Kui õpilane asub nõustamiskomisjoni soovitusel õppima väljaspool elukohajärgse valla või linna haldusterritooriumi asuvasse kooli, on elukohajärgne vald või linn kohustatud korraldama transpordi või hüvitama õpilase sõidukulud. Transpordi korraldamine ja sõidukulud hüvitatakse valla- või linnavalitsuse kehtestatud korras, välja arvatud kui sõidukulud hüvitatakse riigieelarvest ühistranspordiseaduse § 28 lõike 2 alusel kehtestatud korras. § 50. Nõustamiskomisjon (1) Maavanem moodustab nõustamiskomisjoni, mille ülesandeks on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel. Asukohajärgse maavanema nõusolekul võib linnavalitsus moodustada linna nõustamiskomisjoni. (2) Nõustamiskomisjonis on vähemalt viis liiget
Eesti lastehoiusüsteemis korraldatakse iga lasteasutuse üle riiklikku järelvalvet, mille ülesandeks on kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning analüüsida probleeme õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel. Riiklikku järelevalvet lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel lasteasutuse asukohajärgne maavanem. Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise 9 korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega igaks õppeaastaks enne eelmise õppeaasta lõppu. Järelevalveorgan määrab järelevalve läbiviijad, kaasates vajadusel eksperte. Kvalifikatsiooninõuded riikliku järelevalve läbiviijatele kehtestab haridus- ja teadusminister.
o Normikontroll ettenähtud alustel ja ulatuses. o Riigikogu, riigikogu juhatuse ja vabariigi presidendi otsuste läbivaatamine 51. Mis on maavalitsus? o Kõrgemate ametisikute tunnistamine kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma Kohahaldusorgan. Maavanem esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja o Riigikogu liikme volituste lõpetamine. tasakaalustatud arengu eest. o Riigikogu esimehele vabariigi presidendi ülesannetes nõusoleku andmine kuulutada 52. Mis on valitsusasutuste hallatavad asutused? Too näide.
teadlikuks ja kogemustest tehaks vajalikud järeldused. Üheks refleksiooni/mõtiskluse võimaluseks on eneserefleksioon, kuid reflekteerida saab ka teiste tegevust, reaktsioone sellele ning tulemusi ja tagajärgi. Vaatlus, kogemine ja järelduste tegemine eeltoodu alusel. Sissevaade ja tagasiside kõrvalpositsioonilt. Riiklik järelevalve - järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem. Riiklik õppekava - kavas esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale. Sallivus - tolerantsus - nõuab, et suhtuksime inimestesse lugupidavalt kui isikutesse isegi siis, kui me nende valikuid heaks ei kiida. Sisehindamine - pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng
Riigi ametid v. Riigi inspektsioonid b. Kohahaldusorganid organid, mis asuvad maakondades ning täidavad oma haldusülesandeid maakonna piirides (nt maavalitsused) 2. Isikute paljususe järgi: a. Ainuisikulised organid. b. Kollegiaalsed organid. c. Mõlemad koos (nt Rahvusraamatukogu organiteks on nõukogu ja peadirektor) 3. Otsuste vastuvõtmise korra alusel: a. Monokraatne haldusorgan. Vabariigi President, Maavanem (see ei tähenda, et neil poleks juures abilisi) b. Kollegiaalne haldusorgan nt VV, nõutud, et otsuse vastuvõtmiseks on kohal üle poolte ja otsus võetakse vastu häälteenamusega. Ministeeriumind, inspektsioonid, ametis neil on juhid, kindlad. Kuna on vaja konkreetselt piiritleda haldusorganite pädevus, pole nad juriidilised isikud. Selle põhjuseks on asjaolu, et haldusorganid on ülesehitatud hierarhilisel süsteemil, et tagada
o Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. o valla või linna eelarve o kohalikud maksud ja maksusoodustused o volikogu esimehe ja aseesimehe valimine o linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. o osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus lähtub Euroopa Nõukogu Kohaliku Omavalitsuse Euroopa Hartast. 19.Euroopa Liidu institutsioonid. Lk.131-137 http://elik.nlib.ee/ - Euroopa Liidu infokeskus 1
20. sajandil Eesti alal tegutsenud ajaloolised institutsioonid. Eri võimude valitsemisaeg: 1. Isevalitsus Ühe isiku piiramatul võimul rajanev riigivalitsemissüsteem, absolutism, autokraatia. 2. Duumamonarhia alates 1905, kindralkuberner Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses. Sõltuvalt poliitilisest korraldusest võib kindralkuberner olla kõrgema ametiastmega kuberner või seista "tavalistest" kuberneridest kõrgemal, täites administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid. 3. Veebruari (märtsi) revolutsioon, tsaarivõimu kukutamine ja kodanlik AV, Eestis Maanõukogu 1917. aasta veebruaris alanud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal monarhia ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi Eestile välja rahvuslik autonoomia. Ajutise Valitsuse otsusega ühendati Eestimaa kubermanguga ka Liiv...
=valitsuskriis. 3)Maavalitsused Maakond – riikliku halduse üksus ( võrdle linna ja vald on kohaliku halduse üksused) Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Maavalitsus ei ole, see on riiklik!!! Riik – maakond – vald, linn Vabariigi Valitsus – Maavalitsus – Omavalitsused (linn ja vald). Seega Maavalitsus on nende vahel infoedastaja ja nagu nn vahelüli, valitsuse võimupikendus maakonnas. MAAKONNAD PÄHE koos keskusega!!!! (kaardilt) Maavalitsuse ülesanded: juht maavanem. 1)Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust (nt mets Pärnumaal on riigi oma, aga maavalitsus hooldab seda, ka hooned jne) 2) Korraldab ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 3)Planeerida regiooni arengut. 5) Kohalikud omavalitsused – Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Volikogu ülesanded: 1) Esindab kodanike huve 2) Teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid 3) Kinnitab valla/linna eelarve 4) Kontrollib valla/linnavalitsuse tegevust
3)Maavalitsused Maakond riikliku halduse üksus ( võrdle linna ja vald on kohaliku halduse üksused) Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Maavalitsus ei ole, see on riiklik!!! Riik maakond vald, linn Vabariigi Valitsus Maavalitsus Omavalitsused (linn ja vald). Seega Maavalitsus on nende vahel infoedastaja ja nagu nn vahelüli, valitsuse võimupikendus maakonnas. MAAKONNAD PÄHE koos keskusega!!!! (kaardilt) Maavalitsuse ülesanded: juht maavanem. 1)Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust (nt mets Pärnumaal on riigi oma, aga maavalitsus hooldab seda, ka hooned jne) 2) Korraldab ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 3)Planeerida regiooni arengut. 5) Kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Volikogu ülesanded: 1) Esindab kodanike huve 2) Teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid 3) Kinnitab valla/linna eelarve 4) Kontrollib valla/linnavalitsuse tegevust
Sõna euroliit on väikese algustähega. Õiged on väikese tähega idablokk ja lääneblokk (mitte ,,Ida-blokk", ,,Lääne-blokk"). Õige on kirjutada taani keel. Kas ,,Uraali keeled" on õigesti kirjutatud? Ei, õige on Uurali keeled (kohanimeline täiend on suure tähega). Õige on kirjutada madisepäev ja jüripäev. Õige on suurtähega: Siiami kaksikud. Sõna kaitsevägi on väikese algustähega. Õige on kirjutada eurostandard (väiketähega). Õige on kirjutada maavanem (väikese tähega). Õige on kirjutada kaldkirjas ja väikese algustähega: mascarpone (juust). Õige on kirjutada Eesti juust. Õige on kirjutada Alzheimeri tõbi. Õige on kirjutada spaapuhkus (mitte ,,spapuhkus"). Kirjakeeles on Lego klotsid (lahku, esimene sõna suure tähega). Õige on kirjutada kohanimeline täiend suure tähega: Rootsi punane, Rootsi laud, Rootsi kardinad. Õige on Eesti aeg, esimene sõna on suure algustähega. 9
alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist; 4) alkohoolse joogi müük alaealisele; 5) käesoleva seaduse §-s 42 sätestatust tulenevate eritingimuste järgimata jätmine. § 36. Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine (1) Avaliku korra tagamise huvides võib alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni: 1) Vabariigi Valitsus riigis tervikuna; 2) maavanem maakonnas tervikuna; 3) valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil tervikuna või teatud müügikohtades või ühes müügikohas. (2) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel riigis, maakonnas või kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil tervikuna teavitatakse alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavat isikut sellest viivitamata massiteabevahendite kaudu. (3) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel teatud müügikohtades või ühes müügikohas
edasiseks tegevuseks, sealhulgas täiendavate uuringute läbiviimiseks või uute soovituste saamiseks nõustamiskomisjoni poole pöördumiseks. (3) Kui elukohajärgses koolis ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest, on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud koostöös teiste koolide ja kooli pidajatega tagama õpilasele hariduse omandamise võimalused nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt. § 50. Nõustamiskomisjon (1) Maavanem moodustab nõustamiskomisjoni, mille ülesandeks on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel. (2) Nõustamiskomisjoni peavad kuuluma eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja vastavalt maa- või linnavalitsuse esindaja
II OSA. EKSAMITÖÖ KOOD Ühiskonna majandamine (10P) VALMIS 1. Kirjutage mõiste ees olevasse kastikesse õige selgituse number: 3p 1. koduvaluutakursi alandaminevälisvaluutadesuhtes- Devalveeriline 2. keskmisehinnatasemesuheSKP-sse-Inflatsioon 3. keskmisehinnatasemelangus-Devalveerimine 4. keskmisehinnatasemestabiilsus-Inflatsioonimäär 5. keskmisehinnatasemeprotsentuaalnemuutusbaasperioodigavõrreldes-Inflatsioonimäär 6. keskmisehinnatasemekasv- Inflatsioon ,,,,,inflatsioon .....devalveerimine ......inflatsioonimäär VALMIS 2. Selgitage näidetega inflatsiooni mõju tarbijatele. 2p 1) Inflatsiooni mõjutarbijaleon erinev,sõltubsellest,kui suuron inimesesissetulekja millisedon tematarbimisharjumusedja võimalused 2) Nt pangalaenukorral inflatsiooni võrraväheneblaenutagasimakse. Säästudkaotavadagaomaväärtust. VALMIS 4. Hinnatõusu või -langust võivad põhjustada väga erinevad mõjurid. Nimetage neist kaks (välja arvatud maksude tõstmine ja l...
2) Mitmetasandilise omavalitsussüsteemi puhul jaguneb suurem piirkondlik omavalitsus (osariik, liidumaa, maakond) veel omakorda väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks (linn, vald). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike (nt Saksamaa, Rootsi). 9.3. Omavalitsuse struktuur Eestis: Tänapäeva Eesti territoorium jaguneb maakondadeks (15tk) ja 227 kohaliku omavalitsuse üksuseks (33 linna ja 194 valda 2009.a seisuga). Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Iga omavalitsus kuulub maakonna koosseisu. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu – volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani – valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja linnapea
Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. 1.2. Rootsi Kuningriigi kaart suuremate linnadega(a), vapp(b) ning lipp(c) (c) (b) (a) 1.3. Haldusjaotus Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 289 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja läänivalitsus (länsstyrelse)koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad kommuuni volikogu pädevusse.)Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. 1.4. Rahvas Rootsi rahvaarv on pisut üle 9 miljonit inimese
omavalitsus (osariik, liidumaa, maakond) veel omakorda väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks (linn, vald). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike (nt Saksamaa, Rootsi). 9.3. Omavalitsuse struktuur Eestis: Tänapäeva Eesti territoorium jaguneb maakondadeks (15tk) ja 227 kohaliku omavalitsuse üksuseks (33 linna ja 194 valda 2009.a seisuga). Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Iga omavalitsus kuulub maakonna koosseisu. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu – volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani – valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja
EESTI MINISTEERIUMID: · Välisministeerium · Kaitseministeerium · Siseministeerium · Justiitsministeerium · Majandus ja kommunikatsiooniministeerium · Põllumajandusministeerium · Rahandusministeerium · Keskkonnaministeerium · Sotsiaalministeerium · Haridus ja teadusministeerium · Kultuuriministeerium Maakonnad ja omavalitsused Maakondregionaalne haldusüksus eestis Maavanem maakonda juhtiv ametnik, maavanema nimetab ametisse valitsus Maavalitsus regionaalne ametkond, teostab täitevvõimu maakonnas Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused Omavalitsus kohalik võim koos valitava esindusorgani ( volikogu) ja täitev võimuga ( valitsus), kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi Maavalitsuse peamised ülesanded: · käsutada riigivara · Planeerida regiooni arengut
- Õiguspärasuse järelvalve (kõrgemal seisev organ saab madalamale organile öelda, et ta on toiminud valesti ning ,,tee uuesti õiguspäraselt") - Teenistuslik järelvalve (teenistuja tegevuse üle) + distsiplinaar (ei peaks olema järelevalve, vaid sanktsioon kui ei järgita, siis saab rakendada sanktsioone) Haldushierarhiad: - Üldhaldushierarhia (valitsus minister maavanem KOV; ministri alluvuses maavanem ja tinglikult maavanemate alluvad kohalikud omavalitsused; tegelik alluvus maavanemale sisuliselt olematu maavanem ei saa öelda KOV-le, et teie tegevus on seadusvastane, maavanem peab selleks minema kohtusse (võiks olla vastupidi KOV tõestab kohtulikult oma tegevuse õiguspärasust) - Erihaldushierarhia (valdkonnapõhine; minister amet kohalikud üksused; nt Siseminister Politsei- ja
(Oktoobri kolmandal pühapäeval.) Volikogu valib vallavanema või linnapea, kes moodustab kohaliku linna- või vallavalitsuse. 1999. aprillis: · Tamsalu vallavolikogu esimees - Marmelt Riibe. · Tamsalu vallavanem - Toomas Uudeberg. · Tamsalu linnavolikogu esimees - Ants Tamme. · Tamsalu linnapea - Urmas "U2" Tamm. Maakonnad on Eestis riigi haldusüksusteks. Maavalitsus täidab riigi keskvõimu otsuseid. Kõrgeimaks riiklikuks ametiisikuks on maakonna piires maavanem (praegu Marko Pomerants). Maavanema määrabametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus. MUUD OMAVALITSUSLIKUD ASUTUSED Vastavalt põhiseadusele võivad vähemusrahvustesse kuuluvad kodanikud luua vabatahtlikke omavalitsusi - kultuuriomavalitsusi. Mitteterritoriaalseteks omavalitsusteks on ka mitmetes riikides leiduvad kutseesindused (kutsekojad). Õiguskord ja õiguskaitse Õigus - mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum.
Ella Käi OT169 RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ I Riigiõiguse mõiste ja allikad 1. Mõiste „õigus“ erinevad tähendused (objektiivne õigus; subjektiivne õigus; positiivne õigus; loomuõigus ) ja õiguse määratlus. Õigus on kehtivate normide ja printsiipide kogum, mis on suunatud korra loomisele inimkäitumises. ● Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum. Mõistet kasutatakse sageli vastandina tavaõigusele või loomuõigusele ● Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tul...
korral ohus; (8) õnnetus ootamatu ja ettekavatsemata sündmus, mis kahjustab elu ja tervist, elutähtsat valdkonda, keskkonda või vara ning võib areneda hädaolukorraks; (9) algsündmus sündmus, mis põhjustab otseselt õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela. 2. peatükk TÖÖKORRALDUS §4. Töökorraldus (1) Maavanem, vallavanem või linnapea korraldab riskianalüüsi tegemist ja moodustab riskianalüüsi komisjoni (edaspidi komisjon ), kelle ülesanne on riskianalüüsi tegemine. (2) Maavanem, vallavanem või linnapea: 1) määrab komisjoni juhi; 2) määrab riskianalüüsi tegemise ajakava; 3) otsustab täiendavate töögruppide moodustamise ja vajalike spetsialistide kaasamise; 4) tagab komisjonile ja täiendavatele töögruppidele vajalikud töövahendid ja -ruumid. (3) Komisjoni juht:
Maismaapiir Venemaa Föderatsiooniga on 338,6 km pikk. Eesti Vabariik on jagatud 15 maakonnaks. Eesti haldusjaotus on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetest tulenevatele vajadustele. Enamik praegusi maakondi olid moodustatud juba 18. sajandil. 20. sajandi esimesel poolel loodi kaks uut maakonda, Valgamaa ja Petserimaa. Teised, nagu Hiiu, Jõgeva, Põlva ja Rapla, on loodud hiljem vanemate maakondade küljest osade lõikamise teel. Maavalitsust juhib maavanem, kes esindab Vabariigi Valitsust kohalikul tasandil. Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Maakonnad on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Eesti oli enne Teist maailmasõda jagatud 11 maakonnaks: Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Pärnu -, Viljandi-, Tartu-, Valga-, Võru-, Petseri- ja Saaremaaks[6]. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunesid vallad Eesti tähtsaimateks haldusüksusteks.
ARSTIABI Perearst osutab üldarstiabi, tagab tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja järjepidevuse. Perearsti töövaldkonnad on: tervise edendamine ja haiguste ennetamine haiguste diagnoosimine ja haigete ravimine aktiiv- või hooldusravile suunamine. Igal ravikindlustatud Eesti kodanikul on perearst. Perearsti saab kindlustatu ise valida, esitades avalduse otse perearstile tema nimistusse saamiseks. Neile, kes pole endale ise perearsti valinud, on selle määranud maavanem, Perearsti-abi on ravikindlustatud isikule tasuta. Ravikindlustuseta isikul tuleb perearsti teenuse eest maksta ise. Oma perearsti nime saab kontrollida: riigiportaalist haigekassa e-teenuses Ravikindlustuse ja perearsti info; haigekassa klienditeenindusbüroost; helistades haigekassa infotelefonil 16363. Eriarst Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad
On ka nimekirju tegevustest, mda loetakse ohuallikaks. RUUMILINE PLANEERIMINE Algselt elurajoonide ja tööstuse eraldamiseks. Kaasajal keskkonna ja säästva arengu aspekt väga oluline. Eesmärgiks keskkonnale ohtliku tegevuse hajutamine. Keskkonnanormatiivid võivad jaguneda territoriaalselt. Planeerimisseadus. Enne kehtestamist teostatakse riiklikku järelvalvet: maakonnaplaneeringu üle siseministeerium, üld- ja det üle maavanem. KESKKONNAMÕJU HINDAMNE Environmental Impact Assessment Arenguprojektid 1. x Ameerikas 1969 Eestis kesskonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 järgi on eesmärgiks teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivisete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning
muu kava, programm jne., mille kehtestab tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib 1) peab keskkonnamõju strateegilisel Kahjuks on see kõik inimtegevuse otsene tagajärg. Riigikogu, Vabariigi Valitsus, valitsusasutus, maavanem või olla põhjendatud huvi selle strateegilise hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse Olukorra leevendamiseks ja tulevaste probleemide kohaliku omavalitsuse organ oma õigusaktiga planeerimisdokumendi vastu; eesmärki; ennetamiseks on vastu võetud mitmeid õigusakte ja välja
Mittetaastuvad: muuga sadama põhjataimestik, maantee läbi metsa (on osaliselt kompenseeritav). Igasuguse ehitise nt. laohoone puhul enam taimkate seal enam ei kasva. 19. Strateegiliste kavade ja plaanide keskkonnamõjude hindamine: SMH põhimõisted Strateegiline planeerimisdokument näiteks: planeering, strateegiline arengukava, strateegia, muu kava, programm jne., mille kehtestab Riigikogu, Vabariigi Valitsus, valitsusasutus, maavanem või kohaliku omavalitsuse organ oma õigusaktiga Keskkonnamõju strateegiline hindamine SMHga (sh strateegilise planeerimisdokumendi koostamisega) seotud tegevus alates SMH algatamisest kuni dokumendi kehtestamise otsuse avalikustamiseni. 4 SMH osapooled
Koolikohustus (2) Koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. (3) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile. § 50. Nõustamiskomisjon (1) Maavanem moodustab nõustamiskomisjoni, mille ülesandeks on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel. Asukohajärgse maavanema nõusolekul võib linnavalitsus moodustada linna nõustamiskomisjoni. (2) Nõustamiskomisjonis on vähemalt viis liiget
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
· Akadeemiline kraad Professor, magister, dotsent, doktor + perekonnanimi · Sõjaväeline auaste Kindral, kolonel, leitnant + perekonnanimi · Tundmatu naine: proua või preili? Proua + nimi/perekonnanimi · Maavanem Proua maavanem · Linnapea Härra linnapea Kui inimesel on mitu tiitlit, siis pöördumisel kasutatakse kõige kõrgemat. Viisakustiitleid kasutatakse seltskonnas ka kellestki kolmandast kõneldes: proua Kask tuleb10 minuti pärast, härra Kuusk palub vabandada. VISIITKAARDID Vaatamata elektrooniliste suhtlusvõimaluste paljususele on klassikalised visiitkaardid
Suunad ja koordineerib valitsusasutuste tegevust Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi presidendi aktide täitmist. Koostab riigieelarve Valitsuse võim maakondlikul tasandil Maakond on riiklik haldusüksus ning kohalik omavalitsus on kohalik haldusüksus. Eesti maavalitsused on ühenduslüliks keskvõimu ja omavalitsuste vahel. Need kuuluvad siseministeeriumi valitsemisalase ja maavanemad määratakse ametisse avaliku konkursi korral viieks aastaks. Maavanem, kes juhib maavalitsuse tööd, esindab Vabariigi Valitsust maakonnas, teostab järelvalvet kohalike omavalitsuste üle. Eesti Vabariigi presidendid Presidendiks saab: Vähemalt 40 aastane Eesti kodanik Valitakse viieks aastaks Ei valita kaheks ametiajaks järjestikku. Valimised varemalt 60 päeva enne ametiaja lõppemist Kõige rohkem toimub kolm häältevooru. Presidendi ülesanded: Esindab riiki rahvusvahelistes suhetes
müügikohad paiknevad teise kohaliku omavalitsuse territooriumil, esitatakse koos taotlusega nende müügikohtade järgse valla- või linnavalitsuse kirjalik nõusolek. [RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15. 04. 2004] §36. Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine (1) Avaliku korra tagamise huvides võib alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni: 1) Vabariigi Valitsus - riigis tervikuna; 2) maavanem - maakonnas tervikuna; 3) valla- või linnavalitsus - oma haldusterritooriumil tervikuna või teatud müügikohtades või ühes müügikohas. (2) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel riigis, maakonnas või kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil tervikuna teavitatakse alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavat isikut sellest viivitamata massiteabevahendite kaudu. (3) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel teatud müügikohtades või ühes
meelt säilitamaks mitmekesist linnapilti ning austamaks Eesti ühe vanima asulakoha head aurat ja väge. On ju Rakvere linna tunnuslausegi Rakvere, väge täis. Lisad Lisa 1 - artiklid Rakvere mälestas Vabadussõjas langenuid24 Rakvere linnas mälestati laupäeval Vabadussõjas langenuid, veidi enam kui nädala pärast aga tähistatakse 90 aasta möödumist Rakvere vabastamisest. Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm, Rakvrere linnapea Andres Jaadla ja Kaitseliidu Viru maleva pealik Lembit Kerve asetasid Vabadussõja vaherahu aastapäeva puhul pärjad Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile. 12. jaanuaril aga möödub 90 aastat Rakvere vabastamisest punaterrori alt ning Rakvere linnavalitsuse teatel kavandab linn selle tavalisest suurejoonelisemat tähistamist koos Kaitseliidu Viru maleva, Rakvere eragümnaasiumi ja teiste osapooltega. Esmakordselt pärast 1944
muu võimuorgani vastutusalasse. Vallavanem või linnapea esindab kohalikku omavalitsust, juhib valitsuse tööd ja vastutab volikogu ees kogu valitsuse töö eest. 52.Maakonna valitsemine. Selle erinevus kohalikest omavalitsustest. Maakond on riiklik haldusüksus ja seega riigi valitsemisala, mitte aga kohaliku omavalitsuse üksus ega kohaliku omavalitsuse valitsemsiala. See on riigivõimu teostamine maakonnas kui haldusüksuses läbi maavalitsuse, keda juhib maavanem. Maavalitsuste põhilisteks ülesanneteks on riigi regionaalpoliitika elluviimine, maakonna piires asuvate riigiasutuste tegevuse koordineerimine, kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse koordineerimisele kaasaaitamine, järelvalve kohaliku omavalitsuse üksuste õigusaktide seaduslikkuse üle. Maavanemate ja maavalitsuste staatus tuleneb Vabariigi Valitsuse seadusest. 53.Kohaliku omavalitsuse korralduse üldiseloomustus aastail 1920-1940 ja alates 1992.a
Kinnisvara sundvõõrandamine see on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. Üldised huvid võivad olla järgmised: · Riigikaitse · Sadamad · Elektrijaamad · Kalmistud · Avalikud teed ja tänavad · Spordiväljak · Jäätmehoidlad Kinnisasja sundvõõrandamist võivad taotleda omavalitsused, riigiasutused ja omanik ise. Sundvõõrandamistasu määrab tavaliselt maavanem (võidakse kaasata eksperte hinna määramiseks). Otsuse langetab Vabariigi Valitsus. Kui sundvõõrandatud kinnisasja ei kasutata eesmärgi päraselt, siis võib nõuda selle tagastamist. Sundvõõrandiandjal on eelisostuõigus. Reklaamiseaduse alused Reklaami ülesanne on anda teavet, mis suurendaks teenuste või kaupade müüki. Üldsusele peab olema arusaadav, et tegemist on reklaamiga. Üldnõuded: · Reklaam ei tohi olla eksitav · Reklaam ei tohi olla kõlvatu
2. Avaliku liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima sõidupiletihinna kehtestab: 1) majandus- ja kommunikatsiooniminister või tema volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol, v.a linnasisene vedu; 2) majandus- ja kommunikatsiooniminister või tema volitatud ametiasutus laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses korraldataval maakondadevahelisel ja üleriigilisel sõitjateveol; 3) maavanem bussi-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses maakonnasisesel sõitjateveol; 4) valla- ja linnavolikogu või nende volitatud ametiasutus bussi-, trammi-, trollibussi- ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses valla- või linnasisesel sõitjateveol; 5) linnavolikogu või tema volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval linnasisesel sõitjateveol. 3. Taksoveo sõidukilomeetri tariifid ja ajatariifid ning muude teenuste hinnad (edaspidi taksoteenuste
1. õigus tööle ja puhkusele. 2. õigus kvaliteetsele joogile ja toidule. 3. õigus inimmäärusele elatus tasemel. 4. õigus sotsiaalsele kindlustusele. 5. õigus tervisele ja arstiabile. IV KULTUURILISED ÕIGUSED. 1. õigus haridusele ja kultuurile. 2. õigus rahvuskultuuri ja kelle säilitamiseks. 3. õigus tarbele ehk infole. MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED. Eestsi on 15 maakonda. Maakond on oma regioonis riiklik haldus üksus. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikega. Maavanema nim ametisse valitsus, kui tema ametisse astumiseks on siiski vaja et teda toetaks. Selle maakonna omavalitsuste esindajate koosolek. Maavanema nom ametisse 5ks aastaks. Rahva valitud esindus võimu organit maakonna tasandil ei ole. Maavalitsust finatseeritakse riigieelarvast. Maavalitsuse peamised ül: *korraldada ja kondineerida riikliku haldust. *käsutada riigivara. *korraldada ühistrantsporti, tervishoiu, kultuuri ja haridust.
rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks; 5) kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses; 6) kaitseväeteenistuses; 7) advokaat, notar või kohtutäitur; 8) Vabariigi Valitsuse liige; 9) valla- või linnavalitsuse liige; 10) Vabariigi President; 11) Riigikogu liige; 12) maavanem. Kuriteos süüdistatavat isikut ei või kriminaalmenetluse ajal rahvakohtunikuks nimetada. Kohtunikule esitatavad nõuded. Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel; 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega;
1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja h...
ee/ert/act.jsp?id=90763 (19.02.09) http://www.tourism.ee/ee/company/EELK_Vara_Brigitta_kirik/7548/ (26.01.09) http://www.varavald.ee/ (27.03.09) 19 SAD LISA 1 LISA 1. KES OLI PÜHA BRIGITTA?39 Püha Brigitta (mõnes kohas ka Birgita, Brigitte) on Rootsimaa kaitsepühak. Ta sündis 1303. aastal kõrgklassi perekonnas. Tema isa oli Uplandi maavanem Briger Persson, ema Ingeborg oli usklik. Kui Brigitta oli 10- aastane, suri tema ema. Pärast seda saatis isa Brigitta Aspnäsi lossi.14- aastaselt abiellus ta Ulf Gudmurssoniga ja oli 28 aastat õnnelikus abielus. Vaatamata sellele, et Brigitta põlgas abielu ja seksuaalsuhteid - tema ideaaliks oli neitsimaarjalik emadus - sündis neil kaheksa last. Juba nooruses oli ta näinud ilmutusi, siis kõige tugevamalt koges ta neid just Alvastra kloostris.
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsi...
Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel suur. Mitmetasandiline omavalitsus – suurem piirkondlik omavalitsus jaguneb väiksemateks kohaliku omavalitsusteks. Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel väike. Eestis võib kohaliku omavalitsuse eelkäijaks pidada muinaskihelkondi, mille keskuseks oli linnus või suurem küla, mida juhtis vanem. Eesti territoorium on praegu jagatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik. Linnad ja vallad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused., selle tegevust korraldab ja juhib volikogu ehk valla- või linnavalitsus, mille ees otses on vallavanem või linnapea. Omavalitsuse tuuallikad pärinevad: tulumaks, maamaks, riigitoetus, kohalikud maksud. 2. Euroopa Liidu institutsioonid. Euroopa Ülemkogu. Euroopa Parlament. Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu Nõukogu. Seadusandlik võim
statsionaarse tervishoiuteenuse osutamisega 2) 70% kalendripäeva keskmisest tulust ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise korral. Sõltumata ravireziimist on hüvitise suuruseks 100% kalendripäeva keskmisest tulust, kui töövõimetus tekkis töövigastuse või kutsehaiguse tõttu; 4.9.6. Hüvitise maksmine karantiini korral Karantiini korral vormistatakse haigusleht kestusega kuni karantiini lõppemiseni. Karantiini kuulutab välja ja lõpetab maavanem. Hüvitist makstakse alates töö-või teenistuskohuste täitmisest vabastuse teisest päevast kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui 7 kalendripäeva eest. Karantiini korral makstava hüvitise suuruseks on 70 % kalendripäeva keskmisest tulust. 4.9.7. Töötasu, millest arvutatakse ajutine töövõimetushüvitis Ajutise töövõimetus hüvitamise arvestamise aluseks on kindlustatu kalendripäeva keskmine tulu
Enamik praegusi maakondi olid moodustatud juba 18. sajandil. 20. sajandi esimesel poolel loodi kaks uut maakonda, Valgamaa ja Petserimaa. Teised, nagu Hiiu, Jõgeva, Põlva ja Rapla, on loodud hiljem vanemate maakondade küljest osade lõikamise teel. Joonis 1. Eesti maakonnad [2] 10 Maavalitsust juhib maavanem, kes esindab Vabariigi Valitsust kohalikul tasandil. Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Maakonnad on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Eesti oli enne Teist maailmasõda jagatud 11 maakonnaks: Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Pärnu -, Viljandi-, Tartu-, Valga-, Võru-, Petseri- ja Saaremaaks. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunesid vallad Eesti tähtsaimateks haldusüksusteks.
vääritu tegu. Rahvakohtunik: Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70aastase teovõimelise Eesti kodaniku: Kelle elukoht on Eestis kes oskab eesti keelt kõrgtasemel kes on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtunikuks ei või nimetada inimest, kes on süüdi mõistetud kuriteo eest, pankrotivõlgnik, kaitseväeteenistuses, kuulub mõne õiguskaitseasutuse või institutsiooni kooseisu, linna- vallavolikogu liige, maavanem, tervise tõttu sobimatu. Rahvakohtunikukandidaadid valib omavalitsusüksuse volikogu. Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon. Rahvakohtunikku nimetades arvestab komisjon kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et rahvakohtunike hulgas oleks eri soost ja vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid.
2. Riigikogu, 3. KOV volikogu, 4. Eesti Panga nõukogu ja 5. kohus - kohtuotsus. Käskkirju võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu: 1. minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, 2. riigisekretär, 3. ministeeriumi kantsler, 4. ameti ja inspektsiooni peadirektor, 5. vallavanem, linnapea, 6. Eesti Panga President. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu: 1. Vabariigi Valitsus, 2. peaminister, 3. maavanem, 4. valla- või linnavalitsus. Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor. 6 8. SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID: Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. 1. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. 2
Rügemendi staabiülem ooberst Walter Mylo oli ühtlasi Saarte komandant. Detsembris ülendati Mylo kindralmajoriks (BA MA RH 26-207/14a). Saarele saabus ka Saksa Einsatzkommando 1a osakomando, mille baasil asus tööle Saksa Julgeolekupolitsei ja SD väliosakond SS Hauptscharführer Remde juhtimisel. Saksa tsiviilvõim esialgu Eestisse ei jõudnud. Sõjaväevõimude volitusel alustas aga kohe tegevust Hjalmar Mäe juhitud Eesti Omavalitsus. Selle kohapealsete esindajatena määrati ametisse maavanem ja linnapea. 14. oktoobril 1941 deklareeris sisedirektor Oskar Angelus omapoolse määrusega enne 21. juunit 1940 Eestis kehtinud seaduste ja määruste jõusolekut. Samas jäid püsima kõik Nõukogude võimu perioodil rajatud õigussuhted (Ametlik Teataja, 1941, 2, 18). Kehtima jäi Eesti Vabariigi aegne territoriaalne jaotus, hakkasid tegutsema kohtud. Legaliseeriti ka kohalike omavalitsuste tegevus, mis olid kokkuleppel sõjaväevõimudega tegutsenud okupatsiooni esimestest päevadest saadik
· Üleriigiline tähtsusega KM · Kohaliku tähtsusega - maavalitsus Kalapüügiluba · Kalalaeva kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks omavalt laevalt Läänemeres alates 20 m sügavusjoonest kuni majandusvööndi välispiirini ja teiste riikide vööndites riikidevaheliste lepete alusel(Keskkonnaministeerium) · Kaluri kalapüügiluba annab füüsilisele isikule õiguse meres kuni 20 m alani ning avalikuks kasutamiseks antud siseveekogudes(KM, maavanem,kohalik omavalitsus või kalapüügipiirkonna rentnik) · Rannaelaniku kalapüügiluba annab rannaküla alalisele elanikule õiguse kalapüügiks piiratud arvu kalapüügi vahenditega merel ja Peipsi järvel(kohalik omavalitsus või maavanem) Jahiluba · Suurulukite luba põder,punahirv,metssiga, pruunkaru, ilves · Väikeulukid hunt, rebane, kährik jt. väiksemad kiskjad ja jahilinnud(11 looma ja 23 linnuliiki)
valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid: Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. 14.6. KOV tegevuse kontroll Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Maavanem valvab kohalike omavalitsuste tegevuse üle. Maavanema järelevalvepädevus kohalike omavalitsuste tegevuse üle on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduse §-is 85. Maavanemal on õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
käskkirjade andmise õigus, siis tähendab see eelkõige seda, et nendega saab reguleerida 58 üksnes teenistuslikke suhteid. Välja arvatud juhud, kui seadusandja expressis verbis ei määratle teda kui määrust. See tähendab, et temaga võib kehtestada abstraktseid üldkohustuslikke käitumiseeskirju, mis on adresseeritud kolmandatele isikutele. Näiteks maakonna valitsemiskorralduse seaduse § 9 2. lõike alusel annab maavanem käskkirju maavalitsuse sisemise töö korraldamiseks. Käskkirjad üldaktidena kuuluvad Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kohtukolleegiumi kontrolli alla. Õiguspraktika tunneb ka selliseid mõisteid nagu põhikiri, põhimäärus, juhend, eeskiri jne. Kõik nimetatud haldusdokumendid ei ole õiguslikus mõttes haldusaktid, ei ole õigusaktid. Et neil oleks juriidiline jõud, tuleb nad kinnitada vastava halduse üldaktiga. Õigusteoreetilisest
käskkirjade andmise õigus, siis tähendab see eelkõige seda, et nendega saab reguleerida 58 üksnes teenistuslikke suhteid. Välja arvatud juhud, kui seadusandja expressis verbis ei määratle teda kui määrust. See tähendab, et temaga võib kehtestada abstraktseid üldkohustuslikke käitumiseeskirju, mis on adresseeritud kolmandatele isikutele. Näiteks maakonna valitsemiskorralduse seaduse § 9 2. lõike alusel annab maavanem käskkirju maavalitsuse sisemise töö korraldamiseks. Käskkirjad üldaktidena kuuluvad Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kohtukolleegiumi kontrolli alla. Õiguspraktika tunneb ka selliseid mõisteid nagu põhikiri, põhimäärus, juhend, eeskiri jne. Kõik nimetatud haldusdokumendid ei ole õiguslikus mõttes haldusaktid, ei ole õigusaktid. Et neil oleks juriidiline jõud, tuleb nad kinnitada vastava halduse üldaktiga. Õigusteoreetilisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
