valitseja otsustada. Enamus India vürste (Indian Princes) langetas otsuse kiiresti ja India kasuks, osa ka Pakistani kasuks. Esines aga ka tõrkeid, eelkõige seal, kus valitsev eliit ja rahvamasside enamus olid erinevat usku. Kõige teravamaks kujunes olukord Kashmiris, mille hinduistist valitseja maharadza Hari Singh kõhkles mitu kuud, soovides (India diplomaadi J. N. Dixiti arvates suurushulluse sunnil) selles strateegiliselt ülitähtsas regioonis välja kuulutada omaette monarhiat. See oli utoopiline plaan. Tema kõhklustele tegi sunnitud lõpu Pakistani hõimude sissetung oktoobris 1947, mis viis ta otsusele ühineda Indiaga, kuigi valdav osa Kashmiri elanikest olid muslimid. Oma pika ajaloo jooksul on Kashmir, mille nimi arvatakse tulenevat müütilise mõttetarga Kashyapa nimest, olnud seotud hindude, budistide, sikhide ja muslimite ning samuti inglaste tegevusega. Muslimite tulek algas 8. sajandil. Maa islamiseerimisega olid
Peamiselt ränkarjakasvatajad. Nad korraldasid laastavaid rüüsteretki mujale Euroopasse, aga said 955. aastal Otto I’lt Lechi lahingus lüüa. Istvan I võttis vastu katoliku usu ja jagas riigi komitaatideks. 11-12 sajandil nõrgendasid paljud pärilustülid Arpadeid. Hoolimata sellest õnnestus neil isegi oma kuningriiki laiendada Transilvaania, Sloveenia ja Horvaatia arvelt. Kuldbulla suurendas feodaalide võimu ja nõrgendas monarhiat. MONGOLITE RÜÜSTERETK IDA-EUROOPAS 1241-1242: Toimus mongolite ja nendega kaasas olnud rahvaste, sh venelaste suur sissetung Kesk-Euroopasse. Saksa Ordu kandis selle tõrjumisel raskeid kaotusi. Mongolid tungisid Euroopasse kolme armeega. Põhjapoolne armee lõi poolakaid ja ordu vägesid, mida juhtis Henri II, Sileesia krahv. Teine armee tuli üle Karpaatide ja kolmas mööda Doonaud. Armeed regrupeerusid ja ründasid kohutavate tagajärgedega Ungarit. Kimbutati ka
3) Tõsikindla teadmise jõudmiseni on vaja kahelda kõiges. 4)Ideaaliks sai ratsionistlik maailmakäsitlus. 5) Ideed muudavad maailma. 6) Inimühiskonnale oli eeskujuks loodus. 7) Seati esile inimese vajadused ja kired. Voltaire arvates peab inimene lähtuma loodusseadusest. Ühiskonna korra aluseks on vabadus ja omand. Rõhutas isiku-, sõna- ja trükkivabadust. Riigikorra ideaal oli valgustatud absolutism. Montesque pidas riigikorra ideaaliks konstitutsioonilist monarhiat. Seaduslik-, täidesaatev- ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Rousseau pidas ideaaliks seda, et võim lähtub rahvast. Riigi ideaal oli vabariik. Saksa valgustuse eripära seisnes selles, et valgustajad polnud vaenulikud kiriku suhtes. J. G. Herder arvas, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävimistavalda. Oma teoses ,,Rahvaste Laulud" avaldas Herder ka 13 eesti rahvalaulu, mis temani olid jõudnud ilmselt tollase Põltsamaa pastori kaudu Pilet 3 *Feodaalsuhted. Aadel
Bürgermusse saalis. Ülejäänud kogunesid ülikooli aulasse, ning pidasid Jaan Teemanti, M.Martna ja H.Pöögelmanni juhtimisel maha nn. Aulakoosoleku, millel nõuti Vene Asutava Kogu kokkukutsumist, isevalitsuse kukutamist ja vabariigi loomist. Maa kuulutati rahva omandiks, mõisad pidi võõrandama ja ühismajandeiks muudetama. Bürgermusse saali otsused olid tagasihoidllikumad. Nõuti konstitutsioonilist monarhiat ja üleriigilise rahvaesinduse kokkukutsumist ning tauniti vägivalda. Algasid vahistamised, tagaselja surma mõistetud Päts ja Teemant põgenesid Sveitsi. Tallinnast saabunud tööliste toetusel algas mõisade põletamine. Kokku rüüstati ja hävitati Eestis, peamiselt eestimaa kubermangus u 120 mõisa. Kuulsaks sai laul "Mõisad põlevad, saksad surevad.." Nüüd alustasid tegevust karistussalgad, keda sagely juhtisid baltisaksa mõisnikud. Kehtestati verine terror.
Isiklik vara 7 Riietus ja muu 40 Rahva töö25 Kokku 40 Kokku 40 Prantsusmaal oli klassikaline poliitiline ökonoomia esindajaks P. Boisguillebert (1646-1714). Tema eesmärgiks oli arendada kaubandust ilma rahata. Põllumajanduse kaitsja ja merkatelismi kriitikuna oli ta füsiokraatide koolkonna eelkäija. 1.2.3. Füsiokraadid Pooldasid moderniseeritud monarhiat. Majandusteaduse uurimisobjektiks sai ringluse asemel tootmine, eelkõige põllumajandus. Lõid õpetus puhasproduktist. Pooldasid omanike-feodaalide maksustamist ning tööstuse ja kaubanduse toetamist vähendamaks nende "ülevalpidamist" põllumajanduse poolt. Töövabaduse ja vabakaubanduse pooldajad. Esindaja F. Quesnay (1694-1774). Teos "Majandustabel" (1758). Püüdis analüüsida kogu ühiskonna kapitali taastootmist lähtudes põllumajandusest ning abstraheeris
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust. Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a 5. saj m.a.j. Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta, Kesk-Aasiani ja Indiani välja. Rooma vallutuste üerioodil levis kreeka-rooma kultuur Lääne-Euroopasse ja Briti saarele. Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis...
juhtimisel.) Rahvaasemike koosolek: Kutsuti kokku, et revolutsiooni käigus tekkinud plahvatusohtlikke meeleolusid rahustada. Tekkis lõhe, kuna tuli välja, et Tõnissoni asemel taheti juhatajaks hoopis Tallinna radikaalide Jaan teemantit. Tünissoni pooldajad lahkusid nõupidamiselt. Peeti kaks koosolekut. Mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel Bürgermusse saalis ja radikaalid Teemanti eestvedamisel ülikooli aulas. · Mõõdukamad: Tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. · Radikaalid: Tuli kukutada senine "vägivallavalitsus" ning luua demokraatlik vabariik. Kohalik omavalitsus kavatseti kohe üle võtta ja keskvalitsuse korraldus boikoteerida. Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust
Jumalik mõõde on ära võetud. Inimesed on seadused loonud nende aluseks on klimaatilised tingimused, maa suurus, kombed ja tavad. Mont. pakub oma klassifikatsioonis ka stereotüübid et lõunapoolsemad rahvad on laisemad, sest neil on kliima soojem jne jne. Sellise riikide klassifikatsiooni ta annab. Monarhistliku ja despootliku valitsusvormi pakub välja. Pr on oli absoluutne monarhia. Mont. eelistab oma arutlustes just Inglise varianti konstitutsiooniliste organitega monarhiat kus siis monarhial pole ainuvõimu. ,,Pärsia kirjad" 1721. Juba siin peegelduvad Mont. mõtted. Pr kirjanduse üks märkimisväärseim teos. Tema tunnusjoon on poliitilisus valitseva ilmakorra suhtes. Kriitika tuleb väljastpoolt. Kriitik pole see, kes eksisteerib selle sees, vaid kritiseerimine toimub võõrandumise kaudu. Seda kehastavad siis 2 pärslast Uzbek ja Rica. Nad lahkuvad kodumaalt ja lähevad Pr oludega tutvuma. Romaan on kirjutatud kirjavormis
kuna see tooks kaasa kaose ja edasi juba diktatuuri. Inglismaa eeskujul toetas Montesquieu võimude lahususe põhimõtet, kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu; täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata samas seadusliku initsiatiivi õigust, ning kolmanda võimuna tasakaalustaksid kahte esimest sõltumatud kohtunikud. Jõuka kodanlase perekonnast pärit Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt: Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks konstruktsioonideks Prantsuse revolutsioon Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus (kõnekeeles ka pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus)
2) Feodalismi riismed (va pärisorjus) 3) Absolutism (17saj vaimus: ummik) Riigi permanentsed majandusprobleemid peale Hispaania pärilussõda (1720 Prantsusmaa on I korda pankrotis). Vaid talupojad maksavad täies mahus makse. Vältimatu maksureform ei teostu aadli vastuseisu tõttu. 1750.-test alates valgustusfilosoofid ja vaimueliit nõuavad valju häälega poliitilisi reforme: eliidi soov piirata monarhiat. Louis XVI (s 1754, valitses 1774-1792) pole oma ülesannete tasemel ja tema naine (organiseeritud abielu) Marie Antoinette (austerlanna) on ebapopulaarne. Nõutakse generaalstaatide kokkukutsumist (eksisteeris 1302-1614: aadel, vaimulikud, kolmas seisus). Kuningas nõustus 1788, kuna Prantsuse riik oli jälle pankrotis. Aadli ja vaimulike hulka kuulub 2% rahvast, kolmandasse seisusse 98%. Kolmanda seisuse esindajate arvu
Kogu euroopa sai peale pr revolutsiooni hoobi, euroopasse ei jäänud ühtegi mittemonarhset riiki. Pärast viini kongressi peale sveitsi olid kõik monarhiad. Sveits oli mingi aeg prm mõju all, kuid sveits sai oma autonoomia tagasi peale viini kongressi. Sveitsi sai endale ka Genfi. Muus euroopas oli sees liberalismi pisik, konstitutsiooniline monarhia kui euroopa sünnitis. Kõik konstitutsioonid, mis sisse viidi, ei teinud aga kohe riigist konstitutsioonilist monarhiat. Kõige rohkem konstitutsioone kehtestati hoopis nt lõuna-ameerikas. Teine variant on monarhiline konstitutsionalism kord, kus monarh ja valitsus võistlevad võimu eest riigis. Parlamentaarne konstitutsionalism, kus on selge, et parlamendil on kõrgem sõnaõigus riigis Inglismaa. SB puudub kinnitatud konstitutsioon tänapäevalgi. Inglismaal tekkis kaubanduse näol liberalism. Tory fraktsiooni kuulus Lord Liverpool (1812-1827), kes on Inglismaal kõige kauem peaminister olnud
Liberaaldemokraatlik reformipartei. Loodi ka Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus ESDTÜ. Rahvaasemike koosolek. 800 saadikut Tartusse, kui selgus, et koosoleku juhiks ei taheta Jaan Tõnissoni, vaid hoopis Jaan Teemantit, siis Tõnissoni pooldajad lahkusid koosolekult. Bürgermusse Ülikooli aula Jaan Tõnisson Jaan Teemant Mõõdukamad Radikaalid Tunnistasid konstitutsioonilist monarhiat taheti demokraatlikku vabariiki Demokraatlikult valitud rahvaesindust tuli kukutada ,,vägivallavalitsus" Eesti tuli ühendada ühtseks kubermanguks taheti üle võtta kohalik omavalitsus Baltisakslaste eesõigusi tuli piirata keelduti maksude maksmisest, kroonuteenistusest Riigimaad tuli rahvale jagada riigimaad, rüütelkonna ja ka kirikumõisate maa
Selle suursuguse hoone krüptis2 sai suure poliitiku kirst olla vaid seitse kuud. Peagi viidi Mirabeau' säilmed lähedal paikneva kiriku surnuaeda. Põhjus oli järgmine. 20. novembris 1792 avastati Tuileries' palees3 juba vangistatud kuninga salajane seinakapp, kus oli peidus kuninga ja Mirabeau' kirjavahetus. Neis kirjades jagas Mirabeau kuningale nõuandeid, kuidas kindlustada Prantsusmaale monarhistlik riigikord. Kuigi Mirabeau polnud eales varjanud, et pooldab konstitutsioonilist monarhiat, tegid jakobiinid 4 (tema poliitilised vastased) sellest kirjavahetusest suure skandaali! Mirabeau' kui reeturi kirst tõsteti Panteonist välja ja üks päevaleht avaldas pilkeloo karikatuuriga, mis kujutas Mirabeau' peaga luukeret. Siit ka väljend LUUKERE KAPIS selle all mõeldakse poliitiku varjatud või kahtlast tegevust minevikus. ____________ 1 geneneraalstaadid vanasti kolme seisuse: aadlike, vaimulike ja tavakodanike esinduskogu Prantsusmaal; tänapäeva
1. Privileegidele põhinev seisuslik ühiskonnakorraldus 2. Feodalismi riismed (kuigi talupojad on enamasti vabad) 3. Absolutism = kuningas on isevalitseja ilma generaalstaate 4. Maksureformikatsed luhtuvad 5. Vaid kultuurielu õitseb: valgustus, rokokoo Rahulolematuse erinevad põhjused · 1750.aastatest alates valgustusfilosoofid ja vaimueliit nõuavad valju häälega poliitilisi reforme: terav kriitika · Eliit (aadel ja vaimulik seisus, 2%) soovib piirata absoluutset monarhiat, aga samas (kõrg)aadel ei soovi loobuda oma privileegidest · Iganenud feodaalkord tekitab rahulolematust: 1. Kõrgaadli ja juhtivate kirikutegelaste lahe elu /alamaadli ja tavavaimul. tagasihoidlik elu. 2. ,,Kolmas seisus" (=kodanlus) nõuab sotsiaalset võrdsust ja poliitikas kaasarääkismise õigust ja merkantilismi piirangute kaotamist PUUDUV OSA! Riigimajandusprobleemid PUUDUV OSA ! Lahendamata probleemide mõju
· vabariik valitseb vabadus, liikumapanevaks jõuks on voorus; sobib väikestele riikidele · monarhia printsiibiks on au, valitseb vabadus teha kõike, mida lubab seadus; sobib keskmise suurusega riikidele · despootia liikumapanevaks jõuks on hirm ja kehtib valitseja omavoli; sobib suure territooriumiga riikidele Võimulahususe idee seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Pooldas Inglismaa tüüpi konstitutsioonilist monarhiat. Arendas võimulahusust edasi võimude vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiip (see leidis esmakordselt rakendust USA põhiseaduses). Printsiibi mõte hoida ära nende isikute võimuliialdused, kellele põhiseadus on usaldanud võimu. Denis Diderot (1713 1784) Õppis jesuiitide koolis. Sorbonne magister. Esimese prantsuse entsüklopeedi peaorganisaator ja toimetaja. Oli Prantsuse vaimuelu tunnustatud juht. Filosoofilistelt vaadetelt materialist. Ühiskonnakäsituses aga idealist
tavaliselt päriliku võimuga riigipea (nt kuningas). · Absoluutne monarhia monarhile kuulub kogu seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim. · Konstitutsiooniline monarhia piiratud monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi võim on määratud konstitutsiooniga. Seadusandlik võim kuulub peamiselt parlamendile, kõrgeim täitevvõim valitsusele. · Eristatud on ka parlamentaarset monarhiat monarhile kuulub peamiselt vaid esindusfunktsioon - , mis on enamasti konstitutsioonilise monarhia alaliigiks. · Vabariik valitsemisvorm, kus riigi eesotsas ei ole monarhi. Riigipeaks on enamasti president. Iseenesest ei pruugi vabariik olla demokraatlik, vaid võib kujutada endast ka ühe isiku või grupi võimu all olevat diktatuuri
29nda aasta põhiseadus. Austria oli UK, Prmaa, NSVLi ja USA mõjutsoonideks jagatud, lääneliitlased tunnustasid riiki 1945, kui kardeti Stalini mõjuvõimu riigis. 1955 saadi täielik iseseisvus, riik sai igavesti neutraalseks. Hiljem olid konservatiivide ja sotsdem valitsused. Astuti Euroopa Liitu 1995. 40. Hispaania XX sajandil Hispaanias oli 20 sajandi alguses natuke rahu, prooviti osa võtta Aafrika koloniseerimises, Marokos sõja kaotamine õõnestas monarhiat, loodi Hispaania Teine Vabariik ja see lõpetas diktatuurvalitsuse. Naiste hääleõigus, poliitiline autonoomia galiitsia, baskimaal, kataloonias. 1936-39 oli Hispaania kodusõda, Franco võitis Saksamaa ja Itaalia toetusel. Vabariiklasi toetas NL ja Mehhiko kuid mitte lääneriigid. Teises maailmasõjas neutraalne, kuid ehk teljeriikide pool. Franco partei ainus lubatud, riik oli poliitilises ja majanduslikus isolatsioonis, ÜROsse võeti 1955
1789 võeti Prantsusmaal Asutava Kogu poolt vastu inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon. Taotleti kiriku mõjuvõimu vähendamist, religioosset sallivust, südametunnistusevabadust ja riikliku korralduse rajanemist seadusandlikule alusele, mitte valitseja suvale. Oluliseks peeti eraomandit. Majanduses ja ka muudel elualadel peeti arengu eelduseks üksikisiku vaba algatust ja tegutsemisvabadust. Kaitses eelkõige jõukamate ja haritumate kodanike huve. Pooldasid algul konstitutsioonilist monarhiat kahekojalise parlamendiga, üldist valimisõigust mitte. Liberalismiideoloogia hakkas jõudsalt levima 19. saj algul, toetades kapitalistlike suhete tugevdamist Euroopas, rõhutades eraomandi tähtsust, ettevõtlusvabadust, konkurentsi jne. Liberalismi esindasid ka USA konstitutsioonis (1789) esitatud põhimõtted. Eestis C. R. Jakobson. Edasises arengus ideoloogiate seos oma tekkeaegsete ühiskondlike olude ja valitsevate huvidega nõrgenes või kadus, kuid ideeline sisu on jäänud püsima.
Sellise nimetusega väljendati inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustajate jaoks oli kõige tähtsamaks inimmõistus ja nad uskusid, et ideed muudavad maailma. Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus. Volitaire Ta pidas peavaenlaseks katoliku kirikut. Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Rõhutas isikuvabadust. Poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism ehk valitsejate liit filosoofidega. Charles Montesquieu Ideaalseks riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Tema tähtsaimaks ideeks on võimude lahususe teooria. Seadusandlik täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Jean Jacques Rousseau Ta arvas, et võim lähtub rahvast. Ühiskondliku korra aluseks on eraomand. Vajalikud on abinõud ebavõrdsuse vastu. Suur Prantsuse revolutsioon Otsides võimalusi finantskriisi lahendamiseks andis kuningas korralduse kutsuda kokku seisuste esinduskogu generaalstaadid. Nii aadlikud kui vaimulikud valisid kumbki 300 saadikut, kolmas
1.Ideaalne riik, aristokraatia (parimate valitsus) 2. Timokraatia, riik, kus kodanike õigused sõltuvad nende kohast ühiskondlikus tööjaotuses ning varandusest. 3. Oligarhia, väheste võim, mis on rajatud rikkusele. 4. Demokraatia, rahva enamuse valitsus 5. Türannia, halvim riigikordadest , sest võimu kasutatakse aristokraatia vastu. Türannia tähendab üksikisiku võimu kogu ühiskonna üle. Platon seob riigivormid valitsemisvormidega ja eraldi kuningavõimu ehk monarhiat, väheste valitsust ja enamuse valitsust. Kõrgeimale arenguastmele jõudis mõistelis-loogiline analüüs antiikühiskonnas Aristotelese teaduslik-empiirilistes ning Polybiose ajaloolis-poliitilistes uurimustes riigist ja õigusest. Inimene sünnib poliitilise olendina ja areneb tänu suhetele omataolistega.Riik luuakse Aristotelese järgi mitte elamiseks üldse, vaid selleks, et elada õnnelikult. Poliitilise võimu eesmärk Aristotelese arvates on tagada kodanike vabadus ja vördsus
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsio...
Pole vaja matkida Inglismaad. Prantsusmaal on omalaadne vabadus, Voltaire'ilik absolutism hävitaks selle. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) Jean-Jacques Rousseau ,,Ühiskondlikust lepingust" (1762) Rousseau toetab uus-rooma vabadusekäsitust vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses. Ent nagu Montesquieu, ei uskunud Rousseau, et tänapäevast monarhiat nagu Prantsusmaa on võimalik muuta vabariigiks: vabariigid on võimalikud vaid väiksel territooriumil põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldavad kodanikuvoorust Ükski neist eeldustest pole täidetud. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse Revolutsiooni ajal jagunesid vabaduse ideede pooldajad kahte faasi: 1) Prantsuse revolutsiooni alguses domineerisid liberaalsed ideed
alamad on vooruslikud. Samas arvas Thomas , et türannia pole nii hull kui oligarhia.- see viib kodusõjani ja riigi hävinguni. Mis on siis lahendus ? Kuidas türanniat ära hoida ? Peaks tagama, et see isik ise oleks hästi kasvatatud ja vooruslik. ,,Valitsejapeeglid" - kuidas kasvatada kristlikku ja vooruslikku valitsejat? Varauusaegsed monarhiaideed : paternalism ja kontraktualism. Paternalistliku suuna puhul peeti monarhiat ainsaks võimalikuks õiguspäraseks vormiks. Absolutistlikud mõtlejad Hobbes ja Bodin leiavad , et monarhia on eelistatud vorm , kuid mitte ainuvõimalik vorm. Hobbes ütleb , et monarh suudab kõige paremini tagada riigi huve, sest tema enda ja riigi huvid on samad. Ta ütleb ka , et inimesed on monarhi vabatahtlikult valitsema lasknud, sest nad arvasid, et see on Jumala tahe. Jumaliku õigus ja paternalism Kõige levinum suund. R
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
18.19. sajandi ajastu, olud, voolud, autorid, mõttesuunad. Maailmakirjandus mõiste pärineb Goethe'lt. Idee: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandust vastavas kujunemisjärgus. Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Val...
Mõistega õiguse objekt on hõlmatud kehalised esemed ja teised mittekehalised esemed. Mittekehalisteks esemeteks võivad olla seaduses nimetatud juhtudel teatud õigused, nõuded jm. Objektiivsed väärtused. Õiguse objekt võib olla asjade kogum. Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu ja tervis. 25. Riigivormid: Riigivorm on riigi väline struktuur. Selle põhilised elemendid on riigivalitsemise vorm ja riigikorralduse vorm. Riigivalitsemise vormidena eristatakse: · Monarhiat (tänapäeval absoluutne või konstitustiooniline) riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh: kuningas, sultan, emiir jne. · Vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Riigikorralduse põhivormid on:
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
o Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga; üleminek monarhiast vabariiki on võimatu 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) · Rousseau toetab uus-rooma vabadusekäsitust vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses 30 · Ent nagu Montesquieu, ei uskunud Rousseau, et tänapäevast monarhiat nagu Prantsusmaa on võimalik muuta vabariigiks: o vabariigid on võimalikud vaid väiksel territooriumil o põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel o ning eeldavad kodanikuvoorust · Ükski neist eeldustest pole täidetud 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Vooruse vabariik · Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik
a. sõlmitud personaalunioon, mis tähendas, et kummalgi riigil oli oma parlament (Norras Storting) ja valitsus. Sellega oli Norrale kindlustatud sisemine autonoomia, kuid Rootsi kuningas oli ka Norra kuningas. 20. sajand alguses nõudsid norralased aga üha valjuhäälsemalt Rootsist lahkulöömist. Algasid Rootsi- Norra läbirääkimised, mis läbi raskuste jõudsid sihile ja 23. IX 1905. a. loeti unioon lõppenuks. Norras toimus rahvahääletus ja enamik soovis monarhiat. Rootsi kuningas ei lubanud oma poegadel kandideerida, kuigi ettepanek oli tehtud, ja nii valiti Norra kuningaks Taani prints Karl, kes Norra troonile asus Haakon VII nime all (valitses 1957.a-ni.). 1917. a. olid Rootsi parempoolsed jõud oma positsioonid kaotanud liberaalide ja sotsiaaldemokraatide ees. Oktoobris tuli võimule liberaalide ja demokraatide koalitsioonivalitsus. Kuigi Rootsi oli suutnud hoiduda otsesest sõtta sekkumisest, oli tal 1918. a
Tänu kõneteoorile tekkisid Kreekas ka stiiliõpetus ja kõnekujundite teooria. 70. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Isokrates oli kõnemees, kes rajas 390. aastal eKr Ateenasse retoorikakooli. Ta sai õpetust sofistidelt, ent oli hilisemas elus kriitiline nende apoliitilise ja edule suunatud kõneõpetuse suhtes, enda õpetust nimetas philosophiaks. Ülistab oma teostest Ateena riiki, samas ka valgustatud monarhiat. Teosed: "Helena ülistus", "Euagoras". 71. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? Demosthenes oli kuulsaim Atika kõnemees ja poliitik, kes on tuntud oma kõnedega (filipikad) Makedoonia kuninga Philippos II vastu, kes ähvardas Ateenat vallutada. 72. Mis on filipikad? See on üldnimetus ägedatele süüdistuskõnedele, mida hilisemalt kirjutas ka Cicero. Algupära: Demosthenese kõned Makedoonia kuninga Philippos II vastu. 73
filosoofiat. Locke`i veendumus oli et riik peaks rajanema lepingutel ning mistahes valitsusel ei tohiks olla absoluutst või monistlikku võimu. Liberaalne liikumine arenas alguses põhimõttelislet vastukaaluna absolutistliku riigi võidukäigule 18-19. sajandi Euroopas. Taotleti valitsuse võimu piiramist, kuna see kaitses väljakujunenud institutsioone ning traditsioone ja sedaviisi piiras individuaalset vabadust; nõuti konstitutsioonilist monarhiat, hiljem vabariiki, võimude lahusust, riigi sekkumisest vabaturumajandust jm. Ekslik on liberaale määratleda või piiritleda kui põhimõttelisi valitsuse tegevuse vastaseid. Liberalismi juhtmõttest- individuaalse vabaduse järgimine ühiskonnaelu korraldamisel- ei tulene otseselt kuidagi, et riik igal juhul ja alati kahjustab vabadust ja peab sestap olema minimaalne. 6. Majandusliku liberalismi kaks peasuunda.
tulistamine, kus suri 94 inimest. -) 17. oktoober anti välja oktoobrimanifest, mille kohaselt lubat kokku kutsuda rahva esindus Venemaal, tagada demokraatlikud vabadused Venemaal moodustati Eesti esimene erakond, Eesti rahvameelne eduerakond. * Eestimaal: J. Teemant kuulutas vabariigi ning inimesed läksid mõisamaadele. Ta kutsus inimesi üles ka relvastumisele, et ülevõtta kohalik omavalitsus. * Liivimaal: J. Tõnisson, kes toetas konstitutsioonilist monarhiat, suunas talupoegi riigimaale, kuid püüdis neid hoida vägivallast ning tema riigis valiti valitsejad demokraatiliselt ning rahvaesindus viis eesmärke ellu. * Mõisnikud ei reageerinud sellele väga hästi ning maale saadeti karistussalgad, kes hukkasid ilma kohtuta umbes 300 inimest, kuid teised saadeti vangi, asumisele või sunnitööle. Majanduse areng 19. sajandi ja 20. sajandi vahel * Väga suure arengu andis majandusele raudtee jaama ehitamine.
usuvabadusele. Rotten boroughs- piirkonnad, kus inimesed tänu linnastumisele on kadunud Montesquieu geograafiline determinism: kliima/õhustik ja riigi territoriaalne suurus optimaalse valitsemisviisi mõjutajana- Montesquieu arvates määras iga ühiskonna loomuse ümbritsev õhustik: looduslikud olud ja kliima. Riigi väike pindala soosib vabariiki, võimaldades selle esindajatel püsivalt kokku tulla, suurem territoorium nõuab juba monarhiat, väga suure territooriumiga riigid nagu Venemaa olid Montesquieu arvates valitsetavad vaid despootia abil. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel; soojas kliimas on inimene pelglikum, külmemas aga julge. Voltaire'i suhted valgustatud monarhidega- Enam kui keegi teine nimekatest
mail Versailles’s. Tekkis vaidlus hääletuskorra üle – kolmas seisus, keda oli kõige rohkem, taotles, et kõik kolm koda hääletaks ühiselt, mis taganuks neile ülekaalu. 19. juunil kuulutasid kolmanda seisuse saadikud ja osa nendega ühinenud aristokraate end Asutavaks Rahvuskoguks, seades eesmärgiks uue konstitutsiooni väljatöötamise. 20. juunil vandusid nad, et ei lähe laiali enne, kui konstitutsioon on vastu võetud. Silmas peeti siiski konstitutsioonilist monarhiat, mitte vabariiki. Louis XVI-le anti ‘prantsuse rahva vabaduse taastaja’ tiitel. 13 juulil algasid Pariisis pööbli rahutused, mis 14. juulil kulmineerusid Bastille’i vallutamisega (seda peetakse otse revolutsiooni alguseks ja on prantslaste rahvuspüha). Loodi rahvuskaart eesotsas markii de La Fayette’ga. Provintsides puhkesid talurahvarahutused. 4. augustil kaotati feodaalsed privileegid (osa aristokraatiast tegi seda vabatahtlikult): nt kohtupidamisõigus, banaliteedid jms
Valitseja huvi = avalik huvi. Tavainimeste huvi ebakõlas terviku huvidega. Seetõttu ei peagi valitseja kaaluma riiklikke huvi erahuvide vastu, vaid peab erahuvid kõrvale jätma. Friedrich II (171286, kuningas 1740) · Idealistlik, valgustusest mõjutatud poliitiline teooria: "Anti-Machiavell" (1740), "Essee valitsusvormidest" (publ. 1777). Tihe suhtlus Voltaire'iga. Kuna F. Oli valgustatud peab rakendama monarhiat · "Valitseja on rahva esimene teener, kes on kohustatud käituma ausalt ja targalt ning täiesti omakasupüüdmatult, justkui ta peaks iga hetk aru andma oma kaaskodanikele." · Pragmaatiline välispoliitika: 1740 Preisi kallaletung Austriale (1. Sileesia sõda). Head põhjust polnud "Leiutage ettekääne!" ( ,,Eesmärk pühendab abinõu.")Voltaire jt. valgustajad äärmiselt pettunud IX loeng 23.11.12 Sõda ja rahu. Riikidevaheliste suhete normatiivsed alused Põhiprobleem
pööramine suhteliselt kiiresti ja põhjalikult. Kuid Tiibeti religioon bön ei surnud välja, vaid mitmed böni aspektid imbusid budistlikku õpetusse. 1 Erinevad kloostrikoolkonnad 1 Bön. Enne budistlike misjonäride saabumist oli bönil kaks peamist voolu üks oli preestriusund, mis teenis varaseid Tiibeti kuningaid. (vt järgmine lk) Kuna kuningad olid pühad valitsejad ja nende matuseriitused olid eluliselt tähtsad, oli böni preestrite peamiseks ülesandeks monarhiat toetavate rituaalide järjepidevuse hoidmine. Teine böni vool oli samanistlik usund, mis toetus külakogukondadele. Samaanid olid jumalakartlikud pühitsetud, kes suutsid erinesid üksteisest mitmetes asjades, ent neid ühendas kangelaslik soov tõlkida kogu budistlik kaanon tiibeti keelde. Samuti kujunes kloostrites välja tohutu algupärane budistliku maali, metallikunsti ja arhitektuuri traditsioon. Jaapan on aga heaks näiteks sellest, kuidas paljud erinevad budismi koolkonnad võivad
(oktoobri manifest ongi revolutsiooni tulemus) *Revolutsiooni tulemused- loodi esimene legaalne poliitiline partei-Eesti Rahvameelne Eduerakond- Tõnissoni juhtumisel. Tegemist oli liberaal-demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. 36. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana, Eesti Vabariigi iseseisvumine 24.02.1918 Lk. 37-45 (Veebruarirevolutsiooni sündmused Eestis 1917, 26. märts 1917 Petrogradi eestlaste demonstratsioon, 30. märts 1917 ühtse Eestimaa kubermangu loomine, Ajutine Maanõukogu (Maapäev), eesti keel asjaajamiskeeleks, 1. Eesti Polk, Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Oktoobripööre, enamlaste
loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu'. Nimelt peab Hobbes inimest iseloomult egoistlikuks ja kui miski inimese tegevust ei piiraks, püüaks too Hobbesi arvates vaid enese soove ja vajadusi täita, teiste peale mõtlemata. Nii tekiks reguleerimata inimgrupi seas paratamatu huvide konflikt, mis viiks kõigivahelise sõjani. Selline elu oleks armetu, vilets ja lühike. Parimaks riigikorraks, mis selle ära hoiaks, peab Hobbes absoluutset monarhiat, kuna seal on võim koondunud ühe inimese kätte, kes peaks ideaalis olema õiglane ja omakasupüüdmatu ning suudaks seaduste ja ettekirjutustega ühiskonda kontrollida. Paljude inimeste võimulolekut pidas Hobbes ebasoovitavaks, kuna siis tekiksid paratamatult nendevahelised huvide konfliktid. Riigi teket kujutas Hobbes ette ühiskondliku leppena: teatud hetkel tulid loodusseisundis elanud inimesed kokku ning otsustasid, et
1936-39 Hispaania kodusõda. Kindral Francisco Franco koos lähedaste kaasvõitlejatega alustavad sõjaväelist mässu, tuginedes monarhistidele ja katoliiklastele. Neid toetavad sõjaliselt Saksamaa, Itaalia, Portugal. Vabariiklik valitsus saab abi Prantsusmaalt, NSVL-ilt ja vabatahtlikest koosnevatelt internatsi brigaadidelt. Franco võidab kodusõja ning Teises maailmasõjas jäädakse neutraalseks. Franco režiim iseolatsioonis kuni 1955. aastani. 1 947. a. rahvahääletus toetab monarhiat. Ida-Lääne konflikt ajendab USA-d Hispaania-vastast poliitikat revideerima. 1953 baaside leping vastutasuks maj ja sõj abi eest. Põhja-Aafrika valduste kaotamine Markokole (1956). Tudengite rahutused, mis on suunatud tsensuuri ja pol piirangute vastu, al 1962 ka sotsiaalsed rahutused. 1960. aastatel leidis Hispaanias aset ootamatu majanduskasv, mida kutsutakse ka Hispaania imeks. Sellest kasvas omakorda välja tänapäevane industriaalmajandus koos õitsva turismitööstusega.
* Isokrateselt säilinud 21 kõnet: 6 kohtukõnet, ülejäänud nn ilukõned Kuigi Isokrates sai ise õpetust sofistidelt, on ta nende suhtes kriitiline * Näidiskõnes "Helena ülistus" vastab ta sofist Gorgiasele, ülistades Theseuse kaudu Ateena riiki * Kõnes "Sofistide vastu" kritiseerib sofistide antavat apoliitilist ja edule suunatud kõneõpetust, nimetab enda oma philosophiaks * Ülistab ilukõnedes valgustatud monarhiat ja monarhe ("Euagoras", "Nikokles") 72. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? 73. Mis on filipikad? * Kuulsaim Atika kõnemees (ja poliitik) * Õpetamisega ei tegelenud, kirjutas endale ja teistele * Säilinud 61 kõnet ja kirja, millest ehtsaiks peetakse u 40: peamiselt poliitilised kõned ja kohtukõned (Demosthenes kohtukõnesid saab jaotada omakorda nn poliitilisteks ja mittepoliitilisteks protsessideks)
b. Monarhiad on teistsuguse ühiskonnad; üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) J. J. Rousseau ,,Ühiskondlikust lepingust" 1762, jt vabariiklased uus-rooma vabadusekäsitlus. Vabad on vaid inimesed, kes alluvad enda heaks kiidetud seadustele. Isegi Inglise esindusdemokraatia ei ole vastuvõetav ollakse esindajate orjad. Tänapäevast monarhiat pole võimalik muuta vabariigiks: a. võimalikud vaid väiksel territooriumil b. põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel c. eeldavad kodanikuvoorust Ükski neist eeldustest pole täidetud. Arutlus ebavõrdsusest Genfi vabariigile - millises riigis tahtnuks sündida? Eessõna - kuidas teada midag inimloomusest, mis see on? Kaks mõistusele eelnenud printsiipi: iseenda ellujäämine ja heolu ning piin näha teist kannatamas ja hukkumas
Peamiselt rändkarjakasvatajad. Nad korraldasid laastavaid rüüsteretki mujale Euroopasse, aga said 955. aasdtal Otto I-lt Lechi lahingus lüüa. Istvan I (vürst 997-1001, kuningas 1001-1038) võttis vastu katoliku usu ja jagas riigi komitaatideks. 11.-12. sajandil nõrgendasid paljud pärilustülid Arpadeid. Hoolimata sellest õnnestus neil isegi oma kuningriiki laiendada Transilvaania, Sloveenia ja Horvaatia arvelt. Kuldbulla (1222) suurendas feodaalide võimu ja nõrgendas monarhiat (Andras II ajal). 1301 viimase Arpadi surm, võõrvõim. Mongolite rüüsteretk Ida-Euroopas 1241-1242 toimus mongolite ja nendega kaasas olnud rahvaste, sh venelaste, suur sissetung Kesk-Euroopasse. Saksa Ordu kandis selle tõrjumisel raskeid kaotusi. Mongolid tungisid Euroopasse kolme armeega. Põhjapoolne armee lõi poolakaid ja ordu vägesid, mida juhtis Henri II, Sileesia krahv. Teine armee tuli üle Karpaatide ja kolmas mööda Doonaud
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni....
18. saj. teostus enamust Euroopat hõlmavas absolutistlikus valitsemissüsteemis (monarchia absolutissima). Absolutism Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (Bodinus) (15301596), kelle põhitööd ,,Six livres de la République" (Kuus raamatut riigist, 1576) mõjutasid pealtnähtud Pärtliöö sündmused ( Prantsusmaa). Eristades kolme traditsioonilist riigivormi demokraatiat (enamuse võim), aristokraatiat (vähemuse võim) ja monarhiat (üksikisiku võim), andis Bodin kindla eelistuse viimasele. Nii demokraatia kui aristokraatia olid Bodini meelest ebastabiilsed ning võisid edukalt toimida vaid õige lühiajaliselt. Elanike turvalisust ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim kogu rahvusliku territooriumi üle. Bodin oli veendunud, et suveräänsust (maiestas) saab kanda vaid üks isik, kui neid on palju, pole ka suveräänsust. Suverääniks oleku esimeseks nõudeks seadis Bodin võimu eluaegsuse
Meil pole õigust ended paremateks pidada.” • 16-17 saj. 11 Joonis 2.1: Thomas Hobbes 12 – Thomas Hobbes (1588-1679) — esitas oma filosoofilistes traktaatides sei- sukohti, et pärismaalaste elu on üksik, räpane jne. Hobbes (pildil nr 2.1) uuris inimelu reegleid. Ta arvas, et ühiskonna seadused on Jumalast ning ülistas monarhiat, mis on Jumala ees vastutav. Tema põhilised tööd rää- givad inimloomusest, poliitika elementidest, moraalist, vabadusest jms. – Jean-Jacques Rousseau (1712–78) — idealiseeris pärismaalasi (elavad õi- get elu looduse harmooniaga). Erinevalt pessimist Hobbs-ist, kes arvas, et metsikus ümbruses inimese elu on “vaene, räpane, brutaalne ja lühike”, et vana aja inimesed olid “terved, õnnelikud, head ja vabad”. Kogu arutlus
Vincent de Gournay (1712-1759) laissez faire, laissez passer laske teha [jätke rahule], laske juhtuda'. („laske toota, laske tarbida) laske inimestel teha, mis nad soovivad ilma valitsuse vahele sekkumiseta). Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et füsiokraadid: • eeldasid, et majanduses on olemas looduslik või loomulik kord (termin „füsiokraat” tähendab loodusseaduste järgijat); • pooldasid majandusse mittesekkumist; • eeldasid moderniseeritud monarhiat, nende arvates pidi valitseja (kuningas) olema nagu orkestrijuht, kes dirigeerib teiste kirjutatud muusikat; • kandsid majandusteaduse uurimisobjekti ringlusest tootmise uurimisele, kuigi piirdusid vaid viljaka sfääri ehk põllumajanduse ja kaevandamisega (tööstus ja kaubandus on küll kasulikud, kuid steriilsed); • lõid õpetuse puhasproduktist; • nõudsid maaomanike-feodaalide maksustamist, kuna väitsid et ainult põllumajandus toodab lisaväärtust,
Keskpunktis seadusandlik võim, see ulatub kõrgemale kohtuvõimust ja tavaõigusest, kuid mitte loodus- ja mõistusõigusest. Õigus on positiivne seadusandlus, mida loob üldiseks heaoluks ja hüveks riigi kõrgeim seadusandlik võim vastavalt rahva põhiseaduslikule otsusele. Montesquieu - keskne koht õpetusel võimude lahususest seadusandlik, halduslik ja kohtuvõim. Õiguse suunab õigluse ideele õigust tuleb käsitleda lähtuvalt õiglusest. Riigivormidena esitleb vabariiki, monarhiat ja despootiat (ei pea seda õiguskorraks, sest see põhineb ainult hirmule, mitte seadusele). Võimude lahusus peab põhinema põhiseadusele. Montesquieu püüab seadusi mõista lähtudes nende funktsioonist (miljööteooria). 2.11. Õigus kui õiguslik staatus Õiguslik staatus tähendab õigussubjekti asetust õiguskorras. 2.12. Õigus kui "puhta mõistuse" väljendus Kontinendil püütakse suveräniteedi mõistes sisalduvat võimupiiramatust pehmendada
uus-rooma vabadusekäsitlus. võimatu Vabad on vaid inimesed, kes alluvad enda heaks kiidetud seadustele. liberaalid: vendlus on hea, aga pole omaette eesmärk Isegi Inglise esindusdemokraatia ei ole vastuvõetav – ollakse esindajate orjad Tänapäevast monarhiat pole võimalik muuta vabariigiks: võimalikud vaid väiksel territooriumil põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel eeldavad kodanikuvoorust Ükski neist eeldustest pole täidetud Prantsuse revolutsiooni ideede faasid Prantsuse revolutsiooni algul (al. 1789): liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast Alates 1792. aastast: jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau’ jt vabariiklaste ideid
Peamiselt rändkarjakasvatajad. Nad korraldasid laastavaid rüüsteretki mujale Euroopasse, aga said 955. aasdtal Otto I-lt Lechi lahingus lüüa. Istvan I (vürst 997-1001, kuningas 1001-1038) võttis vastu katoliku usu ja jagas riigi komitaatideks. 11.-12. sajandil nõrgendasid paljud pärilustülid Arpadeid. Hoolimata sellest õnnestus neil isegi oma kuningriiki laiendada Transilvaania, Sloveenia ja Horvaatia arvelt. Kuldbulla (1222) suurendas feodaalide võimu ja nõrgendas monarhiat (Andras II ajal). 1301 viimase Arpadi surm, võõrvõim. Mongolite rüüsteretk Ida-Euroopas 1241-1242 toimus mongolite ja nendega kaasas olnud rahvaste, sh venelaste, suur sissetung Kesk-Euroopasse. Saksa Ordu kandis selle tõrjumisel raskeid kaotusi. Mongolid tungisid Euroopasse kolme armeega. Põhjapoolne armee lõi poolakaid ja ordu vägesid, mida juhtis Henri II, Sileesia krahv. Teine armee tuli üle Karpaatide ja kolmas mööda Doonaud. Armeed regrupeerusid ja
eluaegne mandaat, ning see on päritav. Monarhiks on kuningas, keiser, suurhertsog etc. vabariik kujutab endast riiki, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad kas otse rahvapoolt või siis parlamendi poolt moodustatavad/valitavad. Kusjuures see kas tegemist on monarhia või vabariigiga ei ütle kas tegemist on ainuvalitsuse või demokraatiaga, sest ainuvalitsus võib esineda ka vabariigi puhul, ning selle nimeks on diktatuur. Eristatakse ka parlamentaarset monarhiat mis on sisuliselt rahvavõim kuigi normiliselt on riigipeaks monarh. Absoluutse monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius (seadusandlik, kohus ning täitevvõim), konstitutsioonilise monarhia puhul kuulub kõrgeim võim monarhile, kuid see on piiratud konstitutsioonile. Parlamentaarse monarhia korral on monarh ainult esindusfunktsiooni täitev figuur. Riigi korraldusevormid on unitaarriik ja federatsioon, unitaarriik ei koosne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
