toimima panna, on vaja neid ajendada, ergutada ja hüvitada, arvestada nende vajadustega ja luua selleks vajalikud tingimused. Üksikasjalik tööjaotus, mis vähendab töörahulolu ja muudab töö rutiinseks, on pigem takistus kui eelis. Muutes töötajad oma tööst ja organisatsiooni eesmärkidest huvitatuks, saavutatakse paremad tulemused. 13. Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad 1950-1960 . aastatel, rajajateks olid motivatsiooniteoreetikud Abraham Maslow, Douglas McGregor jt. Selle koolkonna esindajad pööravad tähelepanu inimesele kui organisatsiooni põhielemendile ja püüavad inimeste käitumist organisatsioonis teaduslikult põhjendada, avastada selle üldisi seaduspärasusi ja luua mudeleid juhtimise tõhustamiseks. Nad uurivad töötajate motivatsiooni, nende töössesuhtumisega seotud küsimusi, tööga rahulolemist mõjutavaid tegureid, käitumist grupis ja gruppidevahelist käitumist. Koolkonna üheks
Psühhodünaamilise psühholoogia kesksemateks mõisteteks on: ID, EGO ja SUPEREGO. Biheiviorism (käitumuslik) - J.B.Watson ja I.Pavlov. 20 s. tekkinud suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele. Reageerimine stiimulile mingil viisil toob kaasa tulemuse, mis võib olla käituja jaoks nii positiivne (kinnitus) kui ka negatiivne (karistus). Humanistlik C.Rogers, A. Maslow. Inimkogemuse universaalsus, eneseaktualisatsioon. Vajaduste püramiid.
Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 1970) inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation"). Vajaduste hierarhia (Füsioloogilised vajadused - turvalisus, kuuluvus, tunnustus, tunnetus, esteetilisus, eneseteostus) 4. Kognitiivne psühholoogia praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma
Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 – 1970) inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation"). Vajaduste hierarhia (Füsioloogilised vajadused - turvalisus, kuuluvus, tunnustus, tunnetus, esteetilisus, eneseteostus) 4. Kognitiivne psühholoogia praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma
· Reeglite ja normide internaliseerimine protsess, mille käigus kultuuri poolt esitatud nõudmised saavad osaks inimese isiksusest. Inimene saab kultuuri osaks. Internaliseerimine · Internaliseeritud reegleid ja norme täidab inimene vabatahtlikult · Internaliseeritud normide vastu eksimine toob kaasa ebameeldivad emotsioone · Talcott Parsons: ühiskond püsib koos tänu sellele, et inimesed on põhiväärtused internaliseerinud. Abraham Maslow (1908-1970) · Vajaduste hierarhia a. Bioloogilised vajadused b. Turvalisuse vajadus c. Sotsiaalse kuulumise vajadus d. Tunnustuse saamise vajadus e. Eneseteostuse vajadus · Kõrgema taseme vajadused muutuvad inimese jaoks aktuaalseks alles siis kui madalamad vajadused on rahuldatud. · Erandjuhtudel võib inimene rahuldada kõrgemaid vajadusi, kui madalamad vajadused on rahuldamata
1. Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsia...
· Totemistlik hüpotees (Durkheim) Inimestevaheliste sidemete tekitamiseks; kollektiivne ühtsus; põhjendab grupi eksistentsi. Sotsiaalse ebakindluse ületamiseks, kokkukuuluvustunde tekitamine. · W. James - Religioon on seose tunnetamine millegi enesest suuremaga. · K. G. Jung - Religioon aitab inimestel lahendada oma sisemisi konflikte ja saada täiskasvanuks. · E. Fromm - Religioon aitab inimestel luua väärtustevõrgustikku. · Maslow - Religioon võimaldab inimestele maailma transtsendentaalse mõistmise. Religioossete kujutelmade varieerumine ehk mis seda piirab? · inimeste ettekujutusvõime on piiratud 12 · praktilised-loogilised tingimused kui vajadused on sarnased, on religioon sarnane. Tihti uskumustel praktiline alus (lehmade pühadus ja puutumatus Indias oli mingil aja hetkel kasulik; seega keelustas selle ka religioon)
x Psühholoogilistest ergutitest x Kognitiivsetest ergutitest x Emotsionaalsetest ergutitest x Keskkonnalistest situatsioonilistest ergutitest 5 Motiivide funktsioonid: x Põhipüüdluste defineerimine x Valikukriteeriumide mõjutamine x Oodatavate eesmärkide identifitseerimine x Teistele mõjudele viitamine 2.4. Maslow vajaduste hierharhia motiivide suhtes Vajaduste kuulus kolmiktrio: x Jõud kontrollida (Power) x Kuulumine (Affiliation) x Saavutus (Achievement) Inimese motivatsiooniseisundid: x Hoiakud x Veendumused ja tõekspidamised x Soovid x Kiindumused x Kavatsused x Kired
edasipüüdlevat ja arenguvõimelist persooni.see püüe areneda ja kasvada, end täiustada, on omane ka teistele elusorganismidele. Need teooriad hakkavad tekkima 20saj 30ndatel. Eriti popid 50-60ndad. Suuresti mõjutanud erinevaid valdkondi, eriti sotsiaalpsühholoogiat, erinevaid teraapiad ja ka juhtimisteooriaid ja isegi religiooni ja usu sfääris tekitanud uusi lähenemisviise (väljaspool psühholoogiat). Esmaseks autoriks peetakse Carl Rogersit. Teine esindaja ka nt Maslow. (püramiid). Rogers elas 1902-1987. Nim kliendikeskne teraapia v patsiendile keskendunud teraapia. Uus suund. Tema idee oli, et põhiline inimolemuse osa väärib usaldust ja on hea alge. tuleks toetada ja kasvab nii automaatselt õiges suunas. Kõik ei lase sellel välja paista. Pühendunud religioonile, ise on seda kirjeldanud oma pere usklikku õhkkonda „Teised inim peavad ennast üleval väga taunimisväärselt, mis meie perele ei sobi.
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu-
oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õpilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks. Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi selles tegevuses ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. 17. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Baastarvete rahuldamatuse mõju tarvete arengule Laps sünnib esmaste bioloogiliste tarvetega nagu janu ja nälg. Mõni aeg hiljem ilmnevad kuus primaarset emotsiooni: rõõm, hirm, viha, kurbus, vastikustunne, üllatus. Nii tarbed kui neid saatvad emotsioonid motiveerivad käitumist. Paljud käitumismallid omandavad tingituse vahendusel sekundaarse tarbe funktsiooni. Eduelamuse rolli ja mehhanismikäitumist motiveeriva faktorina on uurinud BANDURA
Petlik värbamine tähendab seda, kui organisatsioonid tutvustavad end tahtlikult valesti. N: finantskahjumi varjamine, põhjendamatud karjääriperspektiivid. Hooletu värbamine seisneb firmapoolses lohakas ja pealiskaudses töötajate valikus. N: tööle võetakse teisi ohustav inimene. Personali valiku vigade toime: 1. Töölt puudumine 2. Ebatõhus töö 3. Halb kommunikatsioon 4. Halvad suhted 5.Valed otsused - 6. Firma maine kahjustamine 45. Motivatsiooniteooriad: McGregor, Maslow, D. McClelland McGregor lahterdas inimesed X ja Y tüüpi, mille järgi X tüüpi inimesed ei taha töötada, neid on vaja sundida, Y tüüpi inimestele on aga vaja tagada loominguline töö ja motiveeritus ning tööülesanded täidetakse Maslow vajaduste hierarhia: füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus, lugupidamine, eneseteostus David McClellandi vajadusteteooria: Inimese käitumise mõistmisel ja iseloomustamisel tuleb tugineda kolmele vajadusele: Saavutusvajadus
29 Sissejuhatus sotsioloogiasse Ronald Inglehart - inimese väärtuste kujunemine (a) väärtusi mõjutab eelkõige lapsepõlve keskkond; (b) väärtustatakse eelkõige seda mida endal ei ole, neid vajadusi, mis endal on rahuldamata; see väide lähtub Maslow vajaduste teooriast. Abraham Maslow – baasiliste vajaduste hierarhia. - bioloogilised vajadused - turvalisuse vajadus - sotsiaalse kuuluvuse vajadus - tunnustatuse vajadus - eneseteostuse vajadus Iga järgneva tasandi vajaduse teke eeldab üldjuhul elementaarsemate vajaduste rahuldamist, kuigi erandjuhul võib inimene keskenduda ka mõne kõrgema vajaduse rahuldamisele enne kui elementaarsem vajadus on rahuldatud. Inglehart on oma suures uuringus World Values Survey leidnud, et jõukates kapitalismimaades domineerivad
ja selleks tingimuste määramine. Selle teooria järgi pinged jäljendavad õpitud mudelit. Orgaanikute seisukohalt on inimene kui aktiivsuse toetaja, kes sellega suunab oma arengut. Nad näevad arengut kui rida erinevusi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete astetena. Neid seisukohti esindavad Jean Piaget ja Lawrence Kohlberg. Humanistlikust seisukohast kirjeldavad inimest Abraham Maslow ja Charlotte Brühler, väites et inimene on olend, kes vajab hoolt ja hoolitsust ja 20 tagab läbi selle toimimise, isiksuse arengu, oma valikud, loomisvõime ja enese realiseerimise Psühhoanalüütikud Kas sa oled alati proovinud oma unenägusid analüüsida? Kas sa usud, et ebateadlikud tunded teiste inimeste vastu esinevad sageli ja sa kasutad neid. Kui see on nii, siis sa oled
esimesed uurimused sots probleemide kohta tehti ka vaesuse vallas. Vaesusuuringute ajalugu on üle 100 aasta vana. Mida vaesusest teame? Mõiste on lihtne olukord, kus inim ei suuda rahuldada oma põhivajadusi, rahanappuse tõttu. Vaesus ei viita abitusele oskamatusele oma rahalisi vahendeid kasutada. Vaesus viitab ainult olukorrale, kus sotsiaalsed vahendid puuduvad. Mis on need põhivajadused, mille rahuldamata jätmisel me saame rääkida vaesusest? Milliseid vajaduste käsitlusi teame? MASLOW. Puudub üks ja ainumas selle kohta, mis täpselt on põhivajadused, mille rahuldamata jätmisel me võime rääkida vaesusest. Põhivajaduste rahuldamise määratlemisel on meil kaks teed absoluutne ja suhteline. Absoluutse vaesuse puhul me määratleme nagu ellujäämiseks vajalik, me räägime sellest, et vaja nii ja nii palju toitu päevas ja kui ei suuda seda raha puudusel tagada, siis see on vaesus.
selle tähenduse pärast. Tegu on sümboolselt laetud tegevusega. Nt ostetakse lapsele kommi, sest see näitab armastust. Toimub nö suhete materialiseerimine. Inimesed kasutavad tooteid selleks, et märkida sotsiaalset kuuluvust. Asjade ümber hakkavad tekkima traditsioonid, käitumisnormid, uskumustesüsteemid ning need mõjutavad tarbija käitumist.????? Üha uued tooted loovad uusi turge ja vajadusi, manipuleerides tarbijatega läbi meedia ja reklaami. 61. tarbimine ja selle seoses maslow püramiidiga? Too näiteid. 62. tarbimine ja suhete materialiseerumine Miller (1998) tarbimisel toimub subjektiivne interpretatsioon, kus toote tähendus kujuneb isiklikul tasandil ja sellest kujuneb välja tarbimisväärtus inimese jaoks. Poes võib tegu olla sümboolse ohverdamisrituaaliga, kus asju ei osteta ainuklt tarbimise pärast, vaid selle tähenduse pärast. Tegu on sümboolselt laetud tegevusega. Nt ostetakse lapsele kommi, sest see näitab armastust.
Tallinna Ülikool Konflikti psühholoogilised põhjused Lõputöö Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Konfliktist üldiselt......................................................................................................5 2. Konflikti psühholoogilised põhjused........................................................................10 2.1. Võimuvõitlus.............................................................................................10 2.2. Eelarvamused............................................................................................13 2.3. Rollikäitumine............................................................................................15 2.4. Muljejuhtimin...
kohta väiksem, kui oleks igal üksikul tegutsejal eraldi. 31 Sigmund Freud - «Psühhoanalüüsi mõned elementarsten õppetunnid» (1938). Leon Festinger (1919-1990) Ameerika psühholoog - Kognitiivse dissonantsi teooria Abraham Maslow (1908-1970) - Motivatsioonihüpotees: inimese vajadused üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. 32 Emotsioonid Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on kolm peamist emotsiooni omadust järgmised: 1) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2) Emotsioonid - mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad
rahuldamiseks ning mis on selle tagajärjed. Ta saab juba ennetavalt tagasiside selle kohta, kuidas ja mida teha. Tekib sageli olukord, kus tuleb hinnata olukorda ka seoses sellega, mida vajaduste rahuldamine teistele inimestele kaasa toob (st kas see on etiketiga, seadustega jne kooskõlas). Enne kui vajaduspõhine seisund käitumises ei realiseeru, inimest vastutusele tegude mõtte eest võtta ei saa. Abraham Maslow vajaduste hierarhia: Püramiidiskeem; seda vajaduste süsteemi kasutavad peale psühholoogia ka teised valdkonnad nagu turundus, personalitöö, majandusliku käitumise valdkonnad, kriminoloogid jne. Maslow järgi moodustavad vajadused mitmetasandilise hierarhilise süsteemi, mille baasiks on füsioloogilised vajadused. Sellele ehituvad peale ohutuse, kuuluvuse, väärikus ja respekt, eneseteostus. Et rahuldada kõrgema tasandi vajadust, on vaja, et kõik eelnenud (ehk alumised
tulla ja õhtul väsinult ära minna. Töötaja rahulolu ei teki ka ainult iga kuu pangaarvele laekuvast töötasust. Inimesed on erinevad, seega vajab iga töötaja pisut erinevat motivatsioonipaketti, ent olenemata inimesest ja tema tahtmistest ning soovidest, on enamiku vajaduseks siiski isiklik areng ja edasi liikumine. Inimeste õpi- ja arenemisvajadus on toonud meid 21. sajandisse koos elektri, jalgratta ja kosmosesüstikutega. Siinkohal on paslik meenutada Maslow vajaduste püramiidi, kuna just tema poolt kirja pandud motivatsiooniteooria paneb paika inimese viis peamist vajadustevaldkonda (Vadi 2001, 92-93): 1. Füsioloogilised vajadused; 2. Turvalisuse ja kaitsevajadused; 3. Kuuluvusvajadus; 4. Tunnustusvajadus; 5. Eneseteostusvajadus. Õppimise ja arenemise seisukohalt on tähtsaimateks lugupidamise ja tunnustusvajadus ja eneseteostusvajadus, kuna tunnustust vajav, endast lugupidav ja pidevalt edasi
See, miks reklaam ei ole suuteline looma uusi vajadusi, seletub õige lihtsalt. Inimestel on juba olemas teatud baasvajaduste komplekt, mida kaubanduspoliitikaga muuta ei ole võimalik, küll aga on võimalikära kasutada. Vajadusteks nimetame inimese psüühika ja käitumise liikumapanevaid jõude, mis panevad ta midagi tegema, panevad käituma mingis kindlas suunas ja seda eesmärgiga vähendada vajaduse tunnetamise tugevust, leevendada vajaduse rahuldamatusest tekkinud pinget. Abraham Maslow on välja pakkunud laialdast tunnustust leidnud vajaduste hierarhia: 1. Füsioloogilised vajadused 2. Ohutusvajadused 3. Sotsiaalsed vajadused 4. Tunnustusvajadused 5. Eneseaktualisatsioonivajadused Madalamate bioloogiliste ja füüsilise eksistentsiga seotud vajaduste rahuldamine on hädavajalik selleks, et saaks järgida kõrgemaid, sotsiaalse iseloomuga vajadusi. Manipuleerimine niisuguste vajadustega ongi reklaamipsühholoogia üks väljendusi. Kuna
Intress ehk kasvik on raha kasutamise eest makstav tasu . Õppelaenu saab taotleda ülikooli, rakenduskõrgkooli või kutsekooli päevases õppevormis õppides. Õppelaenu saab inimene küsida igaks õppeaastaks, kui ta on üliõpilaste nimekirjas ja kui ta leiab endale kaks käendajat. Käendaja on garantiiisik , kes peab ise hakkama laenu tagasi maksma, juhul kui laenusaaja seda ei tee. Tarbijaskäitumine Inimese vajaduste struktuuri on tuntud psühholoog Abraham Harold Maslow kujutanud püramiidina, mille alumisel tasandil paiknevad füsioloogilised vajadused, mis tulenevad inimese bioloogilisest loomusest. Järgmisena tulevad sotsiaalsed ja vaimsed vajadused. Maslow'i ideed on kinnitust leidnud ka inimese tarbimiskäitumises. Vaesemate perede tarbimisstruktuuris on toidukaupadel oluline osakaal , jõukamad kulutavad toidule proportsionaalselt vähem , haridusele tervisele ja spordile aga rohkem. Ostuvalikutegemisel mängib arvestatavat rolli reklaam
253. Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Motiiv määrab ära tegevuse suuna. 254. 255. Tegelik motivatsioon inimese töö tegemiseks on määratud kolme grupi tegurite poolt: 256. 1. Inimese vajadused, ootused, eesmärgid 257. 2. Vahetu ühiskond: töögrupp, perekond 258. 3. Ühiskond tervikuna. 259. 7. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat. Selgitage McClellandi Saavutusvajaduste teooria põhimõtet. 260. A. Maslow Vajaduste hierarhia teooria 261. D. McClelland Saavutusvajaduste teooria 262. S. Adams Võrdsuse teooria 263. F. Herzberg Kahe faktori teooria 264. D. McClelland Saavutusvajaduste teooria (1) 265. ...teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile. Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega. 266. 1
Reklaamipsühholoogia Talis Bachmann - Reklaam - see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. - Reklaam - tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii et see lõppkokkuvõttes mõjustab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. - Reklaamipsühholoogia - psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Reklaami funktsioon - eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Edukas reklaam: 1) Toote või teenuse erilise nime loomine või kasutuselevõtmine. 2) Kontsentreeritult esitatud kirjeldus (kujutus) antud nimetusega kaudast, tema omadustest, tema “maailmast” ni...
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, ...
· võimaldama määrata tööviljakust tervikuna nii ettevõtte, tootmisharu kui kogu ühiskonna ulatuses · arvestama toodangu liigilise koostise muutuse mõju tööviljakuse näitajale 78) Töömotivatsioon 79) Motivatsioon on sisemine ajend, mis käivitab käitumises väljenduva tegutsemise, et rahuldada vajadusi ja täita ootusi. 80) Töömotivatsioon tähendab tegureid ja motiive, mis mõjutavad inimest efektiivsemalt töötama. 81) Motivatsiooniteoorias on tuntud Abraham Maslow vajaduste püramiid, mille kohaselt mingi üks vajaduste tasand peab olema piisavalt hästi rahuldatud, enne kui järgmise kõrgema tasandi vajadused oluliseks saavad. 82) 83) 84) Tööjõu stimuleerimine 85) Eristatakse materiaalset (rahalist) ja mittemateriaalset kompenseerimissüsteemi. 86) Rahaline tasustamine võib toimuda: · otseses vormis ehk palgana · kaudses vormis ehk hüvisena (sotsiaalabi, tasuta tervisekindlustus, tööandja pensionimaksed jne.)
Kaasaegse pere lisad: Naise karjääri ümber organiseerunud pere. Külalisabielu(viimased 20 aastat) (2 eraldi majapidamist). Pensionieas inimeste töötamine peres. Tasakaalu leidmine kahe vajaduse rahuldamise vahel: töö ja armastus. Teoreetilised käsitlused: Freud (1937) –terve psühholoogilise funktsioneerimise alus nõuab inimestelt võimet armastada ja töötada; Erikson (1963) –töö teema (töökus vs alaväärsus, 7-12 a) ja armastuse teema (intiimsus ja isolatsioon, 20ndad). Maslow ja Rodgers- töö ja armastus on tähtsad terviklikuks psühholoogiliste funktsioneerimiseks (emots vajaduste rahuldamine peres) Kiindumusteooria Hazan ja Shaver (1990) Varajases eas kiindumuskäitumine ja uurimiskäitumine; täiskasvanueas: armastuse vajaduse ja töö vajaduse rahuldamine, turvaline kiindumus- baas stressitekitavas situatsioonis vs separatsioon ja ängistus- ebaturvaline kiindumus, võimeline töötama üksi ja koos
müügilaekumi ehk kogutulude TR vähenemisele. Hinna tõusu mõju elastse nõudluse korral on pöördseoses müüja poolt müügist saadavate kogutuludega TR(müügitulem, müügilaekumine) ning hinna tõstmine on kauba müüjale otseselt kasulik vaid siis, kui selle nõudlus on mitteelastne. Mida mitteelastsem on hinna suhtes kauba nõudlus, seda suuremad on kaupmehe tulud hinna tõstmisel (vähemalt lühiperioodil SR). Loeng 4 Tarbija valik ja nõudlus Abrham Maslow püramiid Tarbija ostukäitumise skeem Piirkasulikkuse e marginaalkasulikkuse teooria on süsteem, mille kohaselt kaupade hinnad kujunevad vastavalt tarbijate subjektiivsetele hinnangutele ostetavate hüviste kasulikkuse suhtes. Hermann Heinrich Gossen: "Mida suurem on mingi vajaduse rahuldamise aste, seda vähem lisakasulikkust annab iga täiendav tarbitav hüviseühik. H.H. Gossen: " Ühe ja sama tarbe rahuldamise tung väheneb sedavõrd,
Näiteks Leonardo da Vinci tundis hästi matemaatikat ja tehnilisi teadusi, tegeles lendamise probleemidega. Pakkudes end aga Milano hertsogi juurde teenistusse, rõhutas ta oma võimeid sõjamasinate, kergesti kantavate sildade, veesüsteemide jne ehitamisel ning alles kirja lõpus mainis, et on võimeline töötama ka arhitektina, maalikunstnikuna või skulptorina. Humanistid: Erasmus Rotterdamist, F. Nietzsche, Maslow, Leonardo da Vinci 22. Mille poolest on klassitsismi põhimõtete sõnastamisel oluline Nicolas Boileau- Despréaux? Võttis kokku prantsuse klassitsismi põhimõtted ja saavutused. Peab kunsti looduse jäljendamiseks ja ilu kriteeriumiks tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele. Kunstivormina tunneb ta vaid riimitud värsse, lubavaiks vaid antiikkirjandusest tuntuid žanre, teised keskaja ja renessansi luules kasutatud vorme peab ebasobivaiks
eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast (kas hinnangud ja tajud sõltuva ümbritsevast kontekstist või mitte) , korraarmastus, otsinguulatus (kas nähtusi vaadeldakse pigem ammendavalt ja kõikehõlmavalt või kontsentreerudes kitsale alale või üksikdetailidele), nivelleerimistendents (kas kaldutaks otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. Humanistlikud teooriad – A. Maslow, C.Rogers - humanistliku koolkonna esindajad rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isiku elukäiku determineeriv enesekontseptsioon. Fenomenoloogilistest üks mõjukaimaid teooriaid on George Kelly isiksuslike konstruktide teooria. Tunnusjoonte lähenemine – Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmise tunnuste kombinatsioon, mis
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
mingis ulatuses bürokraatlikud. Oluline on kindlaks määrata bürokraatia vajalikkuse tase ja sellest lähtuvalt organisatsioon ka kujundada.57 2.4.2. Juhtimise neoklassikalised teooriad58 Juhtimise neoklassikaline teooria hakkas arenema 1920-ndatel aastatel ning selle tunnustatuimateks esindajateks on Hugo Münsterberg, Mary Parker Folett, Elton Mayo jt. Sellele tuginedes loodi hiljem motivatsiooniteooria, mille rajajateks olid Abraham Maslow, Douglas McGregor jt. Esimesi loetakse inimsuhete koolkonna (human relations) rajajateks, motivatsiooniteoreetikuid aga inimressursi koolkonna (human resources) rajajateks, mille areng sai täishoo sisse alles 1950-1960-ndatel aastatel. Oma seisukohti ja ideesid esitavad neoklassikud kirjeldavate järeldustena, mitte aga käskivate ettekirjutistena. Neoklassikud tuginesid oma teoreetilistes käsitlustes ühel poolt juhtimise klassikalistele teooriatele ja teiselt
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega
Inimese jumalikkus on peidetud inimese enda sisse.Sinna ei taipa ta kunagi vaadata.81.:) Ära õpeta kõike neile üksikasjalikult, anna neile väljakutseid, arendamist.Ja kui miski ebaõnnestub, siis see on kindlaim tee eduni.Juhil on kohustus oma inimestel aidata areneda ja õitseda.Samas peab ka pidevalt oma visiooni selgitama ja edastama. Tänapäeva maailma viletsuse, ärevuse, rahulolematuse on põhjustanud see, et inimesed elavad alla oma võimete.Abraham Maslow. Kui inimesed alavad ja töötavad kõrgeimal tasemel , ei jää ka kasum tulemata. TULEVIKUKAVA koostamine..1. taktika.Veeda päevi ja nädalaid mõeldes, mis on sinule tähtis ja kus võiks sinu firma anda suurimat panust ja avaldada suurimat mõju.Leia aega vaikuseks ja hakka kasvatama kujutlusvõime väge. Kujutle, kuidas tahaksid firmat 5, 10, 15a pärast näha. Muudatustele eelneb teadlikkus, nii et saa teadlikuks kõigist võimalustest, mida tulevikul on sulle pakkuda.2
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.....................
Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Vajadused ja tarbimine Vajaduste liigitus - vajaduste all mõistetakse majandusteaduses inimeste puudustunnet, mida rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine. 1943. aastal eristas ameeriklane A. Maslow viit vajaduste taste - vajaduste hierarhiline struktuur: eneseteostuse vajadus isiksuse vajadused sotsiaalsed vajadused turvalisuse vajadus füsioloogilised vajadused Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. Vajaduste rahuldamine on tsükliline: näiteks me ei söö kogu aeg, vaid teatud aja järel
muuta. Teada on, et negatiivne käitumine ei teki üleöö, see on pikaajaline protsess. Ei ole mõtet arvata, et sügavalt juurdunud käitumisprobleeme on võimalik lahendada "võlusõnade" abil või mingi kindla reegli kehtestamisega. Järgnevates peatükkides räägitaksegi laste iseärasustest ja vajadustest ning esitatakse abimaterjale ja näpunäiteid, kuidas tekkinud probleeme lahendada. Küllap leiavad noorsootöötajad siit palju muudki kasulikku. MASLOW MOTIVATSIOONITEOORIA Igal inimesel on juba lapsepõlvest saadik välja kujunenud kindlad vajadused, et säilitada vaimne ja füüsiline tasakaal. Me kõik erineme üksteisest mingil määral, kuid samas on meil ka sarnasusi teistega. Sel ajal kui laps on laagris, ootab ta sinu hoolitsust, tähelepanu ja mõistmist, innustamist ja juhendamist, et teha midagi uut ja enneolematut uues kohas uute inimestega. Ära peta lapse lootusi! Sa pead olema musternäide, sest sinu peale
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaade...
pehmus/jäikus, materjal jne, mis kõik kutsuvad esile meeldivaid/ebameeldivaid tundeid. Reklaam manipuleerib rohkem inimeste vajaduste rahuldamise viisidega kui loob uusi vajadusi. Vajadusteks nimetame inimese psüühika ja käitumise liikumapanevaid jõude, mis panevad ta midagi tegema, käituma mingis kindlas suunas, ja seda eesmärgiga vähendada vajaduse tunnetamise tugevust, leevendada vajaduse rahuldamatusest tekkinud pinget. A. Maslow vajaduste hierarhia : 1. Füsioloogilised vajadused. 2. Ohutusvajadused. 3. Sotsiaalsed vajadused. 4. Tunnustusvajadused. 5. Enese aktualiseerimisvajadused. Madalamate bioloogiliste ja füüsilise eksistentsiga seotud vajaduste rahuldamine on hädavajalik selleks, et saaks järgida kõrgemaid, sotsiaalse iseloomuga vajadusi. Manipuleerimine selliste vajadustega on reklaamipsühholoogia 1 väljendus. Selleks, et vajaduse mõju saaks ilmneda, on tarvis tarbija teatud
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele, kasutavad harva eksperimenti. Kognitiivne psühholoogia tänapäeva juhtiv suundumus kujunes välja 1950.- 1980. aastatel. Eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma. Helmholtzi ratsionalistlik käsitlus psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki otse, vaid
Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele, kasutavad harva eksperimenti. Kognitiivne psühholoogia tänapäeva juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980. aastatel. Eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma. Helmholtzi ratsionalistlik käsitlus psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki otse, vaid eeldavad andmete kui
vms. VALIK Kes valib? 1. Töö valimine Organisatsiooni valimine Ahvatlev töö ja organisatsioon 2. Töötaja valimine Ahvatlev töötaja Valik on tegevus, mille käigus kasutatakse seadusega lubatud informatsiooni · töökoha, töö, organisatsiooni kohta, mis huvitab, et otsustada taotleda töökohta. · töötaotlejate kohta nende töölevõtmise otsustamiseks. ISIKSUSE VAJADUSED JA PERSONALIVALIK A. Maslow vajaduste hierarhia: eneseaktualisatsiooni vajadus enesehinnanguvajadus armastuse ja kuuluvusvajadus ohutusvajadus füsioloogilised vajadused Individuaalsed erinevused vajadustes: saavutusvajadus võimuvajadus kontaktivajadus Valiku eesmärgid: Leida organisatsiooni tänaseid ja homseid vajadusi arvestades sobivaid töötajaid. Leida organisatsiooni jaoks optimaalseid kulutusi tegevat personali.
Psühholoogia alused 7 Humanistlik (eksistentsialistlik) koolkond teeb vastandina biheviorismile ja psühhoanalüüsile panuse inimese vabale tahtele. Rakendusliku koolkonnana tegeleb ainult psühholoogiliste probleemide korrigeerimise ja raviga. Meetodiks oma saatuse eest vastutuse rõhutamine ja inimesele usu sisendamine oma suutlikkusesse. C. Rogers, A. Maslow: Inimene on oma põhiolemuselt hea, püüdleb täiustumisele ja võib saada selleks, kelleks ta tahab saada. Tunnetuspsühholoogia (kognitiivne psühholoogia) rõhutab biheviorismi võimutsemise tõttu pikaks ajaks allasurutud vaimsete (ehk seesmiste) protsesside uurimise tähtsust. Meetodiks mõtlemise ja teiste tunnetusprotsesside eksperimentaalne uurimine, psühhoterapeutilises rakenduses ratsionaalse eneseanalüüsi ja mõistlike mõtete valdamise vajaduse rõhutamine.
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
tundele järgneb ebameeldiv. Homöostaatilise seisundi regulatsioon- Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada ning taotlevad ühtlasi tema seesmist tasakaaluseisundit. Neid vajadusi rahuldatakse esmajärjekorras ja nende olemasolust teatavad meile ajejõud. Inimene tajub häirivat pinget, ta on sunnitud tegutsema, et organismi füsioloogiline tasakaaluseisund taastuks. Humanistlik lähenemine Humanistliku lähenemisviisi alusepanijaid Abraham Maslow üritas viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused ühtsesse süsteemi. Tema arvates saab vajadusi kujutada püramiidina, mille alumisel astmel on mingisugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Oma kõrgemaid vajadusi rahuldavad inimesed siis, kui enamik alumisi vajadusi on rahuldatud. Püramiidi astmed: Füsioloogilised vajadused- seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. Kaitstusvajadus- inimesel on tarvis turvalisist ja kindlust.
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND........................................................................................................
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eest...
inimest (milline see inimene on). Kui 9 inimest on rääkinud ühte sama arvamust, siis kümnes inimene istub nagu süte peal ja ei tea, mida teha. Tema arust on seal naine. Need üheksa tükki on pandud meelega seda juttu rääkima. Vaadatakse, kas ta allub grupi survele või mitte. 12. PILET HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA See on terve koolkond, mille loojaks ja kõige tuntumaks esindajaks on Carl Rogers. Teine tuntum esindaja on Maslow. Selle koolkonna olemus seisneb selles, et isiksust vaadeldakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Isiksus nende meelest tekib elutegevuse käigus, areneb ühiskonnas. Üks põhiidee, mille tõttu neid ka kritiseeritakse kõige rohkem ja mis on suhteliselt raskesti tõestatav ja ümberlükatav, on see, et nad väidavad, et inimene on sünnipäraselt loomuselt hea. Tekivad mingisugused kaitsemehhanismid ja see algne tung ei ole enam nii tugev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
