlasti on Uku Masing üks neid vaimuinimesi, kelle biograafia ja loomingu seoste uurimine pakuks väga palju huvitavat. Ta on sündinud vagas taluperes Raikküla lähedal Raplamaal. Vennastekoguduses agaralt tegev isa olevat tahtnud pojast teha misjonäri.
Õige usk muudaks maailma
Tegelikult ei läinud Hugona sündinud ja hiljem end ise Ukuks ümber ristinud poeg pöörama paganaid Aafrikas või Aasias, vaid Eestis. Ta jäi kristlaseks elu lõpuni, tema kristlus oli aga midagi, millega ta ametivendadel oli raske leppida ja harjuda. Oli küllalt neid, kes teda juba viiekümnendatel-kuuekümnendatel aastatel ei tahtnud kristlaseks tunnistada. Nüüd, kui Eesti luteri kirikus on tugevnenud pietistlik ja isegi fundamentalistlik suund, on Masing seal ilmselt veel halvemas kirjas.
Masingu kristluses, nagu tema elus ja luules, on samuti koos väga erinevad asjad. Nagu Paulus ja Luther usub ka tema usu väesse, sellesse, et “usklikule on kõik võimalik”. Ühes arutluses budismist leiab ta, et Buddha õpetuse põhituum on lihtne: olemine on oletus ja kannatus on selle väljakannatamine. Niisugusest luterlikust budismi-tõlgendusest tuleb välja, et meie maailm sõltub meie usust, maailmavaatest; see maailm, see tõelus, milles me elame, on mingi väärusu tulemus. Kui jõuame õige ja tugeva usu juurde, muutume ise ja muutub maailm.
Need aforistlikud mõtted moodustavadki Masingu evangeeliumi, mida ta uskus, milles ta vahel kahtles, kuid mida ei väsinud kuulutamast terve hilisema elu.
Usuteadlasena alustas Masing oma tegevust vanade heebrea prohvetite uurimisega, ta on kirjutanud pikemaid uurimusi Jeremiast ja Obadjast ning juba Nõukogude võimu ajal pidanud luteri kiriku juures korraldatud kõrgematel usuteaduslikel kursustel loenguid prohvetlusest. Seal käsitles ta ainevalda muidugi väga laialt, peatudes põhjalikult näiteks Siberi šamaanidel. Erinevalt tavakristlastest ja tavamisjonäridest leidis ta endale usuvendi ja liitlasi väljaspoolt kristlust, olgu siis Siberi või Harju nõidade, sumeri preestrite, tiibeti laamade või Ameerika põliselanike hulgas.
End kristlikuks nimetav ja selles eneseusus ülbitsev, teisi hävitav ning allasuruv Lääs oli Masingule antikristlik, ta oleks tahtnud Läänt pöörata, mõnel hetkel isegi hävitada, et lunastada tema ohvrid – eestlased, indiaanlased, polüneeslased ja teised. Nii on Masingu maailmanägemine siin paradoksaalne: paganlikuks peetu ja paganlikuna jälitatu on talle rohkem kristlik kui valekristlik Lääs.
Masing rääkis mõnelgi korral ühest oma eluplaanist: kolmekümnendatel aastatel ülikoolis heebrea keelt õpetades oli ta tundnud , et ei taha teha aastast aastasse sama, õpetada noortele tudengitele samu aabitsatõdesid. Ta tegeles sellal tõsiselt polüneeslaste ja Kesk-Ameerika maiade keelte ja kultuuridega, uuris kitšee maiade muistset püha raamatut “Popol Vuh”. Ta kavatses ise reisida Guatemalasse, luua maiadele ühtse kirjakeele ja püüda nad ühendada võitlusse oma riigi eest.
Vahele tuli sõda ja me ei tea, kui tõsine see Masingu indiaani revolutsiooni plaan oli. Ta arvas , et küllap oleks ta olnud liidus vasakpoolse presidendi Jacobo Arbenz Guzmániga ja küllap oleksid USA toel Guzmáni kukutanud parempoolsed ta maha lasknud.
Nagu vanad juudi prohvetid pööras ka Masing palju rohkem tähelepanu lääneilma ja läänestuva-saksastuva Eesti pattudele kui voorustele, ta oli võitlev müstik. Muidugi ei olnud talle võõrad ka lunastusvisioonid. Nendest on ta kirjutanud minu meelest oma kõige kaunimad luuletused, millest kahjuks suurem osa on ikka veel avaldamata, kuigi Uku Masingu Kolleegium on välja andnud päris hea valiku tema esseedest.
Galaktika misjonär
Nii on mul võimalik tsiteerida oma Masingu lemmikluuletusi ainult peast. Talle meeldis oma luuletusi lugeda ja mõned katked jäid mulle ka meelde. Eriti selgelt mäletan üht, see oli luuletus Guatemala orhideest Odontoglossum grande , mida luuletaja seal nimetab lipulilleks. Kujutades maailma allakäiku, seda, kuidas lipulill kaob nõgeste ja ohakate alla, kuulutab ta ometi nagu Jesaja uut maailma, uut taevast ja uut maad, mis tuleb siis, kui “on surnud viimane minu rahvast ükskõik kus”. Siis tuleb Masing tagasi kui Messias , tulevad
need, kelle sammude ees
kantakse kord minu nägu
läbi laotuse lehvival
Laatsaruse linal .
See luuletus on selgelt kirjutatud ekstaasi, eufooria hetkedel, kui haigus ja väsimus ei olnud võtnud talt usku maailma uuekssaamisse, lunastusse ja iseendasse. Ta kõikuv eneseusk võis ulatuda luulelise suuruseluuluni: ikka veel avaldamata kogu “Saadik Magellani pilvest” oli luuletaja enda järgi saanud selle ülbe pealkirja tema kujutlusest, et ta on Magellani ( Magalhaesi ) pilvest siia Linnuteele meeleparandust kuulutama saadetud , galaktiline misjonär.
Masenduse ja jõuetu raevu hetkedel võis geniaalne Masing aga kirjutada kehvi vemmalvärsse. Neid värsse on natuke hale ja piinlik lugeda:
Vihkan seda elukratti,
kelleks sa mind seadsid!
Jah, ma kuulnud , et saan vatti ,
sest mu halbust teadsid!
Mõrane kell
Nii kõigub ka Masingu luule taevatippude ja tagahoovi vahel nagu tema elu ja loomingki. Tegelikult oli tema saatus traagiline: tal ei jätkunud jõudu, eneseusku ega vaimset tasakaalu ja muidugi ka võimalust oma usku kuulutada ja põhjendada. Oma kirjatöödes laseb ta end kaasa viia usul ja millelgi, milles ehk võiks näha talulapse alaväärsustundest sündinud saksaviha. See saksaviha on hilisemal Masingul muutunud vihaks indoeurooplaste, indoeuroopa keelte, Lääne-Saksamaa ja Ameerika vastu, mida ta ei suutnud ega tahtnudki ohjeldada.
See viha, kahtlus iseendas ja osalt sunnitud, osalt omaenda trotsist valitud vaimne üksindus on jätnud sügava mõra tema loomingusse, olgu tegu luule, teoloogiliste uurimuste või filosoofiliste esseedega. Masing on meie kultuuri Tsaar -kell, tohutu mõrane kell. Tema looming jääb poolikuks, fragmentaarseks ja lõpetamata. Selleski meenutab ta teist traagilise saatusega eesti geeniust Kristjan Jaak Petersoni .
Ja ometi on ka tema fragmentide ja pudemete hulgas mõndagi, mis kõigest hoolimata mõjub maagiliselt ja ülendavalt, mida ei saa lugeda imetlusvärina ja tänutundeta.

LOOMING
Suur osa Uku Masingu loomingust jäi nõukogude okupatsiooni ajal käsikirja, kuid levis laialdaselt omakirjastuslikul teel. Seetõttu ei pruugi alljärgnevatel ilmumisaastatel olla seost kirjutamise ajaga.
Teaduslikud teosed ja esseistika

• 1977 "Lisandeid XVII sajandi kirikuloole: Georg Müller", Keel ja Kirjandus, 1977, nr1, lk27 -36.
  
• 1993 " Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt"
  
• 1995 "Budismist"
  
• "Usundiloo mõttest"
  
• 1995 "Pessimismi põhjendus"
  
• 1995, 1998 "Eesti usund"
  
• "Keelest ja meelest"
  
• 1998 "Meil on lootust"
  
• 1996 "Mälestusi taimedest "
  
• 1999 "Eesti vanema kirjakeele lood"
  
• 2000 "Üldine usundilugu "
  
• 2002 "1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult"
  
• 2004 "Keelest ja meelest. Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust " ("Akadeemias" 1989 järjejutuna)
  
• 2004 "Polüneesia usund"
  
• 2004 "Gudea ja Hoosea"
  
• 2004 "Rahast ja võimust"
  
• 2004 "Georg Müller"
  
• 2004 "Kurtes Taevaskoja varisevat kallast"
  

Luule

• 1935 "Neemed vihmade lahte"
  
• 1959–1963 "Saadik Magellani pilvest"
  
• 1956 "Džunglilaulud"
  
• 1974 "Udu Toonela jõelt"
  
• 1985 " Kirsipuu varjus "
  
• 1988 "Ehatuule maa"
  
• 2002 "Hannolaul"
  
• 2002 "Unenägija tessaraktis"
  
• 2004 "Lohe vari"
  
• 2004 "Piiridele pyydes"
  
• 2004 " Hurtsik lammutaks enda"
  
• 2004 "Surija Sandiristilt"
  
• 2004 "Rubaiid"
  
• 2004 "Tarbetud õpetussalmid"
  

• "Uku Masing luule I", Tartu: Ilmamaa. ("Roheliste radade raamat", "Udu Toonela jõelt", "Aerutades hurtsikumeistriga", "Kirsipuu varjus")
  
• "Uku Masing luule II", Tartu: Ilmamaa. ("Neemed Vihmade lahte", "Miikaeli liturgiad", "Roosikrantsi palved", "Ehatuulemaa", "Dzunglilinnud", "Itkud isale ", "Itkud õele")
  
• "Uku Masing luule III", Tartu: Ilmamaa. ("Hannolaul", "Unenägija tessaraktis" )
  
• "Uku Masing luule IV", Tartu: Ilmamaa. ("Lohe vari", "Piiridele pyydes", "Hurtsik lammutaks enda", "Surija Sandiristilt")
  
• "Uku Masing luule V", Tartu: Ilmamaa. ("1343", "Rubaiid", "Tarbetud õpetusalmid", "Gudea ja Hoosea", "Rahast ja võimust", "Georg Müller", "Kurtes Taevaskoja varisevat kallast")
  
• "Uku Masing luule VI", Tartu: Ilmamaa, 2005. ("Saadik Magellani pilvelt I-III")
  

Kaastööd ajakirjadele: Usuteaduslik ajakiri, Emakeele Seltsi aastaraamat, Keel ja Kirjandus, Communio Viatorum jt.

Proosa

• 1989 "Rapanui vabastamine"
  

Tõlked

• 1936 Rabindranath Tagore , "Gitandžali; Aednik ". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna: Hugo (= Uku) Masing. (Sari Nobeli laureaadid.) Tartu: Loodus, 304 lk; 2. trükk 1940, lisatud William Butler Yeatsi eessõna
  
• 1953 Rabindranath Tagore "Laulupalvelus = Gitandžali". Toronto: Orto .
  
• 1956 Rabindranath Tagore, "Aednik". Toronto: Orto.
  
• 1969 " Vetla kakskümmend viis juttu". Sanskriti keelest Uku Masing (värsside tõlge ja kommentaar) ja Linnart Mäll. Tallinn.
  
• 1971 Lucretius Carus, "Asjade loomusest". " Rooma kirjanduse anatoloogias", Tallinn.
  
• 1974 Rabindranath Tagore, "Aednik". Eessõna: Ain Kaalep . LR nr 45/46.
  
• 1976 Rabindranath Tagore, "Gitandžali". LR nr 3/4.
  
• 1984 Tõlkeid "Renessansi kirjanduse anataloogias", Tallinn.
  
• 1986 Evangeelium Tooma järgi ja evangeelium Philippose järgi. Tõlgitud kopti keelest. EElk Usuteaduse Instituudi Toimetised nr2.
  
• 1992 Shmuel Josef Agnon "Jutustusi" (1948 tõlgitud "Puuraiuja" ja 1967 veel 13 jutustust), Aviv.
  
• 2005 "Lugalbandalaul", sumeri keelest, kogus "Muinasaja kirjanduse anataloogia". Tallinn: Varrak.
  
• 2008 [1947] Rabindranath Tagore, "Hinge sosistused". Faksiimile käsitsi kirjutatud tõlkest. Tartu: Ilmamaa.
  

Uku Magingu looming on niivõrd lai, et seda ei saa kokku võtta nii lühidalt, kuid mingi osa oma loomingust pühendas ta noorte üliõpilaste seltsile Arbujad.
ARBUJAD (luuletajate sõpruskond, kuhu kuulusid: Betti Alver , Bernard Kangro , Uku Masing, Kersti Merilaas , Mart Raud, August Sang , Heiti Talvik ja Paul Viiding .)
Arbuma tähendab ennustama, nõiduma.
Nimetuse Arbujad sai sõpruskond 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud ilukirjandusliku valikkogu (antoloogia) "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. Peamiselt oli tegemist Tartu Ülikooli noortega, kes koondusid üliõpilasseltsi “Veljesto” ümber. Arbujad tegutsesid 1930ndatel Tartus.
Kuigi väljapaistvaid noori luuletajaid rühmitati ühtsesse gruppi, oli siiski kõigi looming mingil moel erinev ja isikupärane. Kõigil olid erinevad nägemused luulest ning mingil määral ka nii ideaalsest kui ka reaalsest elust.
Võib ka öelda , et kõik sai alguse 1934. aasta riigipöördest, kui piiratud loominguvabadus mõjutas luulet nagu ka muid kirjanduse liike. Luule hakkas arenema uue jõuga. Sedapuhku mitte niivõrd modernismi kui klassikaliste traditsioonide suunas. Kiiresti arenes enesesse süvenemine, filosoofia, sümbolism ning teadmised ilust ja kunstist.
Arbujate eeskujuks oli 1903. aalstal loodud kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti.
Nad idealiseerisid endist, vaba ja õitsvat, Eestit.
Nad kõik tundsid huvi vaimsuse, emotsionaalsuse ja elu filosoofia vastu.
Oma teostega otsisid nad vastuseid ”elule”.
Luuletajad hindasid luule täiuslikku vormi.
Siiski on Masingu luule kompositsioon , stiil ja värsitehnika teiste arbujate omast veidi erinev. Mõned luuletused on päris vabarütmilised , teised aga kindla värsitehnikaga. Kompositsioonis esineb selgelt modernistliku luule jooni – kujundus on sümbolistlik ning äärmiselt laiahaardelise kultuurilise taustaga, mis muutub kohati raskeks kuid samas suurejooneliseks.

Käed tõstnud tarduda suudan vaid,
hieroglyyfiga vaarao haua seinal,
kelle kätehoid jääb päikse meele,
siis kui ta ära läeb.
Pää panna rohtu kui see, kes sabatähte nägi
seitsmetuhande aasta eest,
sest selles maailmas mulle mõistmatuks jääb
mitmest tuhandest linnuteest
ulatas linnutiivana läbi Su vägi,
sest Sa tulid surmast kui see, kes võõrasse paika
hämara tulles tukkuma jäänd
(”Suur Reede”)
KOKKUVÕTE
Uku Masing on tuntud polüglotina, luuletajana, teoloogina, folkloristina, orientalistina, tõlkijana, etnoloogina ning erakliku ja erandliku mõtlejana, kes tegeles nii maalikunsti, kalligraafia kui ka botaanika ja palju muuga .
Selle kõige juures oli ta võimeline lugema raamatuid 65 keeles ja tema luuletuste arv küünib mitme tuhandeni, millest ta ise on kokku pannud 12 kogu.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/6534/1/kuusk_kylliki.pdf
http://my.tele2.ee/svenvabar/masing.pdf
http://luule.onepagefree.com/
http://et.wikipedia.org/wiki/Uku_Masing
http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2006/b18254032/sagistella.pdf
http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2148
http://www.ut.ee/muinasteadused/ee-mas.html
http://wapedia.mobi/et/Uku_Masing#1 .
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/41149445871C5709C225733900515996
http://paber.maaleht.ee/LEHT/1999/08/05/kultuur.html
http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/02/20/uudised.shtmXyheteistkymnes
http://www.epl.ee/artikkel/396620
http://www.folklore.ee/rl/era/nt/nt2005.ht m
http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$9180
”Eesti kirjanduslugu”
” Uskuda elada”
Hugo Masing. 1930. aastad. Hugo Masing. 1950. aastad
19