Euroopa integratsioon (1)

Integratsiooniks nimetatakse nii seisundit kui ka protsessi. Protsessina on see menetlus, mis viib paljudest osakestest terviku moodustamiseni. Seisundina on ta selle protsessi tulemus (poliitilise integratsiooni tulemus). Euroopa integratsiooni protsessi käsitlemisel vastamisi kaks koolkonda : A- föderalistid, B- funktsionalistid . Föderalistid : suuremad ühendused saavad tekkida ainult siis, kui osavaldkonnad kannavad oma võimu (osa sellest) üle üksustele, millega nad teadlikult tahavad liituda. Parimad näited riigiõigusl föderalistlikust riigist- Sveits , Am Ühendriigid, ka Saksamaa. Funktsionalistide arvates tekivad integr.protssid iseenesest majand huvide ja asjaolude survel . Need protsessid viiakse ellu mittepoliit organis .tehnol orient-tud ekspertide poolt. Seega integratsioon justkui hõlmaks uusi alasid iseenesliku täienemise kaudu. Lisaks kahe nn ideaaltüüpil mudelile ka teisigi – näiteks Euroopa Ühendus, kus föderal elemendina on riiklik suveräänsus osaliselt üle kandunud poliitiliste otsuste mõjul, samas - EÜ ei taha stagneeruda ja seega hõivab (laiendab funktsionaalselt) uusi alasid, mida polnud veel föderalistlike pädevusülesannete poolt veel kaasatud.
Euroopa ideel (Euroopa mõttemudelil on tuhande-aastane ajalugu, see tekkis vara-keskajal kui hakati teadvustama Euroopa poliitilist identsust: 1100 alanud ristisõjades oli kristlik Euroopa contra muhameedlastest uskumatud. Uusajal teadlased toetasid rahu Eur-s: Kant oma teos Igavesest rahust (1781)kujutab ta Eur ette kui riikide liitu, kus eesmärgiks on rahu kindlustamine. Kant nõudis sõja eitamist ja armeede relvitustumist.
1799-1815 Napoleoni vallutussõjad: Euroopa ühendamine sõjaga. Napoleon unistas ühtsest Euroopast: “vajame ühtset E. seadust, ühtset Euroopa Kassatsioonikohut, ühiseid raskus- ja pikkusmõõte, vajame neidsamu seadusi kogu E-le. 1815 Aleksander I: võitjad monarhid koondusid Püha Liidu koosseisusViinil kongressil loodi Reini Jõe Komisjon kui esim rahv organis Eur-s. See organis tegutseb tänaseni, lisaks veel Elbe ja Doonau jõgede komisjon Püha Liit Venemaa, Austria ja Saksa riikide vahel kestis kuni 1855 a. 19 saj II poolel tekkinud tugevad rahvusriigid Euroopas - Itaalia (1870), Saksamaa (1871) olid aluses edasiseks Euroopa ühendamiseks rahvusvaheliste lepingutega. 1862 -1890 Otto von Bismarck esialgu Preisimaal ja al 1871ühend Saksam kantsler . 1872 sõlmiti Saksa, Vene ja Austria-Ungari vahel Kolmekeisriliit Dreikeiserbund . 1904 Saksamaa vastu sõlmisid Inglismaa ja Prantsusmaa Entente cordiale. 1907 Saksamaa vastu sõlmisid Inglismaa, Prantsusm ja Venemaa Antanti e Kolmik Kolmikliidu (Saksa, A-U, Itaalia) vastu ( 1879 -82 kuni 1915). 19. saj lõpus kujunes Venemaast euroopalik riik – Peterburg oli rikas ja kultuurne pealinn, kus elas 1897 kuni 12 tuhat eestlast, lisaks sajad tudengid. Kuulsaim eestlasest õigusteadlane oli Friedrich Martens (1845-1909). Lõpetas Peterburi Ülik 1867, al 1876 prof , alates 1881Välismin salanõunik, eriti kuulus rahvusvahel õiguse valdkonnas: Haagi I rahukonverents 1899 peategelasi, osales Venemaale eduka rahuleping koostamisel Venele kaotat sõjas Vene-Jaap vahel (1906). Haagi Rahvusvahelise Arbitraazitribunali üks loojatest ja selle alaline liige. Martens veenis kõrgpoliitikuid Euroopa ühinemise otstarbekuses - E ühinemine saab alguse riikidevaheliste suhete rangemast õiguslikust reguleerimisest ja Eur-s rahu kindlustamisest. J. Krossil 1984 a romaan: “Professor Martensi ärasõit”, Martens valiti Pärnu aukod.
Euroopa kahe maailmasõja vahel Paneuroopa liikumine : Richard Codenhove-Kallergi kui suur eurooplane (1894-72), päritolu krahv . 1923 Paneuroopa; 1964 Euroopa taasühendamine; 1971 Suurvõim Euroopa. Aastatel 1923-1972 Paneuroopa liikumise eluaegne juht. 1926 Viinis Paneuroopa I kongressil 2000 osavõtjat, Eesti astus liikmeks 1929. asutajaliikmeid 102 Ühingu esimees rahv õiguse prof Ants Piip . Codenhove.-Kallergi lootis Euroopa Föderatsioonist 3 eelist: 1. uut poliitikat, mis parandaks Saksa-Prantsuse ning Itaalia-Austria suhteid. Paneuroopa mõte oli Euroopa rahvaste rahuidee, Am Üh ja Sveitsi kui föderatiivsete riikide eeskujul loodaks tugev koostöö Euroopa riikide vahel . 2. majanduslik kasu föderatsioonist. 3. Paneuroopast pidi saama vastukaal bolsevistliku revolutsiooni vastu. I MS järel 1919 loodi suurima ühend-na Rahvasteliit ja Eesti liikmeks 1921a. Aristide Briand ( Prants peam 11 korda, Nobeli rahupr Locarno lepin . eest) koostas Briand- Kelloggi pakti sõja ärahoidmise kohta, esitati Rahvasteliidu peaassambleel 1929 a (seda toetas ka Saksamaa kantsler G. Stresemann). 1930 a esit memorandum “Euroopa föderaalse liidu reziimi organiseerimine ”. Rahvl –le aga polnud konkreetne, memor. puudus ühenduse loomise kava. Rõhutati desarmeerimise vajadust, lisaks tolliliidu idee. Suurbrit oli vastu ja Rahvasteliidu peaassemb-l kukkus see memorand läbi .
Euroopa idee taassünd 1945-46. W. Churchilli kõne Fultonis 1946. märtsis: selge pööre “külmale sõjale”: II MS andis Euroopa ühendamisele veel suurema tõuke kui I MS: Euroopa idee arenes Saksa natsionaal -sotsialismile vastupanuvõitluse ajal, sh Prantsusmaal (de Gaulle ) ja Inglismaal (W. Churchill ). 1945. a kohtumine Elbel tähistas kahe üliriigi – USA ja NLiidu poliitilise ja sõjalise mõju kesksust Euroopas. Winston Churchilli kõne Fultonis (USAs) - läbi Euroopa on rajatud raudne eesriie Stettinist (Poola end Lääne- Preisimaa ) kuni Triesteni (Itaalia- Sloveenia piiriala). 1946 sept W. Churchilli kõne Zürichi Ülik-s – tegi ettepan mood Eur Ühendriigid Erine-d avaliku elu tegelased lõid Ühise Euroopa Liikumise (United Europe Movement ) aupresident Churchill, kutsus kokku asutamiskongressi . Euroopa kongress mais 1948 Haagis , kokku 1000 deleg Euroopa ühtsuse alase koostöö edasiarendamisena loodi 1949 Euroopa Nõukogu Council of Europe. 1948 paralleelselt arenes ka kaitsekoostöö : 11 riiki mood Brüsseli sõjalise lepingu. Kommunismioht hirmutas ja veelgi enam liitis Lääne-Euroopa riike. Prantsusmaa kujundas välja uue strateegia oma rahvusliku majanduse arendamisel: esimene Monnet´i plaan oli abinõu Prants sõjajärgsest kriisist väljatulekuks. Esimene Monnet´i plaan: 1945-47: 1945 algus: Prantsuse Valitsus natsionaliseeris mõned olulisemad tootmisharude suurettevõtted sh Renault ´ kontserni, kokku umbes 1/5 kogu tootmisvõimsusest /enamus rasketööstuses ja kogu sõjatööstuse, kaevand-d. 1945 dets Monnet es plaan pres de Gaulle`ile Plan de Modernisation et d`Èquipement. 1946 jaan moodust plaanikomitee , tööle pandi mitmete tööstuhar moderniseer komisj. 1947 Prantsuse valitsuskabinet võttis vastu esimese riikliku plaani, mis teg hädaabinõu Pr sõjajärgsest kriisiseisundist ülesaamiseks. Plaani sünnitaja poliitiline kultuur, mis rajatud autoritaars tavadele ja konsensusele : plaan sõltus eeldusest, et prants-l on avatud juurdepääs Saksamaa toormele ja turule. Prantsusmaa oli esim Lääne-E riik (ka Tsehhosl), kes pühendus täiel majanduskasvule ja moderniseerumisele kui riiklikule poliitikale.
Marshalli plaan Euroopa rahumeelseks ülesehitamiseks. Ühise Euroopa Liikumine: Mais 1947 USA Välism osak.j George F. Kennan esitas G. Marshallile kava Eur-le majandusabi jagamise kohta (hilisem Marshalli plaan). Esmakordselt esitati Välism Marshalli poolt Harvardi Ülikooli lõpetajate ees juunis 1947. 1. Euroopa riigid määravad ühiselt oma vajadused Euroopa taastamiseks. 2. USA majandusabi pakutakse kogu Euroopale , ka Nõukogude Liidule. 3. Saksamaa ülesehitamine on otsustav kogu Euroopa ülesehitamisele. Marshalli abi võttis vastu 17 riiki, sh ka NLiit, hiljem lükkas tagasi kooskõlast teistega 1947 juulis Pariisis konverents , NL ( Molotov ) lahkus sealt skandaaliga. USA lubas 4-aastase plaani alusel Euroopa taasts 8,8 miljr, hilj kuni 13 miljr-ni. Marshalli abi haldamiseks mood Euroopa Majandusliku Koostöö Komitee (hilisem nimi- Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni ( OEEC ). Asut Pariisis 1948. Abi jagamise otsused tehti majand.ekspertide koostöös. 1946 sept W. Churchilli kõne Zürichi Ülik-s – tegi ettepan mood Eur Ühendriigid. Erine-d avaliku elu tegelased lõid Ühise Euroopa Liikumise (United Europe Movement), selle aupresident valiti Churchill ja kutsuti kokku asutamiskongress. Euroopa kongress mais 1948 Haagis, kokku 1000 deleg Euroopa ühtsuse alase koostöö edasiarendamisena loodi 1949 Euroopa Nõukogu Council of Europe. 1948 paralleels arenes ka kaitsekoostöö : 11 riiki mood-sid Brüsseli sõjalise lepingu.
Uued koostööorganisatsioonid ja olulised sündmused Euroopas: Läänes olulised sündmused: Läänes valitses hirm NLiidu ees. 1948. Haagis toimunud Euroopa Kongressi järel moodustati 1949 Euroopa Nõukogu liikmesriike 10 (Brüsseli lepingu riigid: Ühendkun, Pr, Bel, Luks , Holl , It, Taani, Iirimaa , Norra, Rootsi + Kreeka). 1948. aprill Pariisis asutati Euroopa Majanduskoostöö organisatsioon (Organiz for European Economic Cooperation (OEEC),kokku 16 riiki. Lääne-Berliini küsimus lahenes , sest 1. juunil 1948 mood Lääne-Saksamaa (Saksa marga käibeletulek 20.juun 1948, (vahetuse vahek 1:1). 1949. apr NATO - North Atlantic Treaty Organization – (Põhja-Atlandi Lepingu Organis) asutamine Washingtonis : Bel, Holl, Island , It, Kanada , Luksemb, Port, Pr. Ühendkuningriik, Taani ja USA. Ida-Euroopas olulised sündmused: 1947 sept Kominformi loomine (asutamiskoosolek Poolas). 1948. a veebr Tsehhoslovakkias pr Benes kõrvald ja võimule tuli uus kom valitsus. 1948 Stalini-Tito tüli algusaasta, kestis Stalini surmani 1953 (leppimus alles 1960). 1949 a loodi Saksa Demokraatlik Vabariik (DDR).
Euroopa Söe- ja Teraseühenduse moodustamine: Saksamaa territ ühtsuse küsimus oli vaja kiiresti ja edukalt lahendada: konkurss Eur ühendamiseks algas Saksa söetööstusala Ruhri taasliitm-ga. Eeldused: poliitil. : 1949 kristl-dem Adenaueri valitsus astus ametisse. Moraalne : Prantsusmaal oli Saksa-ga ajalool leppimise meeleolu saabunud, Prant valitsus tunnetas 1950. a algul isolatsiooni sattumise ohtu,sest USA-Ingl toetasid Ruhri basseini kiiret ühiskasutamist. Sõjalis-kultuur: oht Venemaalt oli suur (aatomip) ja selle vastu ühise liiduna. Jean Monnet. Prants riikliku plaanikomitee juhi kava Ruhri söebass küs lah. 9. mail 1950 Prants Välism Robert Schumann infor ajakirj uuest initsiatiivist. Prantsusm ja Saksamaa söe- ja terasetootmise ühiseks haldamiseks kavas luua rahvusülene - Ülemamet (High Authority). 1951 loodi 6 riigi Euroopa Söe- ja Teraseühendus - Belg, Holl, Luksemburg (lüh Beneluxi maad), Prants, Saksam ja Itaaalia : lüh ESTÜ. ESTÜ sees kaotati impordi ja eksporditollid, kaotati hinda ja tarneid mõjutavad piirangud, seati eesmärgiks kehtestada stabiilne varustatus ja madalaim põhjendatud hind. Kokkuvõttes see õnnestus 2-4 aasta jooksul.
Lääne-Euroopa kogub ühtsust läbi ESTÜ: ESTÜ oli esimene Eur rahvusülene institutsioon , mis ei lähtunud rahvuslike valitsuste suunistest; tegutses iseseisvalt ja mõjutas rahvuslikke valitsusi . ESTÜ tunnistas Saksamaa taas võrdväärseks teistega ja valmistas ette Pr-Saksa leppimiseks ja tervikl Lääne-Eur majandusruumi loomiseks. Tänu Ülemameti (pr Monnet) otsusekindlusele - majand väga efektiivne. Kuue riigi terasetoodang suurenes 5 a (1952-57) jooksul 40%, lisaks võeti vastu 1957 deklaratsioon töötingim ühtlustamisest ühinenud riikides. Suurbrit jäi ühend poliit põhju. kõrvale, lootis toota ilma mandririikide poolse kontrollita oma söe ja terasetootmisse. Alles Churchill uus val ar ideed ed-i. Korea sõda tõstis üles vajaduse Euroopa Kaitseühenduse loomiseks. 1950 Pr kaitsem Pleven esitas Europ Defence Comm EDC idee, luua ühine Euroopa sõjavägi, kus võiks osal ka Saksa. 1952 otsus: ESTÜ parlam-le lisatakse sõjalisi ülesandeid. Ideed ei toeta Prants ja 1954 a jättis Rahvus-assambl ratifitseerimata. Loodi Brüsseli lepingu riikide baasil Lääne –Eur Liit - WEU - kui sõjaline liit, kus Saksamaa sees. Kompromiss oma WEU olem. 1954 pettunud Monnet astus tagasi Ülemameti presid kohalt, lõi vastuk-luks inglaste separatismile algatuskomitee Euroopa Ühendriikide loomiseks. 1955 esitati Euroopa ühisturu idee Beneluxi maade poolt, lisaks sooviti ühendada sarnaselt söetööstusele ka rahuotstarbel aatomitööst juhtimine.
EMÜ loomise eeldused ja ideed: 1955 suvel Itaalia peam Alcide De Gasperi juhtimisel, Messinas toimunud välismin kohtumisel lepiti kokku kahe ühenduse loomine -– Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa aatomiühenduse ( Euratom ) idee esitas organiseerimiskomitee juht Belgia välisminister Paul-Henri Spaak. Kolme ühenduse koondnimi – al1965 (jõust 1967 Liitmislepingu –Merger Treaty) kolm instituts-ühend järel 1978 nimi Euroopa Ühendus EC (European Community). Poliitilised eeldused: L-Euroopa ühtehoidvam, Saksamaa jaot küsimus oli “päevakorralt maas ”, Pr-Saksa leppimustahe oli olemas. Am Ühendr kontroll oli selgelt nõrgenenud: Lääne- Eur sai iseseisvalt hakkama, sõjaoht oli taandNLiit polnud enam impeer-na tugev, seal Hrutsovi sulaaeg alanud. EMÜ loodi Rooma lepinguga 1957. a. märtsis, alustas tööd Brüsselis peakorteris 1. jaan 1958. Eesmärk - ühisturg luua 12-aasta jooksul Üleminekuperiood jaotati 3ks 4-aast perioodideks –enne seda tolliliit .
Rooma Lepingu art 8a kõlas: “ Siseturg hõlmab ilma sisemiste piirideta maa-ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine.” EMÜ kui põllumajandustoetustele ülesehitatud ühisturg 6 riigile, kaitses kõrge tollibarjäär ja hinnatase , mis oluliselt kõrgem maailmaturu hinnatasemest. Majandusühenduse sisetollid kaotati lõplikult 1968. a-ks. Omavaheline kaubavahetus kasvas 4 korda, riikide põllumaj aastatoodang kasvas pidevalt 8% aastas, samal ajal põllumaj-s töötajate arv vähenes oluliselt.
EMÜ edu alused: EMÜ oli suurepärane eeskuju Rooma lepinguga mitteühinenud riikidele. Siiski vastukaaluks nov 1959 loodud Vabakauband Assotsiatsioon (Suurbri, Sveits, Skand riigid - enamus rikkad riigid, vabakaubanduse aktiivsed pooldajad ) ei suutnud edukalt võistelda EMÜga, sest viimane oli majanduslikult integreeritud Euroopa tulevikumudel. EMÜ edu alus: koordineeritud ühistegevus majand planeeritud arendamisel, ühisturg, aga olulised olid mitmed teised sotsiaalsed tegurid:A. tööviljakuse järsk tõus kõigis riikides pärast II MS.uute tehnol. Rakend. B.mitmed riigid (Itaalia, Iirimaa, Skandinaavia riigid, Prantsusmaa) läksid põllumajanduselt üle teenindusele rajanevale majandusele, jättes osalt vahele tööstusliku arenguperioodi (oli Suurbrit ja Belgias kestnud 100 a). C. Loodi juurde väga palju uusi töökohti, kuhu võeti tööle riiki saabunud töömigrandid, näiteks Saksamaal nimetati neid Gastarbeiteriteks. D. Suurenes oluliselt koostöö tööandjate, töövõtjate ja valitsuse vahel, eriti Saksamaal.Tõusid palgad ja seati sisse sotsiaalsete toetuste süsteem, kõigis liikmesriikides arenes laialdane heaoluriigi institutsionaalne võrgustik. 1965 (Jõust 1967) Ühinemislepingu Merger Treaty alusel ühendati kõik kolm organisatsiooni ühtseks – ühine ministrite Nõukogu –Council of Ministers,mis koos käib oma eralases jaoutuses (välismin, rahah ja majandusm, põllum. Moodustati ühtne Ülemamet (uue nimega Euroopa Komisjon). 1975 loodi audiitorite kogu ( Kontrollikoda), mis alalis asub Luxemburg ’is. 1974 dets – loodi Euroopa Ülemkogu – riigijuhtide poliitiline tööorgan, otsustati kohtuda regulaarselt 3 (hilj 4) korda aastas, kaks korda Brüsselis ja kaks korda eesistujamaa pealinn. Otsustati , et alates 1979 a-st Euroopa Parl -i koosseisu toimuvad otsevalimised.
Saksamaa majandusime – 1950-70: Saksamaa ja Suurbritannia pärastsõja majandusnäitajate võrdlus on äärmiselt õpetlik, sest Saksama ategi läbi tõusuaja kui oli sõjas purustatud .Suurbitannia oli ainus Eur riik, mis väljus sõjast ühemõtteliselt võitjana, Kuigi pommitusl ülisuuredd oli Suurb infrastruktuur (teed, laevateh, tööstettev) põhiliseltterved, samas sõjavõlad tohutud, finatsilistest raskustest ei saadud üle 25 aasta jooksul, aga Saksa marga seisund oli väga stabiilne. Saksa majandusime taustaks tagasipöördumine 1930.nd aast. Saksamaa. Judt järgi- maj.min L.Erhardi sotsiaalse turumaj juured olid A. Speeri majanduspoliitikas (lk 376). 1957a.raam Heaolu kõigile, eestik tõlge 1998. Erhardi kreedo : tõelist sotsiaalpoliitikat ei saa lahutada pürgimisest rahapoliitilise stabiilsuse suunas. Saksamaaoli piiramatus koguses vaba tööhõudu, s põgenikud Ida-Saksam. S ärikulutused hoiti madalad mõõdukate investeeringutega uudsetesse ja efektiivsetess tootmisviisidesse -autotööst võimas edasiareng konveirtootm. Saksa tööviljakus kõrgeim Maj üh riikidest, madal aga Suurbrit+ Ametiüh tug..
EMÜ Rooma lepingu ajajärgul – 1958-1985, sh 1981-84 Ühenduse stagnatsiooniperiood : Rooma lepingu (EMÜ) ajajärgul sai 6st riigist 12 riigi ühendus –Euroopa Majandusühendus. Järk-järgult kaotati liikmeriikide vahelised tollimaksud , kaotati impordi koguselised piirangud ja riikidevahel kaubandus elavnes oluliselt. Tolliliidu peamised eesmärgid saavutati 1968 (kaotati tollid tööstuskaupadele) põllumajanduspoliitika (CAP) toetas abirahadega (kõrge kokkuostuhinna sisseviim- farmereid, eriti Prantsusmaal. Uuesti võimuletulnud ja Prants 5 Vabariigi (al 1958 kuni 1981 parempoolsed võimul) moodust de Gaulle tekitas nn tühja tooli kriisi EL-s (juuni1965- jaan 1966). Prantsusmaa (de Gaulle) oli vastu föderalistl suunale: Prantsusmaale on prioriteediks rahvusriikide Euroopa. 1966. jaan a Luxemburgi kompromissiga sisseseatud (Prantsusmaa nõudel) vetoõigust prooviti osaliselt asendada ühisturu uute õigusaktide- paketi (Cockfieldi e Komisjoni valge raamatuna tuntud) paketi vastuvõtmisega (sisaldas 282 seni kehtestamata seadusandlikku akti, mis olid takistanud ühisturu arengut sügavuti). Uued liikmesriigid ühinesid : pärast Ch de Gaulle erruminekut 1969 Suurbritannia 1973, veel Iirimaa, Taani, Norras ref-l öeldi ei (50,4%)Norras ei-ütlejaid. 1974 dets aruanne ühend institutsioonil reformist – loodi Euroopa Ülemkogu – riigijuhtide poliitiline tööorgan, otsustati kohtuda regul 3 korda aastas. Otsustati , et alates 1979 a-st Euroopa Parl-i koosseisu toimuvad otsevalimised, loodi Euroopa Regionaalarengu Fond. 1981- võeti uueks liikmesliikmeks
Kreeka . 1985 jaan sai Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Delors (pr 1985-1995) ja 1986 – liikmeteks Hispaania ja Portugal .
1986 võeti vastu Ühtse Euroopa Akt ( Single European Act), see jõustus 1. juulil 1987: 1985 juulis sai Eur Komisj presidendiks Jacques Delors, väga osav diplomaat . 1986 EK juhtimisel valmist ette ja võeti vastu Euroopa Akt (ÜEA), mis tegelikult 1957 a Rooma EMÜ asutamislepingu parandus + määrati siseturu lõpuleviimine. tühist ühehäälsuse nõue Ministrite Nõukogus, selle asemel kvalifitseeritud häälteen.-ga hääletamise kord. Liikmesriikidel erinev häälte arv, sõltub riigi tähtsusest (kokkuv 62 häält 87-st nõutav), enamhääl-sel peavad osal väh 10 riiki. Kehtestati reeglid, mille abil tolliliidust luua ühisturg (single market):Eesmärgiks saavutada 1. jaan 1993 neli vabadust - kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine ühest liikmesriigist teise liiikmesriiki. Laiendati oluliselt Eur Parlamendi kui rahvusülest inst õigusi: sai vetoõiguse assotseerimislepingute ja uusliikmete vastuvõtmisel (tugevd demokr kontrolli). 1987-91 esitas Europarl esind üle 2000 parandusettep EL seadusandl täiend. Siiski aastatel 1982-90 peam Margaret Thatcher veendunud euroskeptikuna võitles (1984) edukalt Euroopa eelarvesse Suurbritanniale tagasimaksete eest, 1988 esines MT Brügges ja hoiatas Euroopa konglomeraadi kujunemise eest . 1990 a end Ida-Saksa osa ühines EL – suure poliitilise tähendusega-ühtne Saksamaa.
Maastrichti leping – 1992/93: 1989/90 poliit olukord Euroopas muutus, Berliini müür langes – kutsuti kokku kaks valitsusvahelist konverentsi – esimesel arutati Euroopas majandus- ja rahaliidu loomist pärast 1992. a ühisturu kujunemist. Teisel otsust uus Euroopa poliitilise ühendamise leping ette valmistada. Uus Eur alusleping sõlmiti veebr 1992 (jõust alles 1. nov 1993 pärast Taani teistkordset refer . Seejuures Taanile erandid – sh ka oma raha säilimine rahaliidus). Hollandis Maasi jõe äärses Maastrichtis loodi kolmesambaline Euroopa Liit (nn Euroopa Maja) – eristab sambaid (koostöö alateemasid) otsuste tegemise viis – integratsioon 1-s ja valitsusvah koost 2-3 sam. Viidi sisse subsidaarsuse põhimõte), selle lepingu ettevalmistamisel eriti avaldus Britis skepitsism sotsiaalpoliitika ja võimaliku ühisraha asjus. 1. sammas – majanduskoostöös on Valitsused loovutanud osa suveräänsust riigiülestele institutsioonidele (Eur Ministrite Nõukogu, Eur Komisjon, Eur Parlam ja EÜhenduste Kohtule), seejuures ainult osades (EMÜ küsimuste) on need institut juriidilise isiku staatusega ja õigus- ja teovõimega. 2. sammas – ühises välis- ja julgeolekupoliitika alased tegevused, 3. sammas koostöö justiits ja siseküsimustes (leping lõi Euroopa kodakond). 1995 a uued liikmed Soome, Rootsi ja Austria – maj optimism suureneb. Takistas valuutamehhanismi kõikumine (1994) valuutaspekulantide survel- Soras jt. Maastrichtis loodi kolmesambaline Euroopa Liit (nn Euroopa Maja): Maastrichti lepinguga on Euroopa Liit ( paberil veel Euroopa Ühendus) töötav institutsiooniline raamistik, mis sidusalt haarab kõigi eesmärkide saavutamise. 1992 a Maastrichtis loodi nn kolmesambaline Euroopa Liit (ka tuntud kui Euroopa Maja) – oluliselt eristab sambaid (st koostöö alateemasid) otsuste tegemise viis – samuti üldisem otsuste loogika – integratsioon 1-s ja valitsusvaheline koostöö 2-3 samba valdkonnas. 1. sammas – majanduskoostöös on Valitsused loovutanud osa suveräänsuse supranatsionaalsetele institutsioonidele-le (EN, EK, EP ja E Ühenduse Kohtule), seejuures ainult osades (EMÜ küsimustes on need institutsioonid juriidilise isiku staatusega ja õigus- ja teovõimega; 2. sammas – ühises välis- ja julgeolekupoliitika alased tegevused, seejuures pole ühise välispoliit sammud automaatsed , need kooskõlastatakse alati rahvusriigi valitsus(t)e ja Euroopa Komisjoni vahel; 3. sammas koostöö justiits ja siseküsimustes: leping lõi Euroopa (Liidu) kodakondsuse.
Amsterdami leping 1997 kirjutati alla, jõustus 1999 dets-s: Seoses Kesk-ja Ida-Euroopa vabanemisega tekkis vajadus suurema liidu juhtimiseks . Tuli ümber vaadata 12 liikme struktuur – 20 riigi suunas, kavand Institutsioonilisi muutusi, mis pidid tagama EL laienemise järgse efektiivsuse kui ka demokraatia arendamise. 1996/1997 toimusid liikmesr valit -vaheline konverents Torinos,eesmärgid järgmised: A. valmistada ette uute Ida-Eur post-kommun riikide vastuvõtuks. B. tuua liit kodanikele lähemale, sest Brüsseli instituts-s ilmnes võõrandumine. C. Suur hulk muid muudatusi, sealhulgas poliitiliste põhiõiguste kinnitamine, kaotatakse võimalik diskrim. soo, rassi, usu, puuete, ea, etnilise päritolu alusel. D. Asüüli, immigratsiooni ja EL välispiiride kontrolli küsimused lähevad riikide-ülesest sfäärist üle valitsusvahelisse valdkonna regulatsioonideks. Amsterdami lepinguga viidi Euroopa Ühenduste 3 samba struktuuri ülesanded enamuses I samba alla, nüüdsest EÜ 3. sammas hõlmab ainult politseikoostööd ja kriminaalasjade uurimisalast tegevust. Amsted. lep 1. osas (so Rooma lepingu ja Europarl valimise seaduse alal olulised parandused , sh-s kõrge tööpuuduse vastu võitlemine meetmed jms. 2 osa lihtsustab lepingute võrgustikku, leping artiklid numereeriti ümber 3. osa puudutas Amsterdami lepingu jõustamist, 1997 avaldati EK ülevaade ”Agenda 2000: tugevama ja laiema EL suunas” so ametnike ettepanekud (sh laienemise ja rahastamiskava aast-ks 2000-2006). Nice ( Nizza ) leping 2001a., jõustus 2003: Nice lepingu sisuks oli EL itta -laienemise perioodi raskustest üle saada. Nice lepinguga jätkati EL institutsioonide reformimist (E Nõukogu ja EParlamendi koostöö tugevnemise teel). Kitsendati küsimuste ringi, kus liikmesriigid saavad Nõukogus hääletamisel kasutada vetoõigust. Määrati kindl liikmesriikide esindajate proportsioonid. EP-732 liiget: Eestil 6. Hääletamine Nõukogus: kvalif hääletamisel arvest riikide erinevat kaalu, seejuures suurte riikide häältekaalu 3-kordistati ja väikeste riikide oma ainult- kahekordistati. Seejuures suurem arv oli Saksam, Pr, Itaal, Ühendkun- 29, Eestil 4, Maltal -3 häält. Nice lep otsuse jõustumisel al 2005 on vajalik kokku 73,29% häältekaal, seejuures 2/3 liik.riikide osalust, mis moodustaks 62% liidu riik rahv üldarv-t. Nica lep tähtsus seisab EL laienemise tee avamises; Kõigi riikide parlam ratif-d Nice lepingu. Ainult Iirimaal esimesel referemd-l oldi vastu, teist korda refer (2002 suvel) õnnestus. EL-tuleviku puudutava konstitutsioonilise protsessi alguseks määrati 2004, mil algab riikide valitud esindajate nõupidamine – Tulevikukonvent, kuhu kuuluvad riikide parlam, liikmesriik riigipeade/valitsusjuht või asendajad ja Euroopa Parlamendi esindajad.