Tallinna Tehnikaülikooli
Tallinna Kolledž
Ettevõtlus ja ettevõtte
juhtimine
Jelizaveta
Grabovskaja(155787CTF)
TÖÖLEPING , TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSEDReferaat
Juhendaja : Uno
Feldschmidt
Õppeaine :
Õiguse alused
Tallinn 2012
SISUKORD1.Tööleping 4
1.2 Mis iseloomustab töölepingut? 4
2.Töölepingu sõlmimine 6
2.1 Millest peab tööandja töötajat enne tööle asumist teavitama? 6
3.
Töötaja kohustused 8
3.1 Töötaja õigus keelduda töö tegemisest 9
3.2 Töötaja
hoolsuse määr 9
3.3
Saladuse hoidmise kohustus 9
3.4 Kohustus mitte konkureerida tööandjaga 10
3.5 Töötaja kulude
hüvitamise kohustus (§ 40) 11
3.6 Töölähetuse kohustus (§ 21) 11
3.7 Töö tegemise koht 12
4.Tööandja kohustused 13
4.1
Töötasu suurus 14
4.2 Töötasu
maksmine (§§ 29 – 33, 35 – 39) 15
4.3 Töölepingu
näidis 15
Kasutatud kirjandus: 23
Tööleping
Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt
töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema
juhtimisele ja kontrollile , tööandja aga kohustub maksma töötajale
töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe,
kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud
töötingimused. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2
eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja
valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud
või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping
näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks.
Olukorras, kus töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise
lepingutest võib osutuda keeruliseks, tuleb appi töölepingu
seadus. Töölepingu seaduse alusel loetakse leping, mille puhul teeb
üks isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei ole
tõendatud vastupidist. See tähendab, et vaidluse korral tuleb
tööandjal tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga mitte
töölepinguga. Näiteks on tegemist töölepinguga juhul, kui
töötajaga sõlmitakse leping pealkirjaga „ Töövõtuleping ",
kuid lepingu sisu vastab töösuhtele iseloomulikele tunnustele.
1.2 Mis iseloomustab töölepingut?
Alljärgnevalt on toodud töölepingule iseloomulikud jooned, mis
eristavad seda ülejäänud lepingutest:
töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja
kontrollile, st tööandja määrab töö tegemise koha, aja ja
viisi; tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu;
tööandja ja töötaja seovad end töölepinguga ning tekib ootus
töö olemasoluks pikemaks ajaks; tööd tehakse üldjuhul
isiklikult; töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja
töövahendeid, materjale ja seadmeid; töötaja kaasatakse tööandja
ettevõttesse (töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike
reeglite järgimine , ühisüritused kolleegidega). Vaidluse korral,
kas tegemist on töölepingu või mõne muu lepinguga, eeldatakse, et
poolte vahel on sõlmitud tööleping.
Töölepingu sõlmimine
Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid töö tegemine võib
põhineda ka käsunduslepingul, töövõtulepingul või muudel
sarnastel lepingutel. Võrreldes teiste lepingutega tagab tööleping
töötajale suuremad õigused ja parema kaitse, seetõttu tuleks
võimaluse korral eelistada töö- lepingu sõlmimist. Muudatusi
töölepingus on võimalik teha poolte kokkuleppel Muudatustega
nõustumisega ei ole peaaegu mitte kunagi vältimatult kiire.
2.1 Millest peab tööandja töötajat enne tööle asumist
teavitama?
1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või
asukoht;
2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
3) tööülesannete kirjeldus;
4)Tehtava töö nimetus. Töö keerukusaste, ameti-
või kutsenimetus ja kvalifikatsiooninõued ( haridus jms.). Teissõnu töölepingus peab olema kirjas kas ametinimetus või
töö kirjeldus.
5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu),
sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu
arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg
(palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja
maksed;
6) muud hüved , kui nendes on kokku lepitud;
7) tööaeg (millal algab ja millal lõpeb tööpäev, millistel päevadel tööl käiakse)
8) töö tegemise koht ja puhkuse kestus
9) töölepingu lõppemisest etteteatamise tähtajad
10) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;
11) kehtiv kollektiivlepingut.
Töötaja kohustused
Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.
Kui seadusest, kollektiiv - või töölepingust ei tulene teisiti,
täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi:
1) teeb
kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid
kohustusi;
2) teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja
ajal;
3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja
seaduslikke korraldusi;
4) osaleb oma tööalaste teadmiste
ja oskuste arendamiseks koolitusel;
5) hoidub tegudest, mis
takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad
tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
6) teeb
tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise
ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või
selle tekkimise ohu;
8) tööandja soovil teavitab tööandjat
kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille
vastu tööandjal on õigustatud huvi;
9) hoidub tegudest,
mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või
partnerite usaldamatust tööandja vastu;
10) teatab
tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja
võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud
teisiti.
3.1 Töötaja õigus keelduda töö tegemisest
Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige
juhul, kui:
1) ta kasutab puhkust;
2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;
3)
ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel
töötajaid;
4) ta osaleb streigis;
5) ta on
ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb
õppekogunemisel;
6) tal on muu töölepingus,
kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.
3.2 Töötaja hoolsuse määr
Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste
ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö
iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.
Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata
jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse
tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja
tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid
teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid
ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
3.3 Saladuse hoidmise kohustus
tööandjal on õigus määrata, milline teave on käsitletav tootmis- või ärisaladusena;
saladuse hoidmise kohustus säilib töötajal ka pärast töölepingu lõppemist ja tööandja ei pea maksma selle eest eritasu ;
töötaja ja tööandja võivad kokku leppida leppetrahvis, mida tuleb maksta kohustuse rikkumise korral;
tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hüvitaks tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisest tekkinud kahju (NB! Kahju tekkimine ja suurus peavad olema tõendatud)
3.4 Kohustus mitte konkureerida tööandjaga
- Tööandja erilise majandusliku huvi kaitsmiseks võivad tööandja ja töötaja sõlmida kokkuleppe, millega töötaja kohustub mitte töötama tööandja konkurendi juures või mitte tegutsema tööandjaga samal tegevusalal.
- Konkurentsipiirangu kokkulepe peab olema piiritletud ruumiliselt (kus kehtib), ajaliselt (kui kaua kehtib) ja esemeliselt (kes on konkurendid).
Konkurentsikeeld kehtib ka pärast töölepingu lõppemist (§ 24),
kui:
- konkurentsipiirangu kokkulepe on kirjalik (alla kirjutatud nii töötaja kui ka tööandja poolt);
- tööandja maksab igakuist mõistlikku hüvitist pärast töölepingu lõppemist;
- on sõlmitud tähtajaga kui üks aasta alates töölepingu lõppemisest.
Tööandja võib lõpetada konkurentsipiirangu kokkuleppe igal ajal
30-päevase etteteatamisega. Töötaja võib konkurentsipiirangu
kokkuleppe üles öelda 15-päevase etteteatamisega, kui tööandja
huvi konkurentsikeelu vastu ei ole enam mõistlik (näiteks tööandja
tegutseb teisel tegevusalal) või kui tööleping lõpeb tööandja
olulise rikkumise tõttu. Pooled võivad konkurentsikeelu rikkumise
eest kokku leppida leppetrahvi (§ 26). Tööandja võib nõuda
konkurentsipiirangu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist osas, mis
ületab leppetrahvi.
3.5 Töötaja kulude hüvitamise kohustus (§ 40)
Tööandja peab hüvitama kõik töötaja mõistlikud kulutused, mis
on tehtud tööülesande täitmisel.
3.6 Töölähetuse kohustus (§ 21)
Töölähetus on tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga määratud töö tegemise kohta (eeldatakse, et lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega);
tölähetus ei saa kesta kauem kui 30 järjestikust kalendripäeva, kui pooled ei lepi kokku pikemat tähtaega ;
ainult töötaja nõusolekul võib töölahetusse saata rasedat ja alla 3-aastast või puudega last kasvatavat vanemat;
alaealise lähetamiseks on vajalik nii alaealise kui ka tema seadusliku esindaja (lapsevanema) eelnev nõusolek;
tööandja on kohustatud hüvitama töölähetuse kulud ja töötaja võib nõuda kulude hüvitamist enne lähetust. Seadus näeb ette päevaraha maksmise ainult lähetuse korral välisriiki.
3.7
Töö tegemise koht
Töötaja
peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on
töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole
kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku
kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega.
Tööandja kohustused
Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt.
Tööandja on järgmised kohustused:
järgida tööõiguse alast seadusandlust ja muid normatiivseid õigusakte, mis sisaldavad tööõiguse normatiive, samuti kohalikke normatiivakte ning kollektiivlepingute, kollektiivlepete ja töölepingute tingimusi,
varustada töötajad töölepingus kokkulepitud tööga ning tagada riiklikele töökaitse normatiividele vastavad töötingimused ja tööohutus,
varustada töötajad seadmetega, tööriistadega, tehnilise dokumentatsiooniga ja muude vahenditega, mis on neile tööülesannete täitmiseks vajalikud,
maksta töötajatele võrdse väärtusega töö eest võrdset töötasu,
maksta töötajatele arvestatud töötasu täies ulatuses ja eelnimetatud seaduse, kollektiivlepingu, organisatsiooni tööreeglite või töölepingute kohaselt määratud tähtajaks,
pidada eelnimetatud seadusega sätestatud korras kollektiivläbirääkimisi ja sõlmida kollektiivlepinguid,
anda töötajate esindajatele täielikku ja usaldusväärset teavet, mida nad kollektiivlepingute ja kollektiivlepete sõlmimiseks ning nende täitmise üle järelevalve teostamiseks vajavad,
tutvustada töötajatele allkirja vastu kohalikke kohaldatavaid normatiivakte, mis on nende tööalase tegevusega vahetult seotud,
täita õigeaegselt tööõiguse alase seadusandluse ja muude tööõiguse normatiive sisaldavate normatiivaktide järgimise üle riikliku järelevalve ja kontrolli teostamiseks volitatud võimuorganite ning muude tööandja tegevusvaldkonnas kontrolli ja järelevalve funktsioone teostavate täitevorganite ettekirjutusi ning maksta talle tööõiguse alase seadusandluse ja muude tööõiguse normatiive sisaldavate normatiivaktide rikkumise eest määratud trahvid ,
vaadata läbi vastavate ametiühinguorganite ja muude töötajate poolt valitud esindajate teated leitud tööõiguse alase seadusandluse ja muude tööõiguse normatiive sisaldavate aktide rikkumiste kohta, rakendada meetmed leitud rikkumiste kõrvaldamiseks ning teatada rakendatud meetmetest nimetatud organitele ja esindajatele,
luua tingimused, mis tagavad töötajatele eelnimetatud seadusega, muude riiklike seadustega ja kollektiivlepinguga sätestatud vormis osalemise organisatsiooni juhtimises,
tagada töötajatele tööülesannete täitmisega seotud olmevajaduste rahuldamine,
tagada seadustega sätestatud korras töötajate kohustuslik sotsiaalkindlustus ,
hüvitada töötajatele tööülesannete täitmisega seoses tekitatud kahjud ning hüvitada neile moraalsed kahjud Eesti Vabariigi töölepingu seaduses ja muudes normatiivsetes õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel,
täita muid tööõiguse alases seadusandluses ja muudes tööõiguse normatiive sisaldavates normatiivsetes õigusaktides, kollektiivlepingus, kollektiivlepetes, kohalikes normatiivaktides ning töölepingutes sätestatud kohustusi.
4.1 Töötasu suurus
Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.
Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas.
Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda.
Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära.
Kui tööandja ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust pidada töötaja töötasult kinni maks ja makse ning töötajal tekib seetõttu kohustus tasuda maks ja makse, võib töötaja tööandjalt nõuda tasutud maksu ja makse hüvitamist.
Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra.
4.2 Töötasu maksmine (§§ 29 – 33, 35 – 39)
Seaduses asendub senine mõiste „palk“ mõistega „töötasu“.
Töötasuna käsitletakse kõiki töötajale töö eest makstud
summasid, sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstavaid tasusid.
Töö mitteandmisel peab tööandja maksma keskmist tasu (va juhul,
kui töö andmata jätmise põhjustas töötaja süüline käitumine).
Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu aja eest, kui
töötaja ei saa tööd teha tema isikust tulenevatel põhjustel (nt
aja eest, kui töötaja käib tööajast arsti juures).
4.3 Töölepingu näidis
TÖÖLEPING
Käesoleva
töölepingu (edaspidi: Tööleping)
on sõlminud [kuupäev],
[asukoht]
(1) [Tööandja
nimi],
registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress]
(edaspidi:
Tööandja)
keda esindab [juhatuse liige/ volituse alusel
( mittevajalik ära kustutada )]
[tööandja
esindaja nimi]
ja
(2) [Töötaja
nimi],
isikukoodiga [ isikukood ],
elukohaga [aadress]
(edaspidi: Töötaja)
edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas:
Töölepingu tähtaeg
Töötaja alustab Tööandja juures tööd [tööle asumise kuupäev].
Tööleping on sõlmitud tähtajatult. [Tööleping on sõlmitud TLS § 9 lg 1/lg 2 [tähtajalise lepingu sõlmimise aluseks olev TLS § 9 vastav lõige] alusel tähtajaga kuni [töölepingu lõppemise kuupäev] (mittevajalik ära kustutada)].
Töötaja suhtes rakendatakse [kuude arv]-kuulist katseaega , mis hakkab kulgema tööle asumise päevast. Katseaja viimane päev on [kuupäev].
Töö tegemise koht on [kohaliku omavalitsuse üksus või laiem piirkond].
Töötaja asub tööle täistööajaga. Tööaja kestuseks on 8 (kaheksa) tundi päevas ja 40 (nelikümmend) tundi nädalas. Tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva kestel tulenevad tehtava töö vajadusest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus ettevõttesiseses dokumendis.
Töö sisu
Töötaja asub tööle [ametikoha nimetus].
Töö sisuks on [töö sisu lühikirjeldus]. Töötaja põhiülesanded, Töötaja õigused ja kohustused tööülesannete teostamisel ning Töötaja vastutus on täpsemini määratletud ametijuhendis , mis on Töölepingu lahutamatuks lisaks.
Töötaja kohustub järgima Tööandja põhikirja, juhatuse ja otsese ülemuse seaduslikke otsuseid ning ühekordseid ülesandeid, mis on Tööandja huvides, sõltumata sellest, kas tegemist on Töötaja töövaldkonda kuuluvate juhistega või mitte.
Töötaja kohustub täitma oma tööülesandeid vastavalt Tööandja poolt kindlaks määratud töökorralduse reeglitele, ametijuhendile ja muudele töökorralduslikele dokumentidele ning kehtivatele õigusaktidele. Töökorralduse reeglid ja muud asjakohased dokumendid esitatakse Töötajale tutvumiseks allkirja vastu.
Töötajale annavad tööülesanded ja nende täitmist kontrollivad otseselt Tööandja juhatuse liikmed ja [ametikoha nimetus, kellele Töötaja otseselt allub].
Töötaja peab täitma Tööandja ülesandeid hoolega ning ausalt ja kohustub hoiduma tööülesannete täitmisel, samuti töövälisel ajal, tegevusest või tegevusetusest, mis võib ohustada Tööandja head nime, ühiskondlikke sidemeid , kliendisuhteid või majanduslikke huve või tekitada Tööandjale, teistele töötajatele või kolmandatele isikutele varalist või mittevaralist kahju.
Töötaja on kohustatud hoidma kõrgel Tööandja mainet klientide, äripartnerite ning avalikkuse silmis ja hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis põhjustavad või võivad põhjustada klientide või äripartnerite rahulolematust , kaebusi või avalikku kriitikat.
Töötaja on kohustatud töötama kohusetundlikult, näidates üles vajalikul määral algatusvõimet ja initsiatiivi ning omama arvamust oma töölõigu arengusuundade kohta, avaldades ja põhjendades seda juhtkonnale.
Töölt puudumine tööajal isiklikes asjus on lubatud ainult Tööandja loal. Sunnitud põhjustel tööle mitteilmumisest (töötaja ajutine töövõimetus , nt. haigus või vigastus, lähedase isiku haigus või surm vms) ning selle eelduslikust kestusest on Töötaja kohustatud teatama Tööandjale esimesel võimalusel.
3. Töötasu
Töötaja töötasu on (bruto) [summa numbritega] ([summa sõnadega]) eurot kuus.
Sõltuvalt Töötaja töö tulemuslikkusest on Tööandjal õigus maksta Töötajale preemiat või lisatasu vastavalt Tööandja juhatuse otsusele.
Töötajale makstakse töötasu üks kord kuus iga kuu [kuupäeva number] kuupäeval pangaülekandega Töötaja pangaarvele [ konto number] või muule Töötaja poolt kirjalikult näidatud pangaarvele.
Tööandja peab õigeaegselt ja õigusaktides ettenähtud ulatuses töötasust kinni tulumaksu, töötuskindlustusmaksu [ning kohustusliku kogumispensioni makse (vajadusel ära kustutada]. Töötasult tasub tööandja sotsiaalmaksu vastavalt õigusaktides sätestatule.
Puhkus
Töötajal on õigus iga- aastasele põhipuhkusele kestvusega kakskümmend kaheksa (28) kalendripäeva vastavalt Tööandja poolt kehtestatavale puhkuste ajakavale. Puhkuste ajakava koostamisel lähtutakse Tööandja töökorraldusest ja –koormusest, arvestades võimaluste piires Töötaja soove.
Asjaoludest, mille esinemisel on Tööandja vastavalt töölepingu seaduse § 69 lg-le 7 kohustatud andma Töötajale põhipuhkust Töötajale sobival ajal, on Töötaja kohustatud teavitama (k.a. laste arv, sünniajad) Tööandjat viivitamatult.
Töötajale antakse lisapuhkust kehtivates õigusaktides sätestatud tingimuste ja korra kohaselt.
Poolte muud kohustused
Töötaja kohustub töötama Tööandja juures Töölepingus sätestatud tingimustel, alluma Tööandja juhtimisele, seaduslikele korraldustele ning kontrollile, täitma Eesti Vabariigi õigusaktide ja Tööandja poolt ettevõttesiseste aktidega sätestatud tingimusi.
Tööandja kindlustab Töötaja Eesti Vabariigi õigusaktides toodud tingimustele vastava töökaitse- ja töövahenditega, mis on Töötajale vajalikud kokkulepitud töö tegemiseks. Tööandja tasub seaduses ettenähtud või Tööandja poolt määratud juhtudel Töötaja tööks vajalikud väljaõppe- ja täiendõppekulud.
Töötaja ei või ilma Tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta töötada Töölepingu kehtivuse ajal Tööandja konkurendi juures, täita Tööandja konkurendi käsundit või konkureerida Tööandjaga iseseisvalt. Tööandja konkurendiks on ettevõtja , kes tegutseb Tööandjaga samal tegevusalal, so. [ tegevusala , millel tegutsevaid ettevõtteid peab Tööandja konkurendiks]. Kui Töötajal tekib kahtlus , kas kolmanda isiku näol on tegemist Tööandja konkurendiga, peab ta arvamuse saamiseks pöörduma Tööandja poole.
Töötaja kohustub temale Töölepingu täitmise käigus teatavaks saanud Tööandja staatust või tegevust puudutavat äri-ja tootmissaladust (eelkõige teavet Tööandja majandusliku olukorra ja majandustegevuse kohta, Tööandja juhtorganite strateegiliste otsuste ja töökorralduse kohta, Tööandja klientide ning osutatavate teenuste hinnakujunduse põhimõtete kohta jms) hoidma konfidentsiaalsena ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele ilma Tööandja eelneva kirjaliku loata. Tööandja äri- ja tootmissaladuseks ei loeta informatsiooni, mis on avalikkusele teatavaks saanud või avalikkusele vabalt kättesaadav (näiteks informatsioon avalikes registrites , majandusaasta aruanded ). Tööandja äri- ja tootmissaladust võib Töötaja avaldada riigiorganitele seaduses ette nähtud juhtudel ja ulatuses, informeerides sellest eelnevalt Tööandjat. Kohustus hoida Tööandja äri- ja tootmissaladusi kehtib tähtajatult ka pärast Töölepingu lõppemist.
Tööandja võib Tööandja töökorralduse reeglites ühepoolselt määratleda täiendavaid äri- ja tootmissaladusi, mille hoidmise kohustus Töötajal on vastavalt Töölepingu punktile 5.4.
Kui Töötaja rikub Töölepingu kehtimise ajal või pärast Töölepingu lõppemist punktis 5.4 toodud kohustust, hüvitab Töötaja Tööandjale sellise tegevusega tekitatud kahju ning kohustub tasuma leppetrahvi kuni Töötaja 6 (kuue) kuu keskmise töötasu ulatuses.
Töötaja on kohustatud hoidma heaperemehelikult tema kasutusse antud vara ning täitma nimetatud vara hoidmiseks ja kasutamiseks ettenähtud tingimusi. Töötaja vastutab Tööandja vara säilimise eest, mis on tema kasutusse antud seoses tööülesannete täitmisega. Töötaja peab Tööandjale hüvitama oma töökohustuste rikkumisega põhjustatud kahju Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud ulatuses.
Lõppsätted
6.1. Pooltel
on õigus Tööleping
ühepoolselt üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud alustel
ja korras. Pool on
kohustatud Töölepingu ülesütlemisest ette teatama töölepingu
seaduse §-des 96, 97, 98 või 103 ettenähtud aja võrra. Soov
Tööleping üles öelda peab olema väljendatud kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis ning tingimusteta.
6.2. Juhul, kui Töötaja lahkub töölt omavoliliselt töölepingu
ülesütlemise kohta avaldust esitamata või seaduses ettenähtud
etteteatamistähtaegu järgimata, on Tööandjal õigus nõuda
Töötajalt leppetrahvi kuni Töötaja keskmise kalendrikuu töötasu
ulatuses.
6.3 Töötaja
kohustub Töölepingu lõpetamisel (sõltumata Tööleping lõpetamise
alustest) tagastama hiljemalt viimase tööpäeva lõpuks kõik
temale Tööandja poolt usaldatud dokumendid, muud infokandjad,
töövahendid ja vara.
6.4. Kõik
Töölepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste
teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse
vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras.
6.5. Töölepingu
lahutamatuteks osadeks on Töölepingu lisad, Töölepingu
muudatused ja täiendused, milles on kokku lepitud Töölepingu
allakirjutamisel või pärast Töölepingu
allakirjutamist. Töölepingule
on selle allkirjastamisel lisatud järgmised lisad:
Lisa
1- Ametijuhend .
6.6. Töölepingu
allakirjutamisega kinnitab Töötaja, et ta on tutvunud töökorralduse
reeglitega, ametijuhendi, töökaitsejuhendi ja
tuleohutuseeskirjadega ning kohustub järgima neis ettenähtud
tingimusi ja nõudeid.
6.7. Tööleping
on koostatud ja sõlmitud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas
eestikeelses originaaleksemplaris, millest üks jääb Tööandjale
ja teine Töötajale.
Tööandja Töötaja
__________________ __________________
Kasutatud kirjandus:
Internet :
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/tlsvoldik_solmimine.pdf
http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine/asjaajamine/dokumendi-ja-lepingunaeidisedhttp://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6leping
http://opiobjektid.tptlive.ee/TJT/tandja_kohustused.html
http://www.tavi.ee/individuaalsed/uuspage-3/toeoeandja-kohustused/
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lizaliza
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid