20.saj algus ja esimene maailmasõda (1)

19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu . Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead šovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile – suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks .
Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus , eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks.
Suurriigid
Poliitiline olukord
Majanduslik olukord
Välispoliitilised taotlused
Suurbritannia
*põhiseaduslik monarhia
*võimas riik, koloniaalriik
*2+1 parteid ( konservatiivne , liberaalne , tööerakond)
* vabakaubandus
Protektsionism (oma turu kaitsmine)
*rivaliteet Saksamaaga
*Inglise-Buuri sõda 1899- 1902
*probleemid Iirimaaga ( autonoomia soov)
Saksamaa
*1871 kuulutatakse keisririik
*põhiseaduslik monarhia
*Mandri- Euroopa võimsaim majandus
*toorainet tuli hankida väljast, võideldi kolooniate pärast
*koloniseerimine Euroopas
*rivaliteet Suurbritanniaga ja Prantsusmaaga
Prantsusmaa
*vabariik
*aeglane areng
*aktiivne koloniaalpoliitika
*rivaliteet Saksamaaga
*liitlaste otsimine
* Dreyfusi afäär
Venemaa
*monarhia/isevalitsus (Nikolai II)
* Peterburg pealinn
*poliitilised õigused puuduvad
*revolutsiooni puhkemine 1905.a
*lubatakse reformid
*Stolõpini reformid
*mõisate põletamine Eestis, eesti keelne haridus
*ebaühtlane areng
*Euroopa poolne osa arenenum ( Moskva idapoolseim)
*maapuudus
*rahvuslik rõhumine (Suur/Poola, Baltimaad, Soome)
*vastuolud Euroopa suurriikidega, huvitas Ida- Preisimaa (Saksamaa), Austria-Ungari, Balkani ps. (Mustale merele avatud)
*Vene- Jaapani sõda 1904 -1905 (kaotus)
Jaapan
*väljub keskajast
*suurriigiks pürgib Saksa ja Inglise spetsialistide abiga
*häiris Venemaa domineerimine Kaug-Idas
*sõda Venemaaga, võit
* pinged toetajatega
Ameerika Ühendriigid
*vabariik
*kaheparteisüsteem ( vabariiklased , demokraadid)
*maailmamajanduses nr.1 (sõdasid vähe, vaba turumajandus , tehnika areng, odav tööjõud)
*huvi Aasia turgude vastu
*madal profiil
*ei sõlminud liite Euroopa riikidega
* 1898 sõda Hispaaniaga
*vastaseis Jaapaniga ( laevastik )
Itaalia
* kuningriik
*ebaühtlane areng (Põhi arenenum)
*nõrk majandus
*aktiivne koloniaalpoliitika Liibüa, Abessiinia , Dodekaneesid
*liit saksamaa ja Austria-Ungariga 1882
Austria-Ungari
*monstrumriik
*kaksikmonarhia 1867
*suurmaaomand
*väliskapitali palju
*rahvusküsimus tõsine
*pinged Serbiaga
Suurimad riikide vastuolud:
I Saksamaa- Inglismaa: Saksal tugev laevastik, majandus tugev
II Saksamaa- Prantsusmaa: Saksa muutub jõulisemaks
III Venemaa- Austria-Ungari: Balkani ps.
Venemaa- Saksamaa
Tehnika areng
Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke – seeriatootmine .
Henry Fordi autotehas, konveierid , millega autode tootmine suurenes.
Arenes lennundus – 1900. Zeppelini õhulaev, hiljem Wrighti lennuk. Eriti kiiresti hakkas arenema pärast Louis Bleriot´ lendu üle La Manche´i 1909.a.
Sidetehnika areng – informatsioon levis eetri kaudu.
1912. hukkus Titanic
Maailmamajandus
Suurenes toodetud kaupade ja teenuste hulk üle 2korra. Majanduse areng küll kiire, kuid väga ebaühtlane ning vaheldus riikides ebaühtlaselt.
Turusuhted tähtsad, raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupu kiiremini, odavamalt ja suurtes kogustes transportida.
Riigid muutusid üksteisest rohkem sõltuvamaks. Maailma globaliseerus: rahandus - ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid. Tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks.
Suured sõjad muutusid mõttetuks, sõda oleks tähendanud katastroofi.
Majanduse arengus oli pikka aega esikohal Inglismaa, 20.saj algul hakkasid järele jõudma nii USA kui ka Saksamaa.
Saksa eksport hakkas kiiresti kasvama, see andis tõuke Saksa kaubalaevastiku arengule.
Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni.
Ühiskondlikud liikumised
Liberaalne