Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kasvatus eri kultuurides (4)

4 HEA
Punktid

Lõik failist


Kasvatus eri kultuurides
Tallinna Ülikooli
Kasvatusteaduste Instituut dotsent, õppetooli juhataja Maria Tilk
Pedagoogika ajaloo
käsitlemisel on välja­ kujunenud praktika, kus põhihuvi ja
-tähelepanu on suu­na­­tud pedagoogilise mõtte
ajaloole: enamasti käsitletakse üksikute suur­te pedagoogide
panust kasvatusse, uuritakse pigem õpetamise aja­lugu ning
koolide ja õpetussüsteemide kujunemist ja arengut.
Kas­va­tusteemadele
pööratakse vähem tähelepanu. See on ka mõneti aru­saadav, kasvatamist peetakse lihtsamaks kui koolitamist, isikliku ees­kuju najal on kasvanud sajad põlvkonnad. Tundub, et kasvatamine muutub
tõsiseks alles siis, kui laps alustab spetsiaalse kooliõppega.
On aga ka teisi olulisi
kasvatuse as­pekte, nähtusi ja tegureid, mis on kas­va­tust
tegelikult mõjutanud: tavad ja kombed, religioon ja seadus ehk
teisisõnu mentaliteediajalugu.
Antud ettekanne pühendab
taotluslikult suurt tähelepanu mui­nas­­­­aja­le.
Seda aega on äärmiselt raske kindlate aja­pii­ri­de­ga
mää­rat­le­­da – laie­mas mõistes on see
riigieelne aeg, kuid muinasaja kas­va­tus­­­kul­­tuu­­ri­
ele­­mendid on hõlpsasti äratuntavad ka­ hilisemates tsivi­li­­sat­sioonides ning­ eri rahvaste
juures. Nüüdisaja kii­­­res elus ei tead­vusta me­­
endale te­gelikult, kuivõrd oma täna­päe­vas­tes
Vasakule Paremale
Kasvatus eri kultuurides #1 Kasvatus eri kultuurides #2 Kasvatus eri kultuurides #3 Kasvatus eri kultuurides #4 Kasvatus eri kultuurides #5 Kasvatus eri kultuurides #6 Kasvatus eri kultuurides #7 Kasvatus eri kultuurides #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 167 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annye Õppematerjali autor
Maria Tilk"Kasvatus eri kultuurides"
(Pedagoogika alused)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
doc

Kasvatus eri kultuurides

Tähtis saavutus oli gümnastika. Kreeklasi võib pidada nüüdisaegse spordi rajajaks. Oli olemas ka hemerodroomide (kiirkäskjalad) koolitus. 4 saj.eKr kehtestati efeebia teenistus. See oli kõikidele ateenlastele kohustuslik alates 18. (16.) eluaastast ja teenistus kestis neli aastat. Füüsilist ettevalmistust korraldasid ja jälgisid pedotriibid. Sõjalised instruktorid jälgisid otseselt sõjalisi ettevalmistusi. Sparta kasvatus- arenes füüsiline kasvatus intellektuaalse ja esteetilise arvel. Spartalastelt nõuti vaprust, distsiplineeritust, suutlikust taluda valu, surmapõlgust, kiiret otsustusvõimet, tagasihoidlikkust, ükskõiksust igasuguse omandi ja varanduse suhtes. Ei välistanud lõbustusi. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas perekondlikke sidemeid. Kuni seitsmenda aastani kasvas poiss ema ja hoidjate järelvalve all. Mänguasjadeks olid

Alushariduse pedagoog
thumbnail
32
docx

Kasvatus eri kultuurides

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku.

Pedagoogika
thumbnail
32
doc

Kasvatus eri kultuurides

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku.

Sissejuhatus kasvatuseteadusesse
thumbnail
10
docx

Vana-Idamaade haridusest

iseärasustele ning erinevustele, kuigi suures plaanis on neil ka palju sarnaseid jooni. Seetõttu ei saagi nendest riikidest rääkida kui ühest suurest Vana-Idamaast. Üldiselt saab tuua Vana Idamaade tunnusjoonteks maaeraomandi puudumise, omandi kogukondlike vormide säilimise ning kunginga despootliku võimu. . (Struve ,,Vana- Idamaade ajalugu" 1949: 6, 8) Vana-Idamaade kasvatuskultuuri ajaloost Nii nagu teisteski iidsetes kultuurides, nii sai ka Vana-Idamaal riigieelsel ajal lapsest sündides sugukonna lastegrupi liige ning tema kasvatamine oli suuresti ühiskondlik. Lastegrupp oli kõige tihedamalt seotud sugukonna naiste grupiga, kuni nad jõudsid ikka kus neil tuli läbida initsiatsiooniriitus, mille läbinud tütarlapsed liitusid naiste ning noormehed meeste gruppidega ning selleks ajaks olidki nad omandanud kõik eluks vajalikud teadmised ja töövõtted. Töövõtteid õpetati lapsele perekonnas,

Pedagoogika alused
thumbnail
9
doc

Antiikaja usund

(Kool) Antiikaja usund Referaat (õpilase nimi) (klass) Juhendaja õpetaja (õpetaja nimi) Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord........................................................................................................... 2 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Müüt: pärimus ja lugu.....................................................................................4 Ürgjumalad.....................................................................................................4 Olümpose jumalad...........................................................................................5 Tempel.............................................................................................................6 Ohverdamine..........

Kunstiajalugu
thumbnail
2
odt

MILLEKS RITUAALID: USUNDIMAAILMAS, ILMALIKUS ELUS, LOOMARIIGIS?

iga toimingu juures hüüti appi eraldi jumalust, iga jumaluse nimi oli tuletatud vastavat toimingut tähistavast tegusõnast. Need jumalused olid abijumalused, kelle poole pöörduti, kui oli abi vaja. Samuti pöörduti ka tähtsamate jumaluste poole. Inimese sündi ja surma ning olulisi staatuse muutusi nagu täiskasvanuks tunnistamist, abiellu astumist tähistavad traditsioonilistes kultuurides siirderiitused. Inimese elu koosneb paljudest erinevatest üleminekutest, kus tema sotsiaalne seisund muutub, näiteks leeriõnnistamisel tunnistatakse laps täiskasvanuks. Väga oluliseks peetakse sündi, puberteeti, kihlust, abielu, rasedust, isadust ja surma. Lapsele on oluline tema nimi, näiteks õigeusklikel anti lastele sünni päeva pühaku nimi. Kunagi jäeti surnuga üsna pikalt hüvasti, surnu valvamisel lauldi vaimulikke laule, mis olid kinnituseks lahkunu minekul teise ilma.

Religioon
thumbnail
12
doc

VANAD KULTUURRAHVAD JA NENDE MUUSIKA

Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. ­ v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana. Taolise inimese põhitegevuseks oli küttimine, kalapüük, korilus ­ toidu hankimine. Kiviaja inimene oli loodusega väga tihedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- ning raviomadusi. Loomad

Muusikaajalugu
thumbnail
19
docx

Üldine usundilugu

kujutlused teispoolsusest (surmavaldadest). Põletusmatust kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. Balsameerimine on ilmselt samuti väga vana, kuid levinud lokaalselt ja suhteliselt väheste rahvaste juures. Semiitidel ja kristlikes kultuurides on kõige enam levinud laibamatus, alates 19. sajandist on hakanud ennekõike sanitaarsetel ja majanduslikel põhjustel levima põletusmatus, kuigi eriti roomakatoliku kirik seda heaks ei kiida. Põletusmatus oli väga levinud muistsetel indoeurooplastel. Ent germaanlastel, aga ka muistsetel eestlastel oli levinud nii laiba- kui ka põletusmatus. Zoroastristid ja parsid jätsid surnud lahtistesse matusetornidesse, kus röövlinnud luustiku puhtaks nokkisid, sest elemente (maad, vett ja tuld)

Kultuur




Meedia

Kommentaarid (4)

Laura413 profiilipilt
Laura413: See materjal ripub ka niisama netis üleval.
16:22 28-04-2009
kreinberk profiilipilt
kreinberk: Igati abi vastavas õppeaines
13:31 25-02-2009
moto_kilu profiilipilt
moto_kilu: Üpris hea!
18:51 06-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun