Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsiaalpoliitika (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele ja miks me üldse vajame sotsiaalpoliitikat?
  • Kuidas ressursse jagada?
  • Kuhugi kellessegi või millessegi investeerida?

Lõik failist


LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL
KÕI ST1
Marina Sepp

SOTSIAALPOLIITIKA


Referaat

Õppejõud: Elmo Medar


Mõdriku 2008
Sisukord
Sissejuhatus…………………………………………………………………………....3
1. Sotsiaaltöö lätted………………………………………………………………........4
2. Sotsiaaltöö poliitika…………………………………………………………………6
3. Sotsiaalpoliitika mõiste ja eesmärk………………………………………………....8
3.1. Sotsiaalpoliitika mõiste ja eesmärk……………………………………….8
 3.2. Sotsiaalpoliitika kaks tahku ………………………………………………9
3.3. Sotsiaalpoliitika: kellele ja miks………………………………………....11
3.4. Sotsiaalpoliitika arengusuunad ……………………………………….….13
Kokkuvõtte…………………………………………………………………………...16
Kasutatud kirjandus………………………………………………………………..…17
Sissejuhatus
Käesoleva töö autor on kirjutanud referaadi teemal
„Sotsiaalpoliitika: miks, kellele ja kuidas“. Kuigi antud küsimus
tundub esmapilgul väga lihtne, siis lähemal uurimisel ei olegi
sellele nii kerge vastata. Kellele ja miks me üldse vajame
sotsiaalpoliitikat? Kui sellele saaks isegi pealiskaudselt vastata,
et ühiskonna nõrgematele liikmetele , siis küsimusele kuidas, on
juba raskem vastata. Kes peaks üleval hoidma ühiskonna nõrgemaid
ja kuidas ressursse jagada? Üldisemalt tegeleb antud probleemiga sotsiaalministeerium .
Üldiselt võiks ju öelda, et sotsiaalset riigi tuge vajavad lastega
pered, töötud, kodutud , vanurid . Kuid ka kõigil nendel on oma
erinevad tahud ja probleemid.
Et kõike seda paremini selgitada on töö autor referaadi ülesse
ehitanud järgnevalt. Enne, kui kirjutada teema pealkirjast, peab töö
autor otstarbekaks ka selgitada, mis asi sotsiaalpoliitika üldse on.
Mis on tema olemus ja eesmärgid. Alles seejärel on võimalik
rääkida sotsiaalpoliitika suunitlusest ja vajalikkusest .
1. Sotsiaaltöö lätted
Nii nagu paljud asjad osutuvad lõppeks sageli lihtsamateks, kui nad
esialgselt tunduvad, on iseenesest lihtne ka sotsiaaltöö lähtealus,
mis algab tõdemusest, et inimesed on erinevad ja ajas muutuvad ning
ka sotsiaalsed keskkonnad on erinevad ja ajas muutuvad. Siiski,
ainult neist kahest sotsiaaltöö tekkeks ei piisa, vajalik on ka
teatud väärtuspõhine tõuge, mis väljendub üldises tõdemuses
või ühiskonnasiseses kokkuleppes, missugust elu inimesed üldse
väärivad ( Paavel 2004: 7).
Sotsiaaltöö võtmeelemendid Seega on sotsiaaltöö:
  • olemuslikuks põhjuseks asjaolu, et kõik inimesed ei ole suutelised ise (ilma kõrvalabita) saavutama ja/või enesele tagama ühiskonnas aktsepteeritavaks peetavat elukvaliteeti;
  • sisuks ning eesmärgiks väiksema või vähenenud suutlikkusega inimeste viimine ( aitamine ) ühiskonnas aktsepteeritavaks peetava elukvaliteedini või selle säilitamise toetamine (Paavel 2004: 7).

Sotsiaaltööl kui erialal ja kui tegevusvaldkonnal võib välja tuua
kolm võtmeelementi:
  • Inimese aktsepteeritav (ühiskonna süümetunnet mitteriivav, normaalseks peetav) elukvaliteet (st, tegevused, tingimused jms, mille sooritamine või olemasolu on vajalik selleks, et inimene saaks elada normaalseks peetavat elu).
  • Inimese isiklik suutlikkus (individuaalne aspekt) ja objektiivsed võimalused (sotsiaalne või keskkondlik aspekt) nende tegevuste sooritamiseks ja/või enesele nende vajalike tingimuste tagamiseks.
  • Sekkumise (toetamise, abistamise) meetod (üldistatult: tasuta teenus või erinevas vormis rahaline toetus), millega inimese aktsepteeritav elukvaliteet tagada (Paavel 2004: 7).
    Neist esimene on oma olemuselt samaaegselt nii väärtuspõhise kui
    poliitilise iseloomuga ja konkreetsemalt peaks see väljenduma teatud
    poliitilistes (või ühiskondlikes) otsustustes (kokkulepetes). Kaks
    ülejäänut on seevastu sisult erialased (sotsiaaltöö või selle
  • Vasakule Paremale
    Sotsiaalpoliitika #1 Sotsiaalpoliitika #2 Sotsiaalpoliitika #3 Sotsiaalpoliitika #4 Sotsiaalpoliitika #5 Sotsiaalpoliitika #6 Sotsiaalpoliitika #7 Sotsiaalpoliitika #8 Sotsiaalpoliitika #9 Sotsiaalpoliitika #10 Sotsiaalpoliitika #11 Sotsiaalpoliitika #12 Sotsiaalpoliitika #13 Sotsiaalpoliitika #14 Sotsiaalpoliitika #15 Sotsiaalpoliitika #16 Sotsiaalpoliitika #17 Sotsiaalpoliitika #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 249 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liia oinas Õppematerjali autor
    Käesoleva töö autor on kirjutanud referaadi teemal „Sotsiaalpoliitika: miks, kellele ja kuidas“. Kuigi antud küsimus tundub esmapilgul väga lihtne, siis lähemal uurimisel ei olegi sellele nii kerge vastata. Kellele ja miks me üldse vajame sotsiaalpoliitikat? Kui sellele saaks isegi pealiskaudselt vastata, et ühiskonna nõrgematele liikmetele, siis küsimusele kuidas, on juba raskem vastata. Kes peaks üleval hoidma ühiskonna nõrgemaid ja kuidas ressursse jagada? Üldisemalt tegeleb antud probleemiga sotsiaalministeerium.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    14
    docx

    Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus

    Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps ­ kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis ­ kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis ­ kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna

    Pedagoogika
    thumbnail
    7
    doc

    Sotsiaalteenused, koduta inimesed ja vaesus

    1. Sotsiaalteenused Sotsiaaltöö korraldus ­ tegevus, mis aitab viia toetuse või teenuse inimeseni ja mille läbi peetakse üleval organisatsioone ning aidatakse kindlustasa nende organisatsioonide püsimajäämine. Sotsiaaltöö korraldusele on iseloomulik väärtuste lepitamatu konflikt, kus pole kunagi võimalik teha absoluutselt õigeid otsuseid ühtviisi õiglaselt kõigile abivajajaile, olenemata tahtmisest arvesse võtta erinevate osapoolte huvisid ja vajadusi, sest vajadused on alati pigem suuremad ja ressursid on alati pigem väiksemad kui vajaduste kindlustamiseks vajalik. Õigete alternatiivsete valikute tegemine on üks sotsiaaltöö korralduse põhiülesandeid. (Medar 2002: 50) Sotsiaalhoolekanne ­ sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem, kus : 1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus, mis soodustab inimese igapäevases elus toimetulekut; 2

    Sotsioloogia
    thumbnail
    8
    docx

    Sotsiaal töö alused - KT kordamine

    § 3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel: 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt; 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast; 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel. Eesmärgid- Sotsiaalhoolekanne- sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist nin

    Sotsiaaltöö alused
    thumbnail
    40
    docx

    EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE

    süüdimõistetu. Riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel. Töötingimused on riigi kontrolli all. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. Vaesus ja sotsiaalpoliitika Ülemineku reformide periood 1989-1994 Sunnitud loobumine senisest elustiilist ja tarbimisharjumustest; 90% leibkondadest kulus põhivajadusteks rohkem kui 60% sissetulekutest; Vaid 10% jätkus vahendeid ka mitte-esmatarbekaupadele; Leibkondade sissetulekud olid suhteliselt võrdselt jaotunud; Sotsiaalpoliitika: sotsiaalmaksu kogumine, pensioni- ja tervise kindlustuse süsteemid, hoolekande uued põhimõtted; Toimetulekupiir mitte vaesuspiir Vaesus ja sotsiaalpoliitika

    Sotsioloogia
    thumbnail
    16
    doc

    Heaoluriigi mudelid (eksamiküsimuste vastused)

    heaolu? 3. Ideoloogia, universaalne-selektiivne, vastutus, õigused-kohustused ­ mida tähendab heaolu?; heaolu universaalsus(kõigile üks), selektiivsus(sõltuvalt inimesest), kes vastutab heaolu tagamise eest?, riigi ja inimeste vastastikkused õigused-kohustused heaolu tagamisel 3. LOENG 9. Nimetage heaoluriigi neli arenguetappi ja iseloomustage lühidalt (poliitika, majandus, sotsiaalpoliitika, valitsuse roll). Heaoluriik sündis rohkem kui sada aastat tagasi tööstuse arengu ja suurte sotsiaalsete ning poliitilisete käärimiste ajajärgul. Esimesena tuli välja sellega Saksamaa. Pärast seda levis see kiirelt ka teistesse riikidesse. 1880-1930 Poliitilised arengud: Demokraatia kasv, universaalne valimisõigus, ühingute liikumiste areng, sotsiaaldemokraatia, uus liberalism. 2

    Haldusjuhtimine
    thumbnail
    44
    pdf

    Inimene ja ühiskond

    Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele k

    Inimene ja ühiskond
    thumbnail
    5
    docx

    Sotsiaalkaitse õiguslike aluste eksam

    Sotsiaalseadustiku kodifitseerimine, liigendus- SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide jaoks. Seega on SHSi kodifitseerimine kindlasti õigustatud. Sotsiaalkaitse põhimõisted sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaitse ­ ühiskonna tegevus oma liikmete heaolu tagamiseks sotsiaalsete riskide ja probleemide korral sotsiaalne risk ­ elukvaliteedi halvenemise oht Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaitse alla kuuluvad toetused surma

    Sotsioloogia
    thumbnail
    34
    doc

    SOTSIAALTÖÖ TEOORIA JA MEETODID I

    Granfelti esile toodud „psühhosotsiaalne“ termini laiema ja kitsama käsitluse. Laiema käsitluse puhul kasutatakse mõistet „psühhosotsiaalne“ 9 igasuguse sotsiaalse ja tervisehoiuga seotud töö puhul. Kitsama käsitluse puhul toob R. Granfelt esile kindlad elukutsed, antud juhul sotsiaaltöö. Sotsiaaltöös kasutatakse sotsioloogia, psühholoogia ja sotsiaalpoliitika teoreetilisi kontseptsioone. Psühhosotsiaalne töö võimaldab plaanilist ja põhjendatud tööprotsessi. Olulised on mõistmine, tegutsemine ja muutus. Psühhosotsiaalses töös peab valima teooria, mis aitab mõista ja selgitada inimese käitumist, ning leida õige lähenemisviis efektiivseks tegevuseks. Sellist tegevust võimaldab enamike autorite arvates just psühhodünaamiline lähenemine. Antud teadusartikkel on aastast 1994, kuid psühhoanalüüs on aktuaalne ka meie ajal. Iga

    Sotsiaaltöö




    Kommentaarid (3)

    ttena profiilipilt
    ttena: Mahukas ja väga kasulik, aitas eesmärgi püstitamisele palju kaasa, suur aitäh!
    17:58 11-05-2012
    monikahorn profiilipilt
    Monika Horn: Väga asjalik töö, aitäh!
    17:58 19-09-2010
    selma profiilipilt
    Häli Etti: Asjalik ja oli abiks
    16:39 31-12-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun