20.saj algus ja esimene maailmasõda (1)

19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu . Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead šovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile – suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks .
Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus , eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks.
Suurriigid
Poliitiline olukord
Majanduslik olukord
Välispoliitilised taotlused
Suurbritannia
*põhiseaduslik monarhia
*võimas riik, koloniaalriik
*2+1 parteid ( konservatiivne , liberaalne , tööerakond)
* vabakaubandus
Protektsionism (oma turu kaitsmine)
*rivaliteet Saksamaaga
*Inglise-Buuri sõda 1899- 1902
*probleemid Iirimaaga ( autonoomia soov)
Saksamaa
*1871 kuulutatakse keisririik
*põhiseaduslik monarhia
*Mandri- Euroopa võimsaim majandus
*toorainet tuli hankida väljast, võideldi kolooniate pärast
*koloniseerimine Euroopas
*rivaliteet Suurbritanniaga ja Prantsusmaaga
Prantsusmaa
*vabariik
*aeglane areng
*aktiivne koloniaalpoliitika
*rivaliteet Saksamaaga
*liitlaste otsimine
* Dreyfusi afäär
Venemaa
*monarhia/isevalitsus (Nikolai II)
* Peterburg pealinn
*poliitilised õigused puuduvad
*revolutsiooni puhkemine 1905.a
*lubatakse reformid
*Stolõpini reformid
*mõisate põletamine Eestis, eesti keelne haridus
*ebaühtlane areng
*Euroopa poolne osa arenenum ( Moskva idapoolseim)
*maapuudus
*rahvuslik rõhumine (Suur/Poola, Baltimaad, Soome)
*vastuolud Euroopa suurriikidega, huvitas Ida- Preisimaa (Saksamaa), Austria-Ungari, Balkani ps. (Mustale merele avatud)
*Vene- Jaapani sõda 1904 -1905 (kaotus)
Jaapan
*väljub keskajast
*suurriigiks pürgib Saksa ja Inglise spetsialistide abiga
*häiris Venemaa domineerimine Kaug-Idas
*sõda Venemaaga, võit
* pinged toetajatega
Ameerika Ühendriigid
*vabariik
*kaheparteisüsteem ( vabariiklased , demokraadid)
*maailmamajanduses nr.1 (sõdasid vähe, vaba turumajandus , tehnika areng, odav tööjõud)
*huvi Aasia turgude vastu
*madal profiil
*ei sõlminud liite Euroopa riikidega
* 1898 sõda Hispaaniaga
*vastaseis Jaapaniga ( laevastik )
Itaalia
* kuningriik
*ebaühtlane areng (Põhi arenenum)
*nõrk majandus
*aktiivne koloniaalpoliitika Liibüa, Abessiinia , Dodekaneesid
*liit saksamaa ja Austria-Ungariga 1882
Austria-Ungari
*monstrumriik
*kaksikmonarhia 1867
*suurmaaomand
*väliskapitali palju
*rahvusküsimus tõsine
*pinged Serbiaga
Suurimad riikide vastuolud:
I Saksamaa- Inglismaa: Saksal tugev laevastik, majandus tugev
II Saksamaa- Prantsusmaa: Saksa muutub jõulisemaks
III Venemaa- Austria-Ungari: Balkani ps.
Venemaa- Saksamaa
Tehnika areng
Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke – seeriatootmine .
Henry Fordi autotehas, konveierid , millega autode tootmine suurenes.
Arenes lennundus – 1900. Zeppelini õhulaev, hiljem Wrighti lennuk. Eriti kiiresti hakkas arenema pärast Louis Bleriot´ lendu üle La Manche´i 1909.a.
Sidetehnika areng – informatsioon levis eetri kaudu.
1912. hukkus Titanic
Maailmamajandus
Suurenes toodetud kaupade ja teenuste hulk üle 2korra. Majanduse areng küll kiire, kuid väga ebaühtlane ning vaheldus riikides ebaühtlaselt.
Turusuhted tähtsad, raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupu kiiremini, odavamalt ja suurtes kogustes transportida.
Riigid muutusid üksteisest rohkem sõltuvamaks. Maailma globaliseerus: rahandus - ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid. Tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks.
Suured sõjad muutusid mõttetuks, sõda oleks tähendanud katastroofi.
Majanduse arengus oli pikka aega esikohal Inglismaa, 20.saj algul hakkasid järele jõudma nii USA kui ka Saksamaa.
Saksa eksport hakkas kiiresti kasvama, see andis tõuke Saksa kaubalaevastiku arengule.
Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni.
Ühiskondlikud liikumised
Liberaalne maailmavaade ja demokraatlik kord on võidukäigul kogu maailmas. Seesmised vastuolud. Tööstuslik pööre oli toonud uue klaasi proletariaadi e palgatööliskonna, kes hakkasid oma õigusi suurendama. 20.saj algul oli töölisliikumisel selline jõud, mida valitsus ei saanud ignoreerida.
*Majanduslikud nõudmised: tööpäeva lühendamine, üürikorterid, haigeraha maksmine
*Poliitilised nõudmised: erakonnad , õigused (enda väljendamiseks)
*Võitlusvahendid: streik, miitingud, protestikirjad
19.saj keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel, 20.saj algul polnud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud.
Neli suunda:

Revisionistid- leidsid , et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada e revideerida ning sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega.

Vene enamlased - Lenini eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud, toetasid parempoolsed nii omad kui bulgaarlased . Ainus tee sotsialismini vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine.

Tsentristid- eesotsas Karl Kautsky, eelnevate vahel kesktee , enamlaste teravad rünnakud

Anarhistid - kodanlik kord kukutada , klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik valitsemisvormid mõttetud.
Taheti töölisklassile rohkem õiguseid.
Ühed nägid ühiskondliku progressi põhisisu hariduse edendamises ning euroopaliku tsivilisatsiooni levikus üle maailma, teised vägivaldses võitluses oma rahva või klassi maksmapanemiseks.
Kiriku ja usu mõju nõrgenesid.
Sõja üldistamine muutus järjest populaarsemaks . Väljapääsu igavast argielust nähti kõike purustavas ning puhastavas võitluses – seninägematus sõjas. (Viimane sõda Pr- Preisi 1870-71)
Suurriikide blokid
1879. sõlmiti liiduleping Saksa ja A-U vahel, 1882. ühines nendega Itaalia. See kolmikliit tekitas teistes rahulolematust. Wilhelm II loobus kergekäeliselt Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud edasikindlustuslepingust, millega Saksa kohustus mitte ründama Pr ja Vene A-U´it. Saksa ei tahtnud pidada lubadust rünnata Pr.
See sundis erinevaid riike Vene ja Pr. ühist keelt leidma, 1893. Sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid üksteisele appi tulema . See oli Saksale vastumeelt, veelgi keerulisemaks läks, siis kui ka Ing. nendega liitus, et luua Saksale vastukaal.
1904. kirjutasid Pr. ja Ing. alla kokkuleppe Antant. Briti valitsus kohustus abistama Pr. Kohe hakati planeerima ühist sõjategevust Saksa vastu.
1907. kirjutasid Ing. ja Vene alla lepingule , mis viis suurriikide blokkide moodustamise lõpule.
Itaalia hakkas Kolmikliidust kaugenema.
Blokkide loomine oli üheks eelduseks I maailmasõja puhkemiseks. Sõjatehnika areng ja võidurelvastumine. Raudteede ehitamine andis riikidele võimaluse armeed kiiremini mobiliseerida.
Buuri sõjas võeti kasutusele raskekuulipilduja, Vene-Jaapani sõjaga muutusid kiirlaskerelvad tavaliseks. Veel võeti kasutusele kaevikud, miinipildujad ja sidevahendid. Ratsavägi muutus kasutuks, aga jätkati ratsaväe arendamist , uskudes eelseisvasse kiiresse sõtta Euroopas.
Kolmikliidu kandvaks jõuks oli Saksa, soovis uusi kolooniaid haarata, mis tähendas konkurentsi Ing. Saksa eesmärk oli purustada Pr. ning kehtestada oma võim Euroopa mandril . Kolooniaid sooviti nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Sõjalist kokkupõrget Ing. lootis Saksa vältida.
Saksa toetus oli oluline A-Ule, mis oli rahvuslikult killustunud, mida ohustas Serbia püüe luua slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik. Serbia selja taga oli Vene. A-U eesmärk oli tugevdada positsiooni Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia ja saada Saksa toetus, kui peaks tulema sõda Venega.
Nõrgimaks lüliks oli Itaalia, kes oli lepinguga liitunud selleks, et end kaitsta Pr. rünnaku eest. 20.saj algul paranesid Itaalia ja Pr. suhted. Tugevnes Itaalia vaen A-Uga, suhted Venega, aga paranesid. 1911. Itaalia vallutas Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutas selle oma kolooniaks Liibüa.
Koostööpartneriks Saksale ja A-Uile oli Türgi, kes lootis neilt toetust Vene ja Itaalia surve vastu.
Antandi võtmeriigiks oli Pr, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit.Samuti põrkusid nende huvid Aafrikas.
Venemaa peamine vaenlane oli Türgi. Oli vaja purustada A-U ja kehtestada oma võim Balkanil. Venemaa jaoks kujunes sõjas peamiseks vaenlaseks Saksa ja andis Pr. lubaduse alustada rünnakuga Saksa vastu.
Ing polnud andnud lubadust, et Saksa rünnaku puhul nende poole sõtta astub . Ing ei saanud lubada Saksal muutuda domineerivaks jõuks. See sobis ka Jaapanile, kuna too oli huvitatud Saksa kolooniatest Aasias.
USA tulek
Jõuliselt astusid maailmavõimu konkurentsi Ameerika Ühendriigid. Sekkus Lõuna-Ameerikasse toimuvasse, et seal eurooplaste mõjule lõpp teha ja tõusta oma maailmajao suurvõimuks. Neil oli väike maavägi, kuid võimas laevastik.
Ameerika- Hispaania sõda 1898. Hispaania sai lüüa, loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico , Filipiinid ja Guami . Asusid Ladina- Ameerikas teostama kahuripaatide diplomaatiat. 1903. Eraldus Kolumbiast Panama riik. Tähtsaimaks partneriks Euroopas Ing, sidus tihe kaubavahetus.
Rahvusvahelised kriisid
Vastasseis Balkanil.
Serbias sõjaväline riigipööre- kuningas perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. Konflikt Serbiaga = konflikt Venemaaga.
1908. liitis A-U endaga Bosnia ja Hertsegoviina, see otsus viis teravasse vastaseisu Serbiaga ja Venega. Saksa sekkus A-U poolel ja see sundis Vene-Jaapani sõjast ning 1905.a revolutsioonist nõrgestatud Venet taanduma.
1912. kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas valdused Euroopas peale Konstantinoopoli. Bulgaariat ründasid endised liitlased (Türgi, Kreeka, Rumeenia) ja võtsid alad ära. See võõrustas Bulgaariat Serbiast ja Venest ning lähendas Kolmikliiduga.
Kas I maailmasõda oleks saanud vältida?
Jah
Ei
*suurriigid ei soovinud sõdida
*maailmakaubandusega olid suurriigid tihedalt seotud – sõda toob kõigile kahju
*sõjalised liidud
*valitsusel puudus koostöö sõjastaapidega (riik ei teadnud sõjaplaanidest)
*rahvusvahelised org. puudusid
*sõja heroiseerimine (ei teatud sõjast midagi)
*teaduse ja tehnika areng – uued relvad
*soov maailm ümber jagada (võitlus turgude pärast)
*suurriikide vastuolud
*mõjuvõimu laiendamine
Põhjused:
*suurriikide vastuolud
*kiriku mõju vähenemine ühiskonnas > teaduse kiire areng
*uute ideede/ teooriate levik
*rahvusvahelised konfliktid
*rahu oli ära tüüdanud (sõda romantiseeriti)
Sõjaplaanid:
*Saksa- Schheffen- tungida kallale Pr läbi Belgia ja Hollandi, teostada välksõda, vältida sõda kahel rindel
*Pr- pidada kaitsesõda Pr-Saksa piiril - Maginot, hoogne pealetung
*Vene- sõja kuulutamine Saksale ja Ida- Preisimaa vallutamine, armee suur, kuid vilets varustus
*Ing- sõdida võõraste kätega, hoiduda otsesest sõdimisest, koostöö Pr.
*A-U- suunatud Vene ja Serbia vastu
Ajend: 28.juuni A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos
28.juuli A-U kuulutas Serbiale sõja
Venemaa asus toetama Serbiat. Saksa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venele ja Pr ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtud, kuulutas Saksa 1.08.1914 algul Venele, seejärel Pr sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Ing.
Sõtta mindi innustunult, olles veendunud, et aastavahetuseks ollakse kodus.
Läänerinne
(Põhjamerest- Sveitsini)
Idarinne
Muud sõjapiirkonnad
(Balkan, Itaalia, Meri)
Sõja mõju igapäeva elule
Loode (Vene-Saksa)
Edela (Vene- A-U)
1914
*2.08 Saksa tungib läbi Luksemburgi ja Belgia Pr.le > algavad piirilahingud, Pr (+Ing) saavad lüüa
*Saksa suund Pariisi peale
*Marne´i lahing sept. > Saksa pealetung seisma (välksõjaplaan läbi kukkunud) > POSITSIOONISÕDA
*17.08 Vene sissetung Ida-Preisimaale
* Tannenberg lahing
*sõtta astumine kukub Venel läbi
*idas Saksa armeel uus juhtkond
*Brussilov
*Vene edu Galiitsias
*A-U kaotab maad
*ebaõnnestus A-U üksuste pealetung Serbias
*sõtta astub Türgi Kolmikliidu poolele
*Venemaale suleti Must Meri
*sõtta Jaapan (Antant), vallutas Saksale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas
*Antant asub vallutama Saksa kolooniaid (Aafrika)
*Mere lahing Helgoland 28.08
Kehtestati üldine töökohustus, vabrikutes tööle naised ja lapsed, mehed mobiliseeriti; naisteroll ühiskonnas kasvas, võrdsete õiguste saavutamine meestega, traditsiooniline peremudel kriisis, elatustaseme langus, toidupuudus , epideemiad; hoogu kogusid rahvuslikud vabadusliikumised (sh. Eestis); suurenes sallimatus muulaste vastu; liberaalne maailmapilt varises kokku, inimestele tundus, et ilma riigi abita hakkama ei saa, riik hakkas majandust reguleerima, tellimused suurettevõtjatele, väikeettevõtjad pankrotti , kasvas maksukoorem, suurenesid pinged, inimesed süüdistasid tõusikuid, kes sõjast kasu lõikasid; levisid vasakpoolsed vaated – kommunism; vähenes religiooni mõju; suurenes sõja vastasus; tundmatuseni muutus Euroopa poliitiline kaart; kokku varises 4 impeeriumit: Türgi, Vene, Saksa, A-U
1915
*“Läänerindel muutusteta“- lahinguid polnud
*staatiline, kuid ohvriterohke sõda
*tähtis roll relvadel
*kaitseliinidel võimatu läbi murda
*kaevikuliinidel suurtükid
*punkrid
*Ypres lahing – mürkgaasi kasutamine (kloor) –Saksamaa, suudeti Saksa tagasi lüüa
*suri 5000 sõdurit
*Saksa pealelöök
*Grolice operatsioon (hõlmab kogu looderinnet)
*Saksa väed hõivavad Poola, Leedu, Kuramaa
*rinne stabiliseerub, kuid Venet välja lüüa ei suudeta
*sisekriis Venes
*Ing. katsed Türgi sõjast välja lüüa luhtuvad
*sõtta astuvad Itaalia (A) ja Bulgaaria (K)
*Bulgaaria purustab Serbia väed
*Ing püüdsid oma kontrolli alla saada Musta mere ja Vahemere vahelised väinad > saadavad Gallipoli ps dessandi
*Türgi Kolmikliidu poolel
1916
*kõik Pr vastu sõda kiiresti lõpetada, otsiti Pr nõrka kohta
*Verdun- Pr. koondas suured väed, ülemjuhataja Petain, lahing kestis 10kuud, hukkus miljon sõdurit, Saksa ei suuda läbi murda, ing kasutab tanke
*Somme lahing- algab juulis, kasutatakse tanke (ing)
*läbimurre ei õnnestu, üle miljoni hukkub
*Vene halvatud v.a Gallitsia
*A-U kaitseliin purustati
*sõtta Rumeenia (A), toob häda pigem
*Jüüti merelahing- Saksa kuulutas küll enda võiduks, kuid tegelik võit jäi pigem Ing.
*Saksa alustab allveesõda Ing. vastu
1917
*Saksa aasta alguses edukas, lüüakse tagasi Ing ja Pr rünnakud
*Ing edutud
*Nivelle´i tapatalgud
*Cambrai lahing (tankilahing)- läbimurret ei suudeta
*Venes puhkeb veebr.revolutsioon, tsaar loobub troonist, okt võimule kommunistid, eesotsas Lenin
*Vene kukub välja
*Saksa vallutab Riia, Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa
*USA (A) astub sõtta (Saksa allveelaev laseb põhja reisilaeva USA kodanikega)
*saksa aitab A-U
*Caporetto lahing (okt)- Itaalia sai rängalt lüüa
*Türgi seisund kriitiline
1918
*Saksa viimane löök ja jõuab 60km kaugusele Pariisist, Saksa armee kaotab 1/5 koosseisust, sõdurid alatoidetud, levib gripp
*juulis A väed pealetungile ning lüüakse Saksa tagasi
*8.08 Saksa vägedele löök tankidega, sõdurite võitlusvaim murtud , väejuhatus teeb keisrile ettepaneku sõlmida vaherahu 29.09, puhkeb revolutsioon (nov)
*11.11 Compiegne´i vaherahu
*Saksa sõlmib enamlastega kokkuleppe 3.3 Breisti rahu
Vene nõustub Saksa nõudmistega
*okt otsib rahu A-U 3.11
*8.1 tegi USA president Wilson ettepaneku sõlmida rahu, Saksa lükkas tagasi
*Bulgaaria astub välja
*raskused Türgil, okt. kapituleerub
Venemaa kokkuvarisemine
Maailmasõjas osalemine käis üle jõu.
* rahutused sõjaväes- kaotanud üle 6miljoni sõduri
*majanduslik kaos - majandus tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisist halvatud
*keisrivõimu autoriteedi langus- moraalne laostumine
*rahulolematuse üldine kasv- rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, suurlinnade elanikkond kasvas
Veebruarirevolutsioon
Ajend: Peterburi vilets varustamine toiduainetega.
Rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poole üle. Nikolai II üritas maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need läksid ka teiste poolele. Nikolai II kirjutas 3.3.17 alla riigiduuma Ajutise komitee aktile, millega loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele.
Kujunes kaksikvõim: Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga (esindaja A. Kerenski ) ning teisel pool Ajutine Valitsus (eesotsas vürst Lvov ). Ajutine Valitsus lubas tagada dem. Vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, pidi otsustama Vene edaspidise riigikorralduse.
50 parteist tõusis esile neli:

Rahva Vabaduse Partei ( kadetid )- kodanlik partei, nägid Venet dem. vabariigina

Sotsialistide-revolutsionääride Partei ( esseerid )- pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, nägid Venet sotsialistliku riigina, milleni jõuda järkjärguliste reformide kaudu

Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik org. (vähemlased)- mõju linnatööliste a haritlaste hulgas, ühel meelel esseeridega

VSDTP marksistlik org. (enamlased)- eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja ehitada sotsialistlik Venemaa
Enamlased muutusid populaarseteks suurlinnades; nende tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et nad lammutavad Vene lõplikult. Venesse jõudes Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Vene väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele.
Enamlaste katse võimule tulla suruti Ajutise Valitsuse poolt maha.
Ajutine Valitsus sattus erineva kriitika alla ega suutnud otsustada, koosseis vahetus kiiresti. A V ebakindel poliitika ajendas sõjaväes populaarset kindral Kornilovit üritama Venes sõjalist riigipööret. Enamlaste abiga suutis Kerenski selle maha suruda. Riigipöördekatse läbikukutamine tugevdas enamlaste mõju tööliste ja soldatite nõukogudes.
Oktoobripööre
Enamlased kavandasid riigipööret, kuigi nende plaan oli A V teada, ei suudetud midagi ette võtta. 25.10.1917 võtsid enamlased Petrogodi oma kontrolli alla. Vastupanu neile ei osutatud.
Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.10. II nõukogude kongress , mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride nõukogu. Enamlaste ja vaskpoolsete koalitsioonivalitsusega, esimees Lenin. Kongree võttis vastu rahu- ja maadekreedi.
Riigipööre ei toonud täieliku võimu. Nad pidid arvestama teiste vasakpoolsete parteidega. Surma ohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Valimistel said võidu esseerid. A K tuli kokku 1918 dets. ja võttis enamlastevastase hoiaku. Nad saatsid A K 6.1.18 laiali ja surusid sõjaväge kasutades meeleavaldused maha. Kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed välja. Kehtestati üheparteisüsteem.
Bresti rahu
1917.nov pöördusid enamlased Saksa ja tema liitlaste poole ettepaneku sõlmida vaherahu. Saksa esitatud tingimused olid rängad: Poola ja Ukraina eraldamine Venest. Venitati läbirääkimisi, Saksa kaotas kannatuse ja alustas 17.2.18 uuesti sõjategevust, hõivates Balti riigid ja Ukraina. Paanikasse sattunud enamlased nõustusid Saksa tingimustega. 3.3.18 sõlmiti Bresti rahu. Vene väljumine sõjast oli raske Ing ja Pr.
Uued riigid
6.12.1917 Soome, 16.02.18 Leedu ja 24.02 Eesti (viimaseid enamlased ei tunnistanud). Iseseisvaks kuulutasid end Tšehhoslovakkia, Poola, Ungari, Serbia- Horvaatia -Sloveenia kuningriik, 18.11.18 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia . Riikidel tuli iseseisvust relvaga kaitsta, puhkesid kodusõjad.
Venemaa kodusõda
Palju piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast. Tekkisid „valged“ valitsused, tuginesid A K liikmetele , eesmärk oli „ühtse ja jagamatu“ Venemaa taastamine. Vene sadamad võttis Antant oma kontrolli alla. Saksa sõlmis enamlastega kokkuleppe. 1918 sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori. Juulis mõrvati keiser Nikolai II perekonnaga. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee eesotsas Dzeržinsk.
Enamlaste edu võtmeks Punaarmee muuta sõjaväeks (Trotski saavutus). Kehtestasid oma võimu alal karmi korra: sõjakommunism.
Saksa kokkuvarisemine 1918nov andis enamlastele võimaluse lahti öelda Bresti rahust. E hõivasid suure osa Balti riikidest, Valgevenest ja Ukrainast. Eesti jaoks oli põhjendamatu kallale tung, mis tõi kaasa Vabadussõja. 1919 löödi Punaarmee tagasi. Noored riigid jäi kodusõjas passiivseks. 2.2.20 Tartu rahu, Vene lepinguid siduvas ei pidanud ja rikkus neid.