Pariisi rahukonverents (0)

MAAILM PÄRAST ESIMEST 
MAAILMASÕDA
Pariisi rahukonverents. Versailles
´i rahuleping jt rahulepingud . 
Rahvasteliit
http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=mediu m
Üldjooned
http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q
Saksamaa pärast Esimest  maailmasõda
Weimari vabariik –  konstitutsiooniline  vabariik Saksamaal 1919-1933
3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rul us üle Saksamaa 
(samal päeval oli rahu sõlminud SM  liitlane  Austria-Ungari)
•
mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, 
vasakradikaalide diktatuuri  kehtestamise  oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele 
delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval 
põgenes  keiser  Wilhelm II Hollandisse
•
järgides Venemaa mudelit ning  saades  Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed 
äärmuslased looma tööliste ja soldatite nõukogusid – tulevased uued võimuorganid
•
9. nov. 1918 läks võim Berli nis üle valitsusele - Rahvavolinike Nõukogule – koosnes 
sotsiaaldemokraatidest, eesotsas F.  Ebert  – diktatuuri asemel valisid Saksa 
sotsiaaldemokraadid siiski demokraatia. 
•
Aktiviseerus separatistlik liikumine (nt. Baieris) – kas Saksamaa suudab ühtsuse säilitada või 
laguneb nagu AU?
•
1919.a. - Berliinis üritasid  kommunistid  võimu haarata, Ebert surus selle sõjaväe abil maha, 
kommunistide juhid K. Liebknecht ja R. Luxemburg  tapeti . Mõni kuu hiljem analoogilised 
sündmused Münchenis - kuulutati mõneks ajaks välja  Baieri  Nõukogude Vabariik, 1923 
Hamburgi  putš.
•
dets. 1918 tuli kokku ülesaksamaaline nõukogude  kongress , mis otsustas võimu üle anda 
Rahvuskogule, mille valimised toimusid 1919. a. algul
•
Rahvuskogu (asutav kogu) pidas istungeid Weimari linnas, juulis 1919 võttis vastu 
konstitutsiooni , mis kehtestas Saksamaal  parlamentaarse  riigikorra (vabariik, 
proportsionaalne valimissüsteem, esimene  president  Ebert)
Saksamaa pärast I 
maailmasõda
•
pärast Compiegne´i  vaherahu sõlmimist jäi Saksamaa täiesti omapead , pidi 
1918-1919 talve oma jõududega üle elama
•
vaatamata sellele, et Saksamaal oli välja kuulutatud demokraatlik vabariik, 
ei muutunud võitjate suhtumine sakslastesse – vaadati kui riigile, kes jääb 
endiselt Euroopa julgeolekut ohustama
•
pärast sisepoliitilise olukorra teravnemist Saksamaal otsustati 
rahuprotsessiga kiirustada
Kronoloogia 
•
8. jaanuar 1918  - W. Wilson esitab Kongressile oma rahuprogrammi "14 punkti". 
•
18. jaanuar 1919  - Avatakse Pariisi rahukonverents. 
•
Mai 1919 - Saksamaad ähvardatakse sõjaliste aktsioonidega juhul kui ta ei 
aktsepteeri  lepingut. 
•
28. juuni 1919 -  Kirjutatakse  alla Versailles' rahuleping Saksamaaga. 
•
10. september 1919 - Kirjutatakse alla St.Germaini rahuleping Austriaga. 
•
27. november 1919 - Kirjutatakse alla Neuilly rahuleping Bulgaariaga. 
•
Märts 1920 - USA  Senat  keeldub Versailles' rahulepingut ratifitseerimast. 
•
4. juuni 1920 - Kirjutatakse alla  Trianoni  rahuleping Ungariga. 
•
10. aug. 1920 - Kirjutatakse alla Sévres´i rahuleping Türgiga, 1923   Lausanne ´i 
rahuleping. 
•
Aprill 1921 - Reparatsioonide  Komisjon  fikseerib Saksamaa kohustused suuruses  
        6 600 000 000 naelsterlingit. 
•
Jaanuar 1923 - Belgia ja Prantsuse väed okupeerivad Ruhri. See toob kaasa 
Saksa rahasüsteemi kokkuvarisemise. 
•
August 1924 - Dowes´i plaan. 
•
Juuni 1929 -  Youngi  plaan. 
•
Juuni 1930 -  Viimased  okupatsiooniväed  lahkuvad  Reinimaalt (5 aastat enne 
tähtaega). 
•
1932  - Lausanne´i konverentsi otsusega peatatakse  ajutiselt  reparatsioonide 
sissenõudmine Saksamaalt.
PARIISI RAHUKONVERENTS 
(18. jaanuar 1919 - 20. jaanuar 1920)
•
Osales 27 Saksamaaga ja/või tema liitlastega  sõjaseisukorras olnud või 
diplomaatilised suhted katkestanud riiki
•
Saksamaa ja tema liitlaste esindajad lubati konverentsile alles pärast 
rahulepingute projekti valmimist
•
Nõukogude Venemaad ei kutsutud
•
Balti riigid osalesid mitteametlikult vaatlejatena (puudus tunnustus)
•
Tähtsaimaks tegelaseks oli USA  president  Wilson, kes esitas oma 
rahuprogrammi, “ Wilsoni  14 punkti”. 
•
Selles oli esitatud sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette 
sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning 
koloniaalvaidluste avaliku ja  erapooletu lahendamise. 
Wilsoni "14 punkti" 
1. Lõpetada saladiplomaatia. 
2. Meresõidu vabadus. 
3. Vaba kauplemine  riikide vahel. 
4. Relvastuse vähendamine. 
5. Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. 
6. Vägede väljatoomine Venemaa  territooriumilt . 
7. Belgia suveräänsuse taastamine. 
8. Prantsusmaale tuleb tagastada Alsace ja Lorraine. 
9. Itaalia piir peab kulgema rahvuspiiri mööda. 
10. Austria-Ungari territooriumil elavatele rahvastele anda 
enesemääramisõigus. 
11. Balkani riikidele anda enesemääramise õigus ja rahvusvaheline garantii. 
12.  Osmani  impeeriumis elavatele mitte-türgi rahvastele anda 
enesemääramisõigus. Türgi suveräänsus kehtestada Türgi piirides. Vaba 
läbipääs Dardanellidest. 
13. Luua iseseisev Poola riik. Poola peab saama rahvusvahelise garantii ja 
väljapääsu merele . 
14. Luua rahvusvaheline organisatsioon , garanteerimaks riikide poliitilist ja 
territoriaalset sõltumatust.   
Peamised otsustajad Pariisi rahukonverentsil. Suur  nelik
George Clemenceau ( 1841 -1929). Prantsuse 
peaminister ,  inimesena  küüniline, hüüdnimi "Ti ger“ 
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer
(va im
sakulitseks
 kolmas)
Teine tase
Woodrow  Wilson ( 1856 -1924). Ameerika 
●
Kolmas tase
Ühendri  kide  president. Pidas ennast Euroopa 
●
Neljas tase
päästjaks  (paremalt esimene)
●
Viies tase
David Lloyd George (1863-1945).  Suurbritannia  
peaminister. Mängis vahendajarol i. Oli suur 
kompromissidemeister (vasakult teine)
Vittorio  Emmanuele  Orlando  (1860-1952). Itaalia 
peaminister. Mängis rahukonverentsil teisejärgulist 
rol i. Ta ei rääkinud inglise keelt ja jäi seetõttu sageli 
diskussioonides kõrvale (vasakult esimene). 
Pariisi rahukonverents. Olulisemad 
küsimused, põhimõtted
•
Valmistati ette rahulepingute põhimõtted Saksamaa ja tema liitlastega
•
Sõlmiti rahuleping Saksamaaga (Versailles´i rahuleping)
•
Rahvasteliidu loomine
•
Uute rahvusriikide – Austria-Ungari järglasriikide tunnustamine (Ungari, 
Tšehhoslovakkia). Poola tunnustamine.
•
Vene valgekaartlike jõudude  toetamine interventsiooniga enamlaste 
kukutamiseks
•
Baltimaid käsitleti kui mittebolševistliku Venemaa osi – ei tunnustatud 
(Rahvasteliit ja enamus riike tegi seda alles 1921)
•
Konverentsil loodud poliitilist korraldust hakati nimetada Versailles`i 
süsteemiks (ka Versailles`i diktaat)
Pariisi rahukonverents.  Eriarvamused  võitjate leeris rahulepingute 
suhtes. 
Saksamaa Pariisi rahukonverentsil
Saksamaa esindajad saabusid  Versailles´sse 29.  aprillil  
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
• 1919,  delegatsiooni juhtis välisminister  krahv  Brockdorff-
Rantzau. 
Teine tase
7. mail 1919, mil otsustati lõpuks Saksa delegatsioon ära 
• kuulata, “pidas krahv ärritava ja ülbe kõne, vaevumata isegi  ● Kolmas tase
tugitoolist tõusma.” Kõnes keeldus ta tunnistamast 
Saksamaa ainuvastutust sõja eest. 
●
Neljas tase
●
Viies tase
       “Me teame, millise vihaga me si n vastamisi  seisame . Te 
nõuate, et  me tunnistaksime end sõja ainusüüdlaseks; selline 
ülestunnistus minu  suust  oleks vale”
Versailles' rahulepingu  klausel  231 (sõjasüü klausel):   
• Saksamaa ja tema liitlased on vastutavad kõigi nende 
kahjude  ja purustuste eest, mida Saksamaa ja tema liitlased 
Entent'ile ja tema liitlasriikidele pealesunnitud sõjaga 
tekitasid. Saksamaa tehti Esimese maailmasõja 
peasüüdlaseks.
Saksa valitsus keeldus rahulepingule alla kirjutamast, läks 
• erru. Saksamaad ähvardati sõjaliste sanktsioonidaega.
Rahulepingu signeeris 28.06.1919 uus valitsus (välisminister  
•  Hermann  Müller)
http://films.nfb.ca/paris-1919/multimedia.php
Versailles´i rahuleping 28. juuni 1919
Kirjutati al a Versailles´i lossi Peeglisaalis (seal oli 1871 välja kuulutatud Saksa  keisririik )
•
Saksamaa pidi loovutama piirialad ning riigi  territoorium  vähenes 1/8 võrra. 
•
Võitjad võisid okupeerida Reini vasaku kalda ala 15 aastaks, Reini paremkalda pidi Saksamaa 50 
kilomeetri ulatuses demilitariseerima (Saksamaa ei tohtinud omada kindlustusi, relvastust jm, ega 
teostada sõjalisi operatsioone) 
•
Saksamaa pi rialad jagunesid järgmiselt: Prantsusmaa sai Alsace'i ja Lorraine'i, Belgia Eupeni ja 
Malmedy, Tšehhoslovakkia osa Sileesiat, Poola Poznańi, osa Lääne-Preisimaad ja Pomorzest nn 
Poola  koridori . 
•
Gdańsk (Danzig) kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu halduse all.
•
Klaipeda  (Memel) läks võitjari kide valdusse, li  deti  1923. Leeduga. 
•
Schleswigi ( Taanile ), Ülem- Sileesia  (Poolale, kuigi 60% pooldas  liitumist  Saksamaaga) ja Ida-
Preisimaa  lõunaosa (Poolale) ri klik kuuluvus määrati rahvahääletusega. 
•
Saarimaa läks 15 aastaks Rahvasteliidu haldusesse. Saarimaa söekaevandused läksid 
Prantsusmaa kasutusse.
Versailles´i rahuleping
•
Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tšehhoslovakkia ja Poola 
iseseisvust. Keelatud oli Austria  liitmine  Saksamaaga (anšluss)
•
Saksamaa pidi loovutama kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu 
mandaatidega jagati suurriikide (Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia 
jt) vahel. 
•
Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja tal ei tohtinud omada suuri 
sõjalaevu (lubatud 6), allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega 
raskekahureid.
•
Saksa  armee  (Reichswehr) ei tohtinud olla suurem kui 100 000 
meest, kellest 4000 võisid olla  ohvitserid . Kindralstaap saadeti laiali. 
•
Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks (sõjasüü klausel) ja pidi teistele 
riikidele maksma sõjakahjude hüvitamiseks reparatsioonimakse 
(suuruses ei suudetud konverentsil kokku leppida, kuid SM pidi kohe 
maksma hakkama).
•
Rahulepingu(te) üheks osaks oli Rahvasteliidu põhikiri
Võitjad tahtsid  Saksa laevad omavahel ära jagada, kuid meeskonnad uputasid oma laevad 21. juunil 
1919 Inglise sadamas Scapa Flow´s, kuhu need olid läbirääkimiste ajaks vi dud
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
●
Viies tase
Ti ger: "Imelik! Ma  kuulen  
last nutmas!“. 
Karikatuur  "Rahuleping ja 
tulevane  kahuriliha".
Suurbritannia ajakirjandusest, mai 
1919 
•
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide  redigeeri  Kuj
mi ut
sekat
s ud on suurt 
Teine tase
kolmikut. 
●
Kolmas tase
•
Wilson ütleb ohvrile, kes 
●
Neljas tase
kujutab Saksamaad:   
●
Viies tase
"Sul on õigus enese-
määramisele. Kas sa 
tahad , et su taskud 
pöörataks pahupidi enne 
või pärast surma?“
•
 Saksa karikatuur 1919. a 3. 
juuni
Karikatuur "Sa pead selle alla neelama..." Suurbritannia ajakirjandusest, 1919. a. 
Suurriikide plaanid reparatsioonide 
küsimuses
•
Prantsusmaa oli sõjapidamiseks suuri  laene  teinud ja lootis need tasuda 
Saksamaalt saadavate reparatsioonide arvelt. Soovis, et reparatsioonide 
maksmise periood oleks pikk, see hoiaks Saksamaa majanduse ja finantssüsteemi 
kaua nõrgana. 
•
Suurbritanniale ei olnud majanduslikult nõrk Saksamaa kasulik. Suurbritannia 
majanduse sõjajärgne taaselustamine oleks oluliselt seotud üldise 
majandustõusuga. See oleks võimalik siis, kui tööstusmaade elanikkond suudaks 
osta Inglismaa tooteid. Enne 1914. aastat oli Suurbritannia suurimaks 
kaubanduspartneriks Saksamaa. 
•
Ameerika Ühendriigid tahtsid Saksamaa võlakohustuste fikseerimisel lähtuda 
eelkõige riigi maksuvõimest. Nägid Saksamaas oma  tulevast  elujõulist 
kaubanduspartnerit.
Suurriikide vahelised vastuolud põhjustasid selle, et Versailles` rahulepingus ei 
olnudki reparatsioonide suurust kirjas. See pidi otsustatama hiljem ( aprillis  1921 - 6 
600 000 000 naelsterlingit). Sakslased kurtsid, et  neilt  nõuti "blankotšeki" (tühja 
blanketi ) allkirjastamist. 
      Millest lähtusid sõja võitnud riigid Saksamaale reparatsioone määrates? 
      Kuidas mõjusid reparatsioonimaksed Saksamaa edasisele arengule?
Inglise karikatuur "Fikseerimata  reparatsioonid  (või piiramatud  
kahjunõuded)". 
Allkiri : "Ehk reageeriks ta nõõtamisele paremini, kui laseksime tal jalad 
maha panna." 
Reparatsioonide küsimus
•
Reparatsioonide suurus tekitas võitajate seas lahkarvamisi ja Pari si 
rahukonverentsil ses suhtes üksmeelt ei saavutatudki, kül  aga pidi Saksamaa 
juba maksma hakkama. 
•
Kõne al  oli, et  maksmine  võib kesta aastani 1988. 
•
Maksmine käis Saksamaale peatselt üle jõu ja aastail 1921-1922 hakkas ta 
reparatsioonide tasumist saboteerima, tundes sel puhul Suurbritannia ja USA 
vaikivat toetust, kuna need ei olnud huvitatud Prantsusmaa li gsest 
tugevnemisest.
•
Saamaks Saksamaalt kätte reparatsioonina tarnitavat kivisütt, okupeeris 
Prantsusmaa koos Belgiaga 11. jaanuaril 1923 Ruhri piirkonna. 
•
Saksamaal kujunes  terav  majanduslik ja poliitiline kriis ning olukord ähvardas 
väljuda kontrolli alt. Pead tõstsid ni  kommunistid kui  parempoolsed  jõud. 
Edasisest suuremast survest päästis Saksamaad üksnes võitjate  kartus , et seegi 
riik satub kommunistide meelevalda. Seetõttu nõustus Pari s reparatsioonide 
probleemi rahvusvahelise reguleerimisega. 
•
Seda tehti Londoni konverentsil juulis-augustis 1924, kus ühendri klase 
Dawes`i juhtimisel töötati välja plaan, mil e kohaselt Saksamaa reparatsioone 
esialgsega võrreldes kergendati (1929 asendati veelgi leebema Youngi plaaniga).
•
Prantsusmaa rahvusvaheline seisund hakkas nõrgenema.
Saksamaa territoriaalsed kaotused
PREISIMA
A
Saksamaa kaotas 
•
u. 13% oma sõjaeelsest territooriumist (rahvastiku enamuse moodustasid 
sakslased), 
•
10% rahvastikust, 
•
75% rauamaagivarudest, 
•
25% kivisöest. 
Kas kõige ülekohtusemana tajuti Saksamaal:
•
Asumaade äravõtmist?
•
Poola koridori loomist?
•
Saksamaast tehti peamine sõjasüüdlane, reparatsioonimakseid?
•
Või muud?
Versailles´i rahulepingust
•
Prantsuse president Clemenceau: “See on tasumise päev, mida me pool 
sajandit oleme oodanud. Tasumise päev on tulnud.”
•
USA president Herbert Hoover : „Versailles’ is kägistati õiglus ja 
õigusmõistmisest sai ebaõiglus.“
•
Marssal  Foch : “See ei ole rahu, vaid kahekümneaastane vaherahu.”
Mida me kaotama peame!
Saksa plakat
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
•
20% 
Kolmas tase
Neljas tase
tööstuspiirkondadest
Viies tase
•
10% rahvastikust
•
1/3  kivisöetootmisest 
(kaevandustest)
•
1/4 teravilja- ja 
kartulitootmispiirkond
adest
•
4/5 rauamaagist
•
= kõik  kolooniad  ja 
kogu kaubalaevastik
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Adolf Hitler rebib samm  sammult  
Kolmas tase
Neljas tase
 puruks Versailles´i diktaadi!
Viies tase
1933 Saksamaa  lahkub  Versail es´i 
Rahvasteli dust!
1934 taasluuakse Wehrmacht (sõjavägi), 
sõjalaevastik ja Luftwaffe (õhuvägi)!
1935 Saarimaa tagasivõtmine! Ri gi 
kaitsevõime on taastatud!
1936 Reinimaa on täielikult vabastatud!
1937 avalik lahtiütlemine sõja 
ainusüüdlaseks  olemisest
1938 Saksa-Austria ühisri gi loomine! Suur-
Saksamaa on tõelisuseks saanud!
Kogu Saksamaa tunnistab          10. 
aprillil Adolf Hitleri oma 
vabastajaks!
Kõik ütlevad: Jah!
München-Ülem- Baierimaa  NSDAP valimisplakat 
aprill 1938
Versailles´i leping        Hitleri partei
Kihlused 
Versailles´is
Rahulepingu rikkumised
USA sõlmis 25. augustil 1921. Saksamaaga separaatrahulepingu, hiljem sõlmiti 
sarnased lepingud  ka Saksamaa liitlastega I maailmasõjas.
1924. aastal koostatud Dawesi plaani alusel määrati reparatsioonide summaks  
21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas). Koostatud plaan võimaldas Saksamaal 
saada majanduse arendamiseks  800 miljonit kuldmarka laenu, 1929. aastal 
täiendati maksmise korda Youngi plaaniga. Saksamaa venitas reparatsiooni 
maksetega, kuni  1931 . aastal loobus üldse nende maksmisest Herbert Hooveri 
moratooriumi alusel.
Saksamaa alustas relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale 
rahulepingu sõlmimist.
•
1935 - kehtestas üldise sõjaväekohustuse.
•
1935 – Inglise-Saksa mereväekokkulepe ( kahepoolne rikkumine ), mille alusel 
sai Saksamaa luua sõjalaevastiku
•
1936. aastal viis väed Reini  demilitariseeritud tsooni.
•
1938 – Saksamaa liidab Austria (anšluss)
•
1. septembril 1939. ründas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles' 
rahulepingu kehtetuks ning alustas II maailmasõda.
Ungari enne ja pärast Trianoni rahu 
Austria-Ungari impeeriumi tükeldamine
Trianoni rahu Ungariga 1920
Ungari tükeldati. 
Ungari kaotas 71,4% oma esialgsest territooriumist. 
Elanikkonnast kaotas ta peaaegu 21 miljonit ehk 63,6%, kaasa arvatud üle 3,5 
miljoni ungarlase. 
St. Germaini rahuleping Austriaga 1919
•
Austria kaotas:
    - Böömi- ja Määrimaa Tšehhoslovakkiale; 
    - Dalmaatsia , Bosnia ja Hertsegoviina Serbiale;
    - Bukoviina  Rumeeniale; 
    - Lõuna- Tirooli , Trentino, Istria ja Trieste Itaaliale.
•
Austria elanikkond vähenes 22 miljonilt 6,5 miljonile. 
•
Majanduslikult enamarenenud alad läksid Tšehhoslovakkiale ja Poolale. 
•
Peagi seisis  Austria silmitsi tõsiste majanduskriisiga, millest ta aidati välja 
Rahvasteliidu laenuga. 
Neuilly rahuleping Bulgaariaga
•
Rahulepingu tingimused olid palju leebemad kui teistel. 
•
Bulgaaria  kaotas Põhja- Makedoonia  Jugoslaaviale, Dobrudža 
Rumeeniale, Lääne- Traakia   Kreekale  (sellega lõigati Bulgaaria ära 
Egeuse  merest). 
•
Ta pidi maksma reparatsioone ligi 0,5 miljonit dollarit ja armee suuruseks 
võis olla 20 000 meest. 
Rahulepingud Türgiga
•
10. augustil 1920 kirjutati alla Sévres'i rahulepingule, mis jäi Türgi poolt 
ratifitseerimata,  vastuseisu tekitas Türgi alade loovutamine Kreekale.
•
Sévres'i lepingu asendamiseks sõlmiti 24. juulil 1923 Entente'i riikide ja Türgi 
vahel Lausanne´i rahuleping. 
q
Sellega pandi alus Türgi rahvusriigile. 
q
Lõpetati varem  kehtinud rahvusvaheline kontroll Türgi rahanduse üle, tühistati 
välismaalaste privileegid. 
q
Bosporuse ja Dardanellide väinad demilitariseeriti, võimaldati vaba läbisõit 
kõigi maade kauba- ja sõjalaevadele. 
q
Türgi pidi ära andma mittetürklastega asustatud alad. 
q
Kreekale tuli loovutada Egeuse mere saared (välja arvatud Imbros ja 
Tenedos). 
q
Itaalia sai Dodekaneesi saared, 
q
Suurbritannia Küprose. 
q
Türgi sai Ida-Traakia. Seal elavad  kreeklased  repatrieerusid Kreekasse, 
Kreekas elavad türklased Türgimaale. 
q
Lausanne´i rahu lõpetas ka 1919-1922 aastatel kestnud Kreeka-Türgi sõja. 
Karikatuur "Tagantvaade". Allkiri: " Igavesti  kestev rahu.“
Jaapan – kontrol   Vaiksel  ookeanil. Suurbritannia – Briti  laevastik , Prantsusmaa 
– franko-ameerika  allianss , Itaalia – suurem Itaalia,  
Rahvasteliit (League of Nations) 1920-1946
Asutati Wilsoni jt  algatusel  Pariisi rahukonverentsil 28.04.1919, jõustus 10.01.1920
Eesmärk
rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine;
tüliküsimuste rahumeelne lahendamine;
rahvusvahelise koostöö edendamine;
kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine.
Liikmed
Liikmeks on olnud 63 riiki
Algul ei võetud Rahvasteliitu kaotajariike Saksamaad ja tema liitlasi (SM liitus 1926, 
lahkus 1933)
NSVL  võeti liikmeks alles 1934 (visati välja 1939)
USA ei liitunud (Kongress ei ratifitseerinud RL põhikirja) 
Eesti 1921-1940 …
Struktuur
Keskus: Genf
Juhtorganid:
Täiskogu – kõikide liikmesriikide esindajad
Nõukogu – alalised liikmed (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja 4
      tähtajaliselt valitud mittealalist liige
Rahvasteliidu nõrkus
Võim väike:
•
Otsused pidid olema ühehäälsed, otsustusprotsess aeglane
•
Puudus oma sõjavägi
•
Kujunes peamiselt Euroopa riikide organisatsiooniks, tegevus allutatud 
Prantsusmaa ja Suurbritannia huvidele
•
USA ei liitunud, Saksamaa ja Jaapan lahkusid 1933, Itaalia 1937
•
Ei määratletud agressori mõistet
•
Ei suutnud vältida agressioone (Jaapani kallaletung Hiinale 1931-1932, 
Itaalia agressioon  Etioopiasse 1935-1936,  NSVL  agressioon Soome vastu 
1939 (heideti välja) 
•
Ei suutnud täita oma peaülesannet – hoida ära uut maailmasõda
•
Aprillis 1946 andis missiooni üle vastloodud ÜROle (1945)
Mida ütleb karikatuur Rahvasteliidu kohta?
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Keda esindab koer?
●
Kolmas tase
Kas koer sisendab hirmu?  ● Neljas tase
●
Viies tase
Miks?
Kas koer on tõhus 
valvekoer ? Miks?
Pariisi rahukonverentsi head küljed, vead ja  vigade  põhjused:
Head küljed
Tehtud vead
Vigade põhjused
Puudused
1. Püüe korrastada sõja-
1. Territoriaalsed 
1. Iga riik lähtus  otsusest  
1. Ei suudetud luua 
järgset maailma ja 
äralõiked Saksa-
omakasust ega olnud val-
süsteemi, mis oleks 
muuta ta taas 
maast olid asustatud 
mis vajalikuks koostööks
taganud lepingu 
turvaliseks
peamiselt sakslas- tega  2. Iga riik püüdis oma 
elluviimise ka sel juhul, 
2. Lahendada riikide-
2. Reparatsioone ei 
positsioone tugevdada kas  kui mõni riik eiranuks 
vahelised konfliktid, 
määratletud ei 
teiste arvel või teisi 
lepingut või asunuks 
luua olukord, kus uus 
ajaliselt ega 
arvestamata
otseselt seda rikkuma
sõda ei saa puhkeda
summaliselt
3. Puudusid rahvus-
2. Ei suudetud luua 
3. Loodi rahvusvaheline  3. Tekitati nn Poola 
vahelise organisatsiooni 
rahulikku  
organisatsioon, mis pidi   koridor
loomise ja tegevuse 
kooseksisteerimist ja 
lahendama tüliküsimu-
4. Säilitati Saksamaa 
korraldamise kogemused. 
rahumeelseid lahendeid  
sed rahumeelselt 
militaarsuse alus 
RL oli SB ja Prantsusmaa 
ja konfliktidele
lahendada
(sõjatööstus). Ei 
kontrolli all. Sellest võis 
3. Ei suudetud luua 
4. Püüti arendada 
demokratiseeritud 
lihtsalt välja astuda.
võimalusi  karistada , 
riikide vahelist 
majandust.
4. Riigid ei olnud veel 
mõjutada ja/või korrale 
koostööd
valmis sallivuseks, 
kutsuda lepingurikkujat
koostööks, 
kompromissideks
Euroopa enne ja pärast Esimest 
maailmasõda

Document Outline

• Slide 1
• Üldjooned
• Saksamaa pärast Esimest  maailmasõda
• Saksamaa pärast I maailmasõda
• Kronoloogia 
• PARIISI RAHUKONVERENTS (18. jaanuar 1919 - 20. jaanuar 1920)
• Wilsoni "14 punkti" 
• Peamised otsustajad Pariisi rahukonverentsil. Suur nelik
• Pariisi rahukonverents. Olulisemad küsimused, põhimõtted
• Slide 10
• Saksamaa Pariisi rahukonverentsil
• Versailles´i rahuleping 28. juuni 1919
• Versailles´i rahuleping
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Suurriikide plaanid reparatsioonide küsimuses
• Slide 19
• Reparatsioonide küsimus
• Saksamaa territoriaalsed kaotused
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Versailles´i rahulepingust
• Mida me kaotama peame! Saksa plakat
• Adolf Hitler rebib samm sammult  puruks Versailles´i diktaadi!
• Versailles´i leping        Hitleri partei
• Kihlused Versailles´is
• Rahulepingu rikkumised
• Ungari enne ja pärast Trianoni rahu 
• Austria-Ungari impeeriumi tükeldamine
• Trianoni rahu Ungariga 1920
• St. Germaini rahuleping Austriaga 1919
• Neuilly rahuleping Bulgaariaga
• Rahulepingud Türgiga
• Slide 37
• Slide 38
• Rahvasteliit (League of Nations) 1920-1946
• Rahvasteliidu nõrkus
• Slide 41
• Mida ütleb karikatuur Rahvasteliidu kohta?
• Slide 43
• Euroopa enne ja pärast Esimest maailmasõda