Vastus leiad õppematerjalist: KULTUURIPÄEVIK

KULTUURIPÄEVIK (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kultuur

4 HEA

Esitatud küsimused

Miks meile ei meeldi ühendusesisene inimeste ja kaupade vaba liikumine?
Keskpangaks ähvardab vältimatu kollaps Miks?
Mis siis juhtub?
Kuhu vilunud kõrtsipidajad on ajast aega parema puudumisel ka vett sisse seganud?
Kuid kas see reaalselt on kasulik Eesti majadusele ja aitab vähendada liigset tarbimist?

Gustav Adolfi Gümnaasium
KULTUURIPÄEVIK

(silmaringimapp)

12. klass I poolaasta

Näitus “Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)” Kumu näitusesaalides/ kuraator : Anu Allas /12.10.16

Arutlus Euroopa tulevikust+ “Euroopa Liit jaguneb tulevikus tõenäoliselt kaheks”/John Playle / Postimees /30.10.17

Arutlus Eesti alkoholi poliitikast + “Aidake eelarve täis juua”/ Olaf Suuder/Postimees/16.11.17

Isiklik tsitaadikogumik
Koostas: Getlin Vain
Klass: 12.a
Juhendaja : Anu Kell
Tallinn 2017
Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)
(Kumu näitusesaalid, kuraator: Anu Allas)
Näitus kujutab 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunsti oma vaatenurgast, mis on tihti mõjutatud II maailmasõjast tulevnevatest konfliktidest. Nõukogude võim nägi kunsti ja kunstnike ühiskonnas teisiti kui oli seda teinud sõjajärgne Eesti Vabariik. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses kehtis Nõukogude Liidus range kord, mis nõudis kunstilt kommunistliku partei ideoloogiat toetavate sõnumite vahendamist realistlikus vormis. 1950. aastate teisel poolel algas nõukogude ühiskonna liberaliseerimine ja partei nõudmised kunstile leevenesid. Näitus koosnes nii tol ajal peidus püsinud teostest kui ka nendest , mis näitustele jõudsid
Näitus oli kokkupandud huvitavalt, sest oli jagatud pisemateks ruumideks , kus teosed olid thti asetatud kokku olles, kas nn ametlikukud või mitteametlikud, kuid tihti olid kõik teosed ühel või teasel visil seotud. Teostes oli näha kunsti suhet üiskonnaga ja kuidas need teineteist vastastukuselt mõjutavad.
Antud näitust saab kasutada erineate ajaloo teemaliste kirjandie juurs, kuid samuti rääkides sellest, kuidas mjutab meie hetkeline ühiskonnaseisund ajaloo või mineviku nägemist. Galerii alguses jalõpus olid teose, mis polnud tehtud küll näitusele vastaval ajal, kuid olid tagasivaatavad sellele. Nendes teostes oli näha, kuidas nähti nõukogude aega aastal 1990-2000. Samuti oli näitusel arhiivioridor, mille pildid, videod ja tekstid aitasid paremini mõista tolleaegset kunsti ja kultuurielu .
Näitust saab siduda Stanislav šuškevitši teose “Minu elu. NSV liidu hukust ja elustamise püüust”, mis on kirjutatud samadel teemadel , mis tõusid esile KUMU väljapanekut vaadates.
John Playle: Euroopa Liit jaguneb tulevikus tõenäoliselt kaheks
(Postimees, 30.10.17)
On tugevate juhtide nagu Angela Merkeli, Emmanuel Macroni ja Donald Tuski otsustada, millises suunas Euroopa liigub, kus juures ärimehe vaistu ja kõrvaltvaataja pilguga Prantsuse presidendil on selge potentsiaal saada kahekiiruselise Euroopa arhitektiks, kirjutab Suurbritanniast pärit Estonian Business Schooli külalisõppejõud John Playle.
Viimase aasta jooksul on minult nõrkemiseni küsitud, miks me, britid, ei taha jääda Euroopa Liitu. Miks meile ei meeldi ühendusesisene inimeste ja kaupade vaba liikumine? Vastus on tegelikult lihtne. Nimelt ei soovi britid kuuluda Euroopa Ühendriikidesse, mille poole soovib liitu tüürida praegune Euroopa Komisjoni president Jean- Claude Juncker . Ühendusse, millel lisaks ühisele vääringule oleks ka ühine rahanduspoliitika . Meiega sarnase dilemma ees saavad lähiaastail olema ilmselt paljud teised bloki liikmesriigid.
Euroala arhitekti professor Otmar Issingu algse plaani järgi pidi valuutatsoon lisaks ühisele vääringule tähendama ühist eelarvepoliitikat. Nüüd on mehest endast saanud aga rahaliidu suurim kriitik . Täpselt aasta tagasi hoiatas saksa professor, et kaardimaja, mida nimetatakse Euroopa Keskpangaks, ähvardab vältimatu kollaps. Miks? Sest Euroopa Liidu suuremat ühtsust soovinud poliitikud , mõistes, et ei suuda ühist fiskaalpoliitikat läbi suruda, otsustasid alustada ühisest valuutast. Nad said aru, et eelarvepoliitika loovutamine Euroopa Keskpanga hoolde tähendaks ka sisuliselt iseseisvusest loobumist ja seda mõistagi keegi ei tahtnud. Eurotsooni probleemid said alguse just sealt ehk selle loomise hetkest alates. Praegu tegeleme vaid poolega rehkendusest ja suurt pilti arvestades ei saa see mingil juhul olla edukas.
Taasiseseisvudes liitis Eesti oma krooni Saksa margaga. Väikse riigina oli see mõistlik samm, sest oma valuuta hinna kõikumise oht oli suur. Eesti valitsus sai krooni osta ja müüa, et säilitada selle tasakaal margaga. Eurotsooniga liitununa ei pea seda enam tegema, sest valuutapoliitikat juhitakse Euroopast. Kuna siinne kaubandus on tihedalt seotud Euroopa Liidu liikmesriikidega, võitis Eesti rohkem, kui kaotas. Junckeri plaanide järgi järgmine samm oleks ära anda ka eelarve-, sealhulgas maksupoliitika . Praegu julgustab Eesti riik ettevõtlusega tegelemist läbi mõistliku maksupoliitika. Lähenemine, et maksustatud ei ole kasum, vaid väljamakstavad dividendid, on suurepärane. See julgustab noori alustama ettevõtlusega ja soodustab selgelt majandusarengut, sest kasv tuleb väikeste, mitte suurte ettevõtete pealt. Euroopa Ühendriikides ei oleks sellised erisused aga võimalikud, sest maksupoliitika kirjutab ette Euroopa.
Nüüd peab Euroopa otsustama, kas ühendriigid on suund, kuhu tahetakse minna. Olen üsna kindel, et uued liikmed nagu Ungari ja Poola seda ei soovi. Samuti Itaalia või Hispaania . Vesteldes oma tudengitega Estonian Business Schoolis, ei usu ma, et ka siin see idee erilist poolehoidu leiaks. Mis siis juhtub?

Kahekiiruseline Euroopa

Pean üsna tõenäoliseks, et Euroopa Liit jaguneb kaheks – kiiremaks ja aeglasemaks Euroopaks. Esimese moodustavad ühtse valuuta- ja eelarvepoliitikaga Euroopa Ühendriigid, mille tuumikus domineerivad Saksamaa ja Prantsusmaa. Lisaks soovivad sellesse kuuluda väiksemad riigid nagu Eesti, Läti või Portugal , kelle jaoks säärasest liidust saadavad hüved kaaluvad üles fiskaalsõltumatuse äraandmise. Teine sarnaneb rohkem majandusühingule, millisena tundsime Euroopa Liitu enne euro tutvustamist, ja mis oli ka väga edukas. Ilmselt ei juhtu midagi enne, kui Brexit jõuab lõpule, ja selgub , millise kokkuleppega britid lahkuvad. Euroopa Liidu ühendriikidemeelsed läbirääkijad ei soovi Suurbritanniale head diili, sest tahavad panna nad kannatama . Samuti võib heade lahkumistingimuste korral tekkida olukord, kus näiteks Ungari või Poola ütlevad, et nad tahavad ka selliseid tingimusi.
On tõsiasi, et Euroopa Liit ei saa nii-öelda rasket Brexitit endale lubada, kuna kahju oleks väga suur. Ilmselt otsustatakse suhteliselt viimasel minutil, et Ühendkuningriik pääseb vabale turule, tollitariife ei rakendata ja maksta tuleb mingisugune kompensatsioon, kuid see kaalub saadava kasu eeskätt ühisturu näol kindlasti üles. Pärast seda võib tulla samm Euroopa Liidu päästmiseks, mis võib viia jagunemiseni kaheks.

Tugevate juhtide otsustada

Sisemiste vaidluste keerises jääb Euroopa aga maailmast pidevalt maha. Üheks oluliseks põhjuseks on üha kasvav eurobürokraatia, mille suhtes britid aastaid rahulolematust väljendasid, kuid mille osas neid ei kuulatud. Oleks seda tehtud, ei peaks me ehk Brexitist praegu üldse rääkima. Usun, et lahkumise järel dereguleerib Suurbritannia end oluliselt ja hakkab majanduslikult kiiremini arenema kui Euroopa Liit. Nii peaks ka ühendusel olema võrdlemisi selge, et rohkem bürokraatiat ei too sidusamat ega paremat Euroopat. Paremäärmuslaste esiletõus valimistel Saksamaal, Prantsusmaal ja Hollandis, aga ka rahvahääletus Kataloonias on andnud selgelt mõista, et suur osa eurooplasi ei taha suurt, vaid kohalikku kontrolli. Esimest korda pärast Teist maailmasõda on Saksa parlamendis äärmuslikud parempoolsed , kes olemata võimul, saavad põhjustada palju probleeme.
Nüüd on tugevate juhtide nagu Angela Merkeli, Emmanuel Macroni ja Donald Tuski otsustada, millises suunas Euroopa liigub, kus juures ärimehe vaistu ja kõrvaltvaataja pilguga Prantsuse presidendil on selge potentsiaal saada kahekiiruselise Euroopa arhitektiks. Ühendatud valuuta- ja fiskaalpoliitikaga liit peab sündima loomulikult. Euroopa Liidu tihe koostöö majanduskoostöö viiks mõne aastakümne jooksul niikuinii ühtlustumiseni. Kui intressid ja maksupoliitika on kokkulepete tõttu sarnased, on see väga lihtne. Praegu on see orgaaniline areng poliitiliste otsustega rikutud ja lahknemine tõenäoliselt vältimatu.
Olaf Suuder: aidake eelarve täis juua! (Postimees, 16.11.17)
Eesti praeguse alkoholipoliitika peaarhitekt Jevgeni Ossinovski on oma algatuse üle ammu kontrolli kaotanud, leiab ajakirjanik Olaf Suuder.
Kas mitte selliseks ei kujune meie riigi uus tunnuslause praeguse koalitsiooni jõulise aktsiisipoliitika tingimustes? Kui Eesti statistiline alkoholitarbimine väheneb, soomlased siit jooki enam kõrgete hindade tõttu kaasa ei osta ja oma rahvas toob vajamineva kraami Lätist, on vaja arvestatava januga lisajõudu, mis tagaks kümnete miljonite eurode ulatuses riigieelarvesse planeeritud aktsiisitulu laekumise. Õnneks või õnnetuseks sellist jõudu ei paista. Mõistmine, et eelarvepoliitikas läks midagi valesti, on tänaseks ootuspärast vertikaali pidi läbinud alt ülespoole peaaegu kõik võimalikud tasandid . Tarbijate rahulolematusele sekundeerisid esmalt õlletootjad, siis sõltumatud analüütikud, seejärel kompetentsete valitsusasutuste spetsialistid ja nüüd ka rahandusminister Tõniste, kes lõppeval nädalal lubas negatiivsetele majandusnäitajatele tuginedes kaaluda veebruari algusse planeeritud järgmise aktsiisitõusu ärajätmist.
Alkoholipoliitika arhitektiks tõusnud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski käitub seejuures nagu legendaarne Iraagi infominister Muhammed Saeed al-Sahaf, kes sõja puhkedes kuulutas vaenlasele kindlat kadu, kuigi tema taustal paistev telepilt näitas Bagdadi tabavaid USA raketilööke. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson aga kinnitab, et otsustatut tagasi võtta ei saa. Rääkigem faktidest. Konjunktuuriinstituut ennustab, et järgmisel aastal laekub riigieelarvesse ligi 80 miljonit eurot prognoositust vähem. Selle aasta aktsaiisilaekumise prognoosi on juba korrigeeritud 38 miljoni euro võrra väiksemaks. Need on suured arvud, mis paratamatult hakkavad tähendama puudujääke sotsiaalhoolekandes või auke koolimajakatustes.
Aktsiisil on kaks pragmaatilist eesmärki: reguleerida tarbimist ja toetada riigieelarvet. Kes võimupoliitikutest ütleb esimesena avalikult välja, et kumbki neist eesmärkidest pole praegusel juhul saavutatud? Kas peame ennustatud eelarvetulu maha kandma või lootma , et rahvas joob lisaks Lätist toodud kärakale vähemalt samas mahus kodumaist juurde? Variante leidubki ainult kaks: esimene on kahjulik eelarvele ja teine tervisele. Samas ei saa milleski süüdistada piirikaubandust korraldavaid ettevõtjaid, kes näevad piirikaubanduses kuldvasikat. Poliitilist viga tuleks tunnistada kasvõi sellepärast, et mitte teha edaspidi lühiajalist kasu silmas pidades tähtsaid otsuseid, millel puudub mõjuanalüüs.
Asjaolud , mida saanuks arvestada, on lihtsad ja inimlikud ning erilist makromajanduslikku kõrgpilotaaži polegi vaja. Kasvõi kaubanduskettide sooduskampaaniaid jälgides nähtub, et tegus eesti inimene ei pelga väiksemagi kokkuhoiu terendades ära logistilisi ebamugavusi, isegi kui tegelikult jäädakse miinusesse . Mida siis veel arvata kindla peale minekust kaubagruppide puhul, mis teisel pool piiri on kaks korda odavamad, ning üleveo niigi liberaalsete reeglite jõustamiseks pole riigil ressurssi. Inimeste terviseteadlikkuse paranedes on alkoholitarbimine elaniku kohta hakanud küll vähenema, kuid arvestagem, et statistiline näitaja ei jagune solidaarselt kõigi ühiskonnaliikmete vahel.
Möödunud aastal ostis Läti piiripoodidest alkoholi rohkem kui veerand tööealistest eestimaalastest. Juba see hulk kataks potentsiaalselt kogu tarbimise, kui meenutada seaduspärasust, et 10–15 protsenti ühiskonnast tarvitab ära 90 protsenti alkoholist. Need, kelle organism põletab etanooli veeks ja süsihappegaasiks tööstuslikeks mastaapides, on kogukondlikus korras organiseerinud varustusahela sedavõrd ratsionaalselt, et kohalik maksumärk viinapudelil pikaks ajaks unustada, ükskõik kui kaugel lõpptarbija Läti piirist asub.
Emotsionaalselt kehutab paljusid Lätist alkoholi ostma protest siinsete regulatsioonide vastu, ja lõpuks: kes tuvastab, millist päritolu vedelik täidab meie baarilettidel välja pandud legaalseid pudeleid, kuhu vilunud kõrtsipidajad on ajast aega parema puudumisel ka vett sisse seganud? Oleks naiivne arvata, et lõunapiirilt tulev odav alkohol ei leia läbiproovitud moel teed kommertskasutusse.
Kirjeldatu on triviaalne tegelikkus, aga püüdkem kujustada kõnealuse veani viinud poliitilist argipäeva. Niisiis : pärast valimisi tulid kolm erakonda koalitsiooniläbirääkimistele oma kindlate põhimõtetega maksupoliitikas, aga alkoholiaktsiisist sai puhver , mille venitamist populaarsete lubaduste tõttu suurenenud kulude katteallikana pidasid tulevased valitsusliitlased üksmeelselt mugavaks viisiks määrdunud klaasist juua. Tänaseks ilmnenud koalitsioonisisestest eriarvamustest riigile olulises küsimuses saavad halvemal juhul jutupunktid järgmistes valimisdebattides, aga probleem ise süveneb. Eesti valitsus on üsna edukalt hakkama saanud ID-kaardi turvariskide kriisi kommunikatsiooniga. Aktsiisipoliitikaga ja alkoholi piirikaubandusega seotud kriitikalt pole aga näiteks peaminister kuigi palju kommenteerinud. Asjatundjate murelikke märkusi on peetud alkoholitootjate lobitööks või lihtsalt kiusuks, ent raha põleb omasoodu.
Riigikassa eest vastutava ministri kahtlus senise poliitika jätkusuutlikkuses on uus tase. Jevgeni Ossinovski nimetab seda Tõniste emotsiooniks. Kuhu edasi? Hädavajalikud paar ülemist astet probleemi käsitlemiseks kõrgeimal tasandil on veel läbimata. Liiga tormakate mõtetega saagi järele suunatud eelarvemajanduse loodetud reibas samm takerdub ikka ja jälle mõnes poliitmaastiku soisemas kohas.
Arutlus- Euroopa Liit on nõrgenemas
Kui väike Eesti omal ajal Euroopa liitu astus, ei olnud mitte kõik selle sammuga päri. Ei usutud EL’i tugevusse ja läbipaistvusesse. Aastal 2017, kus Brexit on endiselt aktuaale teema, on paljud teadlased, poliitikud ja õppejõud selle teemal sõna võtnud. Mis saab peale Brexitit, ning milline on Euroopa Liidu tulevik? Arvan, et olukord ei ole üldse nii hull kui ennustatakse, kuid üks on selge- Euroopa Liit on nõrgenemas. Konfliktid Liidu juhtde vahel õõnesavad kogu ühendust, ning suurelt kahte jagunevad ideed ei ole samuti abiks. Kuidas seda protsessi aeglustada või veelgi parem peatada?
Informatsioon on on tänapäeva üiskonnas kõige väärtuslikum vara, ning kõikide kodanike võimalus ja kohustus on viia end kurssi maailmas toimuvaga. Kui jääda lootma ja ootama lõpptulemust, milleks viimastel aastatel on ennustatud Euroopa Liidu lagunemist, on kindel, et Euroopa tulevik pole just kuigi ere. Juba aastal 2016 kirjutas USA suurinvestor, kes ise on pärit Ungarist, Georg Soros , et EL on hukule määratud. Seegi on pelgalt arvamus, praeguses üiskonnas on raske filtreerida välja informatsioni aravamuste hulgast, kuid just seda peame tegema, et olla intelligentsed, infomeeritud kodanikud.
Teiseks tuleb tunda ajalugu. Peaaegu iga aasta toimub maailmas midagi, mis on juba juhtunud, mustrid kattuvad ning teiste vigadest võib õppida. Euroopa Liidu lagunemine ei oleks nii suur hoop suurriikidele ku ta on väikestele nagu Eesti, Läti, Leedu. 1930 aastate majanduskriisis olev Rahvasteliit, nüüd ÜRO, oli samuti raskustes, ning kuna iga riik tegeles oma siseprobleemidega kadus ühtsus. Sama problem on tänapäeva EL’is, kus paludele riikidele eeldib idee ühtsusest, kuid oma riik ja siseprobleemid on alati esikohal ning vahel takistavad suurema pildi nägemist.
Valimas käimine, just see on viimane ouline egevus mida iga Euroopa liidu kodanik saab teha. Brexit toimus hääletuse teel ja suur hulk valijaskonnast olid pigem vanem osa ühiskonnast, sest tihtipeale on noortel arvamus, et nende hääl ei loe ja seega pole motet valimas käia. See on ainuke otsene viis mõjutada EL’I tööd ja toimimist. Valides saadikud, kelle ideed ja maailmavaated on mõistlikud, kes ei tee pelgalt suue suuga lubadusi, vaid toob ka tulemusi.
Euroopa liit on saaud hakama paljude kriisidega ning mina ei usu, et ka Brexit selle lõhub. Oluline on litsalt see, et suur osa, sest oleks utoopiline loota , et kõik kodanikud oleks aktiivsed. Liit võib olla suur ühendus, kuid kõige lõpuks on ikkagi rahvas see, kes teeb otsused. Et peatada EL’I lagunemist või jagunemist on oluline olla Informeritud kodanik, kes tunneb ka ajalugu ning, kes valb endale esindajad, sest need on ainukesed viisid, kuidas same mõjutada Euroopa Liidu käekäiku.
Arutlus- Eesti alkoholipoliitika ei tööta
Alkohol on olnud osa Eestlaste igapäeva elust juba aastais, kuid see pole midagi mille üle tingimata uhke olla. Noores eas alkohoolsete jookide tarbimine on probleemiks Eesti ühiskonnas ning erinevaid lahendusi sellele on otsitud juba aastaid. Uusim neist on alkoholi aktsiiside tõstine, kuid kas see reaalselt on kasulik Eesti majadusele ja aitab vähendada liigset tarbimist?
Uued seadused kõlavad alati paljulubavalt, kuid reaalsus on tavaliselt midagi muud. Nii on ka varem mainitud aktsiisitõusuga. Soov oli vähendada alkoholitarbimist Eestis ning saada maksudest rohkem raha riigi kassase. Arvan, et sellise tegevusega mitte ei lahendatud probleemi vaid suunati mure mujale. Paljud eestlased käivad alohoolsete jookide järel Lätis, kus hind on tunduvalt odavam. Teiseks on Eesti oma odavate alkoholi hindadega olnud kutsuv soomlastele, kes käisid Eesti nagu nüüd käivad eestlased piiri taga, Lätis.
Alkoholi liigne tarbimine on mure, millega ei saa tegeleda pelgalt makes tõstes, sest alati leitakse moodus osta odavat alkoholi, suureneb illegaalsete jokide müük või mnakse naberriiki. Leidmaks tõelist lahendust tuleb tegeleda probleemiga otse, korraldades kampaaniaid ja õpetades juba varajasest east alkoholi õju organismile. Eriti tõhus on näidata norteele reaalsete näidete põhjal, kuidas võib alkohol elu rikkuda. Loengud inimestega, kes on sattunud õnnetustesse jobe tõttu, kuid nüüd elavad oma elu edasi.
Raske on lahendada niivõrd suuremahulist probleemi, kui üks on kindel- maksude tõstmine ei tee kasu praeguses olukorras, pigem koormab see veelgi Eesti majandust, sest riigi saamata jäänud maksud lähevad piiri taha. Minu arvates kõige õigem lahendus on alustada noorte harimist varajasest east ning mitte rääkides vaid pinnapealselt, et alkohol on kahjulik vaid tuues välja reaalseid näiteid ja juhtumeid.
Tsitaadikogumik
Ilukirjandus:

“Juhuslik vaatleja ei oleks märganud alamäge libisemist ega ka erilist mäkketõusu” (Theodore Dreiser, Õde Carrie )

“Seisad siin ja hõõrud mulle oma heategusid nina alla. Ma ei vaja sinu asju, ma ei puuduta neid enam näpugagi” (Theodore Dreiser, Õde Carrie)

“Rahutud veed segatakse üles” (Theodore Dreiser, Õde Carrie)

“Maised hüved ahvatlevad. Ilu kõneleb enda eest” (Theodore Dreiser, Õde Carrie)

“Seesama sinu hoiak, et sa ei taha faktidele silma vaadata, ongi su viinud vaimse segaduse olukorda, millest sa ainult siis välja rabeled, kui sa oma hoiakut muudad” ( Jerome David Salinger , Franny ja Zooey )

“Kui oled nii osav, et salakirja lugeda, sis tohidki teada, mida see sisaldab” (Dan Brown , Inferno)

“Kuula nii paljusid kui võimalik, räägi ainult vähestega” (William Shakespeare , Hamlet )

“Ta ütles, et ta ei olnud valmis ellu astuma , sest tal polnud huumorimeelt” (Jerome David Saliger, Vaene onu vemmalsäär)

“Kui sul tuleb alla neelata mõru pill, siis tee seda nii kiiresti kui võimalik” ( Stephen King , IT)

“Täiskasvanud on tõelised koletised” (Stephen King, IT)
Ajakirjandus :

“Eesti ühiskond on sooliselt ebavõrdne, naised saavad vähem palka ja ikka veel arvab mõni mees, et madal iive on naiste süü” (Postimees, Sigrid Kõiv, “Kadri Simson- valitsuse väike printsess ”, 02.12.17)

“Inimese tapmine on igal juhul katastroof” (Postimees, Oudekki Loone , “Politsei autoriteet ei põhine toorel jõul”, 31.16.17)

“Kõige olemasolu ongi pannud meid otsima end tänasest, homsest, aga ka eilsest” (Postimees, Siiri Sisask, “Lapsepõlvest ja pärandist”, 25.10.17)

“Ühiskonna ümbertegemise tuhinas on Euroopa ja USA hakanud meenutama 19. sajandi ( nais ) patsienti , kelle levinuim diagnoos oli hüsteeria” (Postimees, Maarja Vaino, “mida teha mäluga?”, 30.11.17)

“Garderoobid asuvad mitu korrust maa all, parklatega ühel tasandil: see määrab kenasti ära kultuurikandjate staatuse – teie olete autod” (Postimees, Merle Jääger, “Kas uus on ikka parem kui vana?”, 13.11.17)

“Mõnikord tundub, et suurte asjade tegemisel peaks otsustajatel seisma kõrval nutikas nõuandja, umbes nagu Kalevipojal oli siil ! (Postimees, Tiiu Aro, “Maine maksab ka midagi”, 10.11.17)

“Valsitaktis sooritatud tegevus toimub niisiis kergelt ja muretult, aga marsitaktis, vastupidi, käsu all ja veremaitsega suus ” (Postmees, Geda Paulsen, “EKI keelekool: kas tegutseda valsitaktis või marsitaktis?”, 29.09.17)

“Eestit kui tervikut tuleb hoida, muidu meil pole, mida Euroopaga ühendada” (Postimees, Neeme Korv, “Kui puudub tahe küsida”, 24.09.17)

“Kogu meie elu on internetti kolinud või kolimas” (Postimees, Sirje Niitra, “Kui internetti pole”, 08.10.17)

“ Muinasjutud on vahel koledad” (Postimees, Heili Sibrits, “Mees, kes tegi Eesti filmid paremaks”, 02.12.17)

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 72 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

72 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Getlinvain Õppematerjali autor

Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)
(Kumu näitusesaalid, kuraator: Anu Allas)

KULTUURIPÄEVIK kohandumised Nõukogude aja Eesti kunst

Sarnased õppematerjalid

docx

Euroopa Liidu institutsioonid ja poliitika kujundamine

EL institutsioonid ja poliitika kujundamine I-II LOENG Olulisemad hetked ELi ajaloost: Peale sõda majanduslik katastroof (riigid füüsiliselt ja majanduslikult hävinenud). Ideoloogiline katastroof (koos või eraldi? Mida teha Saksamaaga? Ja mida teha NLga) Esialgsed lepped: Schumann ja Monnet 1950 (Euroopa föderatsioon. Saksa-Prantsuse leppimine). 25.juuli 1952 ESTÜ (leping 18.04.1951): 6 liiget: Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa. Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse paremaks muutmiseks. Riikide ülene (idee järgi). Esimene president Jean Monnet. Hiljem majandusliit, mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid (Britid loovad EFTA). 1957 Rooma lepingud- Luuakse EEC ja Eurotom (Euroopa aatamienergia ühendus). Peamised teemad vabakaubandus, tolliliit, ühisturg, poliitiline- ja majandusliit. Majandusintergatsioon ja poliitiline intergatsioon: M: Suurepärane! Ca 15 a edukat integratsiooni. Ühistollid, kaubanduse suurenemine. 50% riikide kaubandusest toimis

Rahvusvaheline julgeolek (RIR6002)

doc

Kodanikuõpetus III kursusele

KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m?

Ühiskond

odt

III kursuse materjal

ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aast

Ühiskond

doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID D

Ühiskonnaõpetus

doc

Majanduse artikleid

Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv v

Majandus

pdf

Eesti keele eksami 2018 konspekt

Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I osa 11. klassi kirjandus: Karl Ristikiv

Eesti keel

odt

Euroopa Ülemkogu

Põltsamaa Ametikool K13K Euroopa Ülemkogu Referaat Juhendaja : Tiia Piir Koostaja: Grete Päärand Kaarlimõisa 2016 1 SISUKORD 1.Sissejuhatus .....................................................................................3 2.Tegevuspõhimõtted .........................................................................4 2.1. Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava.....................................5 3. Ajalugu............................................................................................6 4.Volitused ja funktsioonid..................................................................9 5. Koosseis.........................................................................................10 5.1. Eesistuja......................................................................................12 5.2. Eesistuja kabinet...........................................................

Ühiskond

rtf

Mida tähendab olla eurooplane?

Mida tähendab olla eurooplane? 20.10.2006 16:58 Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Essee autor: Julius Juurmaa «Diplomaatidest on kasu vaid ilusa ilmaga, alates hetkest, kui sadama hakkab, tilguvad nad üleni. » Charles de Gaulle Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Enamik probleeme tänase päeva Euroopas on, näib, põhjustatud sellest, et ei teata, kuhu ollakse teel. Veelgi enam, teerada on endiselt valimata. Kunagine vaieldamatu juhtroll maailmas on endiste kolooniate kätte libisenud

Eesti keel

Rohkem sarnaseid