Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused 1. Õiguse tunnused 1) Õigus on käitumisreeglite kogum 2) Õigus on riigipoolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) Õiguses väljendub riigi tahe 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga 6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur 1) Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normi...
“ FILOSOOFIA ALAJAOTUSED - Epistemoloogia: mis on teadmine ja tõde? (keskne probleem epist.) Kas teadmine sub. või objektiivne? Mida on võimalik üleüldse teada? - Ontoloogia: mis on tõeliselt eksisteeriv ja mis pelgalt näiline? Mis on kõige oleva fundamentaalsemad printsiibid? - Eetika ja poliitiline filos.: kuidas on parim viis elada? Kas moraalsed tõed on universaalsed ja igavesed/ relatiivsed ja muutuvad? Kas nt tapmine on alati lubatud? - Esteetika: uurib kunsti, ilu, ilukogemuse loomust: mis on ilus? Kas ilu hinnatakse tunde või mõistusega? kas ilukogemus on objektiivne või subjektiivne? MIS ON USKUMUS? - Tõekspidamine, on kas tõene või väär, kas teadlik või teadvustamata, kas
Õigus ja Eetika areng antiigist-valgustuseni ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele. Ühiselu olulisemad põhimõtted ehk õige käitumise eeldused on: Austus jumalate ja vanemate vastu Seaduste järgimine Järeleandlikkus teiste inimeste ...
erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. Kroonilise delinkvetse käitumise aluseks on adekvaatsete emotsionaalsete reaktsioonide puudumine. Juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid: - moraalsed otsustused ei kujune arutluste ja järelduste käigus, vaid need rajanevad inimese varase aregu käigus kujunenud automaatsetele moraalsetele hoiakutele; - nende hoiakute puudumine võib olla seotud neuraalse defitsiidiga; - ka sotsiaalse käitumise keerulised vormid rajanevad elementaarsetele emotsionaalsetele reaktsioonidele. 9. Isiksushäire tähendus kliinilises kontekstis Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Euripides Euripides elas klassikalisel perioodil, 5.sajandil e.m.a. Euripidese elu langeb kokku sofistika õitseajaga, teiste traagikutega võrreldes võib teda pidada kõige filosoofilisemaks: teda on nimetatud filosoofiks teatrilaval. Oma teostes taotles ta üllatuslikkust traditsiooniliste teemade ja vaadete käsitlemisel (näiteks jumalate kriitika). Euripidese kangelased on lõhestatud vastuolulistest tunnetest, sündmuseid iseloomustab muutlikkus ja ootamatud pöörded. Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhand...
Normid on kohustuslikud kõigile ning nende täitmist saab nõuda. Eetikateooriad tegelevad nende normide põhjendamisega. Kehtivad kolme sorti normid: moraalinormid ja õigusnormid, religiooninormid. Õigusnormid on seadused, mis on seadusandluse poolt kehtestatud ja mis tagatakse riiklike süsteemide ja institutsioonidega, näiteks kohus või vangla. Õigusnormid on piiritletud riigipiiriga ehk kehtivad vaid antud riigi piires. Kas need normid on moraalsed? See oleneb inimesest ja tema arvamusest. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires. Selles viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele. Kõik, mida usutakse ja mida järgitakse on pühakirjas kirjas. Piibel on nii vana, mistõttu võib tekkida küsimusi, kuidas see puutub meie tänapäevasesse ellu või kuidas tagatakse religiooninormide täitmine. Religiooninormide on sisemised motivaatorid, see tähendab,
eetika.ee/ · Avaliku teenistuse eetikakoodeks. Avaliku teenistuse seadus. RT I 1995, 16, 228 · EV põhiseadus 1992 · Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (ECHR) Council of Europe 1998; · Pojman, Louis P., 2005, Eetika : õiget ja väära avastamas, Tallinn: Eesti K Sihtasutus Laiemalt on mõisted eetika, moraal ja kõlblus üldjoontes samatähenduslikud, kitsamalt: eetika käsitleb konkreetse moraalifilosoofia või -õpetuse esinemist, küsides, mida moraalsed normid endast kujutavad. moraal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. kõlblus on inimese sisemine kohustus, sund, südametunnistus. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika - üldised teooriad - mis õige, mis vale Praktiline eetika - konkreetsemad moraaliküsimused, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Eetika mõisted (e väärtused, millest inimene oma käitumisel
läbida põhikool, keskkool ja ülikool? Või on see lihtsalt ühiskonna ja vanemate poolt tehtud kohustust ja mõttetu konkurents? On see vaba tahe, mis sunnib tööl käima või sunnib seda piiramatu rahaahnus või ellujäämisvajadus?.. Võin nüüd kindlalt järeldada, et inimkond siiski vaba ei ole. Meie ülimat vabadust kammitsevad lihtsad igapäevased nähtused, mis meid kahjuks või õnneks tarbimise orjadeks muudavad. Meie vabadust piiravad ka perekondlikud sidemed, moraalsed väärtushinnangud, ühiskonna ja keskkonna mõjud ning geograafiline asend, kuhu me sündinud oleme. Vabadusel on nii positiivseid ka negatiivseid aspekte. Demokraatlikus ühiskonnas saab pidada positiivseks indiviidi vabadust tegutseda oma vaba tahte kohaselt ja valida endale vabalt partner, kodu, töö, hobi,... Aga mitte igal pool ei valitse demokraatia. Negatiivse vabaduse väljundiks on anarhia, kui igasugused piirangud üldse puuduvad. Aga kas ka siis on indiviid
1 Läbi õpetajate väärtuste, suhtumine, hoiakute, käitumise. Väärtuskasvatuste võimalikke viise koolis: 1 Kogemused, konkreetsed olukorrad, sündmused 1 Lastele loodud, võimalus teha samm-sammult omaenese väärtusotsuseid 1 Ilmingute nägemine moraalse probleemina ja nende üle arutlemine 1 Harjumused, oma harjumuste põhjuste ja mõju mõistmine. 1 Ruumijaotus, ruumi funktsioonid 1 Kunst, kujutlusvõime, moraalsed fantsaaiad. 1 Laks kui aktiivne osapool inimlikus läbikäimise ja kool sündmuste ning õppetöö korraldamises. GRUPITÖÖ Vapp: 1 Tasakaalukus 1 Õiglus 1 Ausus 1 Tolerantsus/avatus 1 Tarkus 1 Sõbralikkus 1 Täpsus 1 Põhjalikkus 1 Hoolivus Kilp: 10 Rassism 10 Õelus 10 Pealiskaudsus 10 Silmakirjalikus 10 Laiskus 10 Kadedus Kust on pärit need väärtused, mida soovikisid omada ning läbi enda esindada? 1 kodust 1 koolist
Nendeks võivad olla näiteks saavutamise tunne, enesekiitus, rahulolu tööst, sisemine arenemine. 12. Milliseid tasusid saab nimetada välisteks tasudeks? Kuidas jagunevad välised tasud? Sõnastage eluline/praktiline näide. Välised tasud antakse inimesele kellegi teise (üldjuhul organisatsiooni) poolt. Jagunevad: • Ainelised tasud - töötajaid hüvitatakse materiaalselt heaolu mõjutavate vahenditega (palk, preemia). • Moraalsed tasud - töötajat tunnustatakse, avaldatakse kiitust, edutatakse. 13. Kuidas seletada väidet: Palk on mõjus siis, kui ta on kooskõlas Võrdsuse teooriaga? Võrdsuse teooria kohaselt konkreetse inimese tulemuse ja panuse suhe võrdub teise inimese tulemuse ja panuse suhtega. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. Selleks, et hoida oma firma töötajate töömotivatsiooni, peaks hoidma oma töötajaid suhteliselt ülemakstuna. 14
On kolm liiki küsimusi: mille suhtes üldse saab võtta e-hoiaku?(loogiline küsimus), mille suhtes võetakse e-hoiak?(faktiline küsimus), mille suhtes peaks võtma e-hoiaku?(normatiivne küsimus). F-esteetika tegeleb eelkõige loogilise ja normatiivse küsimusega. Normatiivsele(miks?) e-hoiaku õigustamise küsimused: miks peaks objekte kogema e- hoiakustlähtuvalt?, miks me soovime vaadata esteetiliselt?, mis on e-hoiakust tolku?. On olemas erinevaid kaalutlusi: episteemilised, moraalsed, esteetilised... Ajaloolisele(millal?) millal hakkas inimene end ümbritsevasse maailma suhtuma e-hoiakust lähtuvalt?, millal tekkis esteetiline inimene?. Vastus sõltub e-hoiaku määratlusest. Filosoofilise e-hoiaku teooria raames pole seda küsimust reeglina käsitletud pigem antropoloogia ja bio-esteetika küsimus. 3. Selgitage (oma näidetega) E-hoiaku erinevust mitte-esteetilistest hoiakutest. Kuidas erineb teistest hoiakutest?
" (Singer 1979: 1.) See lause kõlab nalja moodi, teades, kui palju on moraalifilosoofid kõnelenud eetikast, saavutamata õigupoolest kunagi üksmeelt milleski olulises. Ilmselt ei saa Singeri teoreetilisel viitesüsteemil olla mingit tegemist absoluutse tõe või selge mõistmisega; parimal juhul on see tema poolt soovitud mugav abinõu. Singer arvab, et inimesed püüavad oma tähtsaid otsuseid motiveerida. See tähendab, et neil on kasutuselt mingisugune moraalikood, või nad on moraalsed agendid, ning et moraal on oma loomu poolest argumenteeriv. Nüüd on küsimus selles, milline on üldkehtiv moraalikood ja kuidas saab selle moraalikoodi üldkehtivust tõdeda ja tõestada. Jätan siinkohal kõrvale küsimuse moraali emotsionaalsest alusest (Mackie 1977) ja oletan Singeri järgi, et kui praktilisel eetikal oleks pakkuda midagi huvitavat, siis on see seotud just moraalsete põhjenduste andmisega (Hare 1981).
Mängu ja tõelisust oli raske eristada.Ikka ja jälle mängiti mingi kindel episood paljude inimeste osavõtul läbi. See oli nagu mälu re- translatsioon mälu edasiandmine nii sõnas kui ka liikumises, tegevuses, mängus, laulus, tantsus, lõhnas, värvis. Laps hakkas kõike seda varakult omandama nägemise ja kuulmise, haistmise ja kompimise teel, ta õppis "kõnelema" jumalatega oma keha, keele ja mõtte kaudu. Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Mäng allus kokkulepitud, st tavaõigusega pühitsetud reeglitele ja oli püha. Mäng oli rituaalse toimingu initsiatsiooni, müsteeriumi, õpe tuse, loit- simise, laulu ja tantsu alatine kindel osa. Näiteks võib tuua iidsete tarkuste edasiandmise puhul mõistatuste lahendamise võistlused.Toiming ise võis olla väga ohtlik, olenevalt panustest. Muinasinimese maailmas oli meie mõistes lapsemäng tihedalt läbi põimunud sakraalse tunnetusega. Sageli on neid kahte nähtust
kes mitte kunagi ei taha kedagi teist vigastada (isegi siis, kui seda oodatab temalt keegi teine n:treener), kuna mängija arvates on see põhimõtteliselt vale. (6) KOKKUVÕTTE 14 Kehaline kasvatus iseenesest ei taga moraalset kasvatust, aga sellele tuleb tähelepanu osutada iga situatsiooni korral. Moraalsed aspektid kerkivad kehalises kasvatuses esile tänu mitmekülgsele tegevusele. Kehalise kasvatuse mõju moraalsele kasvatusele oleneb erinevatest õpetamise meetoditest. Moraalse arengu tagamine tugineb koostöö printsiipidele, vastastikusele austusele ja indiviidi vastutusele. Meisterlikkusele orienteeritud keskkond soodustab moraali kasvatust. Seega spordi ja võistlusmängude kaudu on võimalik indiviidide moraalne arendamine. Ausa mängu
Sotsiaalsete reeglite tüübid: Turiel ja Nucci 1. Moraalireeglid 2. Konventsionaalsed reeglid 3. Prudentsiaalsed reeglid Moraalse arengu staadiumid: Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) 1 Murdeiga: G. Stanley Hall (1904) M. Mead (1928) K. Lewin (1939) A. Bandura (1964) Offer & Offer (1975) Täiskasvanuea kriteeriumid: Varem mingid välised elusündmused: abiellumine, kooli lõpetamine, tööleminek jm.
Puhtaid, staatilisi ja üksikuid riske a) pole põhimõtteliselt võimalik kindlustada; b)kindlustavad kindlustusfirmad; c) saab kindlustada ainult juhul, kui kmdlustaja või edasikindlustaja rollis on valitsus. 71. Teleoloogiline (äri)eetika a) võtab arvesse eesmärgini jõudmise meetodid; b)arvestab mõju rahvusvahelistele suhetele; c) hindab tegude õigsust või väärtust vastavalt tagajärgedele. 72. Utilitaarne (eetiline) lähenemine (utilitarian approach) a)väidab, et kõik teod on moraalsed seni, kuni nad toetavad indiviidi parimaid pikaajalisi huve; b)väidab, et inimesel on fundamentaalsed Õigused ja vabadused, mida ei saa neilt keegi ara võtta; c) põhineb moraalsel käitumisel, mille raames saavutatakse kõige parem tulemus kõige suuremale hulgale inimestele. 73. (Äri)eetikal on suurim tähtsus USA-s järgmisel põhjusel a)õigusemõistmine on seadusetähes kinni; b)domineerivad väikeettevõtted; c)USA on tavaõiguse maa. 74. Tsiviilõiguse maades on lepingud
seadustega ja kollektiivlepinguga sätestatud vormis osalemise organisatsiooni juhtimises, 12) tagada töötajatele tööülesannete täitmisega seotud olmevajaduste rahuldamine, 13) tagada seadustega sätestatud korras töötajate kohustuslik sotsiaalkindlustus, 14) hüvitada töötajatele tööülesannete täitmisega seoses tekitatud kahjud ning hüvitada neile moraalsed kahjud Eesti Vabariigi töölepingu seaduses ja muudes normatiivsetes õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel, 15) täita muid tööõiguse alases seadusandluses ja muudes tööõiguse normatiive sisaldavates normatiivsetes õigusaktides, kollektiivlepingus, kollektiivlepetes, kohalikes normatiivaktides ning töölepingutes sätestatud kohustusi. 4.1 Töötasu suurus
71. Teleoloogiline (äri)eetika a) võtab arvesse eesmärgini jõudmise meetodid; b)arvestab mõju rahvusvahelistele suhetele; c) hindab tegude õigsust või väärtust vastavalt tagajärgedele. 86.,(Terve mõistus" majanduspoliitiliste probleemide lahendamisel a) tuleneb kogemustest, mis on paratamatult seotud kultuuriga; b)tuleneb erialasest ettevalmistusest; c)tuleneb üldharidusest. U 72.Utilitaarne (eetiline) lähenemine (utilitarian approach) a) väidab, et kõik teod on moraalsed seni, kuni nad toetavad indiviidi parimaid pikaajalisi huve; b) väidab, et inimesel on fundamentaalsed Õigused ja vabadused, mida ei saa neilt keegi ara võtta; c) põhineb moraalsel käitumisel, mille raames saavutatakse kõige parem tulemus kõige suuremale hulgale inimestele. a) V 81.Võib täheldada seoseid maskuliinsuse-feminiinsuse ja järgmise näitaja vahel a)riigi majanduslik heaolu; b) riigi rahvaarv; c)riigi tehnoloogiline arengug. 25
1893- esimene õppetool Chicago ülikoolis 1896- esimene sotsioloogia professor E.Durkheim Eestis: 20.saj esimene pool, elulaadi uurimine 60’ndate keskel rajatakse sotsioloogia üksus TRÜ’s 70’ndatel luuakse sotsioloogia sektor TA Ajaloo Instituudis Sotsioloogiale panid aluse Comte (1798-1857) ja Martineau (1802-1876). KLASSIKALINE SOTSIOLOOGIA Durkheim (1858-1917)- Ühiskond kui omaette reaalsus. See koosneb omavahel seotud sotsiaalsetest elementidest(olulisemad moraalsed normid). Ühiskond kujutab endast moraalset tervikut. Inimeste vahelise suhtluse puhul tekivad ühised arusaamad, kuidas nad peaksid käituma ning millised on normid suhtlemisel. Lihtsamates ühiskondades valitseb grupiteadvus ja mehhaaniline solidaarsus, kuid arenenud ühiskonnas individualistlik teadvus ja orgaaniline solidaarsus. Inimesed sünnivad, elavad ja surevad, aga nende kogemuste muster kujuneb vastavalt nende eludest eraldiseisvalt. Inimelu kulgeb eelnevalt
eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmneb tõiku, mis ei ühti valitseva maailmapildiga- neid ignoreeritakse kui vääraid. Siiski tekib pikapeale piiride hägustumine, mis toob kaasa paradigmavahetuse
juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed – teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi – rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine – reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Venemaa mitte karistamine leppe rikkumisel) Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas?
(469 399 eKr). Praktiline filosoofia (eetikateooria) algab Aristotelesest (384 322 eKr). Praktiline filosoofia · tegeleb küsimustega, mis kerkivad esile igapäevases elus; · ei jaga tegutsemisretsepte vaid selgitab mõisteid ja argumenteerib; · mõtestab küsimusi: mis on hea elu? mis on hüve ja pahe? mis on õnn? mis on õiglus? mis on südametunnistus? mis on kohus? mis on vabadus? mis motiveerib inimest moraalselt käituma? missugused moraalsed õigused peavad olema kõigile tagatud? Moraalifilosoofia suurkujud on Aristoteles (384 322 eKr) ja I. Kant (1724 1804) Vanakreeka filosoofid seostasid küsimuse miks olla eetiline inimese (isiksuse) vaimse tervise ja harmooniaga. Alates 18. 19. sajandist moraalifilosoofia tegeleb eelkõige tegude eetilise iseloomu üle otsustamisega. 20. sajandi 70-ndail 80-ndail aastal tähtsustub rakenduseetika. 20. sajandi lõpp 21
täiskasvanuks sündimine ja sellega koos seksuaalse elu algus ja surm. Müüt käis religiooni eel, õigemini sisaldas endas kõiki hiljem eraldunud vaimse tegevuse vorme: religiooni, filosoofiat, teadust, luulet, kunsti, eetikat, haridust. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline, ammu kasutusel olev rituaal (pidulikel juhtudel tänati, sõja eel paluti võitu, jahil rohket saaki ja abi). Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Ta allus kokkulepitud, s.t. tavaõigusega pühitsetud reeglitele ja oli püha.. Mäng oli rituaalse toimingu-initsiatsiooni, müsteeriumi, õpetuse, loitsimise, laulu ja tantsu alatine kindel osa, ning oli väga tõsiselt võetav. Rituaalses mängus hakkab kujunema kangelase ja kangelaslikkuse mõiste. Rituaalidega koos tulevad kasutusele sümbolid. Kõik maailma tähestikud on väljakujunenud maagilistest sümbolitest. Teiste hulgas kujunesid välja ka söömiskombed.
3. Jumalikkuse eetika – seotud pühaduse ning asjade „loomuliku korraga“. Tegusid nähakse ebamoraalsetena kui need põhjustavad enda või teiste rüvetamist (impurity) või alandamist (degradation) või kui ei näidata üles austust Jumala või Jumala poolt loodu üle. S O P H . 0 0 . 3 0 9 C r o s s - C u l t u r a l P s y c h o l o g y | 13 Need kolm eetilist koodi on moraalsed koodid sel määral, et (1) peegeldavad arusaama õigest ja valest, mis ei tugine individuaalsetele eelistustele (ie ei ole isiklik valik) ja (2) ei ole ka kogukonna valik (ie ei ole tava). Kogukonnaeetika (ethic of community) Interpersonaalsed kohustused esindavad teatud laadi moraali, mis erineb inidividuaalsete õiguste rõhutamisest, ning naised omavad valdavalt seda mõttelaadi (Carol Gilligan). Gemeinschaft ja gesellschaft suhted 1
registreerimist on õigus taotleda ja saada tööstusdisainilahenduse omanikuks tööandjal, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1.IO tähtsus majanduses ja õiguses (täpset sõnastust ei mäleta) Näiteks autoriõigus sisaldab kaks gruppi õigusi: nn. isiklikud ehk moraalsed õigused ja varalised õigused. Asjaõigused on vaid varalised õigused. Isiklikud õigused tekivad ka teatud tööstusomandi liikide puhul. Ühiskonna majanduslik ning kultuuriline areng ja tehniline progress on otseselt seotud IOga. IO peab tagama turumajandusel põhinevas ühiskonnas autoritele ja nende õiguste omajatele sissetuleku ja ettevõtjatele investeeringud. Kogu tootmine ja teenindus põhineb suures osas tööstusomandi kasutamisel, kultuuritööstus aga autoriõigusel
kaubanduses Institusionaalne: inst pole tühjad paberid ega riikide teenijad (valitsusvahelised, riigiülesed, valitsusvälised); Institusioonid edendavad koostööd ja usaldust (jälgimine, kauplemine, jõuga elluviimine; jagab informatsiooni, tagab stabiilsuse) Vabariiklik uusliberalims: demokraatia tagab rahu, teine demokraatlik riik ei sõdi teiste demokraatlike riikidega (poliitiline kultuur põhineb rahulikel konfliktide lahendamistel; moraalsed väärtused “vaikne liit”; majanduslik vastastikune sõltuvus) **Probleemid- Mis on sõda? Mis on demokraatlik riik? (Vene-Gruusia; USA-SB) Neo-neo debatt: uusrealism vs uusliberalism Sarnasus: riigid on ratsionaalsed, riigid on põhitegelased, konflikti cõimalust mõjutab käitumine. Erinevused: riigid on huvitatud kogu, mitte suhtelisest kasust või vitja-kaotaja mängust KONSTRUKTIVISM- rõhuasetus paikneb ühiskondlike suhete aspektil. Konstruktivistid peavad
tagajärgi. + kaks noorukit, kel vigastus lapseeast – valetasid, varastasid, olid vägivaldsed, tundmata süütunnet, ei olnud sõpru, ei suutnud püsida ühel töökohal. Prefr. lateraalne osa - reaktsiooni väljakujundamise ja allasurumisega seotud (käitumisvastus, planeerimine, tähelepanu hoidmine). Prefr. mediaalne osa – sotsiaalsed otsused, teise isiku olemuse ja kavatsuste mõistmine, moraalsed otsused. Orbitofrontaalkoor – emotsioonide ja motivatsiooniga seotud info omandamine, tihe koostöö mandelkehaga. Ventromediaalne osa – emotsionaalse tagasiside kasutamine keerukate otsuste puhul. Damasio patsient Davidil oli kahjustus episoodilises mälus, mis ei lubanud mäletada ühegi inimese nime, nägu ega häält. Kui too pidi osalema kahe erineva eksperimentaatori testides, üks käitus temaga jämedalt, ning testid olid igavad, teine oli sõbralik ja vastutulelik
kasutades, sarnasuse-kontrasti alusel Fragmentaarsed näidendid, mille osade vahel pole ei põhjuslikku ega ajalist seost. Pealtnäha suvaliselt reastatud lõikude assotsiatiivne seostamine kuulub vaataja-lugeja tõlgendustegevusse. Dramaatikas võibki rääkida nelja tüüpi konfliktist: · erinevate tegelaste konflikt, · erinevate ideede konflikt, · tegelase sisekonflikt, tegelase hingelised vastuolud, mõistuse ja tunnete võitlus, moraalsed dilemmad jms. · kunstiteose ja lugeja/vaataja ootuste konflikt. Lavastaja ülesanded: · Teksti, näidendi valimine. · Töö tekstiga: lühendamine, analüüs, interpretatsioon. · Näitlejate valimine ja rollijaotus. · Proovide läbiviimine. · Töö näitlejaga rolli loomisel. · Trupi ning kunstniku, heli- ja valguskujundaja jt · töö koordineerimine. · Lavastusliku terviku loomine. · Suhtlemine meediaga.
suurendavad nende panust. töötajate kaasaminetöö autonoomsus (ülesanded, organisatsiooni struktuur)kompetentsuse tõstmine tasustamine, tunnustamine (4) Efektiivsus huvigruppide perspektiivist •Huvigrupp: on mõjutatud ettevõtte tegevustest; mõjutab ettevõtte tegevust •Määratleda peamised huvigrupid: strateegilised ja moraalsed •Määratleda nende huvid, ootused ja mõjumehhanismid •Suhted huvigruppidega dünaamilised, vajab dialoogi ja juhtimist. •Organisatsioon on seda efektiivsem, midda paremini ta mõistab, juhib ja suudab vastata huvigruppide ootustele. PESTLE mudel •Poliitilised(Political) •Majanduslikud (Economic) •Sotsioloogilised (Sociological) •Tehnoloogilised (Technological) •Õiguslikud (Legal)
kunstis? Barokk Ideoloogia: praktiline ja kriitiline suhtumine antiiki, paavstikesksus. Kultuur: elitaarne esteetika. Stiil: kliseed, liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus, efektid, toretsev laad. Teemad, karakterid, zanrid antiikajast. Ooper: Monteverdi, Scarlatti, Purcell, Charpentier. Arhitektuur: barokne Rooma, Bernini. Arhitektuur: palladionism Itaalias Baroki esteetika: sotsiaalsed, intellektuaalsed, moraalsed ja religioossed piirangud, reeglid, normid. Kontrastid, kired. Kunst: Caravaggio, Titian, El Greco. Klassitsism (Prantsusmaa, Saksamaa) Ideaal: korrapära, selgus, reeglid, piirangud aristokraatlikkus (Boileau, normatiivne poeetika), mõistuse ülimus. moraalne vaoshoitus. Tragöödia: Corneille, Racine. Stiil retooriline, paatoslik. Antiik kui Euroopa intellektuaalse ühtsuse alus. 4. Millised antiikajast pärit müüdimotiivid on enam levinud Euroopa kirjanduses erinevatel
6. Milles seisneb liberaalide/libertaaride ja sotsialistide/egalitaaride erimeelsus vabaduse takistamise/piiramise küsimuses? Libertaarid/liberaalid pigem eitavad: vabadus on piiratud ainult siis, kui keegi sihilikult, kavatsuslikult takistab. Sotsialistid/egalitaarid peavad vabaduse piiramiseks ka tahtmatuid tegude tagajärgi. 7. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest/staatusest? See on väärtuste hierarhia küsimus: kas vabadus kaalub üles teised moraalsed väärtused: õigluse, tõe? 8. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? Arutlus viib kõige tõenäolisemalt tõeni ja tõe teadmine suurendab õnne. 9. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip ja kuidas ta seda õigustas? Väljendusvabadust tuleb piirata, kui väljendid võivad viia teiste inimeste kahjustamiseni. Vabadust võib aga piirata ainult raskematel juhtudel, mitte alati. Kõige parem on inimestele vaba sfäär,
Rather, such rules merely express a policy towards children 3.Eetiliselt keerulised olukorrad ja õiged otsused: Moraali funktsioonid: a) aitab hoida ühiskonda koos; b) vähendada inimkonna kannatusi; c) aitab kaasa inimkonna õitsengule; d) lahendada huvikonflikte õiglasel ja kindlal viisil; e) jagada kiitust, laitust, tunnustust, karistust ja süüd. (Pojmani järgi) Ethical Justification Model (Kitchener). Eetilise põhjenduse mudel viitab sellele, et moraalsed arutlused ja tegevused toimuvad kahel tasandil: intuitiivsel ja kriitilisel-hinnangulisel tasandil. Intuitiivne tasand viitab üksikisikute "kohesele, eel reflektiivsele reageerimisele enamusele eetilistele olukordadele". Sellel tasandil sõnastatakse eetiliste tegevuste alus. Eetilise arutluse kriitilise hinnangulise taseme moodustavad autonoomia, heaolu, mittepuudulikkuse, truuduse ja õigluse eetilised põhimõtted. Neid põhimõtteid peetakse esmapilgul kehtivaks
Teose loomine on inimese loomulik tegevus, mitte õiguslik protsess. Sellest tuleneb näiteks õiguslik põhimõte, et avalikustamata teose suhtes on autori keeluõigus ja kasutusõigus absoluutsed ning sellele ei laiene ükski seadusega ettenähtud piirang. See tähendab, et avalikustamata teosega ei või autori loata mitte midagi teha, seda ei tohi isegi mitte tsiteerida ega sellele viidata. Tinglikult öeldes: teose avalikustamise eelses seisundis langevad autori moraalsed ja varalised õigused kokku. Alles siis, kui teos on autori loal avalikustatud või teise isiku kasutusse antud ehk autor on teostanud oma õiguslikku volitust, astuvad jõusse seadusest ja lepingust tulenevad autori keelu- ja kasutusõiguse piirangud ning autori varalised õigused eralduvad tema moraalsest põhiõigusest. Autori algsed, n-ö loomulikud õigustused on siiski tagatud kehtiva seadusega. Autoriõigus tagab ühelt poolt, et autoril on
Oidipuse kompleks · Piaget (1952) teadvustatud intellektuaalsed protsessid · Kohlberg (1966): teadlikkus oma soolisest identiteedist - ,,poisilikud või tüdrukud" objektid ja inimesed Kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvanute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vanemasse Prosotsiaalne käitumine · Empaatia · Abistav käitumine · Heateod ehk positiivsed moraalsed teod Eneseohverdamine Altruism (on tõenäolisem siis, kui enda vajadus sotsiaalse heakskiidu järele on rahuldatud) Empaatia · Otsene emotsionaalne vastus teise inimese emotsioonidele (juba ühepäevastel imikutel) Klassikaline tingimine Kaasasündinud stressreaktsioon, hädakisa · Teod empaatilise distressi korral (abistad või vaatad mujale) Agressiivne käitumine · Vanuselised iseärasused · Soolised erinevused
Et keeleväliste asjadega (majad, kivid) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita . 14.Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet. Tõe vastavusteooria on kõige lähedasem tavaarusaamale tõest. Selle teooria järgi seisneb tõde väite vastavuses faktidele ehk väide peab vastama reaalsusele. Etteheide 1: kuidas näidata vastavust (nt. Vastavust tegelikkusele ei saa hinnata tuleviku suhtes). Etteheide 2: kuigi on olemas moraalsed tõed, ei olemas moraali-fakte (nt. Millega on vastavuses moraalitõed „tapmine on moraalselt väär). 15.Milles seisneb tõe koherentsusteooria ja selle kaks nõrkust? Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes! (sisemine seos). Väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega) Vaatame kahte uskumust: 1)“Piiskop Stubbs poodi mõrvari poolt” 2)“Piiskop Stubbs suri oma voodis 16
tähelepanu isiklikule persoonile. On ka inimesi, kes lihtsalt kardavad olla teistsugused. Just sellised inimesed satuvad ühiskonna stereotüübi mõju alla. Loomulikult on igas sotsiaalses grupis olemas ka selliseid inimesi, kes püüavad lõhkuda olemasolevaid stereotüüpe, kuid muutuvad sellega pilgete märklauaks. Sablooniline ehk omapärata mõtlemine puudutab paljusid ühiskonnasfääre: poliitikat, majandust, kultuuri ja isegi intiimelu. Kindlaks kujunenud moraalsed väärtused ning normid muudavad maailma kaootiliseks, sest viimasel ajal leidub aina rohkem inimesi, kes püüavad tõestada nii endale kui ka teistele, et nad erinevad teistest, tehes vahel isegi rumalaid tegusid. Stereotüübid on tunginud sügavalt inimellu. Tänapäeval ei suuda me ilma stereotüüpideta oma elu ette kujutada. Siiski - mõningates sfäärides oleks vaja korrigeerida olemasolevaid norme. Näiteks nagu seksuaalsus. Seksuaalsus on inimese
# Ühiskondlik positsioon (koht ühiskondlikus tööjaotuses, roll) Stratifikatsioon e. kihistumine: ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiz, vanus, rahvus jne). Ühe straatumi (kihi) liikmetel on tavaliselt sarnased võimalused (life-chances; majanduslikud ja kultuurilised millised võimalused) ja elulaad (life-style; sotsiaalsete suhete mustrid, materiaalne tarbimine, kultuur milliseid valikuid teeb, moraalsed otsused) ja neil on tihti ühine identiteet, kokkukuuluvustunne (nt. millest räägitakse). Tänu klassikuuluvusele võib ennustada inimeste tulevikku. Erinevaid kihistumise vorme ajalooliselt: Orjapidamine -> kast (caste) -> seisus (estate) -> klass/kiht Orjapidamine: ekstreemselt ebavõrdne süsteem. Ühed inimesed on teiste inimeste omandus. Piiratud juriidiliste õigustega, või hoopis ilma (USA). 16.saj ja 17.saj USAs, Lõuna-Ameerikas.
privatiseerumise. Ühtlustumine. Massidele suunatud vaba aja teenuste turg. Kiriku ja kõrtsi ümber kujundatud vaba aeg taandus. 5 Tehnoloogia meelelahutus, mida nauditi üksi. Sotsiallsed kontaktid kaovad. Üksinda keeglisaalis. Bowling along Putnam. Kino 1920-30ndail popim meelelahutus. Kõikidele. Monopoliseerimine suur viisik. Moraalsed ettekijrutused USAs. Raadio samuti popp. Kommertsialiseerus, kasvas meelelahutuslik sisu ja vahel ohtralt reklaame. Radio aitas siduda vaba aega ja töö tegemist. Töökohtades kuulati raadiot. Televisioon BBC juba 1936. Elu keskpunkt. Vaba aja veetmise domineerija. Ideal maja äärelinnas ja televisioonühtlustas vaba aega. Poolelei Kubei ja Czikszentmihaly. 3. loeng, 21. oktoober Töö, mittetöö (palgatöö väline aeg) ja vabaolu (tegevustega, mida ma ise heaks arvan.)
2.Sartre väidab, et inimene on “visand.” Selgitage, mida see tähendab. Jean-Paul Sartre arvates pole inimene midagi muud kui vaid oma tegude summa ehk visand oma tegudest. Kui võtta ära kõik emotsioonid ja meie poolt sooritatud tegevused ei jää meist järgi mitte midagi. Tema sõnul pole olemast mingit algset vaimu mille peale on laotud meie otsused. 3.Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Jean-Paul Sartre arvates on moraalsed valikud nagu kunstiteose loomine. Kunstnik ei tea kunagi milline teos lõuendile lõplikult tuleb. Moraalsed valikud samamoodi koosnevad erinevatest värvivalikutest. Kokku annavad need aga pideva arenemise ja tegutsemise käigus moraali, mis iseenesest on ajas pidevalt muutuv. 4.Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud
Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russell. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene siis ja ainult siis kui X vastab faktile. Nt. Väide ,,kass on katusel" on tõene siis, kui mõni kass on tõepoolest katusel, väär aga siis kui seal pole mingit kassi. Väide on tõene siis, kui asjad on nii, nagu väide ütleb, vastupidisel korral on ta väär. Korrespondentsusteooria probleemid: - Kuidas näidata vastavust? - Moraalsed ,,faktid"? - Aprioorsed väited! 39. Koherentsusteooria G.W.Leibniz, B.Spinoza, H.H.Joachim, O.Neurath Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes! (ladina keeles coherentia ,,sisemine seos") väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega) Kooskõla tähendab vastuolu puudumist. Nt. ,,marek volt sündis 1973" ja ,,Marek volt sündis 1937" ei ole kooskõlas. Keegi ,,üks ja seesama isiK" ei saa
suhtumisele kolme rühma: immoraalne, amoraalne ja eetiline juhtimine (vt. Kuidas olla Tabel eetika ja juhtimine). Eetiline äri millest alustada Organisatsiooni (põhi)väärtuste sõnastamine Esimene väljakutse, millega organisatsiooni juhtimises silmitsi seistakse, on vajadus teadvustada, et eetilised väärtused on oluline vara / eelis, mis mõjutab organisatsiooni põhitegevust. Eetilised / moraalsed väärtused on olulised eesmärkide seadmisel, strateegiate loomisel ja igapäevaste otsuste tegemisel. Teiseks väljakutseks on vajadus teadvustada, et just üksikisikud (st kõik organisatsiooni töötajad) on nende väärtuste kandjad. Väärtused on nii otseselt kui kaudselt osaks sellest, mis määrab ära
Rahvusvaheline õigus riikidevaheline õigus; suhted Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3
Süütunne ?????????????????? 78. Kuidas väljendab jaapanlane negatiivset suhtumist? Jaapanlasi on õpetatud kontrollima oma näoilmet manada näole rahulik, muretu ilme, olenemata sisemistest pingetest. Juba lapsest saati on neid õpetatud hoiduma 17 emotsionaalsest avalikust väljundist, eriti negatiivsest. Viha või ärrituse väljundiks on naer. 79. Moraalsed tunded Läänes ja Idas. Individualistlik Lääs. Süütunne Kollektivistlik kultuur (Aasia) Häbitunne Mina on auditooriumiks enda toimingutele. Teised on auditooriumiks mu enda tegevustele Motiiviks on isiklik väärikus
imperatiiviks. Põhimõte on imperatiiv kuna ta kohustab. Ta eeldab, et inimeses on kaks poolt, mõistuslik pool, millest tõuseb moraalne tahe ja soovide, kalduvuste ja muude psühholoogiliste juhusejõudude valitsetav pool, mis peaks esimesele kuuletuma. Kant mõtleb, et inimsuse ülim sisu ilmneb selles enese pimedas sidumises moraaliseadusega. „Tahan armastuses inimese vastu möönda, et enamik meie tegudest on moraalsed, aga kui ma vaatan inimeste mõtteid, siis kohtan igal sammul kallist mina, mis torkab alati silma ja millele nende mõte toetub, selmet ta toetuks kohuse rangele käsule, mis enamjaolt nõuaks eneseselagamist.“ Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes alati ka eesmärgina ja mitte kunagi pelgalt vahendina. See on kanti eetika üks kuulsamaid ja kaunimaid kohti. Ta mainib näitena enesetappu- enesetapja ei kohtle ennast eesmärgina iseeneses, vaid ainult vahendina
Negatiivne välisega, maskiga, mis tuleneb rollist, staatusest. 5) Vajadus orientatsiooni, süsteemsuse järele. Positiivne leitakse omaenda elu usk läbi väärtuste, kogemuste. Negatiivne pühendutakse välisele, nt religioonile. Nende põhjal tuletatakse 10 isiksusetüüpi. 1) Passiivne tarbija tarbib hüvesid, füüsilist ja vaimset toitu. Teiste suhtes kõrged nõudmised. 2) Aktiivne tarbija võtab ka jõuga, enda asjad halvemad kui naabril, kõrged moraalsed väärtused puuduvad. 3) Säilitaja hoiab kinni sellest, mis on. Ei ela ise ega lase ka teistel elada. Paindumatu, kokkuhoidlik, väärtustab korda, puhtust. 4) Kaupmees elu on kapital, käitub vastavalt sellele, mida talt soovitakse. Tahab tunnustust, positsiooni. 5) Looja tunnetab elu väärtust ja omadusi läbi loomisprotsessi. 6) Armastaja püüdleb ühenduse poole teistega läbi armastuse erinevate liikide.
SISUKORD 1 Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus Iseloomujooned Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. 1. Iseloomujooned on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on mis tahes inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks. 2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse põhijooned paljuski samaks, olenemata olukorrast. Teisest küljest kujundab harjumuste korduvus ka püsivaid iseloomujooni. 3. Iseloomujooned toimivad käitumist kujundavate teguritena. Isikuomadused ei unele ootuses, et mingi välisstiimul äratab need. 4. Iseloomujooni võib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid j...
Reziimi teooria- Institutsiooneon erinevaid Ratsionaalne valiku institutsionalism- Koostööd on vaja koordineerida. Funktsionalism- Kui on vajadus koostööle, tekib ka koostöö vorm Ajalooline institutsionalism Ajalugu loob konteksti/ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku Sotsioloogiline institutsionalism Inimene ei ole ratsionaalne otsustaja, vaid on mõjutud Valikud on kultuuriliselt ,,ettemääratud" Institutsioonid on moraalsed ja kultuurilised käitumismallid Neofunktsionalismi ideed (ideelist arusaama üritatakse panna ideaalsesse raamistikku) Integratsiooniteooria (vaatleb, kuidas koostöö saaks paremini toimida). On üritatud ennustada, kuid see ei ole välja tulnud, ei läinud täide. - EL teooria Ülekandeefekt - Integratsioon kandub sektorist sektorisse - Majandusest poliitikasse - Automaatne, hiljem keerulisem Pluralism
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool EETILINE JUHTIMINE Referaat õppeaines Juhtimine (TMO0010) SISSEJUHATUS Viimase kümne aasta jooksul on ettevõtete eetilisusele pööratud järjest rohkem tähelepanu. Elu näitab, et majanduslikult edukamad on ettevõtted, kes on eetilisemad. Nendega koostöö tegemiseks peame ka ise eetilised olema. Ka ülikoolides pööratakse järjest rohkem tähelepanu juhtimise eetilisusele. Samas teadus eetilise juhtimise kohta on veel väga noor. Antud teema tundus aktuaalne ja huvitav. Valisime sellise teema kuna soovisime välja selgitada, kuidas ettevõttes eetilisuse taset tõsta. Samuti soovisime me teada mis mõjutab eetilist juhtimist ja mis kasu e...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
