Intellektuaalne omand (0)

1. intellektuaalse omandi roll teadmusmajanduses (vmt) Teadmistepõhine majandus põhinebki intellektuaalsetel ressurssidel. IOga toimetamist nimetatakse innovatsiooniks, mis on oma olemuselt uuendus. Teadmistepõhises majanduses on oluline tähtsus informatsioonil kui ressursil. Teadmiste efektiivseimaks kontrollivahendiks ongi siin IO kujunemine.
2. autoriõigusega kaitstava teose eeldused Autoriõiguse eelduseks on tegelikult ainult teose originaalsus /ei tohi olla mõne teise teose koopia/, teos ei pea seejuures olema kasutatav, väärtuslik ega isegi mitte kaunis.
3. mis on õiguste ammendumine Patendiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud patendiga kaitstud leiutist sisaldava toote omandamist (sh importimist), kasutamist, levitamist, müüki või müügiks pakkumist. Õiguste ammendumine, mille kohaselt tööstusomandi objekti omanik kaotab igasugused õigused toodangule, mille tema ise või tema poolt volitatud isik on valmistanud*3 ja seejärel käibesse lasknud. Selle doktriini kohaselt on tööstusomandi objekti omanik toodangu realiseerimisega oma tulu saanud ja seetõttu ei tohi realiseeritud toodangu edasine ärikäibes kasutamine enam olla mingite piirangute objektiks . Nt teil oli see leiutis juba teada, aga keegi ka leiutab selle ja patenteerib enne teid ära, siis teil endal säilib selle kasutamise õigus; siin tekib küsimus IO juhtimisest, sest juristina teame, et asjal puudub väärtus kui seda ei saa juhtida, st kuidas tõendada selle leiutise eelnevat olemasolu). Suurim risk patendi puhul on tühistamine.
4. IO tekkimine töösuhtes Autoriõigus: oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus, kuid varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad automaatselt üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti Kasulik mudel/ patent : kui leiutis on loodud tööülesannete täitmisel, on õigus taotleda kasulikku mudelit/patenti ja saada omanikuks autoril või muul isikul vastavalt töölepingule, kui taotleja elukoha- või asukohamaa seadus ei sätesta teisiti Tööstusdisainilahendus: tööülesannete täitmisel loodud tööstusdisainilahenduse registreerimist on õigus taotleda ja saada tööstusdisainilahenduse omanikuks tööandjal, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
1.IO tähtsus majanduses ja õiguses (täpset sõnastust ei mäleta) Näiteks autoriõigus sisaldab kaks gruppi õigusi: nn. isiklikud ehk moraalsed õigused ja varalised õigused. Asjaõigused on vaid varalised õigused. Isiklikud õigused
tekivad ka teatud tööstusomandi liikide puhul. Ühiskonna majanduslik ning kultuuriline areng ja tehniline progress on otseselt seotud IOga. IO peab tagama turumajandusel põhinevas ühiskonnas autoritele ja nende õiguste omajatele sissetuleku ja ettevõtjatele investeeringud . Kogu tootmine ja teenindus põhineb suures osas tööstusomandi kasutamisel , kultuuritööstus aga autoriõigusel. IOl põhinev tööstus on kasvufaasis ja seal töötab märkimisväärne osa elanikkonnast. Ettevõtte tasandil omab tähtsust IO portfelli koostamine, IO väärtuse hindamine ja IO turustamine kommertsialiseerimine) mitmesuguste lepingute abil.
2. autoriõiguse tekkimine Autoriõigus teosele tekib teose loomisega . Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist.
3.patentsuse kriteeriumid Patent on oma olemuselt monopol. Aga patent ei tähenda automaatselt rikkust, seda tuleb samuti müüa nagu iga kaupa. IO lähtealused on valgustusajastus , inimene on loodu isa jne; nüüd aga on põhiteema äri tegemine.

Patent kaitseb leiutisi. Selleks, et leiutis oleks kaitstud, peavad olema täidetud teatud kriteeriumid: peab olema uudne, leiutustasemega ja tööstuslikult kasutatav. Kaitstus seondub registreerimisega .

Patentsuse kriteeriumid kitsalt: PatS § 8 lg 1
1. Uudsus
2. Leiutustase;
3. Tööstuslik kasutatavus
Patentsuse kriteeriumid laiendatult:
1. Leiutise objekt on sobilik – objekti taha jäävad mõnikord sellised, oletame geenimutatsioon ja leiutise objektiks saab olla seade, aine, meetod või nende kombinatsioon. Mõnikord tekibki probleem, et objekt ei ole vastav. Klassikaliselt on ikka 3 kriteeriumit, millele leiutis peab vastama (eelnevalt kirjutatud). Leiutisel peab olema tehnilisele probleemile lahendus. NT: uksekaart ei tööta, ja turvamees laseb sisse, kui kella lased : nähtavasti ei lähe leiutise alla. Objekt – seade on leitisena kaitstud. Meetod – mobiiliga parkimine kaitstud. Tai kuningas taotles patenti vihmategemise meetodile – kuidas ta 3 elevanti toob ja tuleb vihma- (AGA sai patendi!) Tuleks kontrollida kas asi on ka teostatav (ei pane ju maakerale kilekotti ümber, et see hapnik ära ei läheks vms). Objekti pidev laiendamine. Osa patendiõiguse ideoloogiast on paika jäänud sinna sellest kui ta loodi. Objekt on aga pidevalt laienenud, areng – kaitseme arvutitehnoloogiaid jne. Industriaalajas ollakse ikka kinni – nt juhtimismudelid. Knowledge worker – tänapäeva suundumus .
2. Uudsus – kuidas rikkuda? Töötaja kaotab purjuspeaga arvuti ära. Pannakse info interneti vms. Väga palju teadmust luuakse ülikoolides, akadeemiline karjäär tugineb publitseerimisele. Teadlane publitseerib. Aga kui ta selle artiklis ära avaldab? Siis ta ei ole enam uudne. Uudsussoodustus kontseptsioon – kui isik avaldab, siis eesti patendiseadus annab talle n-ö 12 kuud armuaega. See on eksitav, sest see on ainult eesti seaduse kohaselt. Mujal on 6 kuud ja üksnes kuritarvitamise korral.
3. Leiutustase – kui ei saada patenti, siis ei saada seda uudsustaseme kohta. Uudsusest on kerge mööda minna, nt värvin haamri roosaks ja teen punased täpid peale – patendiametnik peaks ära näitama samasuguse haamri. Seega võibki öelda, et uudsusest on kerge mööda minna. Probleem on leiutustase – see peab olema edasiminek varasemast ja seda hindab keskmine asjatundja – see on normatiivne suurus (ta on niiöelda hea käsitööline- ta tunneb eksisteeriva tehnika taset, aga ta ei ole mitte väga loov). Nt inseneride kollektiiv , kes hindab.
4. Tööstuslik kasutatavus – suht laienev . Kui vaatate Euroopa Patendikonventsiooni- tööstuslik kasutus on äritegevuses kasutatav ja põllumajanduses nt. Erisus sees Ameerika süsteemiga.
5. Leiutis küllaldaselt avatud – väga kaua vaidlustada ei saa. Patent on ühiskonna ja leiutaja kokkulepe – leiutaja teeb teatavaks oma leiutise ja ühiskond pakub monopoli teatud ajaks vms. Patendiõigus keelab nii iseseisvat loomist kui kopeerimist. Kaitsetähtaeg on max 20 aastat. Suurim risk patendi puhul on tühistamine. Mõiste patent tähendab avatut kättesaamist. Olemas patendiraamatukogu. Patendiõigus – teeme kõik avalikuks, aga sa ei tohi seda kasutada (kasutamise all peetakse silmas ärilist kasutamist).
4. midagi leiutise tehnilise väliskuju poole kohta seoses disaini ja kaubamärgiga (keeruliselt oli sõnastatud, ei mäleta täpselt).Tööstusdisain on toote väliskujundus, milleks võib olla nii kahemõõtmeline element (nt muster), kolmemõõtmelined tunnus (nt vorm) või nende kombinatsioonid. Toote unikaalne väliskuju võimaldab eristada ühe tootja kaupa konkurentide omast ning sageli on just visuaalne külg põhjus, miks üht või teist toodet ostetakse. Tööstusdisaini registreerimine annab ainuõiguse toota, importida ja eksportida, kasutada või ladustada iga toodet, mille puhul seda disaini on kasutatud või mille osaks see on, ning lubada või keelata teistel selle disaini kasutamine. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse saamiseks tuleb tööstusdisaini autoril (ehk füüsilisel isikul, kes oma loomingulise tegevusega on disainilahenudse loonud), esitada patendiametisse vastav taotlus . Oluline on meeles pidada, et kui pole kokku lepitud teisiti, on tööülesannete käigus loodud tööstusdisainile õiguskaitse taotlemise ning tööstusdisainilahenduse registreeringu omanikuks saamise õigus tööandjal või tellijal, mitte disainilahenduse loojal. Õiguskaitse saab tööstusdisainilahendus, mis on: uus (enne taotluse esitamise aega ei ole avalikustatud sellega sarnast disainilahendust) eristatav (disainilahendusest jääv üldmulje erineb senistest disainilahendustest) tööstuslikult või käsitöönduslikult kasutatav (selle järgi on võimalik tooteid valmistada
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
1. Intellektuaalse omandi liigitussüsteem. 1) Autoriõigused- kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele
2) Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused- on teose esitaja , helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused ja nn uued EL direktiividest tulenevad õigused (näiteks andmebaasi tegija õigused). 3) Tööstusomand – kaubamärk, teenindusmärk, (patentne) leiutis, kasulik mudel, tööstusdisainilahendus, geograafiline tähis, mikrolülituse topoloogia , kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, konfidentsiaalne teave, ärinimi, uus taimesort või põllumajanduslooma tõug;
2. Autoriõiguslikult kaitstava teose kasutamine. Võib kasutada autori nõusolekul. Seadusest tulenevalt on autoril õigus talle kuuluvaid õigusi teistele isikutele loovutada (loovutada ehk õigused võõrandada, autorile loovutatud õigusi ei jää, nende õiguste omaninkuks saab teine isik. Loovutada ehk ära anda saab vaid autori varalisi õigusi, isiklikke õigusi autor loovutada ei saa) või litsentsida (kasutusloa andmine tähendab seda, et õigused kuuluvad autorile, kuid teisel isikul on litsentsilepinguga määratud mahus õigus teost kasutada). Seadus näeb ka ette, et teatud mahus ja ulatuses tuleb võimaldada teose kasutamist ka ilma autoriga õiguste loovutamise või litsentsimise suhtes kokkulepet sõlmimata (teose vaba kasutamine).
3. Autoriõiguslikult kaitstava teose tunnused ja teose kaitstuse presumptsioon . Isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal. Anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on autoriõigus sellele teosele. Momendini, mil autor avab oma kodanikunime ja tõestab oma autorsust, teostab autori varalisi õigusi teose õiguspäraselt avaldanud isik. Autorit esindanud isik säilitab tema poolt esindajaks olemise ajal omandatud õigused teose kasutamiseks, kui tema ja autori vahelise kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti
4. Intellektuaalse omandi roll innovatsiooni edendamisel. Kui vaadata innovatsiooni tavainimese tasandil, näeme uusi tooteid ja teenuseid, see on innovatsiooni väljundite esimene tase. Teisel tasemel näeme, et innovatsioon on selleks, et tegeleda globaalsete probleemidega (Euroopas nt keskkond – ressursid ammenduvad jne, majanduslikud probleemid – me pole nii tootlikud , ei tule alati konkurentsiga toime, sotsiaalsed probleemid – rahvastik väheneb). Praegu on selge, et nii jätkata ei saa, peab tegema midagi radikaalset. Ainuke viis on efektiivsemaks muuta, nt mida vähem tööinimesi jääb, seda efektiivsemalt tuleb nad tööle panna jne. Esiteks, majanduskasv peab olema arukas, peab põhinema väärtusel. Samuti peab olema jätkusuutlik ja kaasav (nt töötuse probleemidega tegelev).
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
1.Suletud ja avatud innovatsioon Avatud innovatsioon – on moodne lähenemine, kus projekte püütakse sobitada nii Eesti kui ka Euroopa konteksti. Teadmused, mis luuakse organisatsiooni sees liiguvad sealt ka välja ning väljaspool loodu liigub ka sisse. (litsentsilepingud).Teadmust juhitakse läbi lepinguliste konstruktsioonide avatud süsteemis. Suletud innovatsioon- oluline juriidilises aspektis.Eestis ei ole see tähtsust omanud, kuid mujal maailmas on ta kasutusel olnud juba pikka aega. See süsteem oli iseendale toetuv süsteem, kus korporatsiooni sees loodi kogu IO. Seega ei olnud see aga väga efektiivne.
2. Autoriõiguste tekkimine Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist.
3. Patentsuse kriteeriumid Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav ( patendid , § 8 lg 1)
Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest (patendid, § 8 lg 2)
Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene
tehnika tasemest (patendid, § 8 lg 4)
Kasulik mudel on leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav
(kasulik mudel, § 5 lg 1)
Kasuliku mudeli leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest (kasulik mudel § 7 lg 1)
Kasuliku mudeli leiutisel on leiutustase, kui leiutis ei tulene endastmõistetavalt tehnika tasemest (kasulik mudel § 7 lg 3)
Patent on oma olemuselt monopol. Aga patent ei tähenda automaatselt rikkust, seda tuleb samuti müüa nagu iga kaupa. IO lähtealused on valgustusajastus, inimene on loodu isa jne; nüüd aga on põhiteema äri tegemine.
Patent kaitseb leiutisi. Selleks, et leiutis oleks kaitstud, peavad olema täidetud teatud kriteeriumid: peab olema uudne, leiutustasemega ja tööstuslikult kasutatav. Kaitstus seondub registreerimisega.
Patentsuse kriteeriumid kitsalt: PatS § 8 lg 1
1. Uudsus
2. Leiutustase;
3. Tööstuslik kasutatavus
Patentsuse kriteeriumid laiendatult:
1. Leiutise objekt on sobilik – objekti taha jäävad mõnikord sellised, oletame geenimutatsioon ja leiutise objektiks saab olla seade, aine, meetod või nende kombinatsioon. Mõnikord tekibki probleem, et objekt ei ole vastav. Klassikaliselt on ikka 3 kriteeriumit, millele leiutis peab vastama (eelnevalt kirjutatud). Leiutisel peab olema tehnilisele probleemile lahendus. Osa patendiõiguse ideoloogiast on paika jäänud sinna sellest kui ta loodi. Objekt on aga pidevalt laienenud, areng – kaitseme arvutitehnoloogiaid jne.
2. Uudsus – kuidas rikkuda? Töötaja kaotab purjuspeaga arvuti ära. Pannakse info interneti vms. Väga palju teadmust luuakse ülikoolides, akadeemiline karjäär tugineb publitseerimisele. Teadlane publitseerib. Aga kui ta selle artiklis ära avaldab? Siis ta ei ole enam uudne. Uudsussoodustus kontseptsioon – kui isik avaldab, siis eesti patendiseadus annab talle n-ö 12 kuud armuaega. See on eksitav, sest see on ainult eesti seaduse kohaselt. Mujal on 6 kuud ja üksnes kuritarvitamise korral.
3. Leiutustase – kui ei saada patenti, siis ei saada seda uudsustaseme kohta. Uudsusest on kerge mööda minna, nt värvin haamri roosaks ja teen punased täpid peale – patendiametnik peaks ära näitama samasuguse haamri. Seega võibki öelda, et uudsusest on kerge mööda minna. Probleem on leiutustase – see peab olema edasiminek varasemast ja seda hindab keskmine asjatundja – see on normatiivne suurus (ta on niiöelda hea käsitööline- ta tunneb eksisteeriva tehnika taset, aga ta ei ole mitte väga loov). Nt inseneride kollektiiv, kes hindab.
4. Tööstuslik kasutatavus – suht laienev. Kui vaatate Euroopa Patendikonventsiooni- tööstuslik kasutus on äritegevuses kasutatav ja põllumajanduses nt. Erisus sees Ameerika süsteemiga.
5. Leiutis küllaldaselt avatud – väga kaua vaidlustada ei saa. Patent on ühiskonna ja leiutaja kokkulepe – leiutaja teeb teatavaks oma leiutise ja ühiskond pakub monopoli teatud ajaks vms.
Patendiõigus keelab nii iseseisvat loomist kui kopeerimist. Kaitsetähtaeg on max 20 aastat. Suurim risk patendi puhul on tühistamine. Mõiste patent tähendab avatut kättesaamist. Olemas patendiraamatukogu. Patendiõigus – teeme kõik avalikuks, aga sa ei tohi seda kasutada (kasutamise all peetakse silmas ärilist kasutamist).
4. Ärisaladuse mõiste ja kaitse Ärisaladuse objektiks on informatsioon, mis võib olla nii tehniline kui äriline info (nt klientide sünnipäevad). Kaitsekriteeriumiks on see, et info ei tohiks olla kogumis ega üksikosadena üldsusele kättesaadav. Kaitse tekib informatsiooni loomisega. Ärisaladus ei kaitse iseseisvat loomist ega ka kopeerimist. Nt kui patenti pole, aga ärisaladus on võimalik toote pealt tuvastada, on see legaalne viis ärisaladuse teada saamiseks. Nt kui suudate hoida saladuses, on kaitse igavene (nt coca- cola valm retsept ). Ärisaladus pole tugev IO, kui välja pääseb on ta kadunud. Ettevõtjad piirduvad tihti vaid IO majandusliku aspektiga ning ignoreeritakse õiguslikku külge/õiguskaitset. Selle tulemus võib olla see, et infost jäädakse ilma.
Pole terviklikku strateegiat, kuidas kaitstakse ärisaladust, ei pruugi see mingit tegelikku kaitset omada (nt pannakse lepingusse punkt, et ärisaladus on kaitstav). Ärisaladuseks võib olla näiteks mingi toode või materjal, mis teise komponendiga kokku sobitades saavutab ideaalse koosluse. Seega sama toodet kasutav teine firma ei pruugi tänu teatud teise komponendi mitteteadmisele seda tulemust saavutada.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
1. Radikaalne ja lisanduv innovatsioon Lisanduv innovatsioon- väike parendus . On leiutis, millele pannakse juurde mingi vidin, mille tulemusena muutub leiutis veelgi paremaks. Lisanduv innovatsioon- Hulk väikesi parandusi olemasolevasse toote või tootesarja , mis tavaliselt aitab säilitada või parandada oma konkurentsipositsiooni aja jooksul. Täiendavad innovatsioon on regulaarselt kasutatud kõrgtehnoloogiaäri poolt ettevõtetele , mis vajavad jätkuvalt parandada oma tooteid lisada uusi funktsioone järjest soovitud tarbijatele Radikaalne innovatsioon- probleemi täiesti uus nägemine. Kui mingit haigust on ravitud teatud ravimiga, kuid nüüd töötatakse välja uus ravim selle haiguse raviks. See on suurema ressursiga ja riskiga , kuid samas on ka kasum suurem.
Radikaalne midagi murranguliselt uut (radikaalne innovatsioon), mis enamjaolt tugineb teadus- ja arendustegevusele (T&A). Eesti kontekstis võib öelda, et murranguliseks ehk radikaalseks tooteinnovastiooniks on probiootilised bakterid , mis tugevdavad organismi vastupanuvõimet ja aitavad vähendada piimataluvuse sümptomeid. Radikaalne innovatsioon on aga uuenduslikkus, mis muudab kas meie firma, väärtusahela või sektori toimimist juba põhjalikult. Radikaalse turukeskse innovatsiooniga tegeleb just suurem osa alustavaid ettevõtteid, kellel tuleb turul erinevatest konkurentidest millegi poolest radikaalselt erineda, et turuosa saavutada.
2.Õiguste ammendumine Patendiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud patendiga kaitstud leiutist sisaldava toote omandamist (sh importimist), kasutamist, levitamist, müüki või müügiks pakkumist.
Kaitsetähtaeg on max 20 aastat, on rida erandeid (nt leiutist ennast puudutavad katsed, mitte leiutise endaga seonduvad katsed; õiguste ammendumine; varemkasutusõigus – nt teil oli see leiutis juba teada, aga keegi ka leiutab selle ja patenteerib enne teid ära, siis teil endal säilib selle kasutamise õigus; siin tekib küsimus IO juhtimisest, sest juristina teame, et asjal puudub väärtus kui seda ei saa juhtida, st kuidas tõendada selle leiutise eelnevat olemasolu). Suurim risk patendi puhul on tühistamine.
3.Autoriõigused töösuhtes loodule Töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Autor võib iseseisvalt kasutada oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teost tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ainult tööandja eelneval nõusolekul, näidates ära tööandja nime või nimetuse. Sellisel juhul on autoril õigus saada autoritasu teose kasutamise eest. Autor võib iseseisvalt kasutada oma tööülesannete täitmise korras loodud teost eesmärgil, mis ei ole tema tööülesannetega ette nähtud, kui töölepingus ei ole ette nähtud teisiti. Sellisel teose kasutamisel tuleb ära näidata tööandja nimi või nimetus. Õigusaktides ettenähtud juhtudel makstakse tööülesannete täitmise korras loodud teose autorile lisaks töötasule (palgale) ka autoritasu teose kasutamise eest. Autoritasu maksmine võidakse ette näha ka tööandja ja autori vahelise kokkuleppega. Arvutiprogrammi autoril või andmebaasi autoril, kes loob programmi või andmebaasi oma tööülesannete täitmise käigus või järgides tööandjalt saadud juhiseid, tekib autoriõigus sellele programmile või andmebaasile, kuid tööandjale kuulub ainulitsents kõigi varaliste õiguste teostamiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Varalised õigused avalikus teenistuses loodud teosele lähevad üle riigile, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Neid õigusi teostab see riigiasutus , kelle ülesandel, tellimisel või juhendamisel teos loodi.
4.Originaalsus kui autoriõiguse põhimõiste
Autoriõiguse seadus kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, on teose looja.
Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Ärisaladuse mõiste Ärisaladusena on käsitletav niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada (konkurentsiseaduse § 63 lg 1). Täpsemalt sellise teabe all tehnilist-teaduslikku informatsiooni (nt toote tehniline koostis või retsept, tootmismeetodid- ja protsessid, nendes kasutatavad tehnikad), finants - ja õigusteavet ning teavet inimressursside kohta (nt palga- ja hüvitiste plaanid), ärilist teavet (klientide andmed, müügistrateegiad ja turundusplaanid). Samas võib üldisemalt öelda, et ärisaladusena on käsitletav informatsioon, mis on salajane (st pole avaldatud või ei kuulu avaldamisele, pole üldteada ning pole kergesti kättesaadav), sellel teabel on kaubanduslik väärtus ja ettevõtja ise on kasutusele võtnud meetmed, et vastav teave ei saaks avalikuks. Viimatiöeldu tuleb iseenesest ka Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust ( TRIPS ) (art 39 p 2). Samas näiteks oskusteave ja kogemused, mis töötaja on omandanud töötamise käigus, pole üldjuhul käsitletavad ärisaladusena.
Ärisaladuse kaitsmine ärisaladuse kaitse tagamiseks saab ettevõtja ettenägeliku käitumise ja tegevusega ise kõige rohkem ära teha. Oluline on, et ettevõtja määratleks võimalikult täpselt ära, missugune teave on käsitatav ärisaladusena ja teeks selle arusaadavaks ka teistele isikutele, kes saavad teadlikuks vastavast teabest. Selle tarvis võiks sõlmitavates lepingutes olla näiteks ärisaladust ja selle hoidmise kohustust reguleeriv säte. Samuti oleks mõistlik töötajatest lähtuva riski maandamiseks kehtestada näiteks vastavad sisekorra eeskirjad ärisaladuse määratlemise ja sellega ümberkäimise kohta. Kui on võimalik, siis tuleks asi patenteerida või registreerida kasuliku mudelina või kaitsta muu sellise registreeringuga. Kindlasti on kasu sellest, kui teabele omab juurdepääsu piiratud hulk inimesi ja teavet ei avaldataks isikutele, kellel seda tegelikult praktiliselt vaja pole. Kui ilmneb, et ärisaladuse hoidmise kohustust on rikutud, siis tuleks kindlasti põhjalikult läbi mõelda edasine tegevus. Soovituslik oleks arutada olukorda juriidilise nõustajaga (õiguslik analüüs ja ettevalmistus) ja püüda koguda võimalikult palju tõendeid enne rikkuja poole pöördumist. Seminaril esinejate sõnul on praktikas kõige paremaid tulemusi andnud sellise olukorra puhul kiire ja intensiivne tegevus. Sealjuures võib meetmete hulka kuuluda ka kuriteoteate tegemine, sest ärisaladuse õigustamatu avaldamine ja kasutamine on ka kriminaalkorras karistatav ( karistusseadustik § 377). Seega on ärisaladuse efektiivse ja tulemusliku kaitse tagamise eelduseks, et ettevõtja on astunud selle kaitsmiseks samme (ärisaladuse võimalikult täpne määratlemine lepingutes, sisekorraeeskirjad jne) juba enne ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise fakti toimumist . Isegi kui rikkumine ikka aset leiab, siis on märksa lihtsam nõuda sellest tekkinud kahju hüvitamist. Praktikute sõnul ongi kõige teravam probleem antud küsimuse puhul olnud selle tõendamine, et ärisaladust on rikutud, sest ärisaladust pole lihtsalt selgelt määratletud.
Eespool juhiti tähelepanu asjaolule, et ärisaladuse õigustamatule avaldamisele ja kasutamisele võib järgneda ka kriminaalkaristus. Siiski, on karistusõiguslik sekkumine antud ärisaladuse kaitse osas sekundaarne , st üldjuhul lahendatakse vaidlused tsiviilkohtumenetluses . See tuleneb põhimõttest, et riik sekkub ettevõtlusse erandkorras ja võimalikult vähesel määral.
Kokkuvõttes tuleb öelda, et ärisaladuse kaitsmisel ei saa ettevõtja lootma jääda üksnes seadusesätetele, vaja on ka ise astuda samme selle nimel – määratleda võimalikult täpselt ettevõtte ärisaladus, sätestada reeglid ärisaladusega ümberkäimiseks, piirata juurdepääsu ärisaladusele.