püsivate väärtuste ja normide mõistmist. Paljud vanemad, kes kahtlevad püsivates väärtustes ja normides, peaksid tagasi vaatama iseenda ja oma perekonna eluloole. Kuidas kasvatati siis, kui mina laps olin? Kas minu vajadustega arvestati? Traditsioonide austamine ja kokkupõrked traditsioonidega ei tohi muutuda laialivalguvaks õhkamiseks: ,,Kui mina veel noor olin, oli kõik parem!" ega üldistavaks hukkamõistuks moto järgi: ,,Mina tahan kõik teisiti teha!" või ,,Sinul peab paremini minema kui minul!". Kasvatusest võib saada n.ö. tippsport, stress, mis mõjutab isegi neid vanemaid, kes sellest teadlikult hoiduda püüavad. Nii võivad lapsed muutuda objektideks ja peegelpiltideks, kel 4 tuleb välja elada elu need tahud, millest nende vanemad ilma jäid. Teinekord jälle rõhub
üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Uuskriitika tekkepõhjused ja põhialused. Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus. Lähilugemise mõiste. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: *kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena (iseseisev verbaalne objekt) *põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel *tekst on kordumatu orgaaniline tervik: komponendid on sõnad, kujundid, sümbolid, mitte tegelased, süžee ega ideed.
Postmodernismile. 18. Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Müüdis väljendub mõttemall, mille abil ühiskond vormistab enesetunnetust ja eneseteostust, saavutab iseteadvust ja endausku, seletab omaenda ja ümbruskonna olemust ja algupära ja vahel püüab oma saatust juhendada. 19. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet. Uuskriitika moto “The text itself” - tekstikesksus, kriitika keskmes peab olema kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Kriitika peab olema objektiivne, lähtuma objekti olemusest, tunnustama teose autonoomsust. Põhimeetod:lähilugemine, detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Lähtus eelkõige teksti verbaalsetest omadustest, kirjandus kui keel, mis on opositsioonis teaduskeele ja igapäevakeelega;
eesmärgiks oli, arendada ja mitmekesistada kultuuri- ja kirjanduselu. Huvi äratas emakeelne kirjandus ja omalooming, väliskirjandus, ajalugu, poliitika ja filosoofia. Suitsu toimetusel ilmus album ,,Kiired". ,,Kiirte" IV albumi välja andmisel anti ka sellele uus nimi ,,Noor- Eesti", mis oli inspireeritud Euroopa noorrahvuslikest ning samalaadsetest albumitest ,,Noor- Soome". Liikmed: Suits, Tuglas, Ridala, Linde, Kitzberg. Moto ,,Noor-Eesti" I albumis: ,,Enam kulturi! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!". Leidsid et eesti kirjandus on vana ja väsinud ning kordab end. Tahtsid tuua kirjandusse uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse. Rõhutasid meie ühistunde puudumist. Oluliseks pidasid noor-eestlased linnastumist. Linna vaim, linlik mõtlemisviis ja psühholoogia pidi jõudma maale ajalehtede kaudu. Austati prantsuse kultuuri. Tauniti vene ja saksa mõju
sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahes-tahtmatult mehed endasse armuma panna
ning mõtete ja kavatsuste omistamine teisele etnilisele kogukonnale ilma mingisuguste reaalse aluseta toimus kahjuks ka Eestis. Õnneks ei võtnud ükski poliitik Milosevii positsiooni. 27. aprilli Eesti Päevalehe arvamusküljelt leiab kahe kolumnisti artiklid, mis väärivad mõlemad tagantjärele tsiteerimist: "EL-i võimetus midagi ette võtta on paljuski temasse sisse ehitatud. "Postmodernse" organisatsioonina eelistab EL alati konfliktile koopteerimist. Konflikti korral kujuneb ühenduse moto "Ühtsus paljususes" automaatselt ummisjalu tormamiseks madalaima ühise nimetaja suunas. Venemaa osas on selleks praegu vaikus, silma kinnipigistamine, pealesunnitud pimedus. Madalaima ühisnimetaja automaatsust aitaks väärata kaks asja: terav ajalooline mälu ja/või visiooniga juhid. (...) Kuni EL-i "moraalne mädanik" kestab, määndab see omal väiksel viisil ka Eestit. Moskva punub meidki oma valede ja ko- loniseeritud väärtuste võrku..."6
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Marek Trei 11B EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE Aastatöö Juhendaja: Mehis Merilaine PÄRNU 2015 Sisukord 2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest......................................................................................................9 Sissejuhatus Mina valisin selle teema, kuna olen viimased aastad sellega ise seotud olnud ja see huvitab mind. Oma töös räägin Eesti motokrossi ajaloost (aastad 1966-1990), perekond Leokitest, kes on üle maailma kuulus motodünastia, Gert Krestinovist ja kuidas ma ise sattusin selle ala juurde. Räägin ka sellest, kuidas ala, mis mind alguses üldse ei huvitanud, on saanud minu elu loomulikuks osaks. ...
Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Lähilugemine on mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena; põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel; tekst on kordumatu orgaaniline tervik: komponendid on sõnad, kujundid, sümbolid, mitte tegelased, süžee ega ideed.
Kohustus meenutada ja arutleda saatuslike 15 valeotsuste üle" (3/2011), ,,EVTÜ 1991 2011" (3/2011), ,,Vabadusvõitlejad muusikamehed" (3/2011) ning ,,Mälestuskivi metsavendadele" (3/2011). Märkimisväärne osa neist artiklitest on pühendatud mälestusmärkide hoidmise ja püstitamisega seonduvale. Nende artiklite kaudu kandub edasi ajakirja üldine meelsus ja moto: ajalugu tuleb mäletada ja mälestada. Samasse kategooriasse võib paigutada artikli musta lindi päevast, mis ilmus numbris 2/2011. Musta lindi päevaga toetatakse ülemaailmselt suurvõimude poolt ikestatud rahvaid. Tihti peetakse meeles ja kujutatakse ka inimeste saatusi, kes küüditati Siberisse (artiklid ,,Puhkama kodumaa mulda" ja ,,Eestlased Toropetsis"). Ajalooteemaline on ka Herbert Lindmäe arvamuslik artikkel pealkirjaga ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise
ldab liigut uste järje korra 3) Moto orne ajuk oor täida b konk reets ed liigut used 2. Liigutuste Millistest juhtimise komponentide süsteem koosneb st koosneb ajutüvest, liigutuste eesajust ja juhtimise seljaaajust. süsteem? Eesaju
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (t...
kultuuris, väljendades maailmale, kes nad on ja millesse nad usuvad. Nt Apple iPod seostab end uuendusliku, mässumeelse ja hulljulge ellusuhtumisega, mis teeb iga iPodi kasutaja uhkes ja annab identiteedi tunnuse. Harley Davidson'i brändi kultuuri iseloomustavad sõnad usk, kirg, põnevus, pühendumus jpm. 19) Brändi iseloom Bränd kannab endas iseloomujooni. Brändi iseloom on brändi identiteedi evolutsioon. See on enam kui logo, kirjatüüp ning moto. See muudab brändi elavaks, hingavaks olemuseks, mis eksisteerib ja suhtleb inimestega. See muudab ettevõtte sümpaatseks. See keskendub mingi kindla emotsiooni esile tõstmises ning võimes seda esile tuua millal iganes klient brändi näeb. Bränd peab tundma, millised on tema kliendid ja selle põhjal looma enda iseloomu. 20) Üksikbränd, tootebränd (u 32%) Üksiku toote brändi puhul puudub või on väike side tootjaga.
....................................16 10.VIHA..................................................................................................... 17 11.ANDEKSANDMINE................................................................................. 18 12.RAVI...................................................................................................... 20 KOKKUVÕTE............................................................................................... 22 SISSEJUHATUS Raamatu moto ütleb: „ Lõpuks ei ole millelgi muul tähtsust, kui vaid sellel, et lapsi armastataks.“ Selles raamatus saab ainu sellest, mis on kodukahjustus ning, mis seisneb selle taga. Me ei suuda aimatagi ka kõige parema tahtmise juures, mis toimub inimeste kodudes, kuid neist suletud uste tagant võib leida jahmatamapanevat 2 hoolimatust, füüsilist ja eriti hingelist vägivalda laste suhtes. Selles referaadis toon
9. Mida olete kolleegidelt õppinud? 10. Mis tööpäeva jooksul kõige enam väsitab? Kuidas sellest üle saate? 11. Kas eelistate saavutada tulemusi üksinda või meeskonnatööd? Intervjuu toimis 10. novembril 2011, kellaajal 13.00 14.00, kohvikus, mis asub aadresil: Pärnu 18, Paide. Kohvik vajas uut töötajat, sest endine ettekandja pidi lõpetama töölepingud, seoses elukoha muutumisega. Töövestluse küsimused: 1. Milline võiks olla teie elu moto? 2. Milline võiks välja näha ideaalne töö(koht) teie jaoks? 3. Mida varasemast (töö)kogemusest saate rakendada uuel ametikohal? 4. Kuidas te seda tööd ette kujutate? 5. Milliseid omadusi kolleegide juures hindate? 6. Teiepoolsed küsimused tööandjale? Intervjuu ja töövestluse ajal mina esitasin küsimusi ja kohviku juhatajal oli vaatleja roll, ta vaatas protsessi ja tegi endale vajalikud märkmed. Töökoha saab endale kandidaat nr 2. Tema sobis
, nt. hea, kuri) ja tingimused (stabiilsed, nt. sugu, usk, positsioon) ja kolm tüüpi tegusid: muutumine/modifitseerimine, eksimine/hälbimine, karistamine Uuskriitika. Põhiesindajad. Tekkepõhjused. Põhialused. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: *kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena (iseseisev verbaalne objekt) *põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel *tekst on kordumatu orgaaniline tervik: komponendid on sõnad, kujundid, sümbolid, mitte tegelased, süzee ega ideed.
Tekkepõhjused 1940 - 1950ndad, alguse saanud 20. saj. alguses Toetub modernistlike luuletajate Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele, mõjutatud modernistlikust esteetikast laiemalt. J. C. Ransom The New Criticism (1941), I. A. Richards, Practical Criticism (1929); The Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) Uuskriitika moto "The text itself" > tekstikesksus Põhiline uuritav zanr < luule Põhimõisted, alused Intentional fallacy kavatsuslik eksitus Affective fallacy tundmuslik eksitus Põhimeetod: lähilugemine e. eksplikatsioon (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus (ambiguity). Oluline kirjandus kui keel, mis erineb teadus- ja tarbekeelest Kirjandusteoste põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid.
Seminar 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2010 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Probleemid algasid ammu enne taasiseseisvumist 20
Kirjandusteooria koolkonnad Eraldi käsitleti loengutes soouurimuslikku perspektiivi kirjandusteaduses, postkolonialilismi, poststrukturalismi ja postmodernismi, uushistoritsismi. Põgus ülevaade uuskriitikast, stukturalismist, semiootikast leidub loengu ,,Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja suunad" konspektis. 1. Uuskriitika märksõnaks on 'lähilugemine'. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Uuskriitika sai alguse 20. sajandil. Moto: tekstikesksus. Oluline on kirjandus kui keel, mis erineb teaduskeelest ja teabekeelest. Lähilugemine detailne ja nüanssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs. Uuskriitikute jaoks tähendab see, et tekst on mitmetähenduslik. 2. Erinevaid strukturalistlikke lähenemisi (kirjandus)tekstile on palju ja need keskenduvad teksti erinevatele aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)
vaadates tekivad tal igasugused mõtted, oskus mõelda. Lastele räägiti jumalast juba siis, kui nad olid võimelised seda tõde vastu võtma. Emakeel pidi olema hästi selge, õpiti ka ladina ja inglise keelt. Inglise keeles peegeldub vabadusevaimu kangus. Elada tuleb vooruslikult, ilma 16 kättemaksu ja kahetsuseta. Üle astuda võib isegi seadusest, kui seadus eksib vooruse vastu. Cato surm ta tahtis pigem surra kui oma vabadust kaotada. Moto: Sure vooruse nimel. Rousseau' Emile'i kasvatab kasvataja, siin tekstis on kasvatajaks isa. Isa valmistab oma poegi teenistuseks ette. See teenistus võib olla vastuolus tema õpetustega. Siis ta nõuab, et pojad hoiaksid kinni tema õpetustest. Vabad inimesed on kasvatatud selleks, et olla vabad, mitte orjad. R ei eira seda mõtet, et eelkõige on vaja muuta olusid, seadust. Heast mõisnikust on räägitud peatükis Gorodnja. Hea mõisnik ei saa olukorda parandada. Üks naine sundis talupoja
Hakkas jooma ja tõmbus endasse. See periood on loomingus kui klassitsismilt üleminek romantismile. Seda on ka nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Beethoven suri 26. märtsil 1827. 14 Romantism (19.saj) 19. saj on mitmete Euroopa maade rahvuslikke koolkondade õitseaeg. Euroopa annab maailmale arvukart ajaloolisi suurkujusid igalt elualalt. Romantism vahetab välja klassitsismi. Romantismi moto: ,, Mõistus võib eksida, tunded ei iial". Romantism on tunnete kunst, millele olid iseloomulikud suured kontrastid, meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu kunst muutus inimesekeskseks. Aktiivselt hakati kasutama folkloori(muistendeid, eeposi jne). Muusikas unistati ja oldi ülitundlikud. Armastati ja samas põlati. Naeruvääristati hingelt tühiseid inimesi. Muusikas toimis voolav ja edasiviiv meloodia. Teemad on ulatuslikud ja põhjalike töötlustega
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järelt...
26.juunil astus Soome Saksamaa kõrvale . 2.juulil olid sakslased Riias ja algas okupantide ning nende käsilaste põgenemine Eestist . 3.juulil pidas Stalin raadiokõne , kuulutades välja põletatud maa taktika . Ka Eestis loodi selleks peamiselt põhjakihist hävituspataljonid ( ametlikel andmeil 8.juuliks 1941 13 pataljoni 2600 mehega ). Baltikumis tungis peale Saksa armeegrupi "Nord" (kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leeb ) kokku 20 jalaväe - , 3 moto - ja 3 soomusdiviisi . Punaväel oli okupeeritud Baltikumis Balti grupp (marssal Kliment Voroshilov ) kokku 19 jalaväe- ning 7-ratsadiviisi ja 5 soomusbrigaadi. Pärast Riia vallutamist liikus "Nordi" 18.armee ( kindraloberst Georg von Küchler ) kiiresti edasi ja ületas 7.-9.juulini laia rindena Eesti lõunapiiri . Lätis põhjalikult purustatud Vene 8.armee ( kindralmajor Ljubovtsev ) taandus vaid 2 Saksa
Rakendusvaldkonna teadlased ei tegutse iseseisvalt, vaid koostöös valitsusasutuste, erafirmade, üksikisikute või ühiskonnagruppidega. Rakenduslik valdkond on muutumas järjest tähtsamaks. Antropoloogia ja etnoloogia rakendusvaldkonnad on ette nähtud kohalike kogukondade abistamiseks nende sotsiaalsete ja kultuuriliste eesmärkide saavutamisel. Selle asemel, et uurida kogukonda, uuritakse kogukonna jaoks. rakendusantropoloogide moto. Tihti aga uuritakse kogukonda, sellelt enne nõusolekut küsimata ja seejärel ,,surutakse" oma uurimistulemusi kogukonnale peale. See võib tekitada uurijate ja põliselanike vahel konflikte. Eesmärgiks on ka aidata põliselanikel kaasaegse maailmaga kohaneda. Kumb oli enne akadeemiline või rakenduslik etnoloogia? Antropoloogia alguspunkt oli valitsuste aitamine kolonaailmaade valitsemisel ning koloniaalvõimu kindlustamisel. Rakenduslik oli enne , 19. Sajandi lõpul.
tuua märkimisväärset stressi ja depressiooni. Kampaania ,,Kui armastus teeb haiget" (8. märtsil 2005) 2001 aastal viidi läbi Eestis esimene sotsioloogiline uuring aasta jooksul kannatab iga viies naine vägivalla all; perevägivalla tõttu saab vigastusi ~40 000 naist aastas, ~7000 saab raskeid vigastusi; iga aasta jääb perevägivalla tõttu sündimata ~2000 last Perevägivalla ohvrid saavad abi naiste tugigruppidest ja varjupaikadest. Kampaania moto on: Ära jää üksi! Otsi abi! Kas armumine on positiivne kogemus? Vastavad 1719aastased Neiu: ,,Noore jaoks on armumine arengu tavapärane osa. Kogemusest ta võidab, see juba lihtsalt kogemusena oluline, see tunne. Ja kui siis tulebki lõpuks krahh ning suhe saab otsa, siis teeb see inimese vaid tugevamaks. Lõpuks kaotust nagu ei olekski." Noormees: ,,Igal juhul on kasulik, kuid samas on ka kogu aeg mingi ängistus, muudele asjadele ei suuda keskenduda. Mõtled kogu aeg
kaasa tuua märkimisväärset stressi ja depressiooni. Kampaania „Kui armastus teeb haiget“ (8. märtsil 2005) 2001 aastal viidi läbi Eestis esimene sotsioloogiline uuring – aasta jooksul kannatab iga viies naine vägivalla all; perevägivalla tõttu saab vigastusi ~40 000 naist aastas, ~7000 saab raskeid vigastusi; iga aasta jääb perevägivalla tõttu sündimata ~2000 last Perevägivalla ohvrid saavad abi naiste tugigruppidest ja varjupaikadest. Kampaania moto on: Ära jää üksi! Otsi abi! Kas armumine on positiivne kogemus? Vastavad 17–19-aastased Neiu: „Noore jaoks on armumine arengu tavapärane osa. Kogemusest ta võidab, see juba lihtsalt kogemusena oluline, see tunne. Ja kui siis tulebki lõpuks krahh ning suhe saab otsa, siis teeb see inimese vaid tugevamaks. Lõpuks kaotust nagu ei olekski.” Noormees: „Igal juhul on kasulik, kuid samas on ka kogu aeg mingi ängistus, muudele asjadele ei suuda keskenduda.
jälle hägustunud, ilmselt fookuse kaldumisega teadmiste tootmiselt teadmiste esitlemisele. Samas peaks enne taasesitelmist eksisteerima ka mingi olevik. Kuigi esmapilgul absoluutne ja dialektiline objektiivsus paistavad teineteisele vastanduvat, võib leida nende vahel ka sümbioosi – abs obj on kui dial. Obj erijuht –teatud teadja subjekti konstrueerimine. 4. protsessline tähendus – impersonaalne uurimine, absoluutne ja distsiplinaarne objektiivsus saavutatakse niimoodi. Moto võib olla inimkätega puutumatu. Objektiivsus kui standardiseering – reeglistik vähendamaks subjektiivsust, pakkudes alternatiivi isiklikule hinnangule. STANDARDISEERIMINE Objektiivsusest subjektiivsuseni Kuhn jt – relatiivsus Absoluutne objektiivsus püüab subjektiivsus välja tõrjuda, niisamuti protsessiline objektiivsus. !!! Distsiplinaarne objektiivsus püüab allutada subjektiivsust grupi arvamustele. Subjektiivsus on aga dialektilise objektiivsuse aluskivi.
Hiljutised isiklikud kogemused kokkupuudetest Eesti õiguskaitsesüsteemiga motiveerisid mind teemat veel kord võimalikult süsteemselt käsitlema. Ettekandest kiire ülevaate saamiseks piisab esiletõstete ja slaidide lugemisest. Sissejuhatus Selle essee esimeseks motoks on väljavõte Eesti ühiskonna valvehundi Ülo Vooglaiu 80. sünnipäeva auks koondatud mõttekatketest, millele enamasti ei ole võimalik vastu vaielda. Neljas ja viies moto on omavahel selges vastuolus üks neist peab olema vale, kui teine on õige. Karin Hallas-Murula on sõltumatu intelligendina sõnastanud Eesti ühiskonna silmakirjalikkuse, kuigi see ühiskond oskab etendada simulaakrumit (näivust, näideldut) toimiva demokraatliku korrana. Jüri Saare artikkel idealiseerib Eesti õiguskaitsesüsteemi ja laiemalt võttes status quo'd EV-s, just nagu ei saakski Eesti
Vähesel arvul eestlasi oli ka Kuninglikes Õhujõududes ja maaväes ning USA sõjaväes, kokku mitte üle paari saja. Suvesõda 22. VI 1941 Saksamaa pealetungi algus idas 26. VI Jätkusõda 2. VII sakslased Riias 3. VII Stalini raadiokõne („põletatud maa taktika”). Hävituspataljonid 7.–9. VII Saksa 18. armee (kindralooberst Georg von Küchler) ületab Eesti piiri Baltikumis tungis peale Saksa armeegrupp „Nord” (kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leeb), kokku 20 jalaväe -, 3 moto - ja 3 soomusdiviisi. Punaväel oli okupeeritud Baltikumis Balti grupp (marssal Kliment Vorošilov), kokku 19 jalaväe- ning 7- ratsadiviisi ja 5 soomusbrigaadi. 12. VII 1941 rinne peatub Pärnu jõe-Emajõe joonel 6. VIII Saksa väed jõuavad Kunda juures mereni 17. VIII sakslased Narvas 20.–25. VIII lahingud Tallinna pärast 28. VIII sakslased Tallinnas Metsavennad Vabastasid Lõuna-Eesti enamvähem omal jõul. Kokku 25000–35000 meest, kellest 12000 oli relvastatud ja võitles aktiivselt
palja torsoga lavale ja taldrikuid ühe korra kokku lööma ja siis lavalt ära minema, ma mäletan et kalle lõunale olevat see väga meeldinud , tulemuseks saime tubli kolmanda koha. Mis ma koolilt sain? Gümnaasiumisse läksin ma kindla mõttega gümna lõputunnistus kätte saada ja ei midagi enamat. Venitasin igas aines oma kolme välja, vahepeal läks ka paremini, tuli ka kõrgemaid hindeid , aga jah, pmst mu moto oli et tee nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Oma lõputunnistuse ma ka saavutasin keskmise hjndega 3,4 , edasi läksin ülikooli, mis osutus mulle inseneri alal suts keeruliseks. Aa mul lügist ka üks ere mälestus. Mingile klassile tehti kooli peal ekskursiooni, või oli see neile kes valisid astronoomia valikaine, ei mäleta täpselt. Igatases jõuti siis oma ekskursiooniga sinna kooli ülemisse osasse
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmaku...
sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under (1917 sonettid), Artur Adson (Henge Palango-hinge põlemine), Hendrik Visnapuu (Amores), Johannes Semper (Pirrot-narr teener), August Gailit (Saatana karusell)), Friedebert Tuglas. Uued tulijad olid (pärast Visnapuu ja Gailiti lahkumist) August Alle ja Johannes Barbarus. Siuru jätkas Noor-Eesti uusromantilist suunda. Sümbolistlik ja impressionistlik suund (eriti Under). Tekkis, et vastanduda sõjakoledustele (I MS, revolutisoonid). Moto: Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud (F.Tuglas). Rühmituse tegevus lõppes eelkõige 1) ei saanud enam kirjutada nii nagu elu reaalselt oli, 2) kõik olid kasvanud välja iseseisvateks kirjanikeks. Väiksem põhjus oli sisemiste vastuolude tõttu. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse. Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. ,,Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumi ,,Siuru" I-III
algkooli õpetajate eriala. Õpetajate Seminar avati uuesti 1937. aastal. Nelja-aastane seminar hakkas nüüd baseeruma keskoolil(9+4). Taas alustas tegevust vilistlasnõukogu. Reformitud õppekava alusel vähenes üldainete arv, kuid ettevalmistus jäi varasemale tasemele. Erilist tähelepanu pöörati noorsoo organiseerimise küsimustele, õpetati töötama skautide, gaidide, kodutütarde ja noorkotkastega. Moto oli tugev kodu- tugev riik. Oli Läänemaa Õpetajate Seminar, toimus õpetajate ettevalmistus Saaremaa Ühisgümnaasiumis, Võru Õpetajate Seminar, Rakvere Õpetajate Seminar, Tartu Õpetajate Seminar(Tartu Pedagoogium). 10. Peeter Põllu ja Johannes Käisi tegevus ja pedagoogilised vaated. Peeter Põld sai esimeseks haridusministriks. Ta nimetati 1920. aastal Tartu Ülikooli pedagoogika õppetooli esimeseks professoriks. Eesti rahvusliku kooli rajaja Peeter Põld sündis 1.
Kohtu Sokratese öpetuses. Mitteteadmise paljastamisega viib koosseisu kuulub 6000 isikut kellest 5000 olid tegelikud ja Sokrates oma kaasinimesi enese läbikatsumisele, 1000 varukohtunikud. Nendest valiti igal aastal liisu abil enesetundmisele. TUNNE ISEENNAST! GNOTHI 600 meest . SEAUTON! See Delfi templi portaalil asuv moto kujuneb · Kohtuplatsile, kus Sokratese süüasja arutati oli kogunenud Sokratese isiklikuks kreedoks. Enesetunnetus kujunebki 500 inimest, täpsemalt 501. Sokratese öpetuse tuumaks ja kogu ta elu juhtnööriks. · Ei Anytaos ega teised süüdistajad ihaldanud Sokratese · Xenophon annab Sokratese sönad edasi järgmiselt:" Kes elu
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes ...
Muumiraamatutes ei pisteta rinda mingite väljamõeldud muinasjutulohedega, vaid ohud tekivad meid endid ümbritsevast reaalsusest, loodusest (näiteks koletislik mürgipõõsas, rohutirtsuparv, kondor). 21. H. CHR. Anderseni muinasjuttude poeetilisus ja filosoofiline sügavus. 10 Anderseni muinasjuttude filosoofiliine sügavus ilmneb ühest lausest, mis on tema elu moto: “Kõige ilusamad muinasjutud kirjutab elu ise.”. Anderseni muinasjuttude filosoofiline sügavus seisnebki selles, et ta oma muinasjuttudesse põimib iseenda vaated elule ja on püüdnud muinasjuttude abil mõjutada maailma (eelkõige Taani elu). Poeetilisus seisneb tema muinasjuttude tohutus hingestatuses, kõik, millest ta räägib, tundub talle nii ilmatu tähtis ja saab ka lugejale momendil kõige olulisemaks kogu maailmas. Anderseni poeetilisem muinasjutt on ehk “Merineitsi”
● Kõik kunst on täiesti kasutu. CHARLES BAUDELAIRE (1821 - 1867) loetakse üheks modernismi leitatjaks kirjanduses ja kunstis. Baudlelairei loomingus võib näha romantismi rudimente. Eestis tegelesid Baudelaire´iga 32 nooreestlased (1905-1915), arbujad ( umb 1920-1940) Betti Alver ja Heiti Talvik ning A.H. Tammsaare olevat “Tõe ja õiguse” originaalis võtnud Baudelaire´ilt moto. Baudelaire olevalt teadlikult võtnud omale ülesande kirjutada luulet publikule, kes on lüürikast võõrdunud. Selleks peab luuletaja luulet lugeja ees õigustama, selleks on vaja luule emantsipeeruda elamusest. B hakkas teadlikult kirjutama luulet, mis kõnetaks moodsat linnainimest, “silmakirjalikku lugejat” kel on kehv keskendumisvõime, kes eelistab lihtsaid meelelisi naudinguid ning on hästi tuttav masendusega ehk “spliiniga”, mis tapab huvi ja vastuvõtlikkuse
Asendas enne domineerinud biograafilist-ajaloolist meetodit (kirjandusteksti tõlgendamine autori ajast ja kavatsustest lähtudes ) Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile ning reaalteaduste eelistamisele ja tarbimisühiskonna ja massikultuuri kiirele arengule Keskendus enam teksti ajaloolis-biograafilisele kontekstile kui tekstile enesele Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet Uuskriitika moto "The text itself" > tekstikesksus, kriitika keskmes peab olema kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Põhialused Kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena: "When we are considering poetry, we must treat it as poetry and not another thing" (T. S. Eliot, 1928), Kunst kui eriline tunnetusvorm: elitaarse kunsti, Lääne traditsiooni, kaanoni autoriteetsus kirjandusteos kui iseseisev ja eneseküllane verbaalne objekt. Kriitika peab olema objektiivne,
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni....
autori ajast ja kavatsustest lähtudes ) Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile ning reaalteaduste eelistamisele ja tarbimisühiskonna ja massikultuuri kiirele arengule Keskendus enam teksti ajaloolis-biograafilisele kontekstile kui tekstile enesele Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet Uuskriitika moto “The text itself” > tekstikesksus, kriitika keskmes peab olema kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Põhialused Kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena: “When we are considering poetry, we must treat it as poetry and not another thing” (T. S. Eliot, 1928), Kunst kui eriline tunnetusvorm: elitaarse kunsti, Lääne traditsiooni, kaanoni autoriteetsus kirjandusteos kui iseseisev ja eneseküllane verbaalne objekt. Kriitika peab olema objektiivne,
Sama rühma erinevate inimeste jaoks võib sellele läheneda ka erinevalt (näiteks teadlikkuse, ennetamise, otsese mõju jms kaudu). Teine järeldus oleks, et sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne mitmekesisus peaksid olema eesmärk või eesmärk ja samaaegselt vahend selle eesmärgi saavutamiseks; see tähendab, et sotsiaalne kaasatus peab olema eri inimeste omavahelise suhtluse, mitte kogemuste getostumise tulemus. „Midagi meist ilma meieta” on noorsoosektoris tavaline moto. Võib ka öelda, et "midagi sotsiaalse kaasatuse edendamist ei tohiks välja töötada, kui sotsiaalne kaasatus ei kajastu selle protsessis". Kolmas järeldus oleks, et täpsete joonte leidmine, mis eraldaks „vähemate võimalustega” noored ja „veidi rohkem kui vähem” võimalused noored, on üsna keeruline ettevõtmine. Sageli jõuab see kas keerukate võrdlevate statistiliste harjutuste või heatahtlike arvamiste tulemuseni
toimib aktiivadressaat passiivadressaadi suhtes dikteerivalt, ettemääravalt, ühepoolselt. Kaasajal levinud teooriatest võib välja tuua järgmised doktriinid: 8 Huviteooria huvi suundumusest lähtuvalt avalik õigus teenib avalikke huvisid ja eraõigus erahuvisid. Doktriini motoks on Rooma juristi Ulpianuse moto, et "Avalik õigus on see mis, puudutab Rooma riigi huve ja eraõigus lähtub üksikisiku kasust". See teooria pole piisav, selleks, et eristada era- ja avaliku õiguse norme, sest mitmed eraõiguse normid lähtuvad samuti avalikest huvidest ning vastupidi. Subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e alluvussuhteid ja eraõigus seevastu suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Ta ei saa olla aluseks
Puskini traditsiooni jätkab Tolstoi ka teises mõttes. Tegelasi kujutatakse intiimselt, väikeselt distantsilt. Tolstoi tegelased on dünaamilised, muutuvad tegelased. Tegelased on ,,voolavate iseloomudega". Tolstoi muutub ,,objektiivsemaks". Jutustaja ei sekku nii aktiivselt sündmstesse nagu ,,Sõjas ja rahus". Jutustaja intonatsioon on külmem, ta on kalk ja range oma tegelaste suhtes. Tolstoi ei taha välja näidata, kelle poolt ta on. Oluline on ka moto. See on kirikuslaavi keeles, tsitaat piiblist. ,,Minu päralt on kättemaks ja mina ka tasun". Need on Jehoova sõnad Vanast Testamendist, 5. Moosese raamatust. Mõte on selles, et inimesed ise ei peaks tegelema kättemaksuga kurjuse eest. Lause on olemas ka Uues 34 Testamendis. Apostel Paulus tsiteerib seda. Anna enesetappu ei saa käsitleda kui karistust. Kontseptsioon on keerulisem.
Maltsvet käis ringi ja kuulutas et venemaal jagatakse tasuta maad kutsus eesti rahvast eestit hülgama ja Krimmi minema, parem ja viljakam pinnas paradiis. Valget laeva ootama kõik järgijad kogus lasna pae kaldale ja väitis et kohe tuleb valge laev, mis viib krimmi. Laeva ei tulnud. Algselt on need ilmunud ajalehe järjejuttudena, mis põhjustab stiililist ebaühtlust. ,,Mahtra sõda" 1902. Juurde lisatud moto rahvalaulust. Tegemist armastuslooga, kus peategelaseks on suur ja turjakas ehtne eesti talupoeg Võllamäe Päärn. Armastatu Huntaugu Miina. Armukolmnurk, lisandub kubjas kellele ka Miina meeldib. Kubjas oli tööle sundija, ise oli ka reetur nagu reetur, põlatud. Miina isa arvas et kupjale lapse andmine oleks hea kaup. Trööstitu pilt talurahva elust. 700 aastane orjaöö. Kujutas eestlasi viksi ja vilkana. Teine tegevusliin toimub mõisas
1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri
ISO-l on erialased suhted mitmete ÜRO organisatsioonide, nagu näiteks Rahvusvahelise Elektriside Liidu (ITU), Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO), Toidu- ja - 50 - Põllumajandus-organisatsiooni (FAO) ja teiste organisatsioonidega. ISO ise ÜRO egiidi all ei tegutse ega pole ka selle liige. ISO-l on tihedad sidemed ka regionaalsete standardiorganisatsioonidega, nagu näiteks Euroopa Standardiseerimise Komiteega (CEN), moto "tee üks kord, tee korralikult, tee rahvusvaheliselt" järgi. See tähendab, et ISO ja CEN on loonud standardite koostamise protseduurireeglid. Tööstus ei vaja üheaegselt nii rahvusvahelisi kui Euroopa standardeid. Kokku teeb 460 rahvusvahelist organisatsiooni koostööd ISO komiteede ja allkomiteedega. 7.2.3. Eesti koostööst ISO-ga Euroopasse integreerumisel on vajalik eeltingimus kuulumine Euroopa
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on.
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
suutlikkuse ja oskuste tase. Täpsemalt tuleb juttu viiest teemast. 1. Mis vahe on teadusel ja argiteadmisel? 2. Kust uurimistööga pihta hakata? 3. Kust saab uurimistööks andmeid ja allikaid? 4. Mis meetodeid millal kasutada? 5. Kuidas aitab RÕK uurimistöid planeerida? Teaduse ja uurimistöö olemusest Inimesed tunnetavad maailma kahel viisil: tavamõtlemise ja teadusliku mõtlemise kaudu. Mõlemat on vaja. Teaduse moto ,,kahtle kõiges" ei ole alati hea nõuanne argielus. Emotsioonid, harjumused, tavad ning väärtused on inimeste ja ühiskondade elukorralduses tähtsad; nad aitavad meil säästa oma vaimseid ressursse ning samaaegu säilitada ühiskonna toimimisvõimet. Mis abi võiks olla siis teadusest? Sotsiaalne tegelikkus võib näida keerulise ja seostamata nähtuste puntrana, kus on raske mõista, miks ühed või teised asjad juhtuvad või välja kujunevad. Teaduse ülesanne ongi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
