koostamine üldplaneeringu lahenduse kooskõlastamine üldplaneeringu vastuvõtmine üldplaneeringu avalik väljapanek ja arutelu maavanema järelevalve üldplaneeringule üldplaneeringu kehtestamine 34. Üldplaneeringu koostamise osapooled ja nende roll ning kaasatus planeerimisprotsessi Koostab kohalik omavalitsus, kooskõlastatakse riigiametnikega, avalikkus kaasatakse vaid avalikul väljapanekul ja maavanem teostab järelvalvet enne lõplikku kehtestamist. 35. Planeeringutoiminguid korraldavad institutsioonid üld- ja detailplaneeringute koostamise protsessis Eestis Planeeringud koostatakse: üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ja maavanemaga; üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ja teiste huvitatud isikutega; detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine"...
Tootenimed Lastevorst ja Doktorivorst on suure algustähega. Kirjutage Eesti meistrivõistlused. Õige on kirjutada Prantsuse konjak. Õige on kirjutada Hispaania barokk. Õige on kirjutada Eesti kliima. Sõna kesklinn on tähenduses 'linna keskosa, südalinn' väikese tähega, aga linnaosa nimena suure tähega, nt Tallinna Kesklinna linnaosa. Õige on kirjutada Hispaania vein. Õige on kirjutada Jacobsoni organ (esimene sõna suure tähega). Ühendis Harju maavanem on esimene sõna suure, teine väikese tähega. Õige on kirjutada igavene tuli (väikeste algustähtedega). Kirjutage Caesari salat. Sõna universum on väikese tähega. Õige on kirjutada Vabaduse väljak ja Vanaturu kael (liigisõnad väikese tähega). Kirjutage Hollandi leibjuust (teine sõna on väikese tähega). Kas õige on „brasiilia viisa“? – Ei, Brasiilia viisa. Valgeid jõule! Teine sõna on väikese tähega. Õige on kirjutada püha sõda (väikeste tähtedega).
kehtestatud nõuetele. 39. Nimeta planeeringute liigid ning kirjelda neid (5) 1) üleriigiline planeering - riigi territoriaalse arengukava kogu riigi territooriumi kohta. Üleriigilise tähtsusega teede paigutuse määramine. 2) teedevõrgu arengukava - riigimaanteede võrgu arengukava, riigimaanteede paigutuse määramine. 3) maakonnaplaneering - maakonna territooriumi või või selle osa kohta, põhiliste maanteede paigutuse määramine, kehtestab maavanem. 4) üldplaneering - valla või linna territooriumi kohta. Põhiliste maanteede asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, kehtestab kohalik omavalitsus. Lahendada tuleb: maanteede trasseering, ristete asukohad, sildade asukohad, liikluse kahjuliku mõju vähendavad meetmed. 5) detailplaneering - valla või linna territooriumi väiksema osa kohta. Lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Teede ja tänavate maa-alad ning liikluskorralduse põhimõtted
välisõhu saasteluba; Raieluba; jäätmeluba; Jahiuba; kalapüügiluba mõni muu eeldatavalt olulise ohtlike jäätmete käitluslitsents; keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav dokument Tegevusload: Kalapüügilubasid annavad Keskkonnaministeerium, maavanem ja/või kohalik omavalitsus. Jahilubasid väljastab jahipiirkonna haldaja. Raieloa riigimetsas raiumiseks annab metskond, munitsipaalmetsas - vallavalitsus. Ehitusloa väljastab valla-või linnavalitsus. Keskkonnaload on näiteks jäätmeluba, maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu- keskkonnakasutuse hind. Kohustuslik makse Kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt
välisõhu saasteluba; Raieluba; jäätmeluba; Jahiuba; kalapüügiluba mõni muu eeldatavalt olulise ohtlike jäätmete käitluslitsents; keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav dokument Tegevusload: Kalapüügilubasid annavad Keskkonnaministeerium, maavanem ja/või kohalik omavalitsus. Jahilubasid väljastab jahipiirkonna haldaja. Raieloa riigimetsas raiumiseks annab metskond, munitsipaalmetsas - vallavalitsus. Ehitusloa väljastab valla-või linnavalitsus. Keskkonnaload on näiteks jäätmeluba, maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu- keskkonnakasutuse hind. Kohustuslik makse Kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt
rahvuslikud ja rahvusvahelised kohtud. 82. . Järelvalve institutsioonid. Järelevalve institutsioonid: teenistusjärelvalve- järelevalve riigiorganite tegevuse, seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Järelevalve seaduslikkuse üle hõlmab kontrollitava organi tegevuse vastavuse hindamist seadusele või täitmiseks antud muule õigusaktile. Tähendab kontrollida, kas ta toimis optimaalses korras ja saavutas kõige optimaalsema tulemuse. Konstitutsionaalne järelevalve: konstitutsioonikohus, maavanem jne (5tk, tabelis olemas) Konstitutsiooni kohut Eestis ei ole, nendega tegeleb Riigikohus, seal on konstitutsioonilise järelevalve kolleegium, nad on konstitutsioonikohtu rollis. Õiguskantsler- tema kontrollib, et kõik õigustloovad aktid vastaksid PS-le. Kui need ei vasta, siis 20 päeva jooksul peab see loov organ viima selle vastavusse, kui seda ei teha, pöördub õiguskantsler kohtu poole. Maavanem- teatud territooriumil kontrollib aktide sisusid PS-le vastavana. Tema tegutseb läbi
kohustusi Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt halduskandja organi kaudu Haldusekandja halduse kandja organ inimesed Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused) HMS § 8 Riigi keskhaldusorganid: vabariigi president vabariigi valitsus ministeeriumid ametid inspektsioonid Riigi kohahaldusorganid: maavanem Kohaliku omavalitsuse organid: volikogu valitsus Riik on avalik-õiguslik isik Riigihaldusorganid, sh ministeeriumid, ei ole iseseisvad juriidilised isikud, vaid toimivad õigussuhetes riigi nimel Riigihaldusorganite omavahelisi vaidlusi ei lahendata kohtulikult (PS: igal isikul on õigus pöörduda kohtusse), vaid alluvushierarhia ja teenistusjärelevalve kaudu (riik paistab kodanikule ühtse toimija ja mitte killustatud bürokraatiana)
Teema 1. Õigus ja ühiskond 1) Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides ...
terviseuuringul või vältimatu abi korras immuniseerimisel 5. vältima haigustekitajate levikut toorme või valmistoodangu käitlemisel; 6. hoolitsema nakkusohtlike jäätmete kahjutustamise eest. Eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse või diagnoosimise korral võib sotsiaalminister Tervisekaitseinspektsiooni ettepanekul moodustada haiguskoldes nakkusohu likvideerimiseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamise juhtimiseks riikliku nakkustõrjekomisjoni või maavanem Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutuse direktori ettepanekul maakonna nakkustõrjekomisjoni. Karantiin on inimeste, kaupade ja sõidukite liikumise ning teenuste osutamise piirang, mille kohaldamise eesmärk on vältida eriti ohtliku nakkushaiguse levikut haiguskoldest väljapoole. Käesoleva seaduse tähenduses on haiguskolle piiritletud territoorium, kus asuvad haiged või nakkuskahtlased isikud ning kus elanikud on tervisekaitseasutuse tugevdatud järelevalve all.
maakasutuse planeeringud jne millel vo oluline KM); otsus plaani/progr mitte hinnata tuleb avalikustada. Strat plan.dok üleriigiline, maakonna ning üld või detailplaneering planeerimisseaduse tähenduses, strat arengukava riigieelarve seaduse tähenduses või muu kava, programm või strateegia, mille kehtestab Riigikogu, Vabariigi Valitsus, valitsusasutus, maavanem või KOV organ õigusaktiga. KM strat hindamist korrald strat plan.dok koostamise käigus enne selle kehtestamist õigusaktiga, kui see dokument: 1) koost põllumaj, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse, veemaj, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse olulise KMga tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise KMga; 2) on üleriigiline,
1. üksikisiku tulumaks. 56% läheb KOV eelarvesse. 2. maamaks. 3. eraldised riigieelarvest. Tasandusmaks. Et vähendada erinevusi omavalitsuste vahel. 4. riigilõivud ja trahvid. Kohalikud omavalitsused teostavad ka ehitusjärelvalvet. Maavalitsuse ülesanne on riigivõimu esindamine kohapeal. Kohapeal järgitaks riigiseadusi, selle järelevalve. Valitsusasutuste töö korraldamine. Kohalike huvide viimine keskvõimu juurde. Määratakse ametisse valitsuse poolt viieks aasta maavanem. SOL Saaremaa omavalitsuste liit. Ülesanne on lahendad ülemaakonnalisi probleeme. RIIGI JULGEOLEKU JA KAITSEPOLIITIKA Ülesanded: 1. Riigi iseseisvuse säilitamine. 2. Riigi territoriaalse terviklikkuse säilitamine. 3. Põhiseadusliku korra kaitse. 4. Elanikkonna turvalisuse tagamine. 5. Elanikkonna väljaõpe, kuidas käituda ohu situatsioonis.
Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid: valla või linna eelarve kohalikud maksud ja maksusoodustused volikogu esimehe ja aseesimehe valimine linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. osavalla või linnaosa moodustamine 20 o Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus lähtub Euroopa Nõukogu Kohaliku Omavalitsuse Euroopa Hartast. 16. Euroopa Liidu institutsioonid. Euroopa Kohus. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus. Lk.131-137
ümberkaudsetesse metsadesse ja soodesse. Võitluses sai haavata ka Kaupo, kes suri juba samal või järgmisel päeval. Eestlaste kaotusi selles lahingus hinnatakse 1400-le mehele. Pärast lahingut rüüstasid vaenlased kolm päeva Lembitu külasid ja sakalased, eesotsas Lembitu vennaga, olid sunnitud jälle rahu paluma ning pantvange andma. Lembitu tähtsus muistses vabadusvõitluses. Üks peamisi juhte, kes eestlaste malevaid ühtseks sõjaväeks koondama hakkas oli Sakala maavanem Lembitu. Tänu sellele saavutati koos venelastega võit Otepää linnuse üle ning sakslaste võim Eestis likvideeriti. Eestlaste eestvedamisel hakati kavandama uusi sõjaretki Liivimaa puhastamiseks. Lembitu läkitas enne Madisepäeva lahingut saadikud üle Eesti, et mehi sõdima innustada. Hea sõjataktika andis mitmed suured võidud (Otepää ja Ümera) orduvägede üle. 15. Venelased - sõbrad või vaenlased muistses vabadusvõitluses? Venelased olid pigem Eestlaste vaenlased
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Üh...
1) teavikute soetamiseks; 2) riiklike programmide realiseerimiseks; 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks; 4) üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks. Kontrolli rahvaraamatukogu tegevuse üle teostab kohalik omavalitsus. Järelevalvet rahvaraamatukogude võrgu üle teostab Kultuuriministeerium. Järelevalvet maakonnaraamatukogu ülesannete täitmise üle teostab maavanem. Rahvaraamatukogu töökorralduse juhendist tulenev. Maakonnaraamatukogu ülesanded raamatukoguteeninduse koordineerimisel. Maakonnaraamatukogu ja keskraamatukogu ülesanded raamatukoguteeninduse koordineerimisel on: 1) kogude komplekteerimine ja töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia, täistekst ja muude andmebaaside loomine ja pidamine; 3) rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine;
Ühise esindatuse korral võivd juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast. Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. EV ja kohaliku OVüksuse esindamine Eesti Vabariiki esindab: 1. Ministeerium täitevvõimu kandja tegevusest tulenevalt esitatud hagis, menetlusse kaasamisel kolmanda isikuna, hagita menetluses. 2. Maavanem tema pädevusse kuuluva küsimuse korral. 3. Riigikantselei esindaja kui käsitletakse riigikantselei ül täitmist. 4. Justiitsministeerium esindab kohtus. Lepinguline esindus esindatav valib ise endale esindaja, nende vahel tekib materiaalõiguslik suhe. Esinduse tekkimise aluseks on jur.fakt, tehing. Volikiri lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Võib esitada ka suuliselt, see protokollitakse
Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik. Riigi tunnused: o Avalik võim ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast) nt politsei, luureorganid, vanglad, kaitsevägi o Territoorium piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole. Merepiir kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on võimalik kala püüda). Kui kahe riigi vahel on vähem kui 24 meremiili, siis on riikide piir keskel. Territoriaalmeri - ~8 meremiili kaugusel on nö selle riigi ,,vees". Õhuterritoorium ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi...
esindaja ( maavanem). Ülatasandist allpool ja lokaalsest (reeglina kohaliku omavalitsuse tasandist) ülalpool on nn maakonnatasand. Siin veel suurem süsteemide kirevus. Üldistada võib üksnes, et siin on samuti reegliks valitav esinduskogu ja vastav täitevorgan, kelle juht on sageli üks, kusjuures viimane on ka lisaks riigi või osastisriigi esindajaks maakonnas (ka Eestis kehtis 1992. aastani süsteem ,kus omavalitsusliku maakonna maavanem oli kohaliku omavalitsuse täitevorgani juht, aga samas veel nö "kauba peale" riigi esindaja maakonnas). Paljudes riikides algab siit juba omavalitsuslik või poolomavalitsuslik tasand (eelviidatud segasüsteem). Ka siin on suuri kõikumisi pädevuses - kas lai iseotsustamisõigus või üksnes piiratud otsustus ja seadusega detailselt reguleeritud ülesanded- õigused. TEEMA 8. TEISED ORGANISATSIOONID - I RÜHM: KOHALIKUD OMAVALITSUSED;
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
Missioon on: luua arenduskeskkond, mille kaudu oleks tagatud SM IKT keskne koordineerimine ja ühetaolised arendusprotsessid. Loeng: KOV + Kokkuvõte kohaliku omavalitsuse olemusest (ÕIS) Subsidiaarsuse põhimõttel (otsustamine võimalikult kodanikulähedaselt), kohalik demokraatia Eesti territoorium jaguneb maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Eestis on 15 maakonda ning 226 kohaliku omavalitsuse üksust: 33 linna ja 193 valda. Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused, mis moodustavad avaliku halduse süsteemi esmase tasandi. Iga omavalitsusüksus kuulub maakonna koosseisu, nad võivad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. EV põhiseaduse XIV peatükk KOV korralduse aktid:
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline ...
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaitsjana. Selles rollis on ühiskonna ja riigi vastastikused suhted kujunenud al...
tööd hästi. Kui riigikontroll satub peale (maksu)kuriteole, on võimalik algatada ka kriminaalasju. Tulemusaudit Tulemusaudit on subjektiivne - arutatakse, kas tehtu on andnud tulemuse. Tulemusi analüüsitakse, saadu avalikustatakse ja antakse edasi Riigikogule. XIII KOHALIK OMAVALITSUS Eesti territoorium jaguneb maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Eestis on 15 maakonda ning 215 kohaliku omavalitsuse üksust: 30 linna ja 185 valda. Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused, mis moodustavad avaliku halduse süsteemi esmase tasandi. Iga omavalitsusüksus kuulub maakonna koosseisu, nad võivad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis on alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. 113. Millised on KOV üksused põhiseaduse järgi? KOV üksused on vallad ja linnad
1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- ...
tööd hästi. Kui riigikontroll satub peale (maksu)kuriteole, on võimalik algatada ka kriminaalasju. Tulemusaudit Tulemusaudit on subjektiivne - arutatakse, kas tehtu on andnud tulemuse. Tulemusi analüüsitakse, saadu avalikustatakse ja antakse edasi Riigikogule. XIII KOHALIK OMAVALITSUS Eesti territoorium jaguneb maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Eestis on 15 maakonda ning 215 kohaliku omavalitsuse üksust: 30 linna ja 185 valda. Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused, mis moodustavad avaliku halduse süsteemi esmase tasandi. Iga omavalitsusüksus kuulub maakonna koosseisu, nad võivad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis on alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. 31 113. Millised on KOV üksused põhiseaduse järgi?
linnade ega alevite elanikkonnal mingeid erilisi õigusi enam ei ole. 33 valda, mis langevad kokku juriidilise linnaga, kannavad linna või linnvalla nime, teised on kas maavallad (hõlmavad ainult maa-asulaid) või segavallad (viimaste kooseisu kuulub lisaks maa-asulatele veel mõni alev või koguni nn. vallasiseseid linnu, mida meil on 14). Maakonnavõimude kompetentsi kuulub võrdlemisi väike ring küsimusi, neid otsustab keskvalitsuse määratud maavanem, kes võib palgata endale abilisi - maavalitsuse. Suur enamik kohaliku tähtsusega küsimusi tuleb põhiseaduse järgi lahendada valdades, milleks vallarahvas valib volikogu, see aga omakorda vallavanema (linnvaldades linnapea) ja vallavalitsuse (linnvaldades linnavalitsuse). Vallad on seepärast omavalitsuslikud haldusüksused e. omavalitsusüksused. Eesti haldusjaotuse kujunemine Eesti haldusjaotus on küll vana, kuid mitte kuigi püsiv, seda on palju ja tihti muudetud.
kuulutab välja seadused, annab armu jne. Riigikogu, KOV volikogu, Eesti Panga nõukogu ja kohus - kohtuotsus. Käskkirju võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu nt: minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, riigisekretär, ministeeriumi kantsler, ameti ja inspektsiooni peadirektor, vallavanem, linnapea, Eesti Panga President. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu nt: Vabariigi Valitsus, peaminister, maavanem, valla- või linnavalitsus. Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor. Seadus : õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seetõttu on parlamendi poolt kehtestatud üldaktid - seadused kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õigusaktide suhtes. Kõik muud õigusaktid peavad olema
1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juh...
langeb riiklik järelevalve järelevalve mõistest välja 2. Haldusjärelevalve riigi järelevalve teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute üle 3. Teenistuslik järelevalve VVS §§ 93 jj paneb paika riigi hierarhia. Kas alamorgan on käitunud õiguspäraselt. Valitsusasutus § 39 lg 3 III Haldushierarhia 1. Vabariigi Valitsus 2. Minister 3. Üld- ja erihaldushierarhia a. Maavalitsus / maavanem VVS § 94 lg 1 b. Amet / inspektsioon 4. Kohalik omavalitsus (probleem Eesti haldussuutlikkuses) VVS § 85 haldusjärelevalve; HMS § 85 vaideorgani pädevus; (SHS § 33 lg 3) 21. aprill 2006. a. - Liikmemaks - Eraldised riigieelarvest 45 - Tulu varalt - Annetused Varjatud (keelatud)
langeb riiklik järelevalve järelevalve mõistest välja 2. Haldusjärelevalve riigi järelevalve teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute üle 3. Teenistuslik järelevalve VVS §§ 93 jj paneb paika riigi hierarhia. Kas alamorgan on käitunud õiguspäraselt. Valitsusasutus § 39 lg 3 III Haldushierarhia 1. Vabariigi Valitsus 2. Minister 3. Üld- ja erihaldushierarhia a. Maavalitsus / maavanem VVS § 94 lg 1 b. Amet / inspektsioon 4. Kohalik omavalitsus (probleem Eesti haldussuutlikkuses) VVS § 85 haldusjärelevalve; HMS § 85 vaideorgani pädevus; (SHS § 33 lg 3) 21. aprill 2006. a. - Liikmemaks - Eraldised riigieelarvest 47 - Tulu varalt - Annetused Varjatud (keelatud)
ühiskonna heaks (Lääne: 1992). Erinevate koolide mõttevahetused on kasulikud laste arengule. Õpetajad õpivad erinevaid nippe, kuidas õppimine ja tunnid õpilastele huvitavamad oleksid jagavad vastastikku kogemusi. Nii saab info noortele paremini selgeks ja ei mõju psüühikale väsitavalt ning õpitulemused on paremad. Ka Eestil on, millest teised võivad õppust võtta. 21. Asi sai alguse 1989. aastal, kui maavanem Priit Saksing käis külas Soomemaal, Ikaalises. Kokkuleppe järgi pidid Jõgeva ja Torma piirkonna talunikud, kellega Ikaalise meestel on kõige lähemad sidemed, tarnima Ikaalisesse puitu (Ümar: 1991). Et Eestimaa rikkuseks on suured, paksud metsad, oli saabunud taasiseseisvusaeg ning siit alates algas metsaäri, mis siiani veel vaibunud pole. 22. Jaapani firma ,,Mitshubisi Ragon Company" on hakanud tootma voodipesu
(3) Valla või linna volikogul ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 66. Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse järelevalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. (3) Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. 8. PÕHISEADUSLIKUD PRINTSIIBID Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist.
11 EESTI AJALUGU Asustus Elamu Suitsutuba 4-5x6m korstnata kerisahjuga majake, milles valmi sedasi vili ja seejärel kuviatati seda Küla Sumbküla talud keset põlde tihedalt koos, ridaküla Ida-Eesti voortel, hajaküla Lõuna- Eesti künklikul maastikul Kihelkond teatud piirkonna küladest Maakond Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala maavanem malev Välissuhtlus 1154 al Idrisi Lõunas eestlaste retked latgalite vastu leedulaste retked Läänes vastastikused retked 1187 Sigtuna põletamine läänemere idarahvaste poolt Idas vastastikused retked Hilary Karu 10 D 11 EESTI AJALUGU MUISTNE VABADUSVÕITLUS PT
langeb riiklik järelevalve järelevalve mõistest välja 2. Haldusjärelevalve riigi järelevalve teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute üle 3. Teenistuslik järelevalve VVS §§ 93 jj paneb paika riigi hierarhia. Kas alamorgan on käitunud õiguspäraselt. Valitsusasutus § 39 lg 3 III Haldushierarhia 1. Vabariigi Valitsus 2. Minister 3. Üld- ja erihaldushierarhia a. Maavalitsus / maavanem VVS § 94 lg 1 b. Amet / inspektsioon 4. Kohalik omavalitsus (probleem Eesti haldussuutlikkuses) VVS § 85 haldusjärelevalve; HMS § 85 vaideorgani pädevus; (SHS § 33 lg 3) 21. aprill 2006. a. - Liikmemaks - Eraldised riigieelarvest - Tulu varalt - Annetused Varjatud (keelatud) Anonüümne (keelatud) Juriidiline isik (keelatud)
· riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevuse kontroll; · riigi vara kasutamist ja säilimine; · kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamine ja käsutamine; · nende ettevõtete majandustegevuse kontroll, kus riigil on üle poole osakutest või aktsiatest jne. Riigikontrolöril on oma ametkonna juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhina. Igas maakonnas on ametisse nimetatud maavanem, kes juhib maavalitsust. Kuna Eesti on unitaarriik, on maavalitsus keskvõimu käepikendus ja viib kohapeal ellu Vabariigi Valitsuse poliitikat. Maavanema nimetab peaministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus kooskõlastatult maakonna kohalike omavalitsuste esindajatega (igast vallast või linnast üks volikogu esindaja ja linnapea või vallavanem). Kooskõlastamiseks on vaja rohkem kui poolte esindajate toetus. Kohalik omavalitsus
põhiseadus · Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. · valla või linna eelarve · kohalikud maksud ja maksusoodustused · volikogu esimehe ja aseesimehe valimine · linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. · osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. o Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Ülemkogu - liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, koguneb paar korda aastas, arutatakse põhimõttelisi küsimusi Ministrite Nõukogu, loodi 1967 - seadusandlik võim, koosneb liikmesriikide ministritest, igat riiki esindab 1 minister, koosseis muutub olenevalt sellest, mida arutatakse. Nt põllumajandusteemadel kohtuvad põllumajandusministrid jne.
Kas alamorgan on käitunud õiguspäraselt. Valitsusasutus § 39 lg 3 III Haldushierarhia 1. Vabariigi Valitsus 2. Minister 3. Üld- ja erihaldushierarhia a. Maavalitsus / maavanem VVS § 94 lg 1 b. Amet / inspektsioon 4. Kohalik omavalitsus (probleem Eesti haldussuutlikkuses) VVS § 85 haldusjärelevalve; HMS § 85 vaideorgani pädevus; (SHS § 33 lg 3) 21. aprill 2006. a. ● Liikmemaks ● Eraldised riigieelarvest
Õiguspärasuse järelevalve, mille sisuks ongi puhtalt seaduslikkuse järelvalve. Seda järelvalvet teostatakse subjektide üle, millised ei ole subordinatsioonivahekorras. See on piiritletud kahe printsiibiga: järelevalvet ei ole, kui seda ei ole sätestatud seadustes. Kui seadus ei näe seda ette, ei või ükski organisatisoon sekkuda teise instituudi tegevusse. – Riiklikku järelvalvet teostatakse kohtuliku kontrolli all Maavanem teostab KOV haldusaktide suhtes. Protestiõigus on antud ka keskkonnainspektsioonile. Erijärelevalve puudutab eelkõige järelevalvet delegeeritud riigi ülesannete täitmise üle. Selle järelevalve maht on eelkõige õiguspärasuse järelevalve ja kvaliteedi ja efektiivususe järelevalve. Näiteks järelevalve hariduse üle (alg- ja põhikoolis KOV all, teised riikliku kvalifitseerimise järgi). Enesekontroll See on reguleeritud erinevates haldusekandjates erinevalt
välja seadused, annab armu jne. Riigikogu, KOV volikogu, Eesti Panga nõukogu ja kohus - kohtuotsus. Käskkirju võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu: minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, riigisekretär, ministeeriumi kantsler, ameti ja inspektsiooni peadirektor, vallavanem, linnapea, Eesti Panga President. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu: Vabariigi Valitsus, peaminister, maavanem, valla- või linnavalitsus. Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor. 12.Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Kehtima hakkamine ja lõppemine on erinev sõltuvalt õigusakti liigist.
o Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. o valla või linna eelarve o kohalikud maksud ja maksusoodustused o volikogu esimehe ja aseesimehe valimine o linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. o osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus lähtub Euroopa Nõukogu Kohaliku Omavalitsuse Euroopa Hartast. 19.Euroopa Liidu institutsioonid. Lk.131-137 http://elik.nlib.ee/ - Euroopa Liidu infokeskus 1
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks te...
1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks o...
korporatiivset struktuuri. MTÜ saab asutada ja tal peab olema vähemalt kaks liiget. MTÜ-l puudub kapitalinõue. Erinevalt äriühingutest on välistatud kasumi jaotamine liikmete vahel. Äriühing on ühing, mis taotleb kasumit. Äriühingud ei ole sihtasutused ja MTÜ-d. Eesti riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on loodud PS alusel. Kohaliku omavalituse üksused e linn ja vald on eraldi avalik-õiguslikud isikud. Maakond ei ole (see on tegelikkuses EV, kuna maavanem on EV esindaja). Nimetatud asutused saavad osaleda eraõiguslikes suhetes üksnes vastavalt riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse nimel. Riik ja kohaliku omavalitsuse üksus on käsitletavad avalik-õiguslike juriidiliste isikutena eraõiguslikes suhetes, mis ei seondu avaliku võimu teostamisega. Konkreetse seadusega loodud isik. Lisaks riigile ja kohalikule omavalitsusele on avalik-õiguslik juriidiline isik ka selline isik, mis on loodud selle juriidilise isiku
I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod ava...
loodusvarade säästlikku kasutamist. • Selleks on lubade väljastamisel võetud suund üha enam tugineda keskkonnamõjutuste hindamise tulemustele, mille juures arvestatakse parima võimaliku tehnoloogia ja parima keskkonnapraktika juurutamise nõuet. • Keskkonnakasutuslubasid keskkonna uurimiseks, kasutamiseks või mõjutamiseks annavad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet. • Kalapüügilubasid annavad Keskkonnaministeerium,keskkonnaamet, maavanem ja/või kohalik omavalitsus. Jahilubasid väljastab jahipiirkonna haldaja. Raieluba, raieõigus keskkonnaamet, kohalik omavalitsus. Ehitusloa väljastab valla- või linnavalitsus. jne Keskkonnakompleksluba • Keskkonnakompleksluba on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. • Kehtestatud künnisvõimsuse ületamisel ühes allpool nimetatud kompleksluba nõudvas käitise
Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel sisalduvate nõuete elluviimisele Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel kõrgeim kohalik parlament, kohalike omavalitususte esinduskogud keskhaldus kohalik haldus Eestis Riigikogu Eestis valla- ja linnavolikogud Valitsus, ministeeriumid, nt Eestis maavanem ametid, inspektsioonid Kompetentsi ulatuse alusel üldkompetents erikompetents valitsus ministeeriumid, ametid kohtud, õigusemõistmine
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus .....................................
Mõeldi, milline peaks olema surmaotsuse vääriline tegu: Jeesust peaks süüdistama templi ja jumala 26 teotamises. Leitigi kaks valetunnistajat. Kui Jeesus ise veel vande all tunnistas, et ta on Messias ja Jumala Poeg, siis oli see lõplikuks tõukeks surmaotsuse langetamisel. Juudi kohus võis aga surmaotsuse ellu viia alles siis, kui Rooma võim oli selle kinnitanud. Rooma võimu esindaja, maavanem prokuraator Pontius Pilatus ei pidanud tehtud otsust põhjendatuks. Pilatus tahtis Jeesust päästa, talle paasapühade puhul armu anda. Ta kõhkles. Kui raevunud juudid lubasid maavanema peale Rooma keisrile kaevata, näitas Pilatus Jeesust rahvale ja ütles: ,,Ecce homo" (,,Ennäe inimest!"), andes rahvahulgale õiguse otsustada Kristuse saatuse üle. Juudid tõotasid võtta vastutuse Jeesuse valatud vere eest enda ja oma laste peale. Nii pesi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
