Pariisi rahukonverents (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millest lähtusid sõja võitnud riigid Saksamaale reparatsioone määrates?
Kuidas mõjusid reparatsioonimaksed Saksamaa edasisele arengule?
Mida ütleb karikatuur Rahvasteliidu kohta?
Keda esindab koer?

Lõik failist

MAAILM PÄRAST ESIMEST
MAAILMASÕDA
Pariisi rahukonverents. Versailles
´i rahuleping jt rahulepingud .
Rahvasteliit
http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=mediu m
Üldjooned
http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q
Saksamaa pärast Esimest maailmasõda
Weimari vabariik – konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933
3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rul us üle Saksamaa
(samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari)
•
mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis,
vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele
delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval
põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse
•
järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed
äärmuslased looma tööliste ja soldatite nõukogusid – tulevased uued võimuorganid
•
9. nov. 1918 läks võim Berli nis üle valitsusele - Rahvavolinike Nõukogule – koosnes
sotsiaaldemokraatidest, eesotsas F. Ebert – diktatuuri asemel valisid Saksa
sotsiaaldemokraadid siiski demokraatia.
•
Aktiviseerus separatistlik liikumine (nt. Baieris) – kas Saksamaa suudab ühtsuse säilitada või
laguneb nagu AU?
•
1919.a. - Berliinis üritasid kommunistid võimu haarata, Ebert surus selle sõjaväe abil maha,
kommunistide juhid K. Liebknecht ja R. Luxemburg tapeti . Mõni kuu hiljem analoogilised
sündmused Münchenis - kuulutati mõneks ajaks välja Baieri Nõukogude Vabariik, 1923
Hamburgi putš.
•
dets. 1918 tuli kokku ülesaksamaaline nõukogude kongress , mis otsustas võimu üle anda
Rahvuskogule, mille valimised toimusid 1919. a. algul
•
Rahvuskogu (asutav kogu) pidas istungeid Weimari linnas, juulis 1919 võttis vastu
konstitutsiooni , mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra (vabariik,
proportsionaalne valimissüsteem, esimene president Ebert)
Saksamaa pärast I
maailmasõda
•
pärast Compiegne´i vaherahu sõlmimist jäi Saksamaa täiesti omapead , pidi
1918-1919 talve oma jõududega üle elama
•
vaatamata sellele, et Saksamaal oli välja kuulutatud demokraatlik vabariik,
ei muutunud võitjate suhtumine sakslastesse – vaadati kui riigile, kes jääb
endiselt Euroopa julgeolekut ohustama

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

friendie9781 Õppematerjali autor

44 slidi Pariisi rahukonverents (otsused, Versailes´rahuleping, Rahvasteliit jm).

Pariisi rahukonverents 1918 maailmasõda Versailes rahuleping Rahvasteliit 1919 Wilsoni 14 punkti George Clemenceau Woodrow Wilson

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Pariisi rahukonverents

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Pariisi Rahukonverents Mari-Liis Eha 9. klass 2008 Pariisi rahukonverents ehk Versailles' rahu Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria,

Ajalugu

rtf

Saksamaa 1918-1929

Järjest väljusid sõjast Saksamaa liitlased (Bulgaaria,Türgi ja Austria-Ungari). 3. novembril 1918 puhkes Saksa mereväelaste mäss,millest kasvab välja üldstreik. 9.novembril 1918 põgeneb keiser Wilhelm II Holandisse ( suri seal 1940). 11.Novembril 1918 kirjutasid Saksa esindajad alla Compiegne´ vaherahule. 11. Veebruaril 1919 aastal saab Ebert´ist Weimari Vabariigi president (Weimari vabariik on Saksamaa aastail 1919- 1933). 18.jaanuaril 1919 Pariisi kogunenud rahukonverentsi eesmärk oli teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest ning määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad, kuid otsustavad hääled kuulusid sõja võitnud suurriikide ehk nn Suurele nelikule- Suurbritanniale,prantsusmaale,USA-le ja itaaliale. (Itaalia peaminister Vittorio Emanuele Orlando, Suurbritannia peaminister David Lloyd George,Prantsuse peaminister Georges Clenenceau ja USA president Thomas Wilson

Ajalugu

doc

Versaille' rahuleping

Lähte Ühisgümnaasium Versailles' rahuleping referaat koostaja: Anna-Maria Joor juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2009 Sissejuhatus Versailles' rahukonverents sündmus, mis määras XX sajandi näo. 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt

Ajalugu

pptx

Esimene-maailmasõda

Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a. toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta Idarinne 1914 Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene

Ajalugu

docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191  Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.).  Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191  Pariisi rahukonverentsi algus. 9  Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192  Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus.  USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192  Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192  Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2  Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.

Ajalugu

pptx

Esimene maailmasõda 1914-1918

Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a. toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta Idarinne 1914 Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida- Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene

Maailmasõjad

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

poolel. 21-25 augustil 1914.a. toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Astusid sõtta ka blokkivälised riigid: Antant- Jaapan(23.august), vallutades Saksamaale kuulunud saared Okeaanias ja ka Hiina rannikul. Kolmikliit Türgi(November), mistõttu pidid Antandi riigid oma väed viima sõdima Mesopotaamiasse ja Egiptusesse ning Venemaa Kaugaasiasse Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. Novembris astus kolmikliidu poolel sõtta Türgi, mistõttu pidid Antanti riigid oma vägesid viima sõdima Mesopotaamiasse ja Egiptusesse ning Venemaa Kaukaasiasse. Tekkisid Balkani rinne, Läänerinne, Looderinne, Edelarinne, Mesopotaamia rinne, Egiptuse rinne, Kaukaasia rinne. Seega oli Esimene maailmasõda paisunud maailmasõjaks. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma

Ajalugu

docx

Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda - olümpiaad

c klass peaaegu terve aasta 1916. aasta 21. veebruarist kuni sama aasta 18. detsembrini. Lahingu algataja oli Saksamaa, kes koondas kitsasse rindelõiku (u 15 km) tohutu sõjalise jõu. Säärase ettevõtmise eesmärgiks oli saavutada läbimurre ja teha lõpp juba kaks ja pool aastat kestnud positsioonisõjale. Võit Verduni all oleks sakslastele andnud vaba pääsu Pariisi. 11 kuud kestnud lahingut võib pidada üheks kõige kauem kestnud veriseks heitluseks kogu inimkonna ajaloos. Mõlemad pooled kandsid kolossaalseid kaotusi. Seetõttu hakati seda lahingut nimetama "Verduni hakklihamasinaks" (ingl. k. The wringer of Verdun). Saksamaa paiskas lahingusse 50 diviisi ja kaotas koos hukkunute ja haavatutega enam kui 600 000 meest (sh 143 000 tapetut, ülejäänud jäid kas teadmata kadunuks või said raskelt haavata).

Ajalugu

Rohkem sarnaseid