Rahvusvaheline avalik õigus (0)

Rahvusvaheline avalik õigus
Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid.
Riigid suveräänsed – teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata.
Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi – rahvusvaheline õigus.
RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel ( kriminaalõigus ) Ebamoraalne: röövimine , vägistamine, riigireetmine – reguleerime kriminaalseadustikuga.
Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid /efektiivseid karistusmeetmeid. (Venemaa mitte karistamine leppe rikkumisel)
Riigis 3 võimu:

seadusandlik

täidesaatev

kohtuvõim
Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas?
1. seadusandlik – Euroopa Liit – Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. ÜRO peaassamblees-seadusandlik võim on esindatud iga riik ühe häälega-selle otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud.
2. täidesaatve – Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. ÜRO julgeoleku nõukogu.
3. kohtuvõim – Rahvusvaheline Kriminaalkohus – on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus – ainult EL. On mitmeid kohtuid ntks Rahvusvaheline Hagikohus. (Iga kaasuse puhul rahvusvaheline kohus ei saa hakata õigust mõistma-sest pole jurisdiksiooni, mille riigid peavad andma). Riigid pole kohustatud nõusolekut andma. Jurisdiktsioon kehtib kui riigid on nõusoleku andnud või kui julgeoleku nõukogu on esitanud prokurörile otsuse...
Mis oleks kui ÜRO võtaks vastu kohustuslikke otsuseid lihthäälte enamusega? Igal riigil üks hääl, olenemata suurusest . Kui väikesed, vähese rahvastatusega riigid 10%, võtaks vastu otsuse ja hakkaks dikteerima, siis see ei viiks kuhugi.
Rahvusvahelistest normidest kinnipidamine – enamus riike järgib enamus rahvusvahelisi norme enamus ajast, kuigi on ka erandeid , mis toovad kaasa vägivalda ja sõda.
„Ükskõik, milline riigi struktuur luuakse , peaks olema loodud nii, et kasu tuleb isikutele, kes elavad riikides, ja mitte, et see oleks riigi iseenda säilitamiseks.“ – Richard . PÕHIMÕTE: Riigid ei kavatse loobuda oma suveräänsusest.
Tähtis on, kas rahvusvaheline õigus on peegeldatud riigi poliitikas ja riikidevahelistes suhetes. Tähtis on, kas on norme, mis vastavad riikide ja ühiskonna arenevatele ja muutuvatele nõuetele. Oluline on ka see, kas tülid on lahendatud kooskõlas rahvusvahelise õigusega, kas riigid järgivad rahvusvahelise õiguse norme.
Mis surve on riikidel jälgida rahvusvahelise õiguse norme? Kui väike riik rikub reegleid, saadetakse minema, kui suur riik rikub ei juhtu midagi või tuleb palju väikeseid riike korda nõudma. Tugev horisontaalne surve, sest kui nad reegleid ei järgi, siis ei saa riigid maailma mängida. Rahvusvaheline süsteem – jalgpall (ilma kohtunikuta) – kuid on olemas reeglid, kes neid ei tea, seda mängu ei võeta, sellega ei mängita.
Mida artikkel 5 ütleb? Rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu. Riigid on kohustatud tegema seda, mida nad vajalikuks ja õigeks peavad.
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD

• Lepingud /konvektsioonid;
  
• Rahvusvaheline tava.
  

I § 102 RÕ reegel see, mis on aktsepteeritud rahvusvaheliselt riikide poolt:

•  tava
  
•  rahvusvaheline lepe
  
•  tuleb üldistest põhimõtetest
  

Rahvusvahelise õiguse tava tuleneb üldisest ja järjekindlast riigipraksisest, mida on järgitud riikide poolt, sp, et nad tunnetavad, et neil on legaalne kohustus seda teha.
Kuidas tavad tekivad, mis tingimustel, mis nõuded?
RAHVUSVAHELINE TAVA:
2 NÕUET: Üldine ja järjekindlalt järgitav riikide praksis ; Nad järgivad seda mitte vabatahtlikult, nad tunnevad , et see on kohustus, mida tuleb teha.
Rahvusvahelised lepped loovad seadust riikidele, kes on leppe osapooled. Igal rahvusvahelisel õiguse normil võib olla kaks iseseisvat elu. Norm võib elada edasi tavana ja vastupidi. Loob norme ja seadust nendele, kes on ühinenud sellega.
Rahvusvahelise kohtu statuudi artikkel 38 on sätestatud rahvusvahelise kohtu jaoks, mis on rahvusvahelise õiguse allikad. Allikateks: rahvusvahelised konvektsioonid/lepped, rahvusvahelised tavad-üldine praktsis-enamus riike järgivad. Üldised põhimõtted, mis on tunnustatud tsiviliseeritud riikide(demokraatlik poolt)
Üldised põhimõtted:

• täiendavad normid ja reeglid
  

II art 38:
Rahvusvahelised konventsioonid:

• loovad reegleid ühinenud riikidele
  

Rahvusvaheline tava:

• samad nõuded, mis I
  
• üldine praksis, mis o naktsepteeritud seadusena; ei ole vabatahtlikku momenti .
  

Kohtuotsused :

• pretsedendiõigust ei ole, kohustuslikud osalejatele
  
• Rahvusvahelise kohtu otsused pole pretsedendi mõjuga. See kehtib vaid osapooltele.
  

RÕ põhiallikad:

• tava
  
• lepped
  

Mis on tava, kuidas tavad tekivad?
Järjekindel/üldine praktsis, mida enamus riigid järgivad ja nad järgivad, sest nad tunnetavad ja teavad, et see on nende jaoks kohustuslik.
Millest koosneb üldine praktsis?
Riigi praktsise/üldise praktsise alla käivad: Kõik mida riik teeb, võib olla väjend, kas tegemist on riigi fraktsisega. Riigi seadusandlus on riigi praktsis. Kohtuga seotu . Kui eraisikud midagi teevad, on see ka riigi praktsis. Riikide praktsise puudumine/tegemata jätmine on ka praktsis. Praktsis võib olal nii positiivne kui negatiivne.
Kuidas saab tekkida uus tava? Riigid rikuvad vana tava ja saadakse vanast tavast lahti.
Kui palju riike on vaja, et saaksime öelda, et tegemist on mingi praktsisega? Kui palju järjekindlust on vaja?
Uued riigid, mis polnud olemas, kas peavad järgima olemasolevaid tavasid? JAH
Võib tekkida ka regionaalne tava riikide vahel! Kahe riigi vahel võib olla ka tava, kuid kahe erineva religiooni vahel mitte.
II LOENG
AKJ2665 International law – nädala aega
Pabut Abana kaasus: Rahvusvahelised tavad on kohustuslikud USAs.

• 1900.a otsustatud USAs
  
• USA ja Hispaania vahel sõda; USA sai territooriumi juurde
  
• 2 laeva võeti USA poolt sõjasaagiga kinni, koos lastiga
  
• Laevaomanikud vaidlustasid seda ja andsid kohtusse. (Leiti, et kalamehed on sõja ajal puutumatud)
  
• I aste leidis, et see on õige (et võib lastiga ära võtta) → läks Ülemkohtuni välja.
  
• Süütud kalalaevad on sõjaolukorras puutumatud – on rahvusvaheline TAVA (konventsioonis kirjas)
  
• See on Inglismaa ja Prantsusmaa vahel ajaloos kokku lepitud juba; va Pr revolutsiooni ajal seda põhimõtet ei tunnustatud. 1406 andis kuningas Henry VI teada, et kõik kalalaevad on tema kaitse all.
  

SS Lootuse kaasus:

• Pr ja Türgi laevad põrkasid kokku. T läks põhja( 8 tükki uppusid). Türgi võttis Pr töölise(leitnandi) vastutusele → 10 päeva iga laiba eest. Pr ütles, kui pole tava, ei saa võtta vastutusele(puudub kriminaaljuristitsioon). T: Pidi tõestama , et pole tava, mis keelaks, siis võib.
  
• Vaidluseks läks küsimuses, et kellel on kohustus tõestada. Ridade vahelt võib lugeda, et tõestamis kohustus oli Prantsusmaal. Kui aga Pr tõestada ei suuda, jääb õigus Türgile.
  
• Kes peab tava tõestama (olemasolu) – kaotab! Türgi jäi peale.
  

Mis põhjustel jõutakse kohtuvälistele lahenditele? Ei usaldata kohtu õigust.
On olema smõned rahvusvahelise dlepped seoses tuumarelvadega, kuid nende tegelik sisu on: Tuumarelvade katsetamise osaline keeld. Kui riigil pole muud relva, siis enesekaitseks võib ta kasutada tuumarelva.
Asüülikaasus Golumbialt Peruu vastu
1949. a anti asüül ühele mehele. Golumbia suursaadiks palus Peruult luba, et poliitiline liider saaks lahkuda Peruust, selle alusel, et Golumbia valitsus oli teinud otsuse, et Golumbia jaoks on tema poliitiline pagulane . Peruu ei olnud sellega nõus, et Golumbial oleks oma ühepoolne õigus otsustada Peruu poliitilise liidri kuritegusid . Leppisid kokku, et käsitletakse seda kaasusena rahvusvahelises kohtus ja et mõlemad osapooled peaksid seda otsust kohustuslikuks. Golumbia kasutas palju argumente.
Golumbia valitsus väitis, oma viimase argumendiga, et tegemist on Ameerika vahelise õigusega. Kokkuvõte: Kohus otsustas Peruu kasuks, kuid ka kinnitati, et pmlt oleks Golumbia suutnud tõestada, et selline tava oleks tekkinud/võib tekkida, ainult, et seekord ei tekkinud.
Kaasus: puudutab territooriumi läbimise õigust „Portugali ja India vahel“
Portugali kolumnistid sõlmisid lepingu ja lepingu sisu oli, et Portugal tahtis tagada vaba liikumist ( hobused , tsiviilisikud koos varaga, relvad) ja seda lubati. Tingimuseks oli, et nad pidid luba küsima , kui nad tahtsid liikuda ja alati anti ka luba. Siis aga tuli Inglismaa peale ja kolumniseeris India ära, kuid üle ei võetud territooriume, mis olid Portugali võimude käes. See vaba liikumise režiim läks ka edasi. Varsti kujunes välja, et tsiviilisikud ei viitsinud enam luba küsida, sest nad teadsid, et nad saavad. Liiguti vabalt, palju tahtsid ja takistusi Inglismaa võimude poolt neile ei tehtud. Sõjaväelased endiselt küsisid luba ja eranditult seda luba ka neile anti.
1954.a India valitsus ütles, et vabal liikumisel on lõpp. Asi jõudis rahvusvahelise kohtu ette. Kahe riigi vahel oli tekkinud rahvusvaheline tava, seega India oli kohtustatud kinni pidama ja järgima. Neid ei takistatud kuna nad tundsid, et neil on kohustus neid lubada. Vabat liikumist peeti nende õiguseks
III LOENG
Kui riigid uue tavaga nõus pole, siis tuleb järjekindalt oma riigi praksises selle vastu protestida. Enamasti see ka vabastab neid sellest tavast ehk nad ei pea seda järgima. Teised riigid teiste riikide siseajadesse ei tohi sekkuda!!
ÜRO ei lubanud Lõuna-Aafrika vabariigil ÜRO peaassamblees osaleda. Nad ei visanud neid küll ÜROst välja, öeldes, et see ei peegelda kogu LAV-d.
Lepped kehtivad kindlasti neile, kes on selle lepignu/konvensiooni osapool. Rahvusvaheline konvensioon võib olla aluseks, et need normid, mis on seal kehtestatud, hakkavad pikkamööda muutuma tavaks (Riikidele kohustuslikud, kes selles konvensioonis osalevad). Lepete osakaal järjest kasvab. Mida rokem riike sellega ühineb, seda rohkem see lihtsustab. Peale II MS on praktiliselt kõik lepped ÜROs sõlmitud. Enamus on kahe riigi vahel sõlmitud.
On olemas 3 erinevat leppe tüüpi:

mitme riigi vaheline lepe- avatud kõikidele riikidele, et nad võiks nende konvensioonidega ühineda. Sinna kuuluvad ka regionaalsed lepped. Need on üldised lepped, mis üritavad paika panna mingisuguse valdkonna normid.

Lepped, mis on riikidele, et nad saaks regulerida mingit valdkonda või tegevust. Nt kalastamine .

Kahe riigi vahelised lepped- neid on kõige rohkem ja neid on igas valdkonnas.
Lepete osakaal järjest suureneb, sest aina rohkem leppeid tuleb ja aina rohkem riike ühineb nende lepete/konvensioonidega. Tavade baasil tehakse leppeid. Aina rohkem norme leiab lepetest.
Mis juhtub siis, kui normid on riigile kohustuslikud nii leppe, leppete kui ka tavade alusel?
Kui norm on väljakujunenud tavaks, siis sõlmitakse rahvusvaheline konvensioon, mis kinnitab seda tava. Kui see leping aegub/lõppeb, siis kas riigid peavad seda normi järgmima või mitte? Tava on väljakujunenud, riigid on kohustatud seda järgima. Konvensioonis on sätestatud see sama tava, konvensioon lõppeb ära. Mis siis saab? Langeb ära kohustus järgida tava konvensiooni alusel. Tavana on see täisjõus olemas. Riigid peavad tundma, et see on üldine praksis ja et see on nende jaoks kohustuslik. Ehk riigid peavad seda normi järgima.
On olemas sama norm tava ja konvensioonina. Kõik riigid on selle tavaga ja järgivad seda konvensiooni. Aastad mööduvad ja mõned riigid hakkavad käituma teistmoodi ehk nad ei järgi tava(rikuvad seda). Sellega nad rikuvad nii tava kui ka konvensiooni. Mis on võimalikud tagajärjed nendele rikkumistele? Sanktsioonid, teine võimalus on see, et teised riigid tulevad sellega kaasa ja hakkavad ka seda tava rikkuma. kas see tähendab seda, et konvensioon ei kehti enam? Konvensioon jääb püsima, kui teised riigid midagi ette ei võta. Mis saab tavast? vana tava kaob ära ja tekib uus tava. Tava on muutunud ja parandanud niivõrd konvensiooni. Tava on konvensiooni ära muutnud.
Tähtajaline konvensioon lõppeb ära, riigid peavad seda tava järgima, kui see on olemas. Riigid mõtlevasd, et see tava enam ei sobi meile. Kolmveerandile riikidest see sobib ja nad otsustavad pikendadada seda konvensiooni. Veerand riike otsustavad sõlmida uue konvensiooni, kus on sätestatud see asi teisiti. Kas nii võib? Jaa võib, kui see on mingi tavaline norm, mitte ius gogensi norm.

• kui on lepinguline norm, mis on tava ära muutnud, siis kellele kehtib? Neile riikidele, kes on selle lepingu osapooled.
  

Kahe riigi vahel, kus on erinevad tavad- kui nt 25% järgivad uut tava ja 75% vana tava, siis võib öelda, et selles valdkonnad kindlat tava pole ja tuleb uus kokulepe luua. Ja vb tuleb järgida seda tava, mis kehtib enamusele.

• Kuidas on võimalik muuta normi, mis on saavutanud ius gogensi staatuse?- on võimalus, et ta muutub hoopis tugevamaks ajaga .
  

• Põhimõtted, mis on ühised kõikidele õigussüsteemidele- pacta sunt servanda ehk lepingust tuleb kinni pidada. Põhimõtted, mida leidub kõikides maailma tsiviliseeritud õigussüsteemides; ei tohi võõrandada vara, mis pole sinu oma.
  
• Kui pole tava, mis kehtiks riikidel vahel ja tuleb probleem nende vahel lahendada, siis tuleb otsida, kas on sarnaseid lahendeidteite tsiviviliseeritud riikide vahel või kas jõutakse õiguse põhimõttel kokku leppida.
  
• Kohtu pretsedent, isegi, kui see pole kohustuslik, siis seda de facto järgitakse.
  
• ÜRO peaassamblee otsused on soovituslikud, riigid ei pea neid järgima.
  
• Kust võib veel tulla rahvusvahelisi tavasid/norme, mis kuuluvad järgimisele?
  

Rahvusvahelise õiguse subjektid võivad olla: riigid, organisatsioonid ,
Organisatsioonid, mis loovad rahvusvahelisi tavasid- ÜRO otsused,
(ÜRO on) riikide vaheline organisatsioon ; mitteriiklikud organisatsioonid (greenpeace, rahvusvaheline olümpia komitee (ROK), punane rist
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUHE RIIGIÕIGUSEGA
Rahvusavaheline õigus on kohustuslik riikidele. Riik on kohustatud rahvusvahelise õiguse norme järgima, riigid aitavad neid luua ja nad on ka kohustatud neid norme rakendama oma õigussüsteemides- läbi valitsuse, läbi põhiseadusliku õigussüsteemi. Rahvusvaheline õigus ei asenda riikide õigust.
EL õigus ei ole rahvusvaheline õigus.
Rahvusvaheline õigus sõltub sellest, et riigid ja valitsused täidaks oma kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel. Kohustus rahvusvahelisi norme järgida ja teostada on igal riigil. See kohustus võib ulatuda ka nt eraettevõtetele, kui nad teevad midagi riigi jaoks või riigi nimel ( sinna kuulub ka neg teod ehk tegemata jätmised).

• riik ei saa vabanduseks, ettekäändeks panna rahvusvahelise õiguse rikkumiseks seda, et tema enda riigi seadused kohustavad riiki käituma kuidagi teisiti.
  
• Riigi seadused ei saa luua erandit, mis vabastaks teda mittetäitmast rahvusvahelisi seadusi. Rahvusvahelist õigust on jämedalt rikutud- nt natsid hävitasid läbi genotsiidi juute.
  

2 erinevat koolkonda riikide vahel:

Pruralisitid- vaatavad rahvusvahelist ja kohalikku õigust kui kahte erinevat õigust.

Monism -RÕ on võimalik rakendada oma ÕS-is ja kohtus siis ja ainult siis kui ta on vastu võetud
Rahvusvaheline ja kohalik õigus on osa ühest ja samast õigussüsteemist. Hierarhis on rahvusvaheline õigus riigiõigusest kõrgem. Rahvusvahelist õigust ei saa allutada riigiõigusele.
PS §3 Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Rahvusvahelise õiguse ültunnustatud põhimõtted ja normid= tava
Kuidas Eesti PS suhtub rahvusvahelistesse lepetesse? Leping hakkab kehtima kui Riigikogu selle ratifitseerib.

• Inimõiguste valdkonnaks- võimalus inimestel, üksikisikutel pöörduda Euroopa Inimõiguste kohtusse.
  

Eesti kuulub Euroopa Liitu. EL kohus asub Luksemburgis.
Euroopa Inimõiguse kohus-allub Euroopa Nõukogule.

• Rahvusvahelisel tasandil võib tulla ette, et Rahvusvaheline kohus peab rakendama riikide norme.
  

RÕ võib kasutada Rahvusvahelistes tribunalides.
Nt eri riikidest ettevõtted, lahendab nendevahelisi kohtusasju kolmanda riigi kohtus ( tribunal ).
Tribunal peab vaatama kohalikku seadusandlust. Kui annaks ebaõiglase tulemuse, ei pea järgima neid norme, mis poolte koduriigis on.
2 suurt ettevõtet, mis tegutsevad mitmes riigis. Üks Prantsusmaal ja teine Saksamaal. Prantsuse firma ütleb, et vaidluse puhul rakendame Prantsuse norme, seaduseid. Saksa firma tahab aga et vaidlused lahendadakse Saksamaa seaduste, normide järgi. Kompromiss on, et vaidlused lahendatakse Rahvusvahelises kohtus. Aga kelle seaduse alusel? Võivad kokku leppida, et kasutavad mingi kolmanda riigi seaduseid ( nt Belgia, Inglismaa jne)
Mis piirang on rahvusvahelisel trinunaalil?
Eesti seaduseid tõlgendab kõige paremini EESTI.
Inglise seaduseid tõlgendab kõige paremini INGLISMAA.
IV LOENG
Riik
II MS lõpuni olid riigid ainukesed arvestatavad rahvusvahelise õiguse subjektid.
Riigid on ainsad rahvusvahelise õiguse subjektid, kellel on kõik õigused. Ettevõtete jne õigused on ainult selles ulatuses, mille neile annavad riigid lepete ja tavade ulatuses, neil pole kõiki õigusi, mis on olemas riigil.
Riik – geopoliitiline olevus :

territoorium

rahvas

avalik võim (valitsus)

peavad olema võimelised suhtlema teiste riikidega – PS-ses õigus suhelda – tahtmine, majanduslikud põhjused/võimalused.
Oluline riigi staatuse juures:

• Kui riik tahab saada ÜRO liikmeks – peab olema riik. ÜRO võtab vastu ainult riike.
  
• Nt kui üks riik jaotub mitmeks
  
• Mingi osa riigi territooriumist otsustab iseseisvuda
  
• Mitu riiki tahavad ühineda
  
• Kui vabatahtlikult üks riik jaotub kaheks: Tšehhoslovakkia ( Tšehhi ja Slovakkia)
  

Palju territooriumi vaja on, et oleks riik? Millal see küsimus muutub aktuaalseks?
Ei ole rahvusvahelist normi, millega sätestatakse mingit miinimumi. Nt Monaco on 1,5 km2 – võib olla veel väiksema pindalaga.
Mis alusel riike tunnustatakse?

• Tunnustamise akt – poliitiline akt – riik otsustab, keda tunnustab või mitte;Riik annab tunnustuse .
  
• Riik võib olemas olla, sõltumata sellest, kas keegi teda tunnustab v mitte. On 4 riigile omast tunnust olemas.
  

Riigid võivad diplomaatilisi suhteid igal ajal katkestada, seepärast ei kehti põhimõte, et ei tunnustata enam riiki kui sellist.
Eespool toodud e traditsioonilist riikide tunnust, kuid neid tunnuseid on tänapäeval tekkinud juurde. Riik ei tohi anda tunnustust enne kui need tunnused on olemas. Kui anda tunnustust enne kui need (4) tunnust on täidetud, siis võib arvata, et riik on selle riigi siseasjadesse sekkunud ja selline käitumine on keelatud.
Peab olema mingi kindel territoorium. Territoorium võib nihkuda, peaasi , et on midagigi olemas. Kindlad piirid ei ole ainumäärajad. Piirid ei pea olema täpselt paika pandud.
RAHVAS – alaline elanikkond
Palju peaks olema? → mingit piirangut ei ole. Aga riiki ei saa luua nullrahvaga.
NT: Lichtenstein : 28 000 elanikku.
Peaasi, et rahvast on, on alaline elanikkond.
AVALIK VÕIM/valitsus – valitsuse nõue – peab sisuliselt kontrollima seda maa-ala (territooriumi). Peab olema efektiivne.
RIIK PEAB OLEMA PÄDEV JA VÕIMELINE LOOMA VÄLISSUHTEID TEISTE RIIKIDEGA – kui on võimalus, peab ise otsustama, kas soovib seda õigust teostada või mitte, võib ka loobuda. NT. Lichtensteini välissuhteid korrladab Šveits – pole seda õigust lõplikult ära andnud.

• Island oli esimene riik, kes Eestit taasiseseisvumist tunnustas. Eestit tunnustas esimesena Venemaa Tartu rahu lepinguga.
  

Kui on olemasolev riik, kas tal on kuidagi võimalik riigi staatusest ilma jääda?
OSCE konverents – USA 5 uut põhimõtet:
Vaadati, kuidas riigid käituvad lisanõuetega:

kas riik kavatseb edaspidises arengus järgida demokraatia põhimõtteid?

respekteerida kõiki piire

toetada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid

kaitsta inimõigusi

respekteerida RÕ-ga pandud kohustusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta).
Riik – demokraatlik õigusriik , kus on vabad valimised ja austatakse inimõigusi.
ÜRO põhimõtted:

respekteerida ÜRO hartat

garanteerida kõiki rahvusvahelisis ja etniliste rahvaste õigusi

respekteerida piire

aktsepteerida kohustusi, mis on võetud desarmeerimisega ( USAl polnud seda punkti)

kohustada end lahendama tülisid (Rahvusvahelises Tribunali või Vahekohtus).
Inimõiguste demokraatlik areng!
Riiki ei saa kohustada tunnustama teist riiki.
Kui ei tunnusta, peab siiski teist riiki respekteerima (nt piire jms).
Rahvusvahelise normi alusel võib olla kohustus mitte tunnustada – kui riigile omased tunnused puuduvuad.

tekib nn ebaseaduslik riik – Lõuna- Rodeesia – kuulutas iseseisvust, valitsejateks valged, üldsus pidas ebaõiglaseks, kuna rahvas oli must – ei peetud õiglaseks valitsuseks.
Tänu ÜRO seisukohale Lõuna-Rodeesiat ei tunnustatud, L-R ise oli valmis suhtlema; tegelikult olid kõik vajalikud riigi tunnused olemas.

Riigid ei tohiks tunnustada ka ebaseaduslikku territooriumi omale juurdevõtmist.
Teised riigid kohustatud rahvusvaheliste normide tõttu vägivallaga saadud ebaseaduslikku maad mitte tunnustama.
De jure ei pea teised riigid seda õigeks. Riigid peavad loobuma ebaseaduslikult saadud territooriumist.
Kui kaugele riigi territoorium ulatub? Merel riigi suveräänsus ulatub territoriaalmere piirini. Tegemist on territoriaalmerega. Suveräänsus lõppeb seal, kus lõppeb territoriallmeri. Maapinnal lõppeb riigi territoorium seal kus lõppevad piirid. Maapinnal ulatub riigi suveräänsus maapinna keskpunktini(sügavuselt). Õhuruumis vähem kui kuu orbiit .(lennuki lendamise max kõrgus). 84-90km kõrguse vahel on suveräänsuse piir riikidel.
NB! RIIGI JA VALITSUSE TUNNUSTAMINE EI OLE ÜKS JA SAMA ASI!